Projektide raames võib näiteks kooli noori juhendama kutsuda ettevõtjaid, läbi viia praktilisi õpitubasid ning korraldada ettevõtlikkusega seotud kooliväliseid tegevusi. 

SA Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul on  toetuse andmise eesmärk tõhustada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd ning suurendada õppurite ettevõtlikkusteadlikkust. „Tegemist on selle valdkonna neljanda taotlusvooruga, eelmistest voorudest sai toetust palju põnevaid projekte, mille raames kutsuti kooli noori juhendama ettevõtjaid, tehti õpitubasid ja laagreid, loodi digitaalseid õppematerjale. Hea meel oli näha, et paljud ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused soovisid koolidega koostööd teha, loodetavasti on see nii ka selle vooru puhul. Kooliväliste partnerite kaasamine võimaldab muuta ettevõtlusõpet elulisemaks, näiteks viia õpet läbi väljaspool kooli, ettevõtte probleemidele lahendusi otsides jms,“ nendib Parve.

Taotlusvoorust on toetust oodatud taotlema koolid ja era- või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Igas projektis peab olema kaasatud kool ja kooliväline osapool. Koolide all peetakse silmas üldhariduskoole ning kutse- ja rakenduskõrgkoole. Ettevõtlusõppe taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 250 000 eurot, millest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi toetus 212 500 ning riiklik kaasfinantseering 37 500 eurot. Ühele projektile antakse toetust 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalust.

Taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks” projektitaotluste esitamise tähtaeg on 20. veebruar 2020 kl 17.00 ning taotlused tuleb esitada e-keskkonnas.

Taotlejad on oodatud ka infopäevadele, mis toimuvad 13. jaanuaril Tartus ja 14. jaanuaril Tallinnas.

Taotlusvooru korraldab SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmiga Edu ja Tegu.

Lisainfo

Allikas: SA Innove koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Loo ja fotod saatis Koolielule Põlva Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Aimi Jõesalu.

Põlva Gümnaasiumi esindasid Maarja-Lill Mahlakas, Kris-Ly Kannik, Taavi Ilves, Isabel Brigita Rebane, Lemme Liin. Õpilasi juhendasid-saatsid saksa keele õpetaja Aimi ja juhiabi Epp.

Projektikohtumise teema oli turism. Just teema tegigi meie projektinädala väga eriliseks: kõikidel päevadel püüdis pilku Etna vulkaan (saabumisel bussiga Taorminasse sõites “turtsus” vulkaanist ka tuleleeke ja –sädemeid). Lisaks Catania ja Taormina vaatamisväärsustega tutvumisele külastasime kahte hotelli ja maaelu-turismitalu  S. Margherita Sitsiilias. 

Rahvusvahelistele õpilasgruppidele olid igaks külaskäiguks jagatud ülesanded, mille põhjal valmisid erinevatel turismiga seotud teemadel kokkuvõtted-esitlused. Kahel koolipäeval toimusidki pidulik avamine, iga maa õpilaste esituses oma koolide tutvustused ja esitlused iga osalejariigi ja kodulinna  turismi kohta, töötoad, õpetajate töökoosolekud ja elamusterohke lõpuüritus. Osalejate võõrkeelte oskused olid väga erinevad, mistõttu olid esitlused nii saksa kui inglise keeles ja sekka ka itaaliakeelseid sõnu.

Aga ettevõtmisi saatis algusest lõpuni itaallaste lõbus laul ja tants. Avaüritusel tantsisid kõik itaalia lõbusat tantsu kaasa, ka koolis õppivad puuetega õpilased.

Tänu suurepärastele Erasmus+ projektidele on õpilastel võimalus peredes elades näha-tunda omal nahal kultuuride erinevust. Erinevate kultuuridega tutvumine on ka meie projekti üks osa. Eks meie ja itaalialiku elustiili vahel on päris suuri erinevusi, mis jäävad meid kummitama veel kauaks ajaks. Lummama jäävad itaallaste toitude valmistamise ja pakkumise kultuur, mis kätkeb endas sajandite pärandit.

Õpilaste muljed 

Mulle meeldis väga ööbimine ja majutus peredes, sest seeläbi oli võimalik näha teist kultuuri nii nagu turismireisil olles kindlasti näha ei oleks saanud. Projektis osales ka inimesi, kelle emakeeleks oli saksa keel või kelle peres räägitakse saksa keelt. Nii oli väga hea  enda saksa keelt praktiseerida nendega rääkides või neid kuulates. Sain ka palju uusi sõpru ja mul on võimalik ka edaspidi palju saksa või siis inglise keeles rääkida nendega. Nägime palju Sitsiiliat, toredaid inimesi ja saime maitsta huvitavaid toite. 
Negatiivsemaks pooleks oli see, et plaan muutus pidevalt ja tihti juhtus, et itaallastest võõrustajad ei edastanud õiget infot. (Lille)

Mulle meeldis väga, et oli nii palju õpilasi erinevatest riikidest. See tegi selle projekti väga eriliseks. Meeldis, et iga päev oli eriline. Saime külastada erinevaid kohti ja räägiti nii saksa kui ka inglise keeles, mis oli huvitav. Meeldis, et olid rahvusvahelised grupid, sest tänu sellele sai arendada oma keelelisi oskusi ning pärast seda olid ettekanne. Vahva oli, et saime ööbida peredes. Tänu sellele sain Itaalia kultuurist palju teada ja tunnetada omal nahal meie kultuuride erinevust. Sain süüa palju erinevaid Itaalia toite, mis olid päris teistsugused Eesti omadest. Kahju oli sellest, et tihti jõudis info väga hilja meieni, aga üldiselt oli kõik kokku väga hea kogemus. (Isabel Brigita)

Väga meeldis perega koos ajaviitmine, seejuures sai õppida rohkem Itaalia kultuuri kohta. Samuti sain õpetada neile eesti keelt ja jutustada meie kultuuri kohta. Töötubades sai praktiseerida keeli: nii saksa, inglise kui hispaania keelt. Saime korralikult tutvuda Taormina ajalooga ja külastada vaatamisväärsusi. Sain juurde uusi sõpru ja tutvusi, kellega hakkan suhtlema ka edaspidi. (Lemme)

Muljed olid head. Kõige parem oli host-perega aega veeta. Perega rääkimisel suuri takistusi ei tulnud. Laupäeva õhtul ja pühapäeval sain hosti saatmisel linnaga tutvuda, aga samas tundus, et mind tutvustati hoopis linnale, kuna jäin oma pikkusega lühikeste itaallaste seas silma. Järgnevatel päevadel sain koolis praktiseerida saksa, inglise ja natuke ka itaalia keelt. Toit ja inimesed olid teistsugused, aga head. Sain külastada Taorminat, Milazzot ja Cataniat. Kõige rohkem segas teadmatus, mis pidi ja kas pidi kuna juhtuma. Ise niimoodi elada oleks imelik. (Taavi)

Minule õppereis Sitsiiliasse väga meeldis. See andis võimaluse kohtuda paljude erinevate inimestega, näha imelist loodust, praktiseerida erinevaid keeli  ja kogeda elu ehtsas Itaalia perekonnas. Mulle meeldis, et projekt toimus mitmete erinevate riikidega, see andis võimaluse tutvuda omakorda erinevate kultuuridega ja saada tutvusi erinevatest riikidest, kellest nüüdseks on saanud minu head sõbrad. Sellised projektid on väga olulised, kuna see paneb end väljuma mugavustsoonist, nägema asju teise nurga alt ning ka väärtustama oma kodumaad rohkem. (Kris-Ly) 

Projektijuhtidel Aimil ja Epul on taas hing rahul ja rõõmus ja uhke, et järjekordne projektikohtumine nii eriliste elamustega läbitud! Ja on palju elamusi-mälestusi, mida meenutada ja mille üle mõtiskleda. Kasvõi iga inimese väärtustamist, kuna õpetaja Fara tutvustas meile isiklikult kõiki oma õpilasi, sealhulgas ka teistest erinevaid. Taaskasutust võis märgata, näiteks olid väga paljudes raudteejaamades hoopis plastpudelitest jõulupuud ja -inglid; väärtustati igat valmistatud toitu jne. 

Samal teemal:

• Valga Gümnaasiumi õpetajad Hispaania koolis töövarjudeks
• Archimedese õpirände sügiskampaania keskendub väljakutsetele

Osaleda võivad ka õpetajad, üliõpilased, kutsekoolide õppurid. Tööde esitamise tähtaeg on 23.02.2020. 

Töö stiiliks on põgenemistuba või mini-CTF (lipuvõistlus https://et.wikipedia.org/wiki/CTF). Töid võib esitada kahes kategoorias. Digitaalne põgenemistuba võib olla veebileht, äpp või eraldi käivitatav programm, võib sisaldada videoid ja muud meediat, mida on tavaarvutis võimalik avada. Või siis päriselu põgenemistuba, mis mahub 40x20x30 cm kasti (tuleb esitada pildiline või videoga piisav tõendusmaterjal, mis on laetud internetti, et tööd oleks võimalik hinnata).

Töid ootame järgmistelt gruppidelt:  7.-9. klassid, 10.-12. klassid, kutsekoolide õpilased, ülikoolide tudengid (BA, MA, DOC) ja õpetajaid/küberkaitse valdkonna koolitajaid. Grupis võib olla kuni neli inimest, võib esitada ka individuaalseid töid. 

Lisavõimalus ideede saamiseks põgenemistoa teemal 

ExitRoom pakub kõikidele huvilistele jaanuaris-veebruaris võimalust külastada nende keskust soodustingimustel. Broneerides ruumi sooduskoodiga “cyber” on põgenemismäng 10.- soodsam. Broneerimine: www.exitroom.ee.

Futuruum - jaanuari-veebruari kuus saavad võistlusest osavõtjad külastada Futuruumi virtuaalreaalsuses põgenemistubasid Tallinna ja Tartu keskustes 50% soodusega. Broneering tuleb teha veebis ja sooduskood on “cyber”.

Lähemalt loe loovuskonkursist siit:

https://sites.google.com/view/kyberolympia/2020/k%C3%BCber-p%C3%B5genemistuba

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eestile tuli USA veebipõhiselt kübervõistlustelt Magic TCF topeltvõit
• Küberturvalisuse konverents keskendub tehisreaalsuse võimalustele ja ohtudele

Mure 1. Õppekavasse ei mahu ettevõtlusõpe kuidagi sisse

Kersti Loor: See on sagedane ettekääne ja põhikooli III astme puhul ka arusaadav põhjendus. Õppekava on tõesti põhikooli III astmes liiga tihe ja jätab vähe ruumi valikuteks. Siin on abi ainete lõimimisest. Ettevõtlust saab õpetada nii eesti keele, matemaatika, käsitöö, inimeseõpetuse kui ka muudes tundides. Minifirmat on võimalik teha loovtööna.

Sageli on asi kooli prioriteetides ja valikutes. Need koolid, kes peavad ettevõtlusõpet oluliseks, enamasti leiavad ka võimaluse. Osades koolides pakutakse ettevõtlusõpet ka ringitunnina, eriti algklassides. Mõnedes noorte- või ettevõtluskeskustes tegutsevad JA koolituse läbinud juhendajad, kes juhendavad õpilasfirmasid. Sellised on näiteks Valga noorsootöökeskus TANKLA, Innovatsioonikeskus INNOKAS Haapsalus, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus.

Erika Veide: Edu ja Tegu raames on loodud ka materjalid ettevõtluspädevuste lõimimiseks läbi kõikide õppeainete terve kooli lõikes. Et see töötaks, peab kogu kool ja iga õpetaja võtma vastutuse ning siis toimub teadlik suunamine. Kui õppeaine tunniplaani ei mahu, siis ma ei usu, et selline lähenemine oleks kuidagi vähemtähtis või vähem tõhus. Minul on sellesse usku, et selline ühine ning eesmärgistatud töö on tõhus ning tulemislik.

Mure 2. Peame õpetama matemaatikat, emakeelt jne, mitte ettevõtjaks saamist

Katrin Kivisild: Vahel ei näe koolijuhid majanduse- ja ettevõtlusõppe õpetamise vajadust oma koolis. Miks meil veel seda vaja on? Lisatöö! Siinkohal on abiks, kui koolijuht mõistab laiemat pilti. Iga noor osaleb majandus- ja ettevõtluskeskkonnas ning hariduse üks olulisi ülesandeid on noor inimene ette valmistada nii tööturule sisenemiseks, kui ka edukaks hakkamasaamiseks majanduskeskkonnas. Samuti arendab praktiline ettevõtlusõpe õpilastes mitmeid tulevikupädevusi, nagu koostööoskus, võimaluste märkamine ja lahenduste leidmine, kriitilise mõtlemise oskust, suhtlemisoskust, ja veel palju muudki.

Kui koolijuht näeb suurt pilti, siis on leitud võimalusi, kuidas rakendada koolis ettevõtlusõpet. Kohe tuleb meelde Võru Gümnaasiumi direktor, kes on eestvedaja ettevõtlusõppe rakendamisel oma koolis.

Mure 3. Majandus ja ettevõtlusõpetaja on koolis üksi ning ta ei jõua ettevõtlusõpet edasi arendada

Katrin: Jah, majandus- ja ettevõtlusõpet ei pea alati üksinda vedama. Edukad on need koolid, kus ettevõtlusõppesse on kaasatud paljud õpetajad. Ettevõtlusõpet saab lõimida nii üldainetega üldhariduses, kui ka edukalt erialaainetega kutsekoolis. Üks paremaid näiteid on Kuressaare Ametikool, kus ettevõtlusõpe toimub koostöös terve osakonna õpetajate vahel.

Osula põhikooli 1. klassi tund, kus läbi jäätisekohviku mängimise on nutikalt lõimitud ettevõtlikkus, ettevõtlusteadmised, loovus ja rahatarkus

Mure 4. Meil ei ole ettevõtlusõpetajat

Kersti: Esimene asi on ikka vaadata veel kord põhjalikult ringi oma kooli õpetajate hulgas. Kellel on väiksem koormus oma aines ja võiks võtta lisaaine, kes on aktiivne ja tegutsemistahteline, kelle klassi õpilased tahavad õpilasfirmat teha jne. Üldiselt on igas koolis  selline õpetaja, kes sobib ettevõtlusõpetajaks ja kes soovib sellega tegeleda. Kui tõesti ei saa kellegagi oma koolist kaubale, siis tasub vaadata koolist väljapoole. Kas jagada õpetajat mõne teise kooliga, kutsuda mõni lapsevanem või kohalik ettevõtja näiteks Edumuse raames ettevõtlustunde andma või miks mitte leida vilistlaste hulgast sobiv inimene.

Erika: Kogu ühiskond ägab koostöökriisis, siis nüüd on hea koht, kus leevendada seda probleemi. Leia vastutav õpetaja, kes koordineerib ja loob ainekavale tuginedes tööplaani ja seejärel kaasake palun eelnimetatud võimalikke koostööpartnereid. See on teada, et esimese üleskutse peale pole ilus reageerida. Seda teades ja arvestades oodake vastuseid teisele ja kolmandale üleskutsele panustades.

Mure 5. Õpilased on passiivsed, ei ole ettevõtlusõppest huvitatud

Kersti: Siin võib põhjus peituda mitmes asjas. Esiteks arvestavad tänapäeva noored väga oma koormusega. Kui kool püüab neile peale panna topeltkoormuse, siis sageli huvi lisategevuste vastu kaob. Kui kool suudab ettevõtlusõppe integreerida teistesse ülesannetesse või ainetesse, on tulemused palju paremad ja noored entusiastlikumad. Paljud koolid võimaldavad noortel teha minifirmat loovtööna või õpilasfirmat praktilise tööna, see kindlasti kasvatab noorte valmisolekut ja huvi ettevõtlusõppes osaleda. Kui kool nõuab lisaks õpilasfirma tegemisele ka uurimistöö kirjutamist ja kaitsmist, siis on selge, et enamik noori sellist koormust endale võtta ei soovi ja tagajärjeks ongi huvi langus. Uurimistöö asendamist praktilise tööga ehk õpilasfirmaga ei ole aga vaja karta. Seda rakendavad näiteks Hugo Treffneri Gümnaasium ja Tallinna 21. kool. Esimene neist on õpilased, kes jõuavad Eesti õpilasfirmade võistluse finaali, vabastanud ka kooli kaitsmisest.

Teine põhjus võib olla see, et koolis puuduvad head eeskujud. Noored ei ole eriti kursis, mis see õpilasfirma on ja uus asi tundub hirmutav. Alati on lihtsam tõmmata noori kaasa, kui on võtta eelmiste aastate eeskujud ja eriti positiivsed eeskujud. Kui koolis on juba traditsioon tekkinud, siis soovivad uued tegijad eelmisi üle trumbata ja uute ideede ja tulijatega pole probleeme.

Kui koolis ei ole ettevõtlusõppega ja õpilasfirmadega kunagi tegeldud, siis tasub kutsuda innustajaid väljastpoolt: õpilasfirma vilistlasi teistest koolidest, kes jagavad oma entusiasmi ja õpikogemust. Abiks võivad olla ka inspireerivad ettevõtjad, kes jagavad oma lugu ja kes on ehk valmis ka mentorina toetama. Loomulikult peab ka õpetaja võtma kogu oma entusiasmi kokku ja olema nii särav ja innustav kui suudab. Siin vajab õpetaja kindlasti kooli toetust!

Erika: Millal me ise millestki vaimustume, kogeme entusiasmi ja sisemist motivatsiooni? Vahel on selleks tungiv vajadus või probleem, kuid samas tunneme seda ka siis, kui meid on inspireeritud. Noori inspireerivad teised noored, kes on ilusad, nutikad ja edukad, uue põlvkonna suunamudijad. Kool saab korraldada ettevalmistusaastal või perioodil inspiratsioonipäevi, mis lihtsalt ei saa kedagi külmaks jätta ja sellele järgnevad tegevused, õpe, kus sul on eelsoojendatud noored, kes on motiveeritud ja täis kirge ka ise midagi teha, kogeda, näidata.

Mure 6. Õpetaja ei ole entusiastlik

Kersti: Õpetaja entusiasmi on tegelikult kerge tappa, kui ta üksi jätta ja tema teele pidevalt takistusi veeretada. Kui õpetaja jääb oma teemaga üksi ja vastutab ainuisikuliselt ettevõtlusõppe eest koolis, siis sageli sellest head nahka ei tule. Esimesel aastal on õpetajal väga raske, ta vajab suurt toetust ja positiivset suhtumist nii kolleegide kui eriti kooli juhtkonna poolt. Kindlasti soovitame leida õpilastele ka ärimentor, kes noortele ärinõu annab ja aitab õpetaja sisemist ebakindlust leevendada.

Kooli ülesanne on võimaldada õpetajale soodne keskkond. Palju aitab kaasa, kui koolis organiseeritakse koolisiseseid õpilasfirmade laatu, kui kool toetab õpilaste osalemist Eesti laatadel ja miks mitte võimaluse korral ka välislaatadel, kui kool tõstab tublisid õpilasfirma tegijaid esile oma üritustel ja elab kaasa nende tegevusele. Õpilasfirmad peaksid muutuma õppeprotsessi loomulikuks osaks. Nii on näiteks väga hästi läinud õpilasfirmad käima Kuressaare Ametikoolis. Suure-Jaani koolis toetab ettevõtliku kooli mõtteviis väga hästi minifirmade tekkimist ja tegevust.

Erika: Koolides, kus JA programme ei rakendata, ei ole midagi teisiti koostöö koha pealt. Me oleme sündinud ühiskonda ja üksi olles ja tegutsedes tunneme kindlasti ühel ajahetkel, et see on tühi töö ja vaimu närimine. Seega entusiasm ei ole konstantne nähtus ühegi inimese puhul, see vajab hoolt ja head juhtimist. Siinkohal loodan ja usun, et uue põlvkonna trendid juhtimiskultuuris imbuvad ka koolidesse ning läbi kaasava juhtimise ja märkamise ei jää keegi üksi ega vajaliku toetuseta.

Mure 7. Alustav õpetaja ei julge katsetada praktiliste tegevustega

Kersti: Üks suur probleem, mis tegelikult seondub eelmisega, on ka, et õpetaja lihtsalt tunneb end esimesel aastal nii ebakindlalt, et ei julgegi noori ergutada õpilasfirmat tegema, vaid hoopis loodab, et keegi ei taha teha. Siin saab abi olla mentorist. Samuti on äärmiselt oluline kooli juhtkonna toetus ning julgustus. Kutsume õpetajaid julgelt abi saamiseks pöörduma ka JA Eesti poole. Meil on olnud mitmeid õpetajaid, kes esimesel tegutsemisaastal helistavad pidevalt igasuguste küsimuste ja probleemidega, aga see on ainult hea. Nii nad saavad kindlust, katsetavad ja õpivad ning järgmisel aastal on nad juba hoopis julgemad ning enesekindlamad. Õpetaja jaoks on õpilasfirma juhendamine ka täiesti uus kogemus, mis sunnib teda ka enda piire katsetama.

Erika: Katsetamisega käsikäes käib ebaõnnestumine. See on selle sõna sisse juba peidetud. Me pigem peame õppima ebaõnnestuma. See on niivõrd loomulik osa arenemise protsessist nagu väikelaps õpib kõndima või iseseisvalt sööma, see kõik ei saa toimuda ilma ebaõnnestumiseta ja tagasilöökideta. Selleks, et leida oma edulugu, selleks tuleb ja peab katsetama ja sealjuures kordi ja kordi ebaõnnestuma, et teada, mis tee sihile ei vii.

Mure 8. Õpetaja on liialt ettevõtlik

Kersti: Ka seda muret esineb. Eelkõige on siin mure õpetaja liiga suures valmiduses õpilaste eest kõik ise korda ajada ja ära teha, jättes nii õpilased passiivsesse rolli ning vähendades oluliselt nende enda võimalust katsetada, julgust proovile panna ja õppida. Jah, õpetaja peab end mõnikord tagasi hoidma, laskma mõnel asjal ka metsa minna, sest see on noorte võimalus õppida.

Erika: Eesti vanarahvas konstateeris fakti, et liigne agarus on ogarus, kuid elu näitab, et ka sellised inimesed ei suuda seda pikas perspektiivis. Mina selle pärast ei muretseks.

Edukat ettevõtlusõppe rakendamist ja lahenduste leidmist! 

Loo autor on Liina Pissarev, ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu kommunikatsioonijuht

Lauamängupäevaku eesmärgiks oli noortele pakkuda võimalust mängida erinevaid lauamänge, selle asemel, et veeta oma aega nutiseadmetes. Osalejateks olid Pärnu Rääma Põhikooli 5. kuni 9. klassi õpilased ning
mängimisele läksid nii Uno, isemeisterdatud doomino, tähemäng punktidele,matemaatiline mäng “Paarisarvud” ning tavalised mängukaardid.

Osalenud õpilaste arvates oli lauamängupäevak lõbus, õpetlik. Samuti leiti, et lauamängud on hea vaheldus õppimisele ning selline tore üritus võiks uuesti toimuda.

“Meie kui korraldajate jaoks oli tegemist esimese sellelaadse üritusega ning õhin, mis peegeldus noorte nägudelt andis meile kindlustunde, et lauamängupäevakuid võib ka uuesti korraldada. Julgustame sellist üritust korraldama ka teisi koole,” sõnas ürituse üks korraldajatest Mart Kimmel, kes on Pärnu Rääma Põhikooli Ettevõtliku kooli koordinaator.

Teksti ja fotod saatis Pärnu Rääma Põhikooli Ettevõtliku kooli koordinaator Mart Kimmel.

Samal teemal:

• Viljandimaa külalised Pärnumaad avastamas
• Nutikas kabeturniir Pärnu Rääma Põhikoolis

Loo autor on Pille Olesk, Valga Gümnaasiumi karjääri -ja projektijuht

Projekti raames on planeeritud haridustöötajate õpiränne kahe õppeaasta jooksul kahte erinevasse Hispaania kooli. Projektijuhiks on Valga Gümnaasiumi majandusõpetaja Birgit Tuulemets.

Esimene õpiränne viis õpetajad Birgit Tuulemetsa (majandusõpetaja), Pille Oleski (karjääri- ja projektijuht) ja Gerta Visteri (kunstiõpetaja) Granada maakonda Purullena linnas asuvasse IES Ribera del Fardes kooli. Külastatava kooli eripäraks võib pidada erinevate kultuuride (hispaanlased ja mustlased) lõimumise ja koostoime. Lisaks on kool varasemalt läbi viinud mitmeid edukaid rahvusvahelisi projekte Valga Gümnaasiumiga sarnastes valdkondades. 

Päevaraamatu märkmed

Pille Olesk: „Kui me Hispaaniasse maandusime võttis meid vastu jahe ja vihmane ilm. Soe ja mõnus suvi oli just lõppenud. Samas pani külm ilm meid ka teistmoodi pilguga vaatama koolihooneid, kus kütet ei olnud ja õpetajad ning õpilased istusid vapralt jopedes. Sama jahe oli hotellitubadeski. Jaheda ilma kompenseerisid sõbralikud Andaluusia piirkonna inimesed. Saime nende tervituskombe kohaselt nädala jooksul sadu põsemusisid. Kohalikud inglise keelt eriti ei valda, aga kehakeeles sai kõik tarvilik siiski öeldud.
Kuna meie ööbimispaik asus Granada linnas, siis saime igal hommikul nautida 45-minutilist autosõitu kooli läbi maalilise udulooriga kaetud mägimaastiku. Näiteks edasi tagasi kooli sõites läksid ikka ja jälle kõrvad lukku, kui ületasime 1380-meetrist mäge.“

Birgit Tuulemets: „Projekt on oluline Valga Gümnaasiumile, kuna projektist saadud kogemused ja praktika on aluseks kooli õppekavas tehtavatele muudatustele just majandussuuna ja humanitaarsuuna osas. Euroopa-suunalisele koolide vahelisele koostööle suunatud projekt suurendab projektis osalevate õpetajate teadlikkust kultuurilistest erisustest. Lisaks aitavad õpirändes saadud kogemused praktiliselt kogeda, kuidas erinevate kultuuridega koolikeskkonnas toimub õppetöö ja tähtsamate otsuste tegemine. Oluliseks osaks võib pidada just edulugude ja ebaõnnestumiste jagamist ning kuidas toimub koostöö erinevate partnerorganisatsioonide vahel. 

Saadud kogemuse toomine oma koolikeskkonda annab tänasele Valga Gümnaasiumi õpetajale väärtuslikke teadmisi ja oskusi ning loob paremaid võimalusi õpilastele eneseteostuseks nii kultuurivaldkonnas kui ka loomemajanduslikes valdkondades.“

Nädal töövarjuna Purullena koolis

Gerta Vister: „Eesti maitsete tutvustamiseks katsime õpetajate toas laua. Loomulikult oli seal verivorst, hapukapsas, must leib ja kilu. Andaluusia õpetaja jaoks ei olnud meie laud ja laualt tulev aroom ahvatlev. Meie üllatuseks sai kõige rohkem kiidusõnu sinep. Malagas läks täide ka minu üks unistus kunstiõpetajana – sain uurida Pisacco kodulinna ja muuseumi.“

Pille Olesk: „Nädala märksõnadeks olid hispaaniakeelsete tundide vaatlused ja õpetajate töömeetodite jälgimine. Huvitav kogemus oli kuulata ajalootundi, kus räägiti paralleelselt inglise ja hispaania keeles ning tundi viis läbi kaks erinevat keelt valdavat õpetajat. Tuleb tunnistada, et raske oli hispaaniakeelsetes tundides istuda ja märkmeid teha, kibelesime ise soovist  tundi juhtima asuda, mitte sellepärast, et me kuidagi oleksime tublimad, vaid olime Eestis olles ette valmistanud tunde nii Eesti kultuurist, kunstiõpetusest kui ettevõtlusest. Kuna projekti eesmärk oli siiski Hispaania kolleegide töö jälgimine tundides ja parimate praktikate korje, siis pidasid Hispaania partnerid projekti eesmärgist punktuaalselt kinni. Tuleb tunnistada, et kohalike täpsus ja suurepäraselt ettevalmistatud vastuvõtmine pani meid mitmeid kordi imestama ja ümber muutma oma eelarvamusi hispaanlastest kui mañana-kultuuri ehk tänased toimetused viska homse varna viljelejatest inimestest.” 

Gerta Vister: „Kunstiõpetuse tunnis õnnestus mul õpilastele õpetada, kuidas valmistada meie lipuvärvides võtmehoidjaid.  4. klassi õppurid (15–16aastased) said kärmelt nipi kätte ja olid uue näpuosavusega väga rahul, samas said nad meiega ka inglise keelt praktiseerida. Ühes loovustunnis saime ka meie käed külge panna ja saime omale mälestuseks lehvikud maalida”.

Birgit Tuulemets: „Väga põnevaks osutus ka vanema astme õppurite väljasõit Guadixi linna, kus külastasime koos õpilastega Andaluusia Innovatsiooni- ja Arenduskeskust. Keskuses tehti meile põnev ülevaade organisatsiooni tegevustest ning koostööst erinevate haridusasutustega ja projektidest, mida on läbi viidud. Andaluusia Innovatsiooni- ja Arenduskeskuses kuuldud jutust selgus, et ka Hispaania valitsus on hakanud suuresti toetama õpilaste ettevõtlikkuse tõstmist nii keskkooli tasemel kui ka teistel haridustasemetel.” 

Pille Olesk: „Meid inspireeris „Museumholics“ projekt, mis tegi koostööd kohalike muuseumitega. Ka meie õpetajad on mitmeid aastaid teinud tihedat koostööd Valga muuseumitega. Eelmisel aastal viisime läbi koolis ajarännaku 100 aasta tagusesse koolipäeva. Seda kogemust saime jagada oma uutele kolleegidele. Muidugi meil pole vastu panna mägedes paiknevate kääbikute küladega võrreldavaid koobaskülasid (piirkonnas umbes 20 000 koobasmajakest) ja muuseume. Külastades kodumuuseume tõdesime, et sarnased vanad tarbeesemed ja tööriistad olid ka meie esivanemate kasutuses.  

Punkte kogudes suurde linna tööle 

Huvitavaks aspektiks võiks pidada seda, et suurlinnas asuvasse kooli saab õpetaja tööle kindlate punktisummade alusel. Õpetajaks saades alustab õpetaja õpetamist niinimetatud maakoolis ja sealt liigub edasi linnakooli. Iga tegevus, mida õpetaja lisaks õpetamisele teeb, annab punkte, näiteks kirjutab pedagoogilisi artikleid, kirjutab ja viib läbi projekte jne. Punkte saab ka selle eest, kui kaua on õpetaja olnud ühes koolis tööl. 

Ka direktoriks saamine eeldab õpetajaks olemist minimaalselt viis aastat. Kui õpetaja tunneb, et ta sooviks saada direktoriks, siis läbib ta vastavad kursused, esitab oma plaani kooli edasisest arengust ja tegevustest direktorina. Selline lähenemine annab direktorile teadmisi kooli toimimisest, õpetajate igapäeva tegemistest ning mõistmise, kuidas õpetamine antud koolis toimib. Kohalikud õpetajad kiitsid antud süsteemi väga. Ka IES Ribera del Fardes kooli direktor Cecilia Díaz Marín oli varasemalt koolis olnud ainult inglise keele õpetaja. Tänasel päeval juhib ta mitmeid rahvusvahelisi projekte ja annab lisaks kooli juhtimisele ka inglise keele tunde. 

Tulevikuplaanid 

Birgit Tuulemets: „Kuna IES Ribera del Fardes kool on väga tubli projektikool, kellel on pikaaegne ning edukas rahvusvaheline kogemus Erasmus+ projektidega, siis saime õppida parimatelt. Hispaaniast lahkusime uue projektiideega, kuhu on kaasatud ka Valga Gümnaasiumi õpilased ja IES Ribera del Fardes’e kooli õpilased. Häid projektipartnereid tuleb hoida.”

Esimene õpetajate õpiränne kauges Hispaania Granada piirkonnas möödus kiiresti. Valga Gümnaasiumi õpetajad pakkisid kohvrisse töövarjukogemuse, koostöötahte ja palju uusi lennukaid ideid Valga Gümnaasiumi õppekava tarbeks, nagu praktilised koostööd kohalike ettevõtetega, muuseumiga ja Valgamaa Arenguagentuuriga. Saadud kogemusi jagavad töövarjuks olnud õpetajad ka oma kolleegidega. 

Sõbralik ja armas IES Ribera del Fardese koolipere eesotsas direktori Cecilia Diaz Mariniga saadab peatselt oma kaks õpetajat vastu meile töövarjuks. Kevadel viib lennuk taas õpetajad Hispaaniasse seekord Hispaania Valga linna, kus koolil on juba mõned sõpruskoolid ees ootamas.

Õpirände projekt on rahastatud EL Erasmus+ programmist.

Samal teemal:

• Kagu-Eesti riigigümnaasiumite olümpiaadideks valmistujate OMG-laager startis taas

Ringreis Pärnumaal sai alguse Pernova Loodusmajast, kus Kaire Mertsin ja Kadri Rea tutvustasid võimalusi formaal- ja mitteformaalhariduse lõimimiseks, pöörati olulist tähelepanu loodus- ja täppisteaduste olulisusele huviringide seas ning räägiti, kuidas toimuvad Pärnu koolide külastusprogrammid Pernovasse. Lisaks sellele tutvustati Pärnu linna kui õpikeskust, kus tervikuna hingamiseks teevad koostööd nii linn, maakond, kodanikuühendused kui ka ettevõtjad.

Pärast põnevat Loodusmaja seati siht ekstreemspordikeskusesse Raba 5, kus Teele Mustallikas tutvustas, kuidas nende keskus pakub häid võimalusi Pärnu linna koolide kehalise kasvatuse tundide mitmekülgsemaks muutmiseks läbi ekstreemspordi.

Pernova Loodusmaja avastamas, foto autor Viivika Vilja

Raba 5 ekstreemspordikeskuses uudistamas, foto autor Viivika Vilja

Kui ekstreemsed hetked läbi elatud, jõuti Pärnu Rääma Põhikooli, kus Mart Kimmel, Kadri Mekk, Marika Kruk ja Elmo Joa tutvustasid, kuidas on saanud Pärnu Rääma Põhikoolist ettevõtliku pöörde läbi teinud kool. Viljandimaa külalistele tutvustati koolile olulisi üritusi, sealhulgas Pärnumaa Playback, Ettevõtlikud nutimunad ning e-viktoriin “Nutt tuleb peale”. Samm-sammult hakati jõudma õhtusesse kavasse, kus ees ootas reis Pärnu Kunstide Majja. Tiit Erm tutvustas huvikooli ja Pärnu linna põhikoolide koostööd, näiteks pilliõppes,
liikumises, draamaõppes ja kunstis.

Pärnu Rääma Põhikoolis nutiajusid kuulamas, foto autor Viivika Vilja

Pärnu Kunstide Majas kunsti nautimas, foto autor Viivika Vilja

Ringreisi teisel päeval seati esmalt sammud Audru Kooli poole, kus Peep Eenraid tutvustas, mil moel põhikool ja huvikool koos tegutsevad, pöörates tähelepanu sellele, et huviharidus on põhihariduse toetaja. Lisaks sellele toodi välja eduloona kokandusring, mille noored soovivad tulevikus suuri tegusid läbi viia. Tähtis on ka mõista, et üks ettevõtlik kool on ettevõtlik tänu aktiivsele õpilasesindusele. Ringreisi lõpetuseks jõuti kaunisse Tõstamaa Keskkooli, mis on ka tuntud kui mõisakool. Toomas Mitt rääkis, et nende kooli õpilased on suvel mõisakoolis giidideks turistidele, tublid malevlased. Peale selle osaletakse Pärandivaderite liikumises,
millega väärtustatakse kohalikku kultuuriajalooga seonduvaid objekte - Tõstamaa puhul mõisapark, hooned, mälestusmärgid.

Audru Kool huvihariduse lõimimist ammutamas, autor Viivika Vilja

Tõstamaa Keskkool, autor Viivika Vilja

Teksti saatis Pärnu Rääma Põhikooli Ettevõtliku kooli koordinaator Mart Kimmel.

Samal teemal:

• Nutikas kabeturniir Pärnu Rääma Põhikoolis 

• Eesti gümnasistide võistkond tuli rahvusvahelises konkurentsis esikohale

HITSA uue koolituse esimesed osalised olid Peetri Lasteaed-Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Vaida Põhikool, Leie Põhikool, Jüri Gümnaasium, Palivere Põhikool ja Raikküla Põhikool. 

Koolitusi sarjast „Digiajastu haridusjuht“ on HITSA juba mõnda aega pakkunud, seni kolme moodulit – muutuste juhtimine koolis, (digi)taristu arendamine ja õpetajate digipädevused. Neljas moodul ehk uus koolitus pööras tähelepanu õpilastele: kuidas kooli juhtkond ja õpetajad saavad toetada õpilaste digipädevuse arengut.

3-liikmelised meeskonnad pidid kursuse jooksul algust tegema digiainekavaga: kuidas digipädevused on aineõpetuse lisa. Lisaks tuli välja mõelda üks digipõhine õpilasüritus ja see ka teoks teha. Nutiklassis tutvustati posterettekannete abil, kuidas mõlemad õnnestusid. Kõik said tutvuda kõigi töödega ja aega oli piisavalt, et küsimusi esitada ning kogemusi vahetada. 

Peetri Lasteaed-Põhikooli meeskond otsustas korraldada jõulukaartide konkursi ja valida välja kooli jõulukaart. Eesmärk oli, et õpilane oskaks kujundada digitaalset kaarti, tööd salvestada ja saata e-kirja. “Tahtsime õpilasi panna rohkem digiloomega tegelema. Enamasti tehti tööd Canva keskkonnas. Tegime konkursi 5. klassides, meil on viis viiendat klassi. Esimesel korral oli teema lihtsalt jõulukaart, teises ringis tuli teha üks minimalistlik, üks loomadega, üks pere-jõulukaart. See pani õpilasi nägema disaini erinevaid pooli,” selgitas klassiõpetaja ja koolitusmeeskonna liige Helen Pullinen.

Palivere Põhikoolis toimus digiviktoriin 4.-6. klassile wizer.me keskkonnas. Küsimused koostasid aineõpetajad. “Eesmärk oli, et õpilased oskaksid kasutada digiseadmeid infootsinguks. Mis märksõnu kasutada, et saada vastuseid küsmustele, mida aineõpetajad olid esitanud. Viktoriiniks oli mõeldud 20 minutit, aga küsimusi sai natuke palju. Plaan on teha sarnast viktoriini perepäeval, et vanemad ka näeksid, mida lapsed teevad,” rääkis inglise keele õpetaja Anu Peetris, kes digiviktoriini postrit tuvustas.  

Jüri Gümnaasiumis toimus samuti digiviktoriin. See oli 7.-9. klassile küberturvalisuse teemadel. “Meeskonnaga mõtlesime välja küsimused ja olukorrad, millele tuli lahendus leida. Kooliaasta lõpuni toimub iga õppeperioodi lõpus üks viktoriinivoor. Kooliaasta lõpuks selgub võitja, peaauhind on töötuba Mektorys kogu klassile. Viktoriin toimub keskkonnas Quizizz,” rääkis kooli haridustehnoloog Sandra Taimre. Probleemidena tõi ta välja, et Quizizz ei osutunud parimaks valikuks, viktoriin kattus mitme teise üritusega ja reklaami oleks pidanud rohkem tegema. Positiivne on, et õpetajate ja õpilaste digioskused arenesid kindlasti. 

Haapsalu Linna Algkooli digiüritus õpilastele oli mardipäeva digimäng 3.-4. klassile, Leie Põhikoolis tehti ainepõhist digiorienteerumist, Raikküla Põhikoolis peeti isadepäeva nii, et koos tegutsesid lapsed, isad ja Lego WeDo robotid; Vaida Põhikoolis peeti QR-koodidele jahti ning õpiti nii tundma naaberriiki Lätit. 

Koolitusel osalenud tõdesid, et digiainekava koostamine oli tunduvalt keerukam ülesanne kui õpilasürituse korraldamine. Takistustena nimetati õpetajate ebaühtlaseid digioskusi, vahendite ühekülgsust, ajapuudust, suures koolis oli raskusi infovahetusega; ei olnud ülevaadet, mida tundides kasutatakse jms. Kõik koolid siiski jätkavad digipädevuste lisamist ainekavadesse. Mõned näited. 

Peetri Lasteaed-Põhikoolil on olemas informaatika ainekava 2.-3. kooliastmes. Puudu on 1. kooliaste. Digitunnid toimuvad 5. ja 7. klassis, olemas on töökavad. Suurema osa digiainekava tööst tegid kolm meeskonnaliiget, kaasati haridustehnoloog ja digiõpetuse õpetajad. Saavutused: jõulukaartide konkurss, 3D-printeri tunnid, Ventspilsi digiväljakutses osalemine kahel aastal. Takistused: kool on suur, ainult üks arvutiklass, õpetajatel vähesed digiteadmised, vähe on süle- ja tahvelarvuteid. Jätkamine: koolitused õpetajatele, lisada 1. kooliastme informaatika ainekava. 

Vaida Põhikoolis kogunesid õpetajad suve alguses kahel päeval, et kaardistada eelmise õppeaasta tegevused, monitoorida olukorda ja võimalusi uueks õppeaastaks. Takistused: õpetajate ebaühtlased digioskused, vahendite ühekülgsus, seostamine oma ainega. Plaanis: üldised digipädevuste koolitused, ainealaste digipädevuste koolitused, digiseadmete kasutamise koolitused. Õppeaasta jooksul toimub monitoorimine, õpetajate juhendamine ja julgustamine, kevadel tehakse kokkuvõtted ja lisatakse digipädevused ainekavadesse. 

"Siin koolitusel lükkasime tegevustele hoo sisse, digipädevuste lõimimine ainekavadesse on pidev protsess,“ sõnas HITSA projektijuht Piret Lehiste. 

Pilootkoolitusele pääses seitse kooli. Järgmisel aastal on koolitust „Õppijate digipädevuse arendamine“ plaanis rohkem kordi ja huvilised koolid on oodatud. Registreerimisest anname infot HITSA kodulehel ja HITSA koolituskalendris. 

Samal teemal:

• Õppijate digipädevuste arendamine
• Digi ABC minu koolis
• HITSA uus koolitusprogramm õpetajatele „Digivõti“ alustab sügisel

Otseülekannet saab jälgida siit! 

Uut ainekava ja esimeste kuude õppetunde tutvustavad autorid ja sellega seotud inimesed. Oma projektide lühitutvustustega astuvad publiku ette ka ainekava raames digilahendusi välja töötanud gümnaasiumiõpilased. Seminari kavaga tutvu SIIN. 

Foto: Photo by Goran Ivos on Unsplash

Samal teemal:

• "Võrgustik võrgutab": gümnasistid esitlevad oma informaatika arendusprojekte
• Robotid koolitundi Digivihiku abil