Code Weeki eesmärk on tutvustada programmeerimist lihtsalt, lõbusalt ja kaasahaaravalt – nii, et see jõuaks võimalikult paljude huvilisteni.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kutsub kõiki, kes on tegevad IT-valdkonnas, korraldama Code Weeki ajal innustavaid programmeerimisüritusi, mis on suunatud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Programmeerimisnädal keskendub tänavu rohkem nendele noortele, kes on praegu IT-valdkonnas vähem esindatud, nagu näiteks HEV-õpilased, majanduslikult vähekindlustatud perede lapsed. Tähelepanu pööratakse rohkem ka tüdrukutele, et innustada neid tulevikus õppima ja töötama IT-valdkonnas. Aitame noortel jõuda nende unistuste töökohani ja näitame, kuidas oskuslik infotehnoloogia kasutamine seda teekonda toetab. 

Nagu kahel eelmisel aastal, nii annab Google ka tänavu välja stipendiume koolidele ja mittetulundusühingutele programmeerimisteemaliste ürituste läbiviimiseks Code Weeki raames. Stipendiumi suurus on kuni 8000 eurot. Stipendiumi saab taotleda tegevuste läbiviimiseks lastele ja noortele vanuses 5 kuni 18 eluaastat. Stipendiumitaotlusi saab esitada 13. juulini. Täpsemad tingimused ja taotluse esitamise vormi leiab siit. 

Eelmisel aastal võitsid Eestist Code Weeki stipendiumi Narva Paju Kool ja Tabasalu Gümnaasium. Kõigi 2017. aastal stipendiumi saanud koolide nimekirja leiab siit. 

2016 sai Eestist stipendiumi Narva Paju Kool. Lähemalt saab lugeda Koolielu artiklist. 

Code Weeki algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad, nüüdseks on tegevustesse kaasatud üle 50 riigi kogu maailmas. Eestis koordineerib nädala tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Code Week on meie koolides väga populaarseks muutunud. Kõik Code Weeki üritused kantakse ühtsele kaardile. Uuri Code Weeki kohta lähemalt!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Pikslist kuni arvutianimatsioonini – ehk kuidas Narva Paju Koolis programmeerimist õpetati
• Üle-euroopaline programmeerimisnädal Code Week tuleb taas
• Code Weeki töötoas ehitati valgusfoor

Kandideerida saab juuli lõpuni.

Ametis esmakordselt alustavatele juhtidele mõeldud programmis õpitakse, kuidas rakendada kogu koolimeeskonna, õpilaste ja vanemate potentsiaali, et kool töötaks kõigi jaoks paremini. Õpiteekond viib erinevatesse koolidesse Eestis ja välismaal ning sellel pakuvad tuge kogenud koolijuhtidest mentorid ning professionaalsed juhendajad.

Programmi kandideerimiseks peab direktoril olema kehtiv tööleping, ametis võib ta olla olnud kuni 12 kuud. Kandideerida saab juuli lõpuni, programm algab augustis ja kestab 2019. aasta juunini. Sel aastal valitakse osalema kuni 18 koolijuhti.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane peab endise koolijuhina alustavate juhtide toetamist väga oluliseks. „Panen teile südamele põhimõtte, mida kooli juhtides ei tohi unustada: haridus peab andma nii tiivad kui juured,“ soovis Rebane.

Kolmandat lendu lõpetava Kambja Põhikooli direktori Marika Karo hinnangul on alustavate koolijuhtide arenguprogramm vastsele koolijuhile äärmiselt tänuväärne „ellujäämise“ kursus, mis annab väga vajalikke ja praktilisi teadmisi, aitab mõista inimesi ja seda, mis neid liikuma paneb, õpetab ennast ja oma tegevust analüüsima ning pakub algajale juhile mentori ja coachi abiga nii vajalikku tagasisidet kui ka tuge oma eesmärkide elluviimisel. „Ja muidugi on äärmiselt tore see sünergia, mis tekkib grupikaaslastega suheldes ja igapäevaprobleeme arutades – minu kogemus näitab, et koolijuhid on väga avatud ja üksteist toetav seltskond,“ ütles Karo.

Tema õpingukaaslane, Roosna-Alliku põhikooli direktor Riina Hiob lisas, et enne programmi astumist ta küll arvas, et teab, kuidas koolijuhtimine käib, sest oli õpetajana töötanud, kuid arenguprogramm andis selgema pildi koolijuhi rollist. „Tänapäeva koolijuht ei ole seotud ainult paberimajandusega, vaid suur osa tööst on motiveerida, toetada ja juhtida õpetajaid, kes siis omakorda teevad sedasama õpilastega."

Sel aastal alustab neljas koolijuhtide arenguprogrammi lend. Eelmistes lendudes on arenguprogrammi läbinud kokku juba 45 koolijuhti üle Eesti.

Loe tingimuste ja kandideerimise kohta täpsemalt siit. 

Alustavate koolijuhtide programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus, mida  viiakse ellu koos SA Innovega. See on osa elukestva õppe strateegia osast „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“. Programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Estee Janssens.

Samal teemal:

• Koolijuht kui uue õpikäsituse vedur ja pidur
• Sirje Kautsaar rajab sel suvel uut kooli

Selleks, et saada maaülikooli praktilisest õppest, laboritest ning rohelisest ülikoolilinnakust õige ettekujutus, on alates tänasest esmakordselt võimalus sisseastujatel maaülikooliga tutvuda läbi ülikooli virtuaaltuuri https://virtuaalne.emu.ee/.

Üldjoontes on sisseastumistingimused samad, mis eelmisel aastal. „Erineb vaid veterinaarmeditsiini kandideerimine, sest sellest aastast peab lisaks katsetele esitama ka motivatsioonikirja. Nii loodame leida veel motiveeritumad tulevased loomaarstid, kes on tööturul kõrgelt hinnatud,“ sõnas õppeosakonna peaspetsialist Eda Aitsen.

Maaülikooli magistriõppes on sellest aastast laienenud sessioonõppe võimalused. „Kuigi paljud tudengid kipuvad magistriõppe asemel valima karjääri, soovime sessioonõppega laiendada nende võimalust omandada lõpudiplom ka igapäevase töö kõrval,“ lisas Aitsen.

Eelmisel aastal olid maaülikoolis kõrgeima konkursiga erialad veterinaarmeditsiin, keskkonnakaitse, loodusturism, maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine ning toiduainete tehnoloogia.
Avaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS 4. juuli südaööni.

Olulised kuupäevad:

• 20. juunist 4. juulini (k.a) avalduste vastuvõtt SAIS-is
• alates 25. juunist 4. juulini (k.a) avalduste vastuvõtt peahoone (Kreutzwaldi 1a) vastuvõtulauas, ruumis 104
• 13. juulil avaldatakse esmased vastuvõetute nimekirjad – oma õppima tulek tuleb kinnitada 2 päeva jooksul alates enda vastu võetuks määramisest SAISis (vastuvõetuks määramise päev + kaks päeva)
• 19. augustini toimub vabade õppekohtade täitmine vastuvõtu pingerea alusel

Allikas: Eesti Maaülikool

Samal teemal:

• Maaülikool sai toidualase õppe- ja teadustöö edendamiseks 2,5 miljonit
• Maaülikooli uus "Rohelise ülikooli strateegia" puudutab ühiskonda laiemalt

Käesoleva aasta jaanuarikuus Eestisse loodud üle-Euroopaline SALTO noorte osaluse ja
informatsiooni kompetentsikeskuse kutsel osalevad rahvusvahelisel noorte e-osaluse seminaril
„eXploring Youth eParticipation“ e-demokraatia ning noorte e-osaluse platvormide eestvedajad
ja arendajad, noortepoliitika kujundajad, noorsootöötajad ning noorteliidrid. Üheskoos
arutletakse noorte ühiskonnaelus ja otsustes osalemisega seonduvate väljakutsete üle,
tutvustatakse erinevaid digilahendusi ja e-osalusplatvorme ning algatatakse uusi
koostööprojekte platvormide arendajate, noorte ning otsuste tegijate vahel.

„Kuigi noored on sageli uuenduslike lahenduste algatamisel eestvedaja positsioonis, ei ole e-
osaluse ning nutika noorsootöö lahendused enamikes Euroopa riikides saanud veel igapäevase
noorsootöö osaks,“ tõdes SALTO noorte osaluse ja informatsiooni ressursikeskuse koordinaator
Martti Martinson. Tema sõnul on teadlikkus juba olemasolevatest platvormidest, keskkondadest
ja nutirakendustest, mis loodud just noorte demokraatlikesse protsessidesse kaasamise
eesmärgil pigem vähene.

E-osaluse projektid võivad olla nii sisult kui ulatuselt väga erinevad: “Näiteks kasutati OPIN
platvormi Itaalias, Cremonas rohkem kui tuhande õpilase poolt selleks, et otsustada
üliõpilasprojektide eelarvekasutuse üle. Maltal korraldati OPIN abil ideekorje ja debatt valimisea
langetamise teemal ning käesoleval aastal langetaski Malta parlament valimisea 16.
eluaastani,” sõnas Saksamaa Rahvusvahelise Noorsooteenistuse IJAB projektijuht Evaldas
Rupkus.

Seminaril on esindatud teiste hulgas e-osaluse platvormid CitizenOS, BiPart, Brabbl, OPIN,
STEP, WEchange, ja YouthMetre ning selle raames valmib ka avalikult kättesaadav ingliskeelne
versioon noorte e-osaluse projektide eduka algatamise ja läbiviimise e-kursusest ehk jbjMOOC!.

SALTO noorte osaluse ja informatsiooni kompetentsikeskus on SA Archimedes Noorteagentuuri
juures Eestis paiknev üks kuuest üle-Euroopalisest SALTO noortevaldkonna ressursi- ja
kompetentsikeskusest, mille eesmärgiks on Euroopa riikide noorteagentuuride, Euroopa
Komisjoni, noorsootöötajate ja noorteorganisatsioonide toetamine ja nõustamine noorte osaluse
ja informatsiooni valdkonnas. Keskuse tegevust ning seminari toetatakse Euroopa Liidu
Erasmus+ programmi eelarvest.Keskus korraldab seminari koostöös IJAB Saksamaa
Rahvusvahelise Noorsooteenistusega ning Eesti, Läti ja Saksamaa Erasmus+
noorteagentuuridega.

Allikas: SA Archimedes

Samal teemal:

• Eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on kasvanud 61%
• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis

Võõrkeeleeksamite osas on märgata suuremat huvi erinevate võõrkeeleksamite valimisel. Aasta-aastalt esitab ka üha enam noori vajalikku keeloskustaset kinnitava tunnistuse ning suurenenud on eksaminandide hulk, kes saavutavad võõrkeeleeksamil B2 taseme.

Eesti keele eksami keskmine tulemus oli 62,2 punkti ja eksamit tegi 6529 eksaminandi. Maksimum tulemuse ehk 100 punkti saavutas sel korral 3 õpilast ning ükski eksami sooritanutest läbi ei kukkunud, minimaalselt saadi 5 punkti. Eesti keele riigieksam on toimunud praegusel kujul, kaheosalisena, juba kuus aastat. Aastate jooksul on tulemus olnud stabiilne ning selle aasta keskmine tulemus on sarnane eelmiste aastatega. 2017. aastal oli keskmine tulemus näiteks 62,9 punkti.

Eesti keele teise keele riigieksamit tegi sel aastal kokku 2037 õpilast, eksami keskmine tulemus 63,4 punkti on 3,3 punkti võrra kõrgem kui eelmisel aastal (2017-60,1 p). 100 punkti sai 7 õpilast. Eksamil vähemalt 60% maksimumtulemustest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1245 õpilast ehk 61,1 % eksaminandidest. Võrdluses eelmise aastaga saavutas sel aastal B2 taseme 7,4 % rohkem õpilasi.

Matemaatikas oli õpilastel võimalik sooritada kas kitsal või laial kursusel põhinev matemaatika riigieksam. Kitsa matemaatika eksami valis 3707 ja laia matemaatika eksami 4116 eksaminandi. Nii nagu eelnevatel aastatel, oli ka sel aastal laia matemaatika eksami valinuid rohkem. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 37,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 55,6 punkti. Kui kitsa matemaatika eksami tulemus on võrreldes eelmise aastaga kerkinud ühe punkti võrra (2017–38,4 p), siis laia matemaatika eksami tulemus on paranenud 3,8 punkti (2017-51,8 p). Kitsa matemaatika eksamil sai 100 punkti 8 õpilast, kuid laia matemaatika eksamil saavutas maksimumpunktid lausa 37 õpilast, mis on oluliselt rohkem kui eelmisel aastal (2017-8 õpilast).

Võõrkeeleeksamina võisid õpilased teha inglise keele riigieksami või sooritada prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelise eksami. Õpilastel oli võimalus esitada ka tunnistus Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa või vene keele eksami sooritamise kohta vähemalt B1-tasemel, millega loeti kohustuslik võõrkeele riigieksam sooritatuks. Tunnistuse esitamise võimalust kasutas tänavu 1195 õpilast.

Inglise keele riigieksami sooritas kokku 7373 eksaminandi, kellest saavutas B1 taseme 21,3% ja B2 taseme 55,9%. Inglise keele tulemused on võrreldes eelmise aastaga paranenud. Kasvanud on ka B2 taseme saavutanute osakaal.

Prantsuse keele rahvusvahelist eksamit, mis on võrdsustatud riigieksamiga tegi 142, saksa keele eksamit 174 ning vene keele eksamit 296 õppurit. Ka prantsuse ja saksa keeles kasvas B2 taseme saavutanute arv, vene keele eksami puhul jäi see võrreldes varasemate aastatega samale tasemele.

Sel kevadel toimusid riigieksamid 22. korda ja viiendat aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Sel aastal sooritas riigieksameid 9161 eksaminandi.

Sügisel avalikustatakse esmastele tulemustele lisaks 2018. a riigieksamite kokkuvõttev statistika ja analüüs koolide kohta, mis võtab arvesse nii riigieksamite tulemusi kui gümnaasiumi panust õpilaste edasijõudmisse. Gümnaasiumi panus iseloomustab õppetöö tulemuslikkust, võttes arvesse õpilaste lähtetaseme.

Allikas: SA Innove

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi tervitus riigieksamite alguse puhul
• Selle aasta riigieksamite esmased tulemused näitavad stabiilsust

„Tänane Tartu Kõrgem Kunstikool on ennast kõrgkoolina nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tõestanud ning on valmis taas kandma Eesti professionaalset kunstiharidust sümboliseerivat nime ja pakub sellele uut ning nüüdisaegset sisu,“ lausus Tartu Kõrgema Kunstikooli rektor Vallo Nuust. „Kõrgkooli missioon on professionaalse kunstihariduse kaudu arendada ühiskonnas loovust, nagu oli Kunstiühingu Pallas 1919. aastal loodud kooli eesmärk. Tartu Kõrgemal Kunstikoolil on kohustus mitte lasta Pallasel muutuda pelgalt ajalooliseks nähtuseks, vaid hoida seda nime ning sellega seonduvat elavana,“ lisab ta.

Uus nimi jõustub kõrgkooli 18. sünnipäeval ning inglise keeles hakkab kõrgkool kandma nime Pallas University of Applied Sciences.

1919. aastal asutas kunstiühing Pallas eraõppeasutusena kunstikooli, mis muutus 1924. aastal kõrgemaks õppeasutuseks Kunstikool Pallas. Tartu Kõrgem Kunstikool moodustati 1. augustil 2000 ja on järjepidevuse alusel seotud Tartus alates 1919. aastast eksisteerinud kunstiõppeasutusega. Erinevatel perioodidel on kool eksisteerinud vaheldumisi keskastme- ja kõrgema kunstikoolina.

Allikas: Tartu Kõrgema Kunstikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Kõrgema Kunstikooli konverents “Pallas 99” tõstab fookusesse Eesti kunstihariduse

Sügisel alustab ülikooli seinte vahel õpinguid üle 3800 uue üliõpilase.

Kandideerima on oodatud nii noored, kes on äsja lõpetanud gümnaasiumi, need, kes on juba saanud bakalaureusekraadi ja soovivad oma erialaseid teadmisi arendada magistriõppes, ning paindlikku õppevormi eelistavad täiskasvanud õppijad.

„Tartu Ülikool on parim valik jätkata haridusteed. Väiksemat eesmärki kui maailma muutmine ei peaks ükski meie ülikooli tudeng endale seadma,“ ütles õppeprorektor Anneli Saro. Ta lisas, et Tartu Ülikoolis on Eesti suurim valik õppekavu ja kõige laiapõhjalisem õpe, mis vastab ka nõudlikuima õppija ootustele. „Julgustan üliõpilasi kasutama ülikoolis ära kõik võimalused, sest peale maailmatasemel hariduse saate siit kaasa ka sõbrad ja asendamatud kogemused kogu eluks.“

Õppeprorektor innustas lõpetajaid bakalaureusekraadi omandamise järel kindlasti õpinguid jätkama. „Magistriõppes saab oma erialast pädevust arendada või omandada hoopis uue eriala, et olla tööturul suurepärane spetsialist. Uuringud näitavad, et Tartu Ülikooli lõpetajad on tööandjate seas hinnatud ja üle 80% meie magistriõppe vilistlastest töötab juhi või tippspetsialistina,“ lisas Saro. 

Lisaks päevaõppele saab nii esimeses kui ka teises kõrgharidusastmes õppida sessioonõppes, kus on valida 38 õppekava. See on paindlik õppimisvõimalus neile, kes soovivad omandada hariduse töötamise kõrvalt. Silmast silma õppetöö toimub enamasti kuni kaks korda kuus nädala lõpus.

Avaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS 1. juuli südaööni. Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma pani üliõpilaskandidaatidele südamele, et nad peaksid vastuvõtuperioodi olulisi tähtaegu hästi silmas. „Sama tähtis kui avalduse esitamine on näiteks oma õppima tuleku kinnitamine tähtajaks juhul, kui kandidaat võeti ülikooli vastu,“ ütles Kaldma. 

Olulised kuupäevad:

·         20. juunist 1. juulini (k.a) avalduste vastuvõtt SAIS-is

·         kuni 11. juulini kestavad sisseastumiseksamid

·         13. juulil avaldatakse esmased vastuvõetute nimekirjad

·         16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada õppima tuleku soov

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool alustab kevadist vastuvõttu

„Need inimesed – legendaarsed koori- ja tantsujuhid, aastakümneid festivali korraldamisse panustanud – on Gaudeamuse traditsiooni läbi aastate hoidnud ja edasi kandnud. On hea näha ka tänaste osalejate seas inimesi, kes on olnud Gaudeamusega seotud selle algusest, 1956. aastast peale. Tänan südamest kõiki seekordse festivali esinejaid, juhte ja korraldajaid – teieta ei oleks Gaudeamust. Seekordne peokava on äärmiselt mitmekülgne, pakkudes kaasaelamisrõõmu igas vanuses pealtvaatajatele. Igaühel Gaudeamuse 4500 osalejast on oma roll peo õnnestumisel,“ ütles Reps.

Teiste seas saab tänumedali ka legendaarne koorijuht Alo Ritsing, kes on Gaudeamusega seotud alates esimesest festivalist 1956. aastal ning oli ka XII ja XV Gaudeamuse kunstiline juht ja peadirigent. Alo Ritsingu isa, dirigent Richard Ritsing oli üliõpilaslaulupeo mõtte algataja.

Tänumedalid antakse üle 23. juuni õhtul Eesti Rahva Muuseumis toimuval tänuvastuvõtul, kus  haridus- ja teadusminister Mailis Reps võõrustab Eesti, Läti ja Leedu delegatsioonide esindajaid, peo kunstilisi juhte ja korraldustoimkonna liikmeid. Vastuvõtul osalevad ka kõigi kolme korraldajamaa ülikoolide rektorid ning mitmete riikide suursaadikud.

Medali kujundas kunstnik Kalle Toompere.

XVIII Gaudeamus on Eesti Vabariigi juubeliaasta tähistamise üks suviseid tähtsündmusi.

Gaudeamuse programm saab alguse 22. juuni õhtul festivalitule süütamisega Kassitoomel, millele järgneb avatseremoonia „Carmina Burana“. Laupäeva õhtul toimub Tamme staadionil tantsuetendus „Jaaniöö müsteerium“, pühapäeval kogunevad esinejad rongkäiku ning laulupeole „Jaanipäeva laulud“ Tartu lauluväljakul. Nii laupäeval kui pühapäeval ootab vaatajaid-kuulajaid tasuta programm linnalavadel.

Haridus- ja teadusministeerium toetab seekordse Gaudeamuse korraldamist 500 000 euroga.

Allikas: HTMi pressiteade. 

• Kultuuripärand projektitöös
• Märgis "eTwinningu kool" on tunnustus tehtud töö eest

Arutelus osalejate ja kuulajate mõttevahetuses leiti, et noored ei julge või ei taha oma arvamust avalda, kuna sageli puudub neil eelnev kaasamõtlemise kogemus. “Näiteks õpetatakse koolis, kus luuakse noorte teadmiste ja oskuste vundament, ühiskonnaõpetust alates gümnaasiumist, sellest aga ei piisa, et ühiskonnas teadlikult kaasa rääkida ning mõista poliitilisi protsesse,” arutlesid Kalle Laanet, Jaanus Karilaid, Katrina Koppel ja Kätlin Kuldmaa. Lisaks toodi välja tajutavat probleemi Eesti väitluskultuuris, kus teisel arvamusel inimesest alavääristatakse, mis noortele meele järele pole.

Arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul tõi noorte eelfestival kokku Eesti käekäigust huvitavad noored ning andis aimu, mis neile muret teeb. “Ma loodan, et esimene noorte (eel)arvamusfestival julgustas kohalikke noori julgemalt ühiskondlikes aruteludes osalema ning kasutama oma arvamuse avaldamiseks juba olemasolevaid võimalusi,” sõnas Lauring.

Noorte (eel)arvamusfestivali eestvedajad, Haapsalu noored Karl-Edward Uibo ja Dan Taidla ütlesid, et tagasiside festivalile on olnud väga positiivne ning see annab indu korraldada üritust ka järgmisel aastal. “Esimese aasta sisu oli väga mitmekülgne ning andis mõtteainet nii kuulajatele kui aruteludesse kutsutud rääkijatele,” lisasid noormehed.

Haapsalus arutleti ka selle üle, kes on noorte jaoks arvamusliidrid, millist e-Euroopat noored soovivad ning kuidas nemad ühiskondlikke probleeme lahendaksid. Noored soovivad, et tuleviku Euroopa oleks veelgi turvalisem, ning mis olulisim – et isiklik informatsioon ei jõuaks kolmandate osapoolteni ja et sellesse suhtutaks eetiliselt. Kiusamisvaba Kooli töötoas “Kuidas taltsutada kiusamist” tõstatusid seevastu küsimused, kuidas teha vahet sõnavabadusel ja kiusamisel ning mis roll on pealtvaatajal kiusamise lõpetamiseks? Youtuberite, õpetajate ja poliitikute arutelust selgus, et kuigi youtuberid on populaarsed, on noorte kõige suuremaks mõjutajaks kodu ning kool, mis laovad vaimse vundamendi kogu eluks.

Kohaliku ideekorje aruteludes jäi kõlama mõte, et lisaks venelaste lõimumisele peaksid eestlased ka ise enam lõimumisse panustama. Et valmistada ette Eesti üleminek taastuvenergiale, tuleks aga meie haridussüsteemi sisse tuua energeetika valdkond ning suurendada koostööd Eesti ülikoolide vahel.

Noorte (eel)arvamusfestival tänab oma kaaskorraldajaid ja toetajaid: Eesti Noorteühenduste Liit, Changemakers Academy, SA Kiusamisvaba Kool, SA Things (kuhuviia.ee), Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Haapsalu Linnavalitsus, Haapsalu Noorte Huvikeskus ja Romulus Studios.  

Allikas ja fotod: korraldajate pressiteade. 

Samal teemal:

• Paides toimuv Arvamusfestival alustab kuuendat ideekorjet
• Arvamusfestival korraldab ideekorje laste mõtete üle arutlemiseks