Teaduspõhisele argumentatsioonile kutsuv algatus „Kust sa tead?“ hoiab Riigikogu valimiste-eelsel perioodil poliitikute lubadustel silma peal ja ootab kodulehel www.kustsatead.ee ka poliitikahuviliste vihjeid juhtumitest, kus poliitikute väited ei lähtu fakti, tõendus- või teaduspõhistest argumentidest.

„Algatus pakub kõigile kodanikele võimaluse kaasa aidata, et valimiskampaania oleks targem ja selle sisu mõtestatum. Kehutame igaüht, mitte ainult teadlasi, arvamusliidreid ja ajakirjanikke märkama kandidaatide sõnumites vähepõhjendatud väiteid, neist teada andma ja ka väitjatelt enestelt põhjendusi nõudma. Targema valimiskampaania järel on meil küllap hõlpsam kogu oma ühiskonnaelu jälle pisut targemini korraldada,“  julgustab algatuses kaasa lööma Vikerraadio teadustoimetaja ja Eesti Teadusajakirjanike Seltsi esimees Priit Ennet.

Vihjeid ja väiteid aitavad tõlgendada teadlased ja eksperdid. „Teadlaste kaasamine poliitilisse diskussiooni võimaldab selle muuta sisukamaks, kontrollitumaks ning faktipõhisemaks, rakendades Eesti üht väärtuslikumat "loodusvara" - meie teadlasi. Pikemas perspektiivis võiks aga teadmine, et pealiskaudsus ning faktidega vassimine ei lähe Eestis enam läbi, muuta kogu meie poliitilist kultuuri. Teadmistepõhise poliitika ja ühiskonnana võiksime siis olla eeskujuks kogu maailmale,“ tõi teadlaste kaasamise vajadust esile Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia liige Tuul Sepp. 

Algatuse peaeesmärk on Riigikogu valimisaastal tõsta esile kuivõrd oluline on tõestada seda, mida väidad. Algatusega liitunud soovivad  seeläbi muuta valimiskampaania targemaks ning läbipaistvamaks. 

„Mõni kord peitub lihtsas küsimuses suur jõud. Ainult üks küsimus: kust sa tead? paneb väite ütlejat mõtlema, kas asjad on nii, nagu ütleb kõhutunne, või on selle taga ka reaalsed faktid, mis kõhutunnet kinnitavad. Selle küsimuse võlu seisneb selles, et igaüks, mistahes ametis, mistahes haridustega, mistahes sissetulekuga saab seda küsida ja selle kaudu teha meie ühiskonda tervikuna targemaks, argumenteeritumaks ja teaduspõhisemaks,“ selgitas ERR teadusportaali Novaator vastutav toimetaja Marju Himma. 

Algatusega on praeguseks liitunud 31 partnerit, kelle hulgas on ülikoolid, teaduskeskused ja teised fakti, tõendus- ja teadmispõhisust hindavad organisatsioonid. „Vaid üheskoos saame muuta oma riiki paremaks. Seetõttu on mul väga hea meel, et niipalju partnerid on algatusega liitunud. Vabaühenduste Liidu tunnustus on meie kõigi partnerite tublile  tööle,“ rõhutas Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. 

Algatuse patroonid on õiguskantsler Ülle Madise ja AS Milremi arendus- ja teadusdirektor Mart Noorma.

Algatuse lehekülg Facebookis: https://www.facebook.com/kustsatead/  ning veebileht www.kustsatead.ee 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTechi) ja Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistriastme ühisõppekava loodi 2014. aastal ja siis alustasid õppekaval õpinguid ka esimesed magistrikraadi poole pürgijad. 

Mis on ühisõppekava?

Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika on interdistsiplinaarne tehnoloogiavaldkond, mis seob eneses insenerialad, füüsika, bioloogia ja meditsiini. Ühisõppekava õpe toimub Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühendatud jõududega. „Ainepunkite osas on jaotus TTÜ 60/TÜ 40%. Tehnikaülikool on koordineeriv ülikool. Loengud toimuvad põhiliselt Tallinnas,  osaliselt ka Tartus, laboritööde sooritamiseks tuleb Tartusse sõita,“ selgitas Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi professor Ivo Fridolin. Lõpetajad saavad mõlema ülikooli ühisdiplomi ja neile omistatakse tehnikateaduse magistrikraad ning biomeditsiinitehnika inseneri esmakutse. Tööd leiavad lõpetanud valdavalt haiglates, teisel kohal on meditsiinitehnika ja -aparatuuri müügiga tegelevad firmad, aga ka erinevad arendusettevõtted. 

Kuidas õppekavaga edasi minna?

Neli aastat  õppekava toimimist oli paras aeg, et õppekava uuesti üle vaadata ning tööandjatelt uurida, missuguste oskustega töötajaid nad vajavad. Projekt „Nutikama meditsiinitehnoloogia poole läbi kõrgemate IKT-oskuste“ sai Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmist kõrgkoolidele suunatud arendusprojektide taotlusvoorust 2017. aastal toetust 8 116 eurot ja õppekava analüüs võis alata. Lühidalt öeldes tuli selgusele jõuda ja üksmeelne otsus langetada, kuidas sellel õppekaval õppivate tudengite IKT-oskuseid suurendada ning mis suunas õppekava arendamisega edasi minna.

„Seoses tehnoloogiliste arengutega ühiskonnas areneb ka meditsiinitehnoloogia. Kui varem oli meditsiinitehnoloogias suurem rõhuasetus keeruka kuvamisaparatuuri nagu magnetresonantstomograafia või kompuutertomograafia füüsikaliste mõõtepõhimõtete arendusel, siis nüüd tuleb järjest rohkem sisse infotehnoloogiat,“ selgitas Ivo Fridolin. Süsteemid on digitaalsed; meditsiiniliste andmete salvestamine ja ülekandmine toimub digitaalselt; patsientide andmed on digitaalsed. „Meie oleme klassikaliselt õpetanud meditsiinifüüsikat ja biomeditsiinitehnikat, kus on palju inseneritöö aluseid, füüsikat, matemaatikat, signaalitöötlust. Nüüd on haiglates ja meditsiinisüsteemis tervikuna järjest rohkem andmevahetust, mängu tuleb tehisintellekt ja suurandmete töötlus. Paratamatult peame õppekava uuendama,“ sõnas Fridolin. 

Selleks viidi läbi uuring tööandjate seas, korraldati arendusseminar, tehti õppekava audit, koguti ekspertarvamusi Skandinaavia ülikoolide sarnaste õppekavade programmijuhtidelt ja analüüsiti neid sisendina uue õppekava loomiseks. Kinnitust leidis vajadus tudengite IKT-oskuseid parandada ja lisaks võeti suund uue, iseseisva õppekava loomiseks, mis käivituks sügisest. „Tahtsime teada saada, kas meie mõtted uue õppekava arendamisega seoses on kooskõlas sellega, mida tööandjad meilt ootavad.“ sõnas Fridolin. 

Täiendavad IKT-kompetentsid on vajalikud, aga õpe jääb eestikeelseks

Ta pidas väga oluliseks ekspertide toetust õppekava arendamise ja uuendamise protsessis. „Ka nemad leidsid, et me vajame täiendavaid IKT-valdkonna kompetentse oma õppekavasse, iseasi, mis ainetes need peaksid olema ja mis keeles neid loetakse. Praegu on meie õppekava eestikeelne. Arendame välja ingliskeelsetest ainetest koosneva mooduli, kuigi välisriikide eksperdid nägid, et inglise keelt võiks õppekavas  rohkem olla. Siin meie arvamused kokku ei läinud. Kui insener töötab eestikeelses haiglakeskkonnas, siis on eesti keele oskus vajalik. Dokumentatsioon on eesti keeles, riigihanked on eesti keeles jne. Me ei tagane sellest, et biomeditsiinitehnikas ja meditsiinifüüsikas oleks endiselt eestikeelne õpe, aga lisaks püüame tuua sisse rahvusvahelist mõõdet,“ selgitas professor Ivo Fridolin. 

Tervishoiuspetsiifilised IT-oskused

Ka tööandjad leidsid, et õppekava võiks olla eestikeelne, kuna selles valdkonnas läheb eestikeelseid tehnikaspetsialiste rohkem vaja. Tööandjate uuringust tulenevalt on praegu arendamisel täiesti uued õppeained, nagu näiteks „Andmevahetus haigla infosüsteemis“ ja „Tehisintellekt tervishoius“. Samuti tuli välja, et ka tööandjad peavad oluliseks tudengite IT-oskuseid parandada, aga just tervishoiuspetsiifilisi IT-oskuseid.

Konkreetsetest õppekava muudatusest võib välja tuua näiteks uute valikainete lisamist: „Elektroonika“, „Projektijuhtimine“, „Sissejuhatus meditsiinistatistikasse“. Uus õppekava versioon kinnitati tehnikaülikooli nõukogu otsusega 23.01.2018 ja on praegu kinnitamisel Haridus- ja Teadusministeeriumis. 

Ivo Fridolin julgustas kõrgkoole kasutama IT Akadeemia poolt pakutavat toetusvõimalust IKT õppekavade arendamiseks ja erialaste IKT-oskuste taseme tõstmiseks. „Meile oli see esimene kogemus rahastust taotleda. Protseduur ei olnud raske. See oli üks kõige väiksema bürokraatliku poolega taotlusvõimalusi, millega olen kokku puutunud.“  

Uued toetustesaajad selguvad märtsis

Kõrgkoolid saavad toetust taotleda juba neljandat aastat, sel aastal oli taotluste tähtaeg 21. jaanuaril. Tulemused selguvad märtsi alguseks. Projekti maksimaalne toetus on 75 000 eurot ning minimaalne summa on 15 000 eurot, millele lisandub kõrgkooli omafinantseering (vähemalt 30% projekti kogumaksumusest). 

Arendusprojektide taotlusvooru viiakse läbi IT Akadeemia programmi raames ning seda rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eraldatud vahenditest. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT valdkonna teaduse arendamiseks, kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Unspalsh, Rawpixel

Samal teemal:

• IT Akadeemia toetab uuenduslikke IT-hariduse projekte

Olukorras, kus globaalsete probleemide ulatus on rängem kui kunagi varem ja nende mõju näeme juba lähiaastatel, on haridus üks olulisemaid teemasid, mis aitab taasluua kestlikku maailma.

Arengukoostöö Ümarlaua maailmahariduse ekspert Agne Kuimeti sõnul vajavad nii Eesti kui maailm elu edendamiseks võimalikult hästi haritud elanikke. “Haritus ei tähenda vaid koolis käidud aastaid, vaid kodaniku- ja maailmaharidust mudilase-east vanaduspõlveni.” 

Sageli kasutatakse kodaniku- ja maailmaharidust sünonüümidena, ometi on nende sisu väga erinev. Kodanikuharidus toetab oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kaudu vastutustundlikku ühiskonnaelus osalemist. See inimene oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida - ta toimib demokraatliku ühiskonna liikmena. 

Agne Kuimeti sõnul on aga maailmahariduse eesmärk mõtestada maailma kui tervikut ning mõista enda rolli laiemas pildis. “Kuidas olen mina või on minu riik osaline “liblikaefektis”?  Kuidas ülemaailmsed probleemid mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu? Kui inimesel on arusaamine maailmast kui tervikust, oskab ta teadlikult ja kestlikult tegutseda.”

Maailmaharidus on peamine tööriist nii globaalsete kui kohalike väljakutsete mõistmiseks ja lahendamiseks, mis annab inimestele teadmised ja oskused enda valikute kaudu maailma paremaks luua. 

See, kuidas me Eestis käitume, mida tarbime, kuidas õpetame oma lapsi, jätab esmapilgul märkamatu, kuid tegelikkuses suure jälje nii meie kui teiste riikide inimeste heaolule ja looduskeskkonnale.

Lisainfo kodanikuhariduse kohta Hea Kodaniku infoportaalis: https://heakodanik.ee/kodanikuharidus/  

Uuring maailmahariduse kohta MTÜ Mondo Maailmakooli kodulehel: http://bit.ly/2sGAfJZ 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud töötab kolme eesmärgi nimel: puhas keskkond, mille saame enda lastele pärandada; õiglane ühiskond, kus hinnatakse inimest ja majandus, millest võidavad kõik. Esindame 33 Eesti vabaühendust, kes tegutsevad nende eesmärkide nimel kogu maailmas.

Allikas: Arengukoostöö Ümarlaua pressiteade. Foto: Unsplash, Ben White

Samal teemal:

• Valgas lõppes maailmahariduskuu, mis seekord lõhnas puidu järele
• Maailmakooli õppematerjalid aitavad selgitada vastutustundliku tarbimise põhimõtteid

Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul oodatakse taotlusvooru projekte, mis mitmekesistaksid õpetajate täiendusõpet. “Selle vooru projektide raames pakutavad koolitused peaksid andma õpetajatele täiendavaid teadmisi ja oskusi tervise ja ohutuse valdkonnas. Näiteks võiks koolitustel käsitleda teemasid, kuidas luua ja hoida vaimselt tervet ja turvalist õpikeskkonda ja vältida läbipõlemist või tutvustada näiteks küberkaitse valdkonda,” toob Parve näiteid ning loodab sisukaid ja läbimõeldud projekte.

Voorust „Õpetajate täiendusõpe“ on oodatud toetust taotlema kõrgkoolid ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle õppekavad vastavad täienduskoolituse standardi nõuetele. Projekte saab esitada teemadel „Tervis“ või „Ohutus“, sh küberkaitse ning ohtude ja süütegude ennetamine õppijate seas. Õpetajatele pakutav täiendusõpe peab toetama läbivalt ka IKT-oskuse tõusu, eneseanalüüsioskuse ning õpilaste üld(võtme)pädevuste kujundamise kasvu. 

Taotlusvooru eelarve on 300 000 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 255 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 45 000 eurot. Toetuse maksimaalne osakaal kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest ning ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla kuni 50 000 eurot.

Taotlusvooru viib läbi SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Taotlusvoor on avatud 24. jaanuarist kuni 28. veebruarini 2019 kl 17. Taotlused tuleb Innovesse esitada elektroonilises keskkonnas E-toetus.

Taotlejad on oodatud Innovesse nõustamisele 6. või 7. veebruaril, huvilistel palume eelnevalt registreeruda Innove kodulehel. 

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Õpetajatöö väärtustamiseks valmis visuaalsete materjalide kogum
• Mailis Reps: kätte on jõudmas parim aeg olla õpetaja

Minister Mailis Reps ütles, et Mart Laidmets tunneb suurepäraselt Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusvaldkondi ja ministeeriumi tippjuhtkonna endise liikmena ka organisatsiooni ennast. „Mart Laidmets on olnud ministeeriumis nii kõrghariduse osakonna juhataja kui ka asekantsler, kes on kureerinud üldharidust, kutseharidust, täiskasvanuharidust, noortepoliitikat ja koolivõrgu ning õpetajatega seonduvaid küsimusi. Ministeeriumi hallatava sihtasutuse juhatuse liikmena oli tema ohjata muuhulgas ka õppekava ja haridusuuenduste temaatika. Seega on tal otsene töökogemus kõikide haridustasemete juhtimisel. Mardi isikuomadused lubavad tal olla suurepärane tippjuht ja inimlik eestvedaja,“ sõnas minister Mailis Reps.

Mart Laidmetsa sõnul on Haridus- ja Teadusministeeriumil väga suur vastutus, et kogu ühiskond oleks valmis pidevalt õppima ja omandama uusi oskusi. „Koos partneritega nii haridussektorist kui ka väljapool seda on seatud ja seadmisel ambitsioonikad eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb panustada ühtse meeskonnana,“ lisas Laidmets.

Lisaks tööle Haridus- ja Teadusministeeriumis ning sihtasutuses Innove on Mart Laidmets olnud tegev ka Rektorite Nõukogus ja Tartu Ülikooli rektoraadis. Samuti on olnud ta Uppsala Ülikooli teadur, Riigikogu Kantselei nõunik ja peaministri abi. Mart Laidmets on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal.

Kantsleri ametiaeg kestab viis aastat.

Allikas: HTMi pressiteade

Nõuetele vastavaks loetakse nüüd ka 2014. ja 2015. aastal ülikooli õpetajakoolituse magistriõppe lõpetanud.

Ministri Mailis Repsi sõnul kvalifikatsiooninõuded aitavad tagada, et vastutusrikkas õpetajaametis töötavad need inimesed, kellel on vastav haridus ja vajalikud oskused. “Kuid kvalifikatsiooninõuded peavad olema ka õiglased. Saime kogenud õpetajatelt signaale, et vaja on muudatusi. Olen kindel, et määruse muudatused aitavad kaasa sellele, et nõuded ei takistaks suurepärastel õpetajatel igapäevaselt meie laste heaks töötada,” ütles Reps.

Määruse „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded” uued sätted puudutavad kaht sihtgruppi – kõigepealt õpetajaid, kes ajavahemikus 7. september 2002 kuni 1. septembrini 2013 töötasid üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õpetajana ning vastasid siis kehtinud nõuetele. Kui varem võis kahetsusväärsel kombel juhtuda, et õpetaja kvalifikatsiooni vastavus nõuetele sõltus sellest, kas tema tööleping oli sõlmitud määruses nimetatud kuupäeval, siis nüüd see probleem on lahendatud. Teine sihtgrupp on aastatel 2014 ja 2015 õpetajakoolituse magistriõppe lõpetanud,kes ei saanud ülikoolist õpetaja kutset, kuna ülikoolidel puudus veel kutse andmise õigus. Ka nemad loetakse nüüd õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks.

 Määruse muudatus jõustub 25. jaanuaril.

Allikas: HTMi pressiteade

"KüberNaaskli" võistlus on 14–24aastaste küberkaitsjate tippvõistlus Eestis, kus saavad kokku parimatest parimad. Võistluse läbiviimist toetab Kaitseministeerium ja viivad ellu TalTech ning Eesti Kaitseväe Küberharjutusväljak.

Veebipõhine eelvõistlus toimub 4.-10. märtsini, millest kutsutakse edasi 50 parimat nooremas ja vanemas vanuseklassis. Põhivõistlus toimub 12.06 TalTechi IT Kolledžis, millele järgnevad toetajate olemasolul laagrid ning osalemine välisvõistlustel. Vajalikud oskused enne võistlust on tavateadmine arvuti ja interneti kasutusest, inglise keele oskus, järjepidevus probleemide lahendamisel ja internetist abi otsimisel.

Osalemine "KüberNaaskli" tegevuses, võistlustel ja laagrites on kiireim viis omandada küberkaitse pädevus nii kaitse kui ka ründe alal rakendustes, operatsioonisüsteemides, võrgus ja riistvaras ning krüptograafias. Lisaks saab teadmisi juhtimisest, eetikast, tehnosahkerdamisest ja suulisest eneseväljendusest.

Tutvustav video: https://youtu.be/8LOjDBvLmwQ

Veebiplakat: https://tinyurl.com/ycj9643c

Harjutamiseks soovitame:

·         Ülesannete portaal algajatele https://ylesanded.targaltinternetis.ee/

·         3.02 toimub ONLINE Hacksomnia, CTF Pärnu https://www.facebook.com/events/342159509951373/

·         6.04 toimub CTF Pärnu Easter https://www.facebook.com/events/745411892493789/

Kohtumiseni võistlusel!

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• "KüberNaaskli" parimad on selgunud
• "KüberNaaskli" võistluse eelvooru tulemused on avalikud

22. jaanuaril toimunud HITSA veebiseminaril tutvustati õpetajate veebipõhiseid lemmiktöövahendeid. Sarnast küsitlust tegi HITSA kolmandat korda, lemmikuid selgitati välja ka 2016 ja 2017.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse haidustehnoloogi Ingrid Maadvere sõnul on lemmikud ikka need, mida haridustehnoloogid õpetajatele õpetavad ja tutvustavad, seega üllatustega nimekirjas on nii ja naa. „Loodan, et täna veebiseminaril osalejad leiavad endale igaüks mõne uue töövahendi nende seast, mida küsitluses välja toodi ja millest täna räägime.“

Eelmisel aastal oli lemmiktöövahendite küsitluses vastajaid 210, seekord 208. Vastajate seas on kõige rohkem haridustehnolooge ja õpetajaid, aga tänavu oli isegi üks tervishoiutöötaja. „Need 208 on Eesti mõistes aktiivsed veebipõhiste töövahendite kasutajad. Mitu korda mainiti sedagi, et juba ankeeti oli põnev täita,“ ütles Ingrid Maadvere. 

Veebiseminar tervikuna on järelvaadatav siin, lemmikute täielik nimekiri läheb üles ka Eesti Haridustehnoloogide Liidu veebilehele. Varasemate aastate lemmikuid näeb siit. Siinkohal põgus ülevaade nendest töövahenditest, mida õpetajad tundides enim kasutavad.

Alustuseks kolm valdkonda, kus lemmikuid küsiti esmakordselt: 3D-modelleerimine, programmeerimiskeskkonnad ja robootika. Lemmikud on vastavalt SketchUp, programmeerimises Scratch ja robootikas Bee-Bot haridusrobotid. Bee-Bottide kohta arvasid veebiseminaril osalejad, et need universaalsed robotid sobivad kasutada igas vanuseastmes, lasteaiast gümnaasiumini välja. Lisaks on robotid juba välimuselt nii mõnusad, et kui tuju on paha, võtad Bee-Boti välja ja juba lähebki meel rõõmsamaks. 

Animatsioon on jätkuvalt väga populaarne meie õpilaste ja õpetajate seas, õppetöös tehakse animatsioone palju. Lemmiktöövahend liikuvate piltide valmistamiseks on Movie Maker, teisel kohal Go Animate ja kolmandal iMovie. Ka eelmisel aastal oli populaarseim Movie Maker. Keskkonnaga on küll probleeme, nimelt seda enam ei arendata, mis tähendab, et seda ei saa varsti enam kasutada. Õnneks on animatsioonide tegemiseks mõeldud keskkondi palju. Samas tuleb haridustehnoloogidele südamele panna, et iga uue asja kasutuselevõtt tähendab väikest koolitust õpetajatele, siis töötavad kõik asjad paremini. 

Ja muidugi teevad nii õpetajad kui õpilased palju esitlusi. Esikolmik on Google Drive Slides, MS PowerPoint, Prezi. Eelmisel aastal oli järjestus täpselt sama. 

Küsitluses tuli välja tuua ka, mida meeldib veebipõhistest töövahenditest kõige rohkem joonistamisel kasutada, ja siin ei saa üle ega ümber vist juba klassikaks kujunenud Paintist. Kolm aastat järjest on esikohal Paint. “Oleme haridustehnoloogidega mõelnud, kuidas saab olla nii, et Paint on kogu aeg esikohal ja selle populaarsus meie õpetajate seas muudkui kasvab. Paintiga annab palju teha, see on väga turvaline keskkond, aga on palju põnevamaid ja rohkem võimalusi pakkuvaid keskkondi. Koolide arvutites ongi Paint, see ka kindlasti mõjutab. Võib mõelda, kas seda olukorda on vaja muuta või ei ole, klassikat on ju alati hinnatud,“ sõnas Maadvere. Veel oli joonistamise puhul rohkem mainitud Gimpi, Paint.NETti, Inkscape´i, TuxPainti.

Et klassis kiiresti küsitlust läbi viia, teadmisi testida või arvamust küsida, siis selleks on ka palju lihtsaid võimalusi. Veebipõhised lemmikud on Google Form, Doodle ja Mentimeter, järgnevad AnswerGarden, Tricider ja SurveyMonky.

Ja muidugi mängud, mängud, mängud. „Mäng on see, mis paneb laste silmad särama. Ehkki vahepeal oli kuulda, et Kahootist on õpilased tüdinenud, on Kahoot! jätkuvalt suur lemmik õpetajate ja õpilaste seas, kolmandat aastat järjest. Seal on juba päris korralik õppematerjalide kogu tekkinud, ei pea alati ise küsimusi välja mõtlema, saab kasutada olemasolevat,“ sõnas Ingrid Maadvere. Palju kasutatakse ka LearningAppsi, Quizizzit, Quizletti, Socrative´i. 

Samal teemal:

• Pärnu Toimetulekukooli õpilastele meeldivad BeeBotid
• Eesti õpetajate lemmiktöövahendid 2017
• GAGis saadi koos digipädevamaks

Kursuse jooksul toimub kaks kahetunnist veebiseminari, mille käigus analüüsitakse häid projekte ja kasutatud pedagoogilisi meetodeid ning luuakse ja vormistatakse ka oma projektiidee. Kursus toimub inglise keeles. 
Lühikursusele on oodatud eTwinningus kogenud õpetajad, kes õpetavad algklasside, põhikooli või gümnaasiumi õpilasi vanuses 10-16.

Kursusel osalemiseks tuleb täita osalussoov hiljemalt 10. veebruariks 2018: http://bit.ly/2FmaFRO

Kursuse ajakava:

- 18.02.2019 kell 17-17.30. Tutvumine ja tehniline testimine Adobe Connect veebikeskkonnas, mida kasutatakse veebikursuse läbiviimiseks.

- 19.02.2019 kell 17-19. Esimene veebiseminar, kus meeskondadena tutvutakse heade projektinäidetega ning sobilike pedagoogiliste meetodite ja IKT-vahenditega, mida saab veebipõhise õppimise puhul kasutada. 

- 20.-25.02.2018 on iseseisva töö nädal, mille jooksul suhtlevad osalejad oma õpilastega ning leiavad projektiks sobiva teema. Selle põhjal valitakse endale kursusel osalejate seast projektipartner.  

-26.02.2019 kell 17-19. Teisel veebipõhisel seminaril alustavad projektipartnerid oma projekti vormistamist ning esitlevad projekti ka teistele. 

NB! Osalemine on vajalik kõikidel veebiseminaridel. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• eTwinningu projektivõistlus 2019
• eTwinningu kool – tunnustus kogu kooliperele

Kokku osales 200 lasteaeda ning uuringu õnnestumisse panustas rohkem kui 330 haridustöötajat.
 
Uuringu käigus hinnati 5-aastaste laste oskusi ning viidi läbi vanemate ja lasteaiaõpetajate küsitlus. Uuringusse kaasatud lapsed pidid lahendama tahvelarvutil mängulisi ülesandeid. Oskuste hindamine sisaldas nelja valdkonna ülesandeid: kirjaoskus, arvutusoskus, enesejuhtimise oskus ja oskus olla empaatiline. Iga laps tegi ülesandeid kahel päeval ja lapsi toetasid koolitatud uuringu läbiviijad.

Innoves uuringu läbiviimist koordineerinud Anne-Mai Meesaku sõnul toimus taoline uuring Eestis esmakordselt. „Võib öelda, et uuringu korraldamine sujus suurepäraselt ning tagasiside nii lasteaedade personalilt kui uuringu läbiviijatelt on olnud väga positiivne. Näiteks leidsid lasteaiad, et hädasti oleks vaja sarnast mängu iga-aastaseks laste arengu hindamiseks erinevates vanusegruppides ning tõdeti, et testid lastega olid väga põnevad ja soovitakse edaspidigi sellistes uuringutes osaleda,“ toob Meesak näiteid.

Uuring viidi läbi nii eesti kui ka vene keeles ning kokkuvõttes lahendas kirjaoskuse ja enesejuhtimise oskuse ülesandeid 2247 last ning arvutusoskuse ja empaatia ülesandeid 2124 last. Vanemate küsimustikule vastas 1941 lapsevanemat või eestkostjat. Lasteaiatöötajate küsimustikku täitis enda kohta 738 õpetajat, lisaks täitsid õpetajad küsimustiku ka 2211 lapse kohta. 

 IELS põhiuuring toimus korraga kolmes riigis - Eestis, Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis. OECD analüüsib uuringu tulemusi ja seejärel avaldatakse rahvusvahelised ja riiklikud raportid, esmased tulemused selguvad selle aasta lõpus, raportid avaldatakse järgmise aasta alguses. Uuringu raport võimaldab saada lasteaedadel, lapsevanematel ja poliitikakujundajatel väärtuslikku teavet, mida saab kasutada laste hariduse ja kogemuste parandamiseks nende esimese viie eluaasta jooksul.

Uuringu kohta leiab lisainfot Innove kodulehelt. 

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Vaivara Lasteaia õpetajad osalesid projektis „Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri“
• Tublimad väärtuskasvatajad tegutsevad Saarde, Saue ja Rae vallas