Ühtlasi soovivad korraldajad anda loodushuviga noortele võimaluse oma lühifilmide avaldamiseks.

Konkursist oodatakse osa võtma kõiki 10-15 aastaseid noori. Võistlus toimub eraldi nooremas (10-12- aastased) ja vanemas rühmas (13-15-aastased). Töid saab esitada kuni 25. aprillini 2018.

Konkursile saab esitada kuni kahe mi  nuti pikkuse lühifilmi, mis on varustatud algus- ja lõputiitritega. Nendes peavad olema märgitud vähemalt filmi pealkiri, autor ja valmimise aeg.

Lühifilm peab andma edasi noore autori nägemuse sellest, mis seostub tema jaoks Eestimaa puutumatu loodusega. Video tegemiseks sobivad paigad, mis on tihedast inimasutusest eemal (nt metsad, sood, mererannik jne). Võistlustöös ei tohi olla kaadreid hoonetest, teedest, inimestest ning koduloomadest.

Suure lisaväärtuse annab tööle põnevate loodushetkede jäädvustamine (kohtumised metsloomade või lindudega, harva esinevad ilmastikuolud jne). Konkursil osalemise reeglite kohta saad lähemalt lugeda siit.

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Horisondist leiab lisamaterjali loodus- ja reaalainete tundidesse
• Looduse tundmise võistluse "Loodus lummab" võitis Tartu Erakool

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõdes, et digi on leidnud kindla koha meie elus. „Me puutume sellega kokku igapäevaselt nii tööl kui ka vabal ajal. Meie laste elu erineb meie lapsepõlvest väga palju ning sageli on nad digilahenduste kasutamisel meist juba ette jõudnud,“ sõnas Reps. „Tasemetöö abil saame teada, millised on meie õpilaste digioskused tegelikult ning vajadusel leiame lahendusi, kuidas täiendavalt toetada nende arendamist. Oleme seadnud eesmärgi, et meie lapsed peavad suutma kodanikuna ka infoühiskonnas edukalt toime tulla ning omaksid tööturul konkurentsivõimelisi IT-oskusi.“

Digipädevus on üks üldpädevustest, mille omandamist ja arendamist toetatakse nii õppeaineteüleselt üldhariduses kui ka huvitegevuses. Kui varasemalt on IT-oskuste puhul peetud ennekõike silmas arvutioskust, siis alates 2014. aastast on riiklikus õppekavas digipädevus kui IT-baasoskus oluliselt laiemalt määratletud. Selles nähakse viit osaoskuste valdkonda: internetis informatsiooni otsimine ja allikakriitilisus; turvalisus nii tervise, isikuandmete kui ka keskkonna kontekstis; erineva sisu loomise oskus (näiteks foto, video, tekst) koos autoriõiguse temaatikaga; suhtlemisoskus digitaalsetes keskkondades (sealhulgas netikett); probleemi lahendamise oskus nii riistvara toimimisega kui ka õige seadme või rakenduse valikuga seonduvalt. Osaoskuste oluline valdkond on turvalisus, mille puhul on vajalik käsitleda küberkiusamise ja digijalajälje temaatikat. Ka koolis on digiseadmete kui õppevahendite kasutamine aina igapäevasem ning eeldab teatud oskuste olemasolu.

Haridusteadlased ja tööandjad peavad aina tähtsamaks üldpädevuste kujundamist. Digipädevus on aga selline üldpädevus, mille arendamine õpilases ei ole vaid kooli vastutus. Lapsed kasutavad seadmeid ja seiklevad virtuaalmaailmas ennekõike vabal ajal, mistõttu on ka lapsevanematel suur roll neid selles õigele teele suunata.

Digipädevuste tasemetöö viiakse sel aastal 1400 õpilase seas läbi esimest korda piloottestina sihtasutus Innove poolt. Tasemetöid ei hinnata, nende eesmärgiks on saada tagasisidet, mille põhjal on võimalik riigil ja koolidel paremini planeerida õppetöö läbiviimist ja hinnata pädevuste omandamist. Koolid saavad ülevaate ka õpilaste igapäevastest digioskustest. Tulemused selguvad tänavu mais.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on välja töötanud digipädevuste mudeli, millest koolid saavad lähtuda digioskuste õpetamisel ja arendamisel. Lisaks on enamus Eesti põhikoole läbi viinud digipädevuste arendamisel enesehindamise ning koostanud plaani edasiseks. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• ProgeTiigri programmist on kasu saanud üle 630 õppeasutuse
• Martna Põhikoolis oli veebruaris kolm digisündmust
• Loo, suhtle ja jaga hoolivalt

Oma lemmiku poolt saab hääletada Negavati kodulehel. 

Rahvahääletuselt leiab viis Negavati konkursile saabunud ideed, mille valisid välja hindamiskomisjoni liikmed lähtudes sellest, et neil oleks potentsiaali konkursi käigus oma idee reaalselt ellu viia. 

Kahele vakantsele kohale järgmises Negavati voorus kandideerivad: 

·         Expurk - koguvad kokku erinevad alumiiniumpurgid, mida taara tagastuses vastu ei võta. Seejärel valmistavad purkide sulamassist jalgrattaid või nende osi.   

·         Leafy - teevad kuivatatud ja purustatud puulehtedest biolagunevaid kotte, kuhu sisse saab omakorda puulehti koristuse käigus panna.  

·         SunCharge - loovad tooteid, kuhu on integreeritud mobiilsed päikesepatareid. 

·         Circup -  arendavad tehnoloogia, mis muudab isikliku kuuma joogi topsi kasutamise tanklates ja kohvipoodides mugavaks. 

·         Teko bioprügi - koguvad kokku ja kompostivad Tallinna Teeninduskooli biojäätmed kilekotte kasutamata. Lisaks viivad koka õpilaste seas läbi prügi sorteerimist populariseeriva kampaania.   

Oma lemmiku poolt saab hääletada aadressil www.negavatt.ee/haaletus. Iga päev on võimalik ühe IP-aadressi alt valida üks lemmik. Hääletus lõpeb  pühapäeval, 11. märtsil kell 22. Kõik 15 teise Negavati vooru pääsenud projektid avalikustame esmaspäeval, 12. märtsil Negavati kodulehel ja Facebooki lehel. 

Edasipääsenuid ootab 17.-18. märtsil Paunküla Heaolukeskuses ees seminar, kus ideed koolitaja Mart Kikase ja ekspertide käe all juba reaalsemaks vormitakse. Seitse nutikamat ja läbimõeldumat projekti pääsevad 31. mail Tallinnas toimuvale Negavati superfinaali. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse.

Allikas: KIKi pressiteade. 

2018. aasta sügisel peaks seega KiVa programmi rakendama juba umbes 75 kooli ja õppekohta. 

KiVa on Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi tellimusel Soome teadlaste poolt välja töötatud kiusuennetusprogramm, mida Eestis levitab SA Kiusamisvaba Kool. KiVa hõlmab hulgaliselt praktilisi tegevusi ja materjale, sh veebipõhist õpet eesmärgiga kujundada kogu kooliperes kiusamisvastaseid hoiakuid.

Seni rakendab programmi Eestis ligi 50 kooli ja õppekohta. Möödunud sügisel ja tänavu aasta alguses korraldatud värbamiskampaania tulemusena on programmiga liitumiseks soovi avaldanud veel ligi 30 kooli, kelle seas on koole nii Põlvamaalt, Lääne-Virumaalt, Harjumaalt, Tallinnast, Võrumaalt, Tartu linnast, Läänemaalt, Jõgevamaalt, Viljandimaalt kui ka Raplamaalt. Kõige enam uusi koole on sel korral liitumas Tallinnast.

“Väga erinevad uuringud viitavad, et keskmiselt iga viies Eesti koolilaps on kiusamise ohver. Seda tõsist olukorda arvesse võttes on meil väga hea meel, et aina rohkemad koolipered mõistavad, et kiusamise ennetamise ja vähendamisega saab ja tuleb koolides süsteemselt ja järjepidevalt tegeleda,” tõdeb SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar. “Et selleks vajalikud tööriistad KiVa programmi näol oleksid kättesaadavad võimalikult suurele hulgale Eesti koolidele, astume sihtasutusena juba ka oma esimesi samme venekeelsete koolide suunas: kuigi suurt osa materjale me alles tõlgime vene keelde, saavad keelekümbluskoolid KiVa rakendamisega juba 2018. aasta sügisest alustada.”

Uuest õppeaastast KiVa rakendamiseks soovi avaldanud Antsla Gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld ei eita, et nendegi koolis esineb kiusamist ning seda kõikides kooliastmetes. Just viimane suunas kooli lahenduse leidmiseks abi otsima KiVa programmist. “Vajame süsteemset ja kõiki kooliastmeid hõlmavat lähenemist, et leida head lahendused ennetamaks kõikvõimalikke probleeme. Usume, et KiVa metoodika rakendamisel tekib õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate suurem rahulolu koolikeskkonnaga,” tõdeb Martinfeld.

Ka teise uue liituja, Taebla Kooli juht Jaanus Mägi peab KiVa programmi eeliseks süsteemsust. “Kiusamist tuleb koolis ikka ette ning oleme sellega ka tegelenud. Nüüd aga otsustasime liituda KiVa programmiga eelkõige lootuses, et õpilastega kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks tehtav töö muutub selle tulemusena süsteemsemaks ja tõhusamaks.”

Järgmine aktiivne värbamisperiood KiVa laienemiseks uutesse koolidesse on plaanis välja kuulutada septembris - siis liitumissoovi avaldavad koolid saavad programmi rakendamist alustada 2019. aasta sügisel. Oma huvist võib aga aastaringselt märku anda ning lisainfot programmi kohta leiab SA Kiusamisvaba Kool veebilehelt www.kiusamisvaba.ee.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade. 

Samal teemal:

• Suurtoetajad aitavad aastas kiusuennetusprogrammi kaasata veel 4000 last
• Ilmus kiusamisteemaline venekeelne miniõpik lapsevanematele

Üleilma eesti keele õpetajate kokkutuleku avas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Minister tänas õpetajaid, kes on eesti keele ja kultuuri saadikud välismaal ning teevad seda tööd tihti missioonitundest ja lugupidamisest Eesti riigi vastu. „Emakeele oskus on üks võtme-eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eesti haridussüsteemis ning Eestis tegutsemisel,“ ütles minister Mailis Reps. „Lapse keeleõppimise otsuse teeb alati vanem, kuid paraku ei ole kõik vanemad eesti keele õppimisvõimalustega välismaal kursis või ei väärtusta seda piisavalt. Seetõttu on õpetajatel, koolidel ja seltsidel väga tähtis roll selle vajaduse teadvustamisel ja võimaluste tutvustamisel vanematele.“

Kohtumisel osalejate hulgas on nii kogenud pedagooge kui ka agaraid lapsevanemaid, kes on loonud lasteringe ja mängukoole, et säilitada oma lastel eesti keele oskus välismaal elades.

Reedel toimuvad ettekanded ja arutelud Haridus- ja Teaduministeeriumis, laupäeval Eesti Rahva Muuseumis. Sel aastal on luubi all logopeediline nõustamine, tagasipöördumine Eestisse ja rahvakultuuri kasutamine õppetöös.

Emakeelepäeva kohtumiste tava sai väliseesti õpetajate hulgas alguse üheksa aastat tagasi. Kokku on saadud Saksamaal, Luksemburgis, Belgias, Rootsis ja Hollandis. Eesti Vabariigi juubeliaastal otsustasid õpetajad tähistada emakeelepäeva Eestis.

Sel õppeaastal õpib välismaal eesti keelt ligikaudu neli tuhat last. Eesti keelt õpetatakse 80 õpetuskohas: üldhariduskoolides, pühapäevakoolides, seltsides ja lasteaedades.

Eestist lähetatud õpetajad töötavad Luksemburgis, Brüsselis, Riias, Petseris ja Ülem-Suetukis. Eesti keele õpet välismaal toetab Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi raames, haridustegevusi aitab ellu viia Eesti Instituut.

Eesti keele välisõppega seotud taustainfo. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti keele tasemeeksamid muutuvad Soomes regulaarseks
• Väliseesti lapsed kahekümnest riigist alustavad uut õppeaastat

Kooli IT-arendusjuhi Birgy Lorenzi kommenteeris sündmust Tallinna linna kodulehel, et droonilabor ehk aerokool rajati selleks, et uurida, kuidas droonide kasutamisega õppetööd praktilisemaks muuta. „Tehnoloogia ja robootika areng on üha kiirem ning mehitamata sõidukite kasutamisvaldkond aina laieneb. Nagu teame, on droonid juba kasutuses nii ärisektoris ja põllumajanduses kui ka riigikaitses,“ rääkis Lorenz. „Me tahame õpiülesannete lahendamisel kasutada moodsat tehnikat ja droone nii, nagu seda teevad linnaplaneerijad, keskkonnaspetsialistid, metsandustöötajad, geoloogid jt elualade esindajad.“

Kuna droone on võimalik kasutada eri õppeainetes, kaasas Pelgulinna Gümnaasium projekti ka kooli aineeksperdid. „Kokkuvõtteks saavad aerokoolist kasu nii meie õpilased, õpetajad ja lastevanemad, samuti teiste koolide haridus- ja tehnoloogiavaldkonna personal, koostööpartnerid ja kogukond,“ nentis Lorenz. „Kuid soovime olla ka infoühiskonna arengu üheks eeskõnelejaks hariduses ning jagada oma kogemust ja teavet laiemalt. Kuna meie kooli külastab arvukalt väliskülalisi, näitamegi suunda ka maailmale.“

Aerokooli avamisel demonstreeriti, kuidas saab droone kasutada õppetöös ning oma arvamusi droonidest jagasid valdkonna spetsialistid.

Tallinna Haridusameti juhitava projekti #EduInnoLab käigus luuakse innovatsioonilaborid kaheksasse haridusasutusse. Laboritesse koondatakse teadmised ja oskused, kuidas uuenduslikke seadmeid ja meetodeid õppetöös rakendada ning head lahendused leiavad edaspidi koha õppekavades. Projekti raames avatakse koolides kaks Lego innovatsioonistuudiot, kaks Makeblocki stuudiot, üks aerokool ja üks liitreaalsuse stuudio ning lasteaedades kaks roboaeda. Projektis osalevad Tallinna Kullatera Lasteaed, Tallinna Liikuri Lasteaed, Tallinna 21. Kool, Tallinna 53. Keskkool, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Pelgulinna Gümnaasium ning Tallinna Südalinna Kool.

Allikas: Tallinna linna koduleht, haridusuudised.  Fotod: Petri Asperk, Pelgulinna Gümnaasium. 

Taotlusvooru kogueelarve on ligi 800 000 eurot. 

„Arendusprojektide taotlusvooru sihiks on tudengitele senisest paremate IKT-l põhinevate teadmiste ja oskuste andmine, mille tulemusena paraneb lõpetajate konkurentsivõime tööturul ning ka Eestis antava kõrghariduse tase üldiselt,“ avas taotlusvooru tausta IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots.

Kokku laekus arendusprojektide taotlusvooru 43 avaldust kümnest kõrgkoolist. Ekspertkogu otsustas toetada kuut taotlust IKT õppekavade toetamiseks ja kümmet taotlust IKT oskuste arendamiseks teistel erialadel. „Rahastada otsustati eelkõige terviklikke õppekava arendusprojekte, mis loovad IKT õpetamisel või rakendamisel pikemaajalist muutust ning omavad suuremat mõju. Eelistatud olid koostööl põhinevad projektid,“ lisas Ots. Rahastamisotsused tegi 8-liikmeline ekspertkogu, kuhu kuuluvad nii ministeeriumite, HITSA, ülikoolide kui ka ettevõtjate esindajad. 

Otsa sõnul keskendusid tänavused taotlused varasemate aastatega võrreldes rohkem sisutegevustele, näiteks uute õppematerjalide väljatöötamisele ja õppekavade arendamisele, vähemaks on jäänud ainult infrastruktuuri arendamise fookusega taotlusi arvutite ja seadmete ostmiseks. 

Enim avaldusi laekus Tallinna Tehnikaülikoolist, toetust sai kokku seitse projekti. Näiteks toetatakse isejuhtivate sõidukite ja autonoomsete süsteemide labori-kompetentsikeskuse loomist ja käivitamist.  

Tartu Ülikoolist toetatakse nelja projekti nii IKT õppekavade toetamiseks kui ka teistel erialadel IKT-oskuste arendamiseks. Näiteks luuakse Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti tootedisaini ja -juhtimise erialamoodul, mis pakub tudengitele põhjalikumaid teadmisi tootejuhtimisest ja tooteinnovatsioonist ning inimese ja arvuti interaktsioonist.

Tallinna Ülikoolist toetatakse kolme projekti – TLÜ Haapsalu kolledžis viiakse rakendusinformaatika tudengite arvutigraafika-alased õppeained üle laboripõhisele õppele, samuti arendatakse Tallinna Ülikoolis digihumanitaaria kõrvaleriala. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toetatakse audiovisuaalse kompositsiooni kursuse loomist, mis annab heliloojatele teadmisi, kuidas IKT võimalusi – nagu näiteks innovatiivset LoLa tehnoloogiat – muusika komponeerimisel kasutada. 

Eesti Kunstiakadeemias arendatakse taotlusvooru toel virtuaalreaalsuse ja masskohandamise tehnoloogiate rakendusi arhitektuuri ja linnaplaneerimise, sisearhitektuuri, tekstiilidisaini, fotograafia jt erialade õpetamisel. 

Lisainfot arendusprojektide taotlusvooru ning toetust saanud projektide kohta saab lugeda siit: http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/ita/arendusprojektide-taotlusvoor/2018-aasta-taotlusvoor.

Arendusprojektide taotlusvooru eesmärk on tugevdada Eesti IKT kõrgharidust ning suurendada IKT oskuste rakendamist ka teistes valdkondades. Taotlusvooru sihtrühmaks on kõik Eesti kõrgkoolid, toetust antakse nii IKT õppekavade kui ka kõikidele teistel õppekavadel erialaspetsiifiliste IKT oskuste arendamiseks. Arendusprojektide taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium, taotlusvooru koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus IT Akadeemia programmi raames. 

Foto: Caspar Rubin, Unslpash.

Samal teemal:

• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna
• Kõrgkoolid saavad taotleda toetust IKT-oskuste tugevdamiseks

2018. aasta kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile saab töid esitada kuni 15. märtsini. Konkursi preemiafond on 8100 eurot.  Preemiad antakse üle 24. mail Tartus toimuval hariduskonverentsil.

Sel aastal ootame üliõpilasi, haridus- ja kasvatusteadlasi ning õpetajaid oma töid esitama järgnevates kategooriates:

• eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel
• võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel
• magistritöö
• populaarteaduslik töö

Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss aitab esile tõsta ja tunnustada parimaid kasvatusteadlasi ja kasvatusteaduslikku uurimistööd laiemalt, õhutades uurimistulemuste avaldamist ja tutvustamist õpetajatele ning avalikkusele.

Esimene kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus 1990. aastal. Konkursi üle veerandsaja aastase ajaloo jooksul on tunnustatud sadu haridusteadlasi. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus, seda korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts, rahastajaks on Haridus- ja Teadusministeerium.

Konkursil on läbi aastate premeeritud väga erinevaid töid, mis valminud nii ülikoolides, rakenduskõrgkoolides kui ka koolides. 2017. aastal konkursil premeeritud tööd uurisid näiteks motivatsiooni rolli matemaatikateadmiste omandamisel, õpistrateegiate rolli lugemise tulemuslikkusel ning eneseregulatsiooni profiilide seoseid arvutus- ja lugemisoskustega algklassides. Tänaseks on rohkelt kasutamist leidnud koolipsühholoogide hindamisvahendite komplekt. Üks auhinnatud magistritöödest, mis kaitsti Kaitseväe Kõrgemas Õppeasutuses, käsitles automaatrelva baasõppe ainekava.

Kasvatuskonkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm on leitavad http://www.etag.ee/kasvatusteadus

Kontakt ja lisainfo

Sirli Taniloo, Eesti Teadusagentuur

telefon: 7 317 347; 52 60 562

e-post: sirli.taniloo@etag.ee

Samal teemal:

• Tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid
• Birgy Lorenz: doktoritööd ei tehta ajaviiteks

12.-14. aprill 2018 „Programmeerimine ja robootika“ Portugalis (Lissabon)

Sihtgrupp: Kõik õpetajad kaasa arvatud lasteaiaõpetajad, kes on huvitatud uutest õpetamismeetoditest, mis on seotud programmeerimise ja robootika lõimimisega õppetöösse. Osalemiseks ei pea olema varasemat kogemust eTwinningu programmis, kuid oluline on, et õpetaja oleks endale teinud konto eTwinningu portaalis.

• Koolituse kava>>
• Palume saata osalustaotluse 9. märtsiks 2018>>

19.-21. aprill 2018 Iiri- Eesti kontaktseminar „IKT kasutamine koostööks ja e-turvalisus esimeses kooliastmes“ Iirimaal (Dublin)

Sihtgrupp: I kooliastme õpetajad, kes soovivad alustada eTwinningu projektitööga

• Koolituse kava>>
• Palume saata osalustaotluse 22. märtsiks 2018>>

Koolitused on õpetajatele tasuta, lisaks tasutakse sõidu- ja majutuskulud. Töökeel on inglise keel.

eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida, omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. Loe lähemalt siit.

Tegu on Eestis erakordse reaalajas toimuva loomekonkursiga, kus iga osaleja käe all peab 3,5 tunni jooksul valmima suuremõõtmeline akrüülmaal etteantud teemal.

Seekordne kunstiturniir on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ja kannab pealkirja "Vabana sündinud", mis innustab noori mõtisklema vabaduse olemuse üle ning siduma seda enda ning tänapäeva Eesti eluga. Kunstiturniiril saab selgeks, kas me oleme vabad inimesed vabal maal, kellel on vabadus valida kus elada, kelleks saada, keda armastada, kuidas end väljendada, millesse uskuda? Milliseid vabadusi peavad iseseisvas Eestis sündinud noored kõige olulisemaks ning kas nad oskavad neid vabadusi üldse piisavalt väärtustada või võtavad neid iseenesestmõistetavatena ning kuidas seda kõike läbi kunsti edasi anda?

Turniiri eesmärk on anda üldhariduskoolide noortele andekatele õpilastele, kelle kunstianne on avaldunud tavakooli kunstitundides, võimalus ennast proovile panna, arendada nende loovat mõtlemist, kunstilist ja sõnalist eneseväljendusoskust ning neid tunnustada. Turniirist on oodatud osa võtma kõigi Eesti üldhariduskoolide 7.-12. klassi õpilased.

Võistlus toimub kahes vanuserühmas:

7.-9. klass
10.-12. klass

Kuna üldhariduskoolides on kunstiõpetuseks kasutatavad vahendid ja materjalid piiratud, siis on see paljudele õpilastele esmakordne võimalus professionaalselt oma kunstitöö teostada ning seda avalikult näitustel eksponeerida. Korraldajad loodavad, et see innustab osalejaid oma loomingulisust arendama ning otsima uusi võimalusi eneseväljenduseks, et leida üles just enda anne ja oma tee elus.

Lõuendid, värvid ja töövahendid on osalejatele korraldajate poolt, transpordi eest peavad aga hoolitsema osavõtjad ise.

Üritus on suunatud just nendele kõige säravamatele noortele kunstnikele, kellele üritusel osalemine võiks olla ühteaegu nii arendavaks väljakutseks kui ka tunnustuseks nende töökusele ja andele.  

Üritus toimub avaliku sektori ning eraettevõtete koostöös ning kunstitalente on aastast aastasse toetanud Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium, Kohtla-Järve linnavalitsus, Selver, Jardin lilled, Koduekstra, Ehituse ABC, AS Farmi piimatööstus, Virumaa Hostel, Charlot, Vironia kaubanduskeskus, Ideaal Kosmeetika, Polven Foods, Eesti kaevandusmuuseum, Aleks-Alla toitlustus & catering, OÜ Nursulu ning Kwintex.

Väärikad auhinnad võitjatele ja tänukingitused kõigile osavõtjatele!

Lisainfo, reeglid ja registreerimine  www.kunstiturniir.com 

Registreerumine on avatud alates 6. märtsist 2018 ja lõpeb kohtade täitumisel.