2018. aasta on Euroopa kultuuripärandiaasta ning sellel teemal tasub ka hariduse kontekstis rohkem rääkida. Veebiseminaril „Kultuuripärand projektitöös“ räägivad Aimi Jõesalu Põlva Gümnaasiumist ja Ere Tumm Võru Kreutzwaldi Koolist sellest, mis on kultuuripärand, mis on kultuuripärandi aasta eesmärgid ning kuidas seda võiks kasutada projektitöös. Juttu tuleb ka erinevatest tööriistadest, mida saab kasutada selle teema käsitlemisel.

Registreerumine: https://koolitus.hitsa.ee/training/1690.

Foto: Unsplash, David Clode

Samal teemal:

• 9. mai on eTwinningu päev
• Esita oma projekt eTwinningu projektivõistlusele
• eTwinning kui kultuurinähtus
• eTwinningu veebikursusel tutvutakse projektõppe võimalustega

Eksperdid vahetasid mõtteid tuleviku hariduse, õpetajate ja õpilaste vajaduste kohta ja visandasid Eesti ja maailma haridust aastal 2035.

„Hariduse ja teaduse tulevikuvisiooni ei saa kujundada ametnikud, vaid see peab olema kogu ühiskonna teema ning koostatud koos säravaimate õpetajate, õppijate, koolijuhtide, õpetlaste, teadlaste ja ekspertidega,“ ütles ministeeriumi kantsler Tea Varrak arengukava koostamise avaüritusel TTÜ Mektorys. „Kui praegu on hariduses aktuaalseteks märksõnadeks loovus, ettevõtlikkus, robootika ja programmeerimine, siis millised on need märksõnad sajandi esimese kolmandiku lõpus? Kas näiteks aastal 2035 on riiklikku õppekava või koolihooneid üldse vaja? Kas meie teadlane peaks rohkem uurima inimest või arendama tehnoloogiaid? Milline peaks olema ettevõtjate roll hariduse sisustamisel? Vaid õigeid küsimusi esitades ning neile vastuseid otsides kindlustame eduka tuleviku kogu Eestile.“

„Me ei soovi valmis vastuseid, vaid teistmoodi mõtlema panevaid küsimusi, raputavaid ja julgeid ideid ja lahendusi, “ kinnitas Varrak oma ettekandes.  „Samuti ei saa rääkida enam pelgalt meie hariduse edendamisest Eestis, vaid vajadusest arendada maailma, mille hulka kuulub ka Eesti. Hea arengukava ühendab inimesi, aitab langetada keerulistes ja ettearvamatutes olukordades otsuseid, võimendab meie tugevusi ja aitab investeerida õigetesse valdkondadesse,“ lisas kantsler.

OECD vanemanalüütik Tracey Burns kinnitas oma ettekandes, et haridussüsteeme mõjutavad praegu mitmed üleilmsed suundumused. „Globaliseerumine, rahvusriikide tulevik, linnastumine, perekondade muutumine, tehnoloogia areng – need on kõik teemad, mis mõjutavad kogu maailma ja koos sellega ka haridussüsteeme.  Tulevikustrateegia loomine on tähtis, et nende trendide jaoks valmis olla, aga ka selleks, et mõelda, kuidas haridus neid trende mõjutada ja leevendada saab.“
 
Mektorys toimunud haridus- ja teadusstrateegia 2020+ avaseminaril osales üle saja eksperdi erasektorist, haridus- ja teadusasutustest, riigiasutustest ja mujalt. Esindatud olid ülikoolide juhid, koolidirektorid, õpilased jne. 

Eksperdikogu jätkab tööd järgnevate aastate jooksul, selle aasta töö tulemustest antakse ülevaade detsembris toimuval visioonikonverentsil. Arengukava valmib aastaks 2020.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Jessica Ruscello.

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub kaasa rääkima Eesti keelevaldkonna arendamise üle
• Valmis noortevaldkonna arengukava selgitav e-versioon

Geograafiaolümpiaadil Põlva koolis osales 102 õpilast 7.–12. klassidest. Teooriavoorus lahendasid õpilased veebikeskkonnas testi. Maastikuvõistlusel näitasid noored oma oskusi mõõdistamises, vaatluste tegemises ja kaardistamises nii loodus- kui ka linnakeskkonnas.

Kõige parema tulemuse 7. klasside arvestuses sai Tallinna Reaalkooli õpilane Endrik Einberg, 8. klasside arvestuses Tallinna Reaalkooli õpilane Natali Mutli ja Saue Gümnaasiumi õpilane Birgit Veldi, 9. klasside arvestuses Elva Gümnaasiumi õpilane Oliver Mõttus ja Võru Kreutzwaldi Kooli õpilane Uku Konsap. Gümnaasiumiastmes olid väga tasavägises punktiarvestuses parimad Tallinna Reaalkooli õpilased Markus Vaher ja Andreas Must, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilane Kaspar Klettenberg ja Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpilane Tiit Vaino.

Rahvusvahelisele geograafiaolümpiaadile Kanadas valiti Eestit esindama Markus Vaher, Kaspar Klettenberg, Tiit Vaino ja Andreas Must. Sama võistkond koos Oliver Mõttuse ja Uku Konsapiga osalevad ka Baltimaade geograafiaolümpiaadil Lätis.

"Sel aastal oli üsna tihe võistlus esimeste kohta pärast," lausus olümpiaadi žürii liige Tartu Ülikooli geograafia assistent Ülle Liiber.

Noored said lisaks võistlemisele sisukalt aega veeta Tartu Ülikooli geograafiatudengite ja MTÜ Elusteadus õpitubades. Õpilased osalesid GPS orienteerumises, tegid atmosfääri vaatlusi, määrasid käepäraste vahenditega banaani DNA-d, arutlesid linnaplaneerimise üle ja käisid ekskursioonil Põlvamaal.

Geograafiaolümpiaadi tulemused on avalikustatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel https://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/geograafiaolumpiaad.

Olümpiaadi korraldas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut koostöös Tartu Ülikooli teaduskooli ja Peipsi Koostöö Keskusega. Toetasid Haridus- ja Teadusministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo:
Ülle Liiber
Tartu Ülikooli geograafia assistent
Tel 737 5817
ulle.liiber@ut.ee

Teise koha konstruktsioonide kategoorias sai tehnikainstituudi vilistlase Marten Noorema meeskonna ehitatud masin Technics 1. „Sellel töötab rooli keeramine, pidurid, mootor ja käiguvahetus suruõhuga. Lisaks võimaldab juhtsüsteem kaugjuhtimist puldiga,“ kirjeldas Noorem T1 masina ülesehitust. Lisaks viis meeskond sõiduki National Instruments võistluse tarbeks üle uuele kontrollerile. Tehnilisel kaitsmisel näidati edukalt süsteemi võimekust, millega teeniti välja ka selle kategooria esimene koht. 

Väga kõrge kolmanda koha sai konstruktsioonide kategoorias teinegi maaülikooli tudengite ehitatud Technics 4, mille eestvedaja oli Kristjan Türk. Lisaks tunnistati T4 masin võistluse kõige ilusamaks pneumobiiliks. 

Enne Ungarisse sõitu olid meeskonnad veendunud, et osalevad tänavu võistlusel viimast korda. „Murrame oma lubadust. Meil on plaanid tehtud ka tulevasteks võistlusteks,“ kirjutavad tudengid Tehnikaüliõpilaste Seltsi Facebookis. 

Allikas: EMÜ pressiteade. Fotod: Tehnikaüliõpilaste Selts.

Andresoo tuli Rahvusraamatukokku tööle 1994. aastal komplekteerimisosakonna rahvusbibliograafia sektori juhatajaks. Pärast seda on ta töötanud peabibliograafi, teadus- ja arenduskeskuse juhataja, kogude osakonna juhataja-peavarahoidja ning alates 2008. aastast peadirektorina.

Andresoo on tegev ka mitmetes nõukogudes, kutseühingutes ning rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide juhtorganites. Alates 1994. aastast on ta pidanud loenguid ja osalenud infoteaduste alases õppetöös Tallinna Ülikoolis.
 
 „Tunnen rõõmu võimaluse üle jätkata selle nimel, et Rahvusraamatukogu toetaks parimal moel Eesti haridust, teadust ja loomingut,“ lausus Andresoo. „Rahvusraamatukogus on peidus niivõrd palju rikkust ja meie kohuseks on muuta see võimalikult hästi kõigile huvilistele kättesaadavaks,“ jätkas ta ja väljendas lootust, et lähitulevikus saab hoone värskema ilme ning linna südames asuv raamatukogu muutub kultuurseks kohtumispaigaks.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogus avatakse suurnäitus "100 aastat kirjandust"
• Avatakse Eesti Rahvusraamatukogu humanitaarsaal

Neljaliikmelised võistkonnad on projekteerinud ja valmistanud viie meetri pikkused ning kuni 1,2 meetristest elementidest terassilla mudelid, mille nad peavad aja peale kokku monteerima ning seejärel panema proovile 1000 kilose raskusega koormuskatses. Õppejõududest ja toetajatest žürii hindab lisaks vastupidavusele ka silla originaalsust ja välimust. 

Vaata ka videot 2017. aasta võistlusest.

BRICO võistluse eesmärk on valmistada reeglitele vastav võimalikult kerge ning esteetiliselt nauditav sillamudel. TTÜ inseneritudengi ja BRICO korraldaja Karl Sachrise sõnul on see keeruline, kuid põnev ja hariv optimeerimisülesanne, millega inseneridel pärast kooli lõpetamist tuleb igapäevaselt kokku puutuda. Ta lisab: „Meie võistluse reeglid ja punktisüsteem on koostatud nii, et eelis on sildadel, mis ei kaalu palju, aga on väikse deformatsiooniga võimelised kandma suuri koormusi. Seetõttu oleme varasemate aastate võistlustel näinud väga huvitavaid lahendusi ja innovaatilist mõtlemist, kuigi esialgu võib paista, et kõigil on standardsed kaarsillad. Ka see aasta pole erand. Paljukasutatud kaarsilla mudelid on väga efektiivne disain. Ideaalis töötab see ainult pikijõule ning vähese materjaliga saab tugeva silla.”

Sel aastal osalevad võistlusel tulevased ehitus- ja mehaanikainsenerid ning arhitektid Austraaliast, Leedust, Poolast, Horvaatiast ja Austriast. Eestlasi esindab Kaunase Tehnikülikooli võistkonna kapten Stewen Naano. 

Rahvusvaheline terassildade projekteerimise ja valmistamise võistlus BRICO 2018 (BRIdge COmpetition) toimub ülikoolis juba kolmandat korda.

BRICO-t väisab sel aastal tunnustatud teraskonstruktsioonide ekspert Robert. E. Shaw USA-st, kes algatas 1980ndate lõpus oma kodumaal sarnase võistluse. Shaw peab 16. mail kell 16.30 ka loengu, samuti on ta ka sildade arhitektuuri hindamise žüriis.

BRICO 2018 toetajad on TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituut ning üliõpilasnõukogu, Hasartmängumaksu Nõukogu, Maru Ehitus, TREV 2 GRUPP, Nordecon Betoon, Mapri Ehitus, YIT Infra Eesti ja Novarc Group.

BRICO 2018 aasta peaauhinnaks on 2000 eurot, autasustatud on ka koondarvestuse teine ja kolmas võistkond. Lisaks antakse välja kolm eriauhinda. Võistluse auhinnafond on 6000 eurot.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

„Ameti õppimine kutsekoolis on tänastele koolilõpetajatele tark valik. Eriala omandamine kutseõppeasutuses peab olema noorte jaoks võimalikult uuenduslik ja atraktiivne,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. „Koolidel on võimalik soetada simulaatorid, mille abil õpet kaasajastada. Nii loome ühelt poolt atraktiivsed, ohutud ja praktilised õpitingimused noortele, teisalt aga loodame üha paremini vastata tööandjate soovidele kõrgelt kvalifitseeritud oskustega spetsialistide järele,“ lisas Sikk.

„Tänapäevane erialaõpe nõuab lisaks õigetele töövõtetele ja tehnikakäsitlemise oskustele ka erialaseid digioskusi, mille omandamisele simulaatorite kasutamine oluliselt kaasa aitab. Selline väljaõpe simulaatoritel on vajalik kõigile metsamasinate juhtidele, sest võimaldab õppuritel turvalises keskkonnas omandada õiged töövõtted ja vähendada seeläbi hilisemaid vähesest praktikast tulenevaid töö- ja ohutusriske,“ selgitas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu simulaatorite kasutamise võimalusi kutseõppes.

Sel nädalal avati Luua Metsamajanduskoolis metsamasinate simulaatorite õppeklass, kus on esindatud kolme metsamasinate tootja seitse erinevat simulaatorit. Tegu on Eesti metsades sagedamini kasutatavate metsamasinatega, mille simulaatoreid täiendavad reaalset masinatunnetust loovad virtuaalreaalsuse prillid.

Toetuse abil kutseõppeks soetatavad simulaatorid võimaldavad lisaks kutseõppe kvaliteetsemaks muutmisele ja praktiseerimisvõimaluste laiendamisele hoida kokku ka ressursse . Simulaatorid loovad õppija jaoks võimaluse harjutada elulähedases töökeskkonnas ilma eksimusi kartmata, lisaks saab harjutamisel sooritust analüüsida ja tehnilisi oskusi vajadusel korrigeerida. Samuti on õpetajal on võimalik õpet individualiseerida ning kohandada simulatsioonikeskkonda vastavalt õppija vajadustele.

Toetusmeetme maht on 3,3 miljonit eurot, mida rahastatakse riigi ja Euroopa Sotsiaalfondist tegevuse „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga“ raames. Toetuse minimaalne maht on 5000 eurot ning sellega nähakse ette simulaatorite soetamist, paigaldust ja kasutajate koolitamist.

Taotlusvooru viib läbi Sihtasutus Innove ning taotlusi saab esitada struktuuritoetuse e-keskkonnas 18. juunini. Taotlusvooru infopäev toimub 25. mail Säreveres. Täpsem info SA Innove veebilehelt.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Oskuste festival “Noor meister 2018“ inspireeris tuhandeid kooliõpilasi ja kinkis Eestile 100 noort meistrit
• Heade IKT-oskustega töötajaid vajab tööturg üha enam

Tartu Ülikooli suveülikoolis saab õppida enam kui 30 täiendusõppekursusel Tartus, Tallinnas, Viljandis, Pärnus, Narvas ja Läänemaal.

Suveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid organisatsioonikultuurist, andmekaitsest, ostukäitumisest, psühholoogiast, ajaloost ja kultuurist, tervisespordist, ravimtaimedest, ajajuhtimisest, õigustest, käsitööst jpm.

Valik suveülikooli kursustest (enam infot, registreerumine kursuse pealkirjale klikkides):

TARTU
10.06 Traditsiooniline rahvarõivas tänapäeval: komplektide koostamise, valmistamise ja kandmise põhitõed, Inna Raud
11.–15.06 Portree joonistamine, Anne Parmasto
1.–2.08 Alkoholiprobleemiga perede nõustamine, Kätlin Konstabel
7.08 Vaimne tervis töökohal: kuidas seda hoida ja läbipõlemist ennetada?, Kariina Laas
15.08 Treeneri läbipõlemise ennetamine, Aave Hannus
16.–17.08 USA presidendid ja Eesti 20. sajandil, Eero Medijainen, Kaarel Piirimäe
22.08 Raamis või väljas – loovad lahendused probleemidele, Signe Reppo
22.08 Lapse sotsiaalsed oskused, Astra Schults
24.08 Treening, tervis ja sportlik saavutusvõime - mis rolli mängivad selles hormoonid?, Vahur Ööpik, Luule Medijainen
27.–28.08 Töösoorituse arendamine coachingu ja kovisiooni abil (kodutöö esitamise tähtaeg 15.09), Kulno Türk ja Kaupo Saue
30.08 Linnaökoloogia: kas, miks ja kuidas linnaloomadega toime tulla?, Marko Mägi

TALLINN
4.07 Organisatsioonikultuur: kuidas seda mõista ja rakendada positiivses võtmes? (inglise keeles), Sonja Sackmann
23.08 Tallinna kirikud, Kaido Soom
24.08 Andmekaitsereformi rakendamine avaliku sektori asutustes, Monika Mikiver, Julia Antonova
31.08 Probleemne käitumine või oskuste puudumine? Oskuste õppe meetod, Angela Jakobson

VILJANDI
21.–25.08 Kangastelgedel kudumine keskastmele, Astri Kaljus

PÄRNU

14 –17.08 Tantsumassiiv, Anu Sööt, Ele Viskus, Raido Mägi jt

LÄÄNEMAA

5.–10.08 Vabaõhumaal Haeskas, Anne Parmasto

Suveülikoolis osalejad saavad Tartu Ülikooli täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Kõik suvekursused ut.ee/suveulikool

E-kursus Keeletee

Minister Mailis Repsi sõnul on e-kursus hea viis pakkuda tasuta keeleõpet võimalikult paljudele inimestele. „Edasijõudnutele mõeldud Keeletee on ka märgilise tähendusega, sest B1 tasemel keeleoskust peavad tõendama kõik Eesti kodakondsuse taotlejad. Loodan, et kursus motiveerib õppijaid lisaks keele omandamisele ka kodakondsust taotlema. Soovin head Keeleteel kõndimist kõigile.“

Ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner lisas, et e-kursuste eeliseks on ka see, et õppimine pole piiratud aja ega kohaga. „Õppida saab hommikul või õhtul, kodus või ühistranspordis, Eestis või välismaal,“ ütles Kärtner. „Kindlasti leiab ka tavalisel keelekursusel õppija ja keeleõpetaja e-kursusest ülesandeid ja ideid, mida õppimisel või õpetamisel kasutada.“

Keeletee on jätkuks populaarsele e-kursusele Keeleklikk, mis avati 2012. aastal vene keele baasil ja 2013. aastal inglise keele baasil. Mõlemat kursust iseloomustab terviklikkus ja süsteemsus. Arendada saab kõiki keele osaoskusi: kuulamist, kõnelemist, kirjutamist ja lugemist. Kursused võimaldavad õppida ja kinnistada grammatikat ning laiendada ja rikastada sõnavara.

Keeleklikil on juba enam kui 55 000 kasutajat. 2014. aasta keeleteokonkursil pälvis Keeleklikk nii peaauhinna kui rahvaauhinna ning 2012. aastal sai see Euroopa Komisjoni keeleõppe tunnuskirja.

Nii Keeleklikk kui Keeletee on loodud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Liidu tõukefondide toel.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tööturul vajaliku keelteoskuse arendamisse suunatakse üle 800 000 euro
• Aasta parimad võõrkeelealased teod on seotud õpilasvahetuse, muusika ja Skype’iga

Sõna saavad Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru; kirjanik, raamaturestauraator ja köiteennistaja Peep Ilmet; Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonna professor ja Paberimuuseumi eestvedaja Anne Rudanovski ja psühholoog Tiina Jõgeda. Järgneb vaba vestlus.

Ühtlasi on võimalik tutvuda kunsti- ja raamatunäitusega "Sajad raamatud" ning vaadata videoklippe kunstnike kommentaaridega. Näitusel saavad kokku kirjanikud ja kunstnikud, näeme kümne kunstniku installatsioone, mis mõtestavad raamatu saatust. Kirjanike Peeter Helme ja Urmas Vadi valitud sada raamatut loovad näitusele ajatelje.

Näitusel saab näha teoseid kunstnikelt Aili Vahtrapuu, Anne Rudanovski, Eero Ijavoinen, Evelyn Reemann, Kristiina-Maria Ulas, Maarja Undusk, Pille Kivihall, Tuuli Puhvel, Tõnis Paberit, Kirill Ivanov ja Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilastelt.

Lähem info EV100 juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee. Näitus Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis on avatud 26. maini.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Näitus "Sajad raamatud" Rahvusraamatukogus