Code Weeki töötoas ehitati valgusfoor


Avaldaja:Madli Leikop24. Oktoober 2017

Tagasivaade lõppenud Code Weekile. Tallinnas Püha Johannese Koolis toimus üks paljudest töötubadest. Lapsed programmeerisid Arduino Nano abil valgusfoori, elevust oli palju.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eestvedamisel korraldasid õpetajad, ringijuhid, lapsevanemad ja teised hakkajad huvilised 7.‒22. oktoobrini 120 tasuta õpituba üle Eesti. Töötubades tutvustati lastele ja noortele tehnoloogia kasutamise alg- ja põhitõdesid.

Õpitubasid korraldati ProgeTiigri programmi ja „Targalt internetis” projekti toel ning need toimusid üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week raames.

Õpitubades toimunu oli ühtpidi tuttav ja traditsiooniline. BeeBoti haridusroboti, Scratchi programmeerimisrakenduse, Makey Makey elektroonikaga või Lego WeDo robootikakomplektiga kedagi enam jalust ei raba, aga algajale programmeerijale või esmakordsele robotiehitajale pakuvad need kõik nii põnevust, ajude ragistamist kui ka eduelamust. Ja see oligi töötubade peamine eesmärk – tutvustada programmeerimist lihtsal ja lõbusal viisil; näidata, et see sobib nii lastele kui täiskasvanutele.

Tallinnas Püha Johannese Koolis kogunesid 19. oktoobril lapsed koos vanematega töötuppa „Tere, kood!”. Osalejad olid valdavalt 8–9-aastased noormehed, nende isad ja sekka mõni ema ka. Töötoas programmeeriti Arduino Nano mikrokontrollerit. Arduino on sobiv platvorm algajatele. Õppetöös saab platvormi kasutada robootika ja programmeerimise õpetamiseks, sidudes seda elektriskeemide koostamise, andurite ja täiturite ühendamise ning terviksüsteemide loomisega.

Joh2.jpg

„Mõtlesin, et programmeerimise harjutamiseks on väike iseseisvalt toimiv seade huvitavam kui lihtsalt arvutis jooksev programm. Arduino on levinud ja taskukohane lahendus. Olen Arduinoga mitmeid praktilisi projekte teinud, millest mõnda töötoa lõpus ka näitasin,” põhjendas töötoa läbiviija, lapsevanem Peeter Rahuvarm valikut. Ta on õpetanud Püha Johannese koolis tööõpetust ja juhendanud robootikaringi, soov on avada elektroonikaring. Põhikohaga töötab ta Eesti Rahvusraamatukogus, kus tegeleb veebiarhiveerimise tehniliste küsimustega.

Kui osalejad olid end istuma sättinud ja arvutid avanud, andiski juhendaja igale lauale ühe mikrokontrolleri, natuke juhtmeid ja täiesti tavalise luubi. Viimane tekitas tehnoloogia kõrval veidi hämmingut, aga luubil oli kindel ülesanne täita: mikrokontrolleri detailid ja numbrid on nii pisikesed, et täpseks nägemiseks tulebki luupi kasutada.

Juhendaja selgitas, mida töötoas tegema hakatakse, mis on Arduino Nano ja kuidas seda programmeerida. „Programm teeb täpselt seda, mida talle ütled. Kui oled koodi sisestades kasvõi punkti valesse kohta pannud, siis ei toimi programm nii, nagu soovisid,” selgitas Peeter Rahuvarm. Ja kohe proovitigi kirjutada kood, mis pani mikrokontrolleril vilkuma rohelise tule, siis kollase tule, siis punase tule. Kõik oli olemas, et programmeerida töötav valgusfoor, ja seda tehtigi. Imekspandav oli, kui kergesti lapsed kõike haarasid ja koodi kirjutamise põhimõtetest aru said, ehkki enamik puutus koodis programmeerimisega kokku esimest korda. Abi läks vaja pigem tehnilistes küsimustes – sülearvuti aku sai tühjaks, juhe oli kadunud jms.

„Töötuppa registreerudes oli soovitus võtta lapsevanem kaasa. Selleks on mitu põhjust: lapsele võib olla arvutiklaviatuur võõras ja juhendaja ei jõua kõigile abiks olla; lootus on, et vanemal tekib endal huvi ja siis saavad nad lastega kodus edasi programmeerida.

Programmeerimise õppimine arendab tähelepanelikkust, detaili ja terviku nägemise võimet, algoritmilist mõtlemist ja miks mitte ka väljendusoskust ‒ oskust öelda arvutile oma soov nii, et arvuti sellest aru saab. Siin on sarnasus muusika õppimisega ‒ kõigile peab andma võimaluse proovida ja kõigile on sellest kasu. Samas rõõmu programmeerimisest (nagu ka pillimängust) ei pruugi kõik tunda ja neid, kel on eeldusi saada väga headeks programmeerijateks, üleliia just ei ole,” ütles Peeter Rahuvarm.

Joh3.jpg

Code Week 2017 toimus sel aastal juba viiendat korda ning läks Eestis edukalt – 216 toimunud üritust on kirjas vahetult pärast Code Weeki lõppu. Tegevuste mitmekesisusest annab aimu ka Facebooki leht programmeerimisnädala töötubadest: virtuaalreaalsusega tutvumine Gustav Adolfi Gümnaasiumis ja Rapla Ühisgümnaasiumis; õpituba „Kordamine on tarkuse ema” Tabivere Põhikoolis, kus korrati üle internetiturvalisuse reeglid; konnade võidujooks ehk Lego WeDo robootikakomplektid Tallinna Kullatera ja mitmes teiseski lasteaias; perepäev „Robotid seenemetsas” (Bee-Botid) Tilsi Muumioru lasteaias; Micro:biti roboti ehitamine Tallinna Südalinna Koolis jpm. Märkida tuleb, et töötube korraldasid seekord ka kutseõppeasutused, eriti aktiivne oli Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

Autori fotod.