Kandidaate saab esitada kuni 10. jaanuarini.

Riiklik F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega.

Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal, riiklikuks muutus auhind 2004. aastal.

Wiedemanni auhinnasaajate hulgas on ka president Lennart Meri, akadeemik Juhan Peegel ja kirjanik Leelo Tungal. Kõiki varasemaid Wiedemanni auhinnasaajaid näeb siit. 

F. J Wiedemann (sündis 1805. aastal Haapsalus – suri 1887. aastal Peterburis) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija, akadeemik, polüglott.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Reet Kasik
• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva

Olete oodatud Scientix konverentsile Loodusteadused ja tehnoloogia koolis. Koostöö ja lõiming. Konverents toimub Tartu Tamme Gümnaasiumis (Nooruse 9) 28.02-01.03.2019. LTT õpetajatele suunatud konverents pakub võimalust õppimiseks ja kogemuste vahetamiseks - teid ootavad  erinevad ettekanded ja üle 20 töötoa nii Eesti kui välisesinejatelt, samuti õpetajate stendiettekanded.

Mõned küsimused, millele konverentsi ettekannete ja töötubade abil vastuseid otsitakse:

Kas STEM, STEAM ja LTT tähendavad kõik ühte ja sama? Kuidas õpetatavat lõimida  ja tekitada huvi loodusteaduste vastu juba algkoolis? Miks on vaja kontekstipõhist õpetamist? Kuidas õpetajad Eestis õpetavad ja millised on nende edulood? Milliseid uusi võimalusi pakuvad õppetöö rikastamiseks rahvusvahelised õpilaste keskkonnaprojektid? Kuidas õpetada statistikat arvutiga? Millise nipiga mahuvad õppeprotsessi kosmoseprogramm ja põgenemistuba?

Ja neid küsimusi on veel palju.

Konverentsi programm on täpsustamisel ning registreerimine avatakse jaanuari alguses, kuid eeltööd osalemiseks saab juba teha:

• pange märkmikusse kirja: 28.02.-1.03. Scientix 2019 konverents Tartu Tamme Gümnaasiumis;

• märkige registreerumise avanemise kuupäev 10. jaanuar 2019 (meeldetuletuse saamiseks lisage e-posti aadress siia);

• Julgustame klassi- ja LTT õpetajaid pakkuma ideid stendiettekande (A0) tegemiseks konverentsil – idee esitamise tähtaeg on 1. jaanuar 2019, lisainfo siin.

Konverentsist osavõtt on tasuta.  Konverentsil osalemisega seotud sõidu- ja majutuskulud jäävad osaleja enda kanda. Konverentsi kohta leiab infot Eesti Teadusagentuuri Scientix 2019 konverentsi kodulehelt.

Mis on Scientix?

Scientix on üle-euroopaline teadushariduse kogukond, mis edendab koostööd loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM - science, technology, engineering and maths) õpetajate, kasvatusteadlaste, poliitikakujundajate ja teiste selle valdkonna haridusega seotud professionaalide vahel. Eesmärgiks on jagada ja levitada parimaid kogemusi loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases hariduses.

Konverentsi korraldajad ja toetajad:

Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Tamme Gümnaasium, Eesti Teadusagentuur, Tartu loodusmaja, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut, European Schoolneti koostööprojekt Scientix, TeaMe+ programm

4. detsembril tähistati Tallinnas pidulikult programmi proovietapi edukat lõpetamist.

Vasalemma põhikool otsustas osaleda

Vasalemma põhikooli jaoks algas kõik Digipeegli küsimustikust, mis aitab koolil koostada digiinnovatsiooni enesehindamisraportit. Nii seistigi silmitsi teadmisega, et nüüdisaegse õpikäsituse ja kooli digitaristu arendamisel on üksjagu arenguruumi. HITSA koolituspakkumine tuli igati sobival hetkel, sõnab Vasalemma põhikooli direktor Siiri Kasemaa.

Koolil on14 töökohaga arvutiklass, kõigil õpetajatel sülearvutid. Õpilaste kasutada on 20 tahvelarvutit, 18 sülearvutit tundide tarvis, multimeediaarvuti ja projektorid, puutetahvel, viis robootikakomplekti, 3D-printer. Internetiühendus on hea. „Kui unistada, siis võiks puutetahvel ja dokumendiprojektor olla igas klassis,“ arvab koolijuht ja lisab, et koolil läks koolitusprogrammis hästi. Uut infot oli kohati ehk liiga palju, sest kohati jäi õpetajatel süvenemiseks ning katsetamiseks aega napiks.

Vasakult: Vasalemma Põhikooli direktor Siiri Kasemaa, õpetajad Marje Hiie ja Triin Põldsalu 

4. detsembril Järveküla Koolis

Loe artiklit täismahus 7. detsembri Õpetajate Lehest! 

Fotod: Argo Tornik

Samal teemal:

• Esimesed kuus koolimeeskonda said DigiKiirendis hoo sisse
• DigiKiirendi aitab luua ühtset arusaama digivahendite kasutamisest õppetöös
• Muusikaõpetaja Pilvi Pärnapuu tunnis on nii laulu, pillimängu kui QR-koode

Detsembri alguses Tallinnas toimunud eesti teaduskeele konverentsil kuulutati välja Vikipeedia keeletoimetamistalgud, mille eesmärk on parandada Vikipeedia artiklite kvaliteeti ja väärtustada keeletoimetaja ametit. Talgud kestavad emakeelepäevani, 14. märtsini 2019.

Keeletoimetajana võivad end proovile panna kõik. Selleks tuleb registreeruda Vikipeedia kasutajaks, panna end osalisena kirja, valida endale meeldivad ja toimetamist vajavad artiklid ning asuda toimetama. Hinnatakse mitmesuguste keeletoimetaja ametiülesannete täitmist ning arvesse võetakse toimetatud artiklite kvaliteeti ja mahtu.

„Olen üsna veendunud, et internet mängib tulevikus eesti keele arengus paberile trükitud tekstidest suuremat rolli. See tähendab, et meie suurimas eestikeelses entsüklopeedias, Vikipeedias, ei tohiks meie ilus emakeel olla kuidagi kehvem ei entsüklopeediaraamatutest ega ilukirjandusest,“ kommenteeris Vikipeedia toimetamist talgute idee algataja Mart Noorma.

Žürii selgitab välja parimad keeletoimetajad, keda premeeritakse rahalise auhinnaga. Auhinnafond on 2000 eurot ja selle paneb välja Tartu Hansa Rotary klubi, et tõsta esile vabatahtlikke toimetajaid ning anda oma panus eesti keele arendamisse ja hoidmisse.

Talguid korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti ning need on osa Vikipeedia edendamise projektist Miljon+.

Talgute žüriisse kuuluvad Ann Siiman (žürii esimees) ja Sirli Zupping Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudist, Reet Hendrikson ja Katrin Naber Eesti Keeletoimetajate Liidust, Krista Kerge Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudist ning Teele Vaalma MTÜ-st Wikimedia Eesti.

Eelmistel, esimestel talgutel toimetasid 40 osalejat 735 Vikipeedia artiklit. Parimateks keeletoimetajateks valiti Merily Šmidt, Hanna Pook ja Mariin Pantelejev. Miljon+ eriauhinna sai Svea Tarkin. „Mul on võidu üle hea meel, aga väärtustan väga ka keeletoimetamise kogemust. Tulevastel osalejatel soovitan valida artikleid, mille sisu pakub huvi,“ sõnas eelmise aasta võitja, Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppe esimesel kursusel õppiv Šmidt.

Rohkem teavet keeletoimetamistalgutel osalemise kohta leiab Vikipeediast.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal: Orienteerujad avavad vikipäevakute hooaja

Gala 700 külalise hulgas olid peaminister Jüri Ratas, president Arnold Rüütel ja EBSi partnerid, üliõpilased, vilistlased, õppejõud ning toetajad. Jüri Ratas sõnas oma kõnes: „Ülikool annab tudengitele ühest küljest muidugi vajalikke teadmisi, aga neist veelgi tähtsam on õpetus õigesti mõelda. Ma ei mõtle selle all loomulikult, et ülikool annab probleemidele ainuõiged lahendused. Mõtlema õpetab akadeemiline õppeasutus hoopis selles tähenduses, et annab meile kogemuse, kuidas endal juba olemas olevaid tööriistu kõige paremini kasutada."

EBSi rektor professor Arno Almann sõnas oma tervituskõnes, et hariduse sisuks on väärtused, millel ei ole raame: „Madis Habakuke loodud Eesti ainuke eraülikool EBS on loodud väärtustele, mis on olnud meile kompassiks tänasesse päeva ja annavad meile kindluse minna vastu muutustele, mis ootavad kõrgharidust ees tulevikus. Me võtame üheskoos need väljakutsed vastu!“

EBSi kantsler Mart Habakuk sõnas, et EBS valmistub kõrghariduse innovatsiooniks, et üha kiiremas ja kirevamas info- ja ettevõtluskeskkonnas olla jätkuvalt atraktiivseim äriülikool kogu regioonis. “Kui EBS 1988. aasta jõulude eel loodi, siis kehtestas mu isa, kooli üks loojatest Madis Habakuk esimese kursuse tudengitele mitmeks kuuks range õpperežiimi - kolme-nelja kuu vältel tohtisid tudengid nii loengutes kui ka vabal ajal rääkida ainult inglise keeles. Põhjus oli selge - selleks, et Eesti tulevane ärieliit suudaks välismaale praktikale minna, seal kontakte luua, hiljem Eestis äriga alustada ja kunagi välismaailmale konkurentsi pakkuda, tuli ennekõike õppida selgeks keel. Täna tundub see huumorina, aga toona sõltus keelest ellujäämine. Ma ei välista, et 30 aasta pärast viskame nalja selle üle, et 2018. aastal pakuti kõrgharidust endiselt 3+2 ranges süsteemis, sest keskkond, mille jaoks me täna spetsialiste ette valmistame, muutub mitte enam aastate või kuudega, vaid nädalatega. EBS ei kavatse sellest kiirrongist maha jääda.” 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps andis galal üle neli hariduselu edendamise auhinda, mille pälvisid perekond Habakuk, professor rektor Olav Aarna, professor rektor Peeter Kross ja professor rektor Arno Almann.

Galal kanti ette esietendus EBSi esimesest 30 tegutsemisaastast läbi esimese lennu vilistlase Gustavi (näitleja Guido Kangur) silmade ning avati fotonäitus ettevõtlike inimeste DNA ülesvõtetega. Õhtut juhtisid EBSi üliõpilane, laulja ja muusik Tanel Padar ja EBSi vilistlane, välis- ja korporatiivsuhete osakonna juhataja ning rektori nõunik välis- ja vilistlassuhete alal Sirli Kalep. Kogu sündmuse toimumisele aitasid kaasa EBSi vilistlaste asutatud või juhitud ettevõtted, sh mitmed rahvusvaheliselt tuntud ja edukad Eesti kaubamärgid, näiteks Taxify, Wooch, Iris Janvier, Orangetime, Nobenaps, Otto & Mesi jt.

Pildigalerii: https://photos.app.goo.gl/12h483G72emGfxiF8 (fotode autor Raigo Pajula)

EBSi juubeliaasta tähistamine on kestnud terve aasta. 2.-7. juulini toimus Eestis EBSi korraldatud rahvusvaheline teaduskonverents EGOS, mis tõi üle maailma Tallinnasse kokku ligi 2000 teadlast, kes uurivad organisatsioonide arengut muutuste ja üllatuste keskkonnas. Reedel toimus koostöös küberturbe ettevõttega Cybexer Technologies küberturvalisuse õppus, mis valmistas juhte ette digitaliseerimisega seotud ohtudeks.

Estonian Business School (EBS) on Eesti ainus eraülikool, kus õpib bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppe tasemel kokku 1500 üliõpilast. Majandusharidust pakkuv EBS asutati 1988. aastal. EBSil on filiaalid Tallinnas ja Helsingis ning üliõpilased saavad õppeprogrammi kuuluva mobiilsusakna raames täiendada oma teadmisi 60 erinevas ülikoolis üle maailma.

Allikas: EBSi pressiteade. Fotod: Raigo Pajula

Võistluse eesmärk oli meemide maailma kaudu kajastada nutisõltuvuse mõju inimkonnale. Meem on enamasti humoorikas pilt, millega kajastatakse lõbusas võtmes mõnda olukorda ühiskonnas.

Võistlusele esitatud tööde seast valiti välja meemid, mis kõige paremini kajastavad nutisõltuvuse olukorda. Parimad tööd on virtuaalnäitusel Facebooki meemigaleriis. Parimate tööde autoreid tunnustatakse koolisisesel õpilasüritusel. Pärnu Rääma Põhikool tänab kõiki õpilasi, kes koostasid meeme. Idee autor on haridustehnoloog Mart Kimmel ning õpilasi juhendas Eve Popp. Juba 2019. aastal korraldab Pärnu Rääma Põhikool koos heade koostööpartneritega üleriigilise meemivõistluse, mille teema ja tingimused avalikustatakse jaanuaris 2019.

Autor Marta Schönberg

Autor Keriti Jugala

Teksti autor on Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel 

Samal teemal:

• Koostööpäevad "Ettevõtlike noorte 3-võistlus ja õpetajate õpiüritus" kui näide koosõppimisest
• Kuidas sai ellu äratatud e-viktoriin “Nutt tuleb peale”?

Esimene kingitus on "Interneti turvalisuse jõulukalender" - http://bit.ly/jkalender. Kalender valmis õppeaine "Turvalisus ja privaatsus" kodutööna ning selle valmimisse andis oma panuse ka õppejõud Birgy Lorenz. Kalender on mõeldud eelkõige 1.-12. klassi õpilastele ja õpetajatele. Lisaks sobib see kasutamiseks ka teistele täiskasvanutele. Kalendri loomise eesmärk on tuletada meelde ja korrata üle interneti turvalisusega seonduvad ohud, pöörata neile rohkem tähelepanu ning koondada ühte kohta kokku väikesed kasulikud nipid. 

Teine kingitus on Bee-Boti haridusrobotitega "Jõulumäng" - http://bit.ly/j6ulum2ng. Õppematerjal sisaldab mängureeglite näiteid ja 24 väljaprinditavat mänguruutu. Mäng sobib igas vanuses inimestele ja Bee-Boti roboti olemasolu ei ole määrav, sest seda saab ka mängida ilma robotita. 

Teadmisterohket ja mängulist pühadeootust!

Foto: Unsplash, rawpixel

Samal teemal:

• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida
• Millest on tehtud hea (digitaalne) õppematerjal?

Raamat „Mina, Milda ja meister Michel“ ilmus seoses Kumu kunstimuuseumi näitusega „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ (08.06.–16.09.2018). Lugu viib lapsed seiklema nii tänasesse päeva kui ka 500 aasta tagusesse aega, mil maalikunstnik Michel Sittow elas, maalis ja rändas ringi mööda Euroopa kuningakodasid. Põneva loo ja mänguliste piltide abil tutvustatakse raamatus nii maalikunstis kasutusel olnud võtteid, vararenessansi ajastu eluolu ja kunstnikuks olemist kui ka laiemalt kunsti loomise ja uurimisega seotud teemasid.

Triin Soone: „Selle aasta võitja üllatab teemakäsitluse poolest, sest meil ei kirjutata kunstist lastele just palju. Omapärane on pildilahendus: pilt ja tekst kõnnivad väga tihedalt käsikäes, see on atraktiivne ja põnev ning kutsub süüvima-uurima. Üllatuseks on ka formaat, kuna nii suuri lasteraamatuid ilmub üliharva. See raamat on tõeline maiuspala neile, kel sügavam kunstihuvi juba olemas, ja hindamatu avastamisallikas neile, kes ses vallas alles esimesi samme teevad.“

Auhinna võitjaid tunnustati Eesti Lastekirjanduse Keskuse tänupeol kilo rosinate, rahalise preemia ja tänukirjaga.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Allikas ja foto: Eesti Lastekirjanduse Keskuse pressiteade 

Samal teemal:

• Ilmus "Eesti lastekirjanduse kuldvara"

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumit tunnustas TÜ eetikakeskus koolipere mitmekülgse toetamise, avatud ja sihikindla koolikultuuri arendamise ning teadliku ja eduka väärtusarenduse eest.

Erli Aasamets, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor sõnas rändkarikat vastu võttes, et kahtlemata on see kooliperele, õpetajatele, lastele, tervele kogukonnale väga suur tunnustus. Kooli eneseanalüüsimine oli neil pikalt plaanis, rändkarika võit sealjuures on kahtlemata äge tunne. „Meie õpetajate hulgas on kutsestandard rakendunud, nii et eneseanalüüs ei ole meile võõras protsess,“ selgitas Aasamets. „Koolipere on terve kooli analüüsi üle viimas refleksioonipõhiseks,“ lisas ta.

Nissi Põhikool vääris tunnustust koolimeeskonna mitmekülgse ja professionaalse arendamise, avatud ja kaasava koolikultuuri väärtustamise ning järjepideva ja eesmärgistatud väärtuspõhise juhtimise eest.

Nissi Põhikooli direktriss Annely Ajaots tõdes, et tiitli „Väärtuskasvatuse kool 2018“ saamine oli neile väga meeldiv üllatus. „Ma olen väga uhke meie kooli üle, aga üksinda ei tee midagi. Mul on selline meeskond, kes tahab areneda ja on valmis koos edasi minema,“ jagus Ajaotsal kooliperele vaid kiidusõnu. Ta lisas, et eneseanalüüsi kirjutamine oli hea väljakutse ning pakkus neile uue kogemuse.

Võsukese Lasteaed sai väärtuskasvatuse karika süsteemse ja mitmekülgse lapse arengu toetamise, projektõppe ja õuesõppe arendamise, koostöise ja õnneliku lasteaiapere väärtustamise ning teadliku väärtuskasvatuse eest.

„Ma ei julgenud nii kõrget tunnustust loota!“ rõõmustas Margery Lilienthal, Võsukese Lasteaia direktriss. Tema sõnul on lasteaia meeskond ise kõige suurem motivatsioon: „Ma tahan näha nende silmis sära. Minul oleks üksi raske endas motivatsiooni leida, et näidata, kui tubli on meie lasteaed. Mul oli vaja oma meeskonna tuge.“ Lilienthal lubas oma lasteaiaperele öelda, et nad on maailma kõige ägedamad.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli projektijuht Nele Punnar sõnas, et tänavu on väärtuskasvatuse koolide ja lasteaia võrgustikega liitunud ohtralt uusi tegijaid. „On eriliselt suur rõõm, et on nii palju koole ja lasteaedu, kes on valmis kriitilise sõbra toel oma igapäevaseid tegevusi analüüsima ja mõtestama ning leidma oma tugevused ja arengukohad,“ selgitas Punnar.

Konkursside „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ tiitlid anti üle 11. väärtuskasvatuse konverentsil „Eesti 2035: väärtuspõhine vaade haridusele“. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Eneseanalüüsi konkursid toimusid tänavu kuuendat korda. Hea kooli ja hea lasteaia nimelistele konkurssidele on aastatel 2009-2018 oma tööd saatnud 80 kooli ja 89 lasteaeda.

„Hea kooli edendaja“ tiitli pälvisid Emmaste Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Kaarli Kool, Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Loo Keskkool, Nissi Põhikool, Tartu Descartes’i Kool, Võru Kesklinna Kool.

Tiitliga „Hea kooli teerajaja“ tunnustati J. V. Veski nim Maarja Põhikooli, Simuna Kooli, Tartu Aleksander Puškini Kooli ja Väätsa Põhikooli.

„Hea lasteaia edendaja“ tiitli pälvisid Haapsalu Lasteaed Päikesejänku, Luunja Lasteaed Midrimaa, MLA Viimsi Lasteaiad, Tabasalu Lasteaed Tibutare, Võsukese Lasteaed.

Tiitliga „Hea lasteaia teerajaja“ tunnustati Rakke Lasteaeda Leevike, Saku Lasteaeda Päikesekild, Sillamäe Lasteaeda Jaaniussike, Tallinna Kopli Lasteaeda, Tartu Lasteaeda Midrimaa ja Võru Lasteaeda Päkapikk.

Väljaantavate tiitlite ja nende statuutidega saab tutvuda eetikaveebis. 

Konkurssi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" jätkuprogrammi raames.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Naerul näoga Nõlvakule
• 9. väärtuskasvatuse konverents analüüsib koolielu igapäevaseid valikuid

Kui on uuritud muukeelse pere lapse õppimist ja käekäiku eesti koolis, on toodud esile, et pere, kes lapse eesti kooli paneb, vajaks rohkem koolipoolset tuge ja tähelepanu. Just selle mõttega algatas Eesti Lugemisühing 2018. a sügiseks projekti, kus kooli kutsutakse muukeelsete õpilaste pereliikmeid, et anda neile ettekujutust konkreetse kooli eluolust kui ka julgustada neid eesti keeles suhtlema.

Otsiti peresid, kus kodukeel erineb kooli õppekeelest

Projekti tegevustega haakusid kaks Tallinna ja üks Harjumaa kool. Kõikvõimalikke teabekanaleid kasutades – lastevanemate koosolek, kooli koduleht, kirjalikud teated klassijuhatajate kaudu, veebiküsimustikud, meilikirjad ja telefonikõned klassijuhatajate teabe kohaselt valitud vanematele – otsiti peresid, kus kodukeel erineb õppekeelest, ja selgitati neile projekti eesmärki ja ajakava.

Tänaseks on kokku 49 muukeelset lapsevanemat või muud pereliiget (vanavanemat, vanemat õde-venda) osalenud projekti „Muukeelsete laste pereliikmete õpituba „Tere, kool!““ tegevustes. Lisaks neile said tegevustest osa nende lapsed – ka koolieelikud.

Kuna projekti eesmärk oli võimaldada pereliikmetele nii mitteformaalset keeleõpet kui ka viia neid rohkem kurssi kooli tegemistega, viidi tegevusi läbi eesti keeles, kuid seejuures hoolt kandes, et suhtlus oleks selge, et keel oleks jõukohane ja vajadusel selgitati mõisteid ja ülesandeid.

Seitse kohtumist, populaarsed olid väljasõidud

Õppekava sisaldas 7 kohtumist, mille käigus õpiti tundma kooli ruume ja töökorraldust, õppevahendeid sh digitaalseid töövahendeid, kooli ümbrust – veebipõhises orienteerumises – , mängiti laua- ja seltskonnamänge. Töösse olid kaasatud koolide õppejuhid, kes aitasid lapsevanematel orienteeruda e-kooli/Stuudiumi keskkonnas, ning lugemisühingu nõustaja, logopeed, kes korraldas õppuse eesti keeles lugema ja kirjutama õpetamise põhiprobleemidest. Üsna alguses selgus, et muukeelseid pereliikmeid on hõlpsam kooli saada nende laste abil – ja seetõttu korraldati tihti kogupere üritusi. Enim populaarsust kogusid väljasõidud kodukoha muuseumidesse kui kaugemale – Haapsallu, Tartusse, Paidesse ja Vargamäele Tammsaare muuseumi.

Järeldused tagasiside põhjal

Projekti tegevus algas poolest augustist võimalike osalejate otsimisega ja lõppes novembris. Nüüdseks on kogunenud ka tagasisidematerjal, mis laseb teha järgnevaid järeldusi.

Nii nagu igas koolis on mõneti omanäoline koolikultuur, kujunevad erinevaks ka ühe ja sama projekti loogika järgi tegutsevad õpitoad. Meil ei õnnestunud ju kõikide osalejatega isiklikult kuigi põhjalikult tutvuda, aga tundub nii, et koolis, kus olid pigem üsna värskelt Eestisse saabunud muukeelsed pered, oldi rohkem huvitatud järjekindlast keeleõppest, ja kogunes rühm, mis käis kohal üsna samas koosseisus. Lapsevanemad, kes juba mitut põlve Eestis on elanud, pole huvitatud mitte niivõrd keeleõppest kui tutvumisest oma lapse koolikeskkonnaga, digivahenditega, mängudega, millega lapsed kooliski tegelevad; niisamuti on nad tänulikud muuseumikäikude ja väljasõitude eest. Vene kodukeelega lapsevanemad ei ole meelitatud sellest, et neid „muukeelsetena“ määratletakse, kuna oma töö ja igapäevasuhtluse tõttu tulevad nad siiski eesti keelega niivõrd-kuivõrd toime. Ja kes ei tule toime, on kogenud, et saab ka ilma hakkama.

On ka neid venekeelseid vanemaid, kes tõesti tahaksid õppida eesti keelt paremini rääkima, kuid see lühike  kursus – 7 kohtumist – andis vaid tõuke edasi minna, mitte niipalju otsesõnu õppimist. Tagasiside lehtedel on märgitud, et soovitakse saada teavet eesti keele kursuste kohta.

Kindlasti tuleks edaspidi selliste õppevormide korraldamisel arvestada lapsevanemate individuaalseid soove ja võimalusi ning korraldada kõnealusele projektile analoogilisi tegevusi veelgi paindlikumalt nii ajas, ruumis kui ka vormis. Tähtis oleks leida koolis üks kindel töötaja, kes selle töösuunaga pühendunult tegeleks: muukeelsete lapsevanemate tugi. Kõik suured ettevõtmised saavad alguse mõne inimese ideest ja söakusest – ja võib-olla on just üks muukeelne lapsevanem see, kes võib anda väga suure panuse koolielu arengusse ja kogu koolipere heaolusse. Kutsume ta kooli ja näitame tegudega, et ta on meile oluline.