Raamat „Semiootika“ jaguneb neljaks suuremaks osaks. Esimene neist annab ülevaate semiootika ajaloost ja peamistest koolkondadest. Teine osa on pühendatud semiootika peamistele klassikutele: antud valikus Charles S. Peirce, Ferdinand de Saussure, Jakob von Uexküll, Charles Morris, Roman Jakobson, Algirdas Greimas, Juri Lotman, Thomas Sebeok ja Umberto Eco. Kolmas osa on ülevaateks kolmest olulisest semiootika valdkonnast — kultuuri-, sotsio- ja biosemiootikast ning neljandas osas esitatakse sissejuhatused mitmetesse semiootika harudesse ja rakendusaladesse. 

„Tähendustemaailm on keskkond, milles me möödapääsmatult iga päev elame ja osaleme.  Semiootika ülesandeks pole mitte üksnes orienteeruda kõikvõimalikes tähendustasandites ja märgilisuse tüüpides, vaid ka tähendusloome praktikates, mis elu ja kogu kultuuri kujundab. Umberto Eco meelest on semiootika sarnane meditsiinile – üheltpoolt on ta paljusid erialasid haarav teadus, teiseltpoolt aga vahend hädade abiks ja konfliktide lahendamiseks ehk süsteemi tervise eest hoole kandmiseks,“ selgitab Silvi Salupere, üks õpiku autoritest, semiootika olulisust ühiskonnas.

Raamatu autorid on Kalevi Kull, Kati Lindström, Mihhail Lotman, Riin Magnus, Kaire Maimets, Timo Maran, Rauno Thomas Moss, Ülle Pärli, Katre Pärn, Anti Randviir, Tiit Remm, Silvi Salupere, Virve Sarapik, Elin Sütiste, Peeter Torop, Andreas Ventsel, Vadim Verenitš ja Katre Väli. Oma nägemuse klassikutest ja semiootika kujunemisest vormis raamatus piltideks semiootikust kunstnik Rauno Thomas Moss.  

„Semiootika“ väljaandmist toetas Sihtasutuse Archimedes eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmise programm.

Raamatu esitlus toimub 20. veebruaril algusega kell 16 TÜ kunstimuuseumis (Ülikooli 18).  

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Avaldatud on õpilaste teadusajakirja Akadeemiake selle aasta esimene number
• TAI toetusel ilmus tundeoskuste raamat noortele

2018. aasta lõpuks peaks selle eesmärgi nimel ellu viidama üle 1800 tegevuse.

2017. aastal toetas riik kohalikke omavalitsusi kuue, tänavu 15 miljoni euroga. Toetuse kasutamise aluseks on omavalitsuste huvihariduse ja huvitegevuse kavad, kus toodi välja, milliste kitsaskohtadega noorsootöö korraldamises kokku puututakse. Peamised probleemid on seotud väheste võimalustega mitmekesisema huvihariduse pakkumisel. 

Eesti Noorsootöö Keskuse direktori Edgar Schlümmeri sõnul on kõik KOVid noorte võimaluste parandamise nimel teinud ära suure töö, mida on kannustanud selge mõistmine oma olulisest rollist noorsootöö korraldamisel ja rahastamisel. 

„Tänu täiendavale toetusele suudame ka riigi tasandil nüüd iga KOViga eraldi tegeleda ning omavalitsusele sobiva lahenduse leidmisele kaasa aidata. Omavalitsustes on oluliselt paranenud süsteemsus ja terviklik arusaam oma noorsootöö, sh huvihariduse ja huvitegevuse toimimisest, probleemkohtadest, noorte soovidest ja vajadustest ning lahendustest, kuidas võimaluste kvaliteeti ja mitmekesisust tõsta,“ ütles Schlümmer. 

Täiendava riikliku rahastuse abil peaks toetuse kasutamise esimese 1,5 aasta jooksul lahenduse leidma vähemalt 1526 kitsaskohta.

Kõige rohkem (31%) tõid omavalitsused kavades välja, et kohapeal puudus võimalus mõne konkreetse huvihariduse või -tegevusega tegelemiseks. Teine oluline probleem (14%) oli huvihariduse või -tegevuse puudulik rahastus. Kümnendik muresid on seotud konkreetsele sihtgrupile suunatud tegevuste vähesusega (nt erivajadusega noored, vanuseline sihtgrupp). 

Kõikide kitsaskohtade lahendamiseks planeerivad omavalitsused ellu  viia rohkem kui 1800 tegevust. Kõige enam panustatakse vahendite/seadmete soetamisse – ligi 33% kõikidest tegevusest. Töötasudele on suunatud ligi 31% toetusest, muudele kuludele 20% ja transpordile 16% kavades kirjeldatud tegevustest. Valdkondlikult pälvib enim tähelepanu kultuur, millele järgnevad sport ning loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia.

Allikas: Eesti Noorsootöö Keskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Aasta noorsootöötaja tunnustuse pälvisid Ivo Visak ja Riin Luks
• Euroopa noortevaldkonna juhid Tallinnas: nutikas noorsootöö digitaalses Euroopas esitab uusi väljakutseid

„Tere, kevade!“ eesmärk on hoida sidet loodusega ning õpetada lapsi märkama looduses toimuvaid muutusi. Lapsed õpivad tundma looma- ja taimeliike: vaadeldakse kolmekümne kuue Eestis tavalise looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt sinilill, paiseleht), saabuvad rändlinnud (nt põldlõoke, kuldnokk), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ning kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (kevadkogrits). Lapsed sisestavad nende ilmumise kuupäeva kevadvaatluste kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi ning kevade saabumist üle Eesti saavad veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.

Lisaks loodusvaatlustele sisaldab „Tere, kevad!” mitmeid võimalusi lisategevuseks - kõik osalejad saavad veebi panna oma joonistusi kevadekuulutajatest ja kevadluuletusi, toimub kevadfotode konkurss. Lisategevused annavad võimaluse lõimida loodusvaatlusi erinevate õppeainetega. Jätkub ka loodusviktoriin kahes vanuserühmas, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis.

Projekti töökeel on eesti keel, kuid olulisemad juhendmaterjalid on veebis ka vene keeles.

Juhendavatel õpetajatel palume oma grupid registreerida veebruari lõpuks.

Registreerimine, lisainfo kevadvaatluste ja muude tegevuste kohta  aadressil https://terekevad.ee või e-posti vahendusel kevad.org@irc.ee.

Info saatis Koolielule "Tere, Kevad!" korraldajate nimel Viktor Muuli. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Loodushariduslik ettevõtmine „Tere, kevad!“ kutsub taas

Avatud uste päeval saab oma silmaga näha, kui kaugele on arendatud TTÜ juubeliks valmiv iseauto, saab ka modelleerida liiklust ning valmistada betooni. Ventilatsioonilaboris „Club Fresh Air“ demotakse õhuvahetust siseruumides.

Samuti saab teada, kuidas on seotud haridus ning investeerimisedukus, millised on uusimad arengud tuumafüüsikas ning kliimamuutuste uurimisel. 

Ekskursioonid viivad külalisi ülikooli laboritesse, õppehoonetesse, ühiselamutuppa, palju arhitektuuriauhindu võitnud raamatukokku, Mektory majja ning spordihoonesse. 

Töötubadesse ja loengutele ning ekskursioonidele saab registreeruda SIIN.

Avatud uste päeval tutvustatakse ka uusimat muudatust sisseastumisel – esimest korda TTÜ ajaloos saab sisseastumiskatseid mitmetele erialadele teha juba nüüd. Näiteks märtsikuus saab teha 11 esimese astme eriala sisseastumiskatseid. Katsetele saab registreeruda 9. märtsil kella 16-ni TTÜ veebis. Selle muudatuse eesmärgiks on anda edukale sisseastujale kindlustunne sissesaamise osas juba enne suve. 

Tehnikaülikoolis saab õppida inseneri-, IT, majandus- ja loodusteaduskonnas ning Eesti Mereakadeemias ning just avatud uste päeval saab infot õppekavade, teaduskondade- ja sisseastumistingimuste kohta. Vastuvõtt tehnikaülikooli on lävendipõhine. See tähendab, et kui konkursitingimused on täidetud, on õppekoht garanteeritud.

Kokku saab sel aastal valida 34 bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppe eriala vahel. Uued ja laiapõhjalised õppekavad on paindlikud – õpingute alguses pööratakse rohkem tähelepanu üldistele teadmistele ning kitsam spetsialiseerumine toimub hiljem.

Sisseastumisavaldusi TTÜ erialadel õppimiseks saab esitada sisseastumise infosüsteemis www.sais.ee  25. juunist kuni 4. juuli kella 15.00ni. Esimese astme vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 13. juulil, magistriõppe nimekirjad 11. juunil 2018. 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv, TTÜ Mektory üks ruumidest. 

Samal teemal:

• Konkurss Bright Minds jagab parimatele 10 000 eurot
• TTÜ Mektory äriideede arendamise porgammi STARTERtech Advanced avaüritus 19. veebruaril

Oodatud on avatud uste päevad, lahtised tunnid, näitused, seminarid, koolitused jne. Sihtkeelteks (aine- ja/või erialatundide ning ühiste tegevuste kaudu õpitavateks keelteks) võivad olla lisaks harjumuspärasele eesti keelele ka näiteks saksa keel, inglise keel, prantsuse keel, soome keel, jaapani keel, võru keel…
​
Sündmuste korraldajad saavad tutvustada oma asutustes toimuvaid keele- ja aineõpet lõimivaid õppetegevusi ja seda, kuidas niisuguses õppes toetatakse õpilaste pädevuste kujunemist.

Alates 2010. aasta aprillikuust on keelekümblusvõrgustik keskendanud tähelepanu lõimitud aine- ja keeleõppele (LAK), et seda õppeviisi tutvustada ja väärtustada.

Vaata täpsemalt

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Kypsise keelekümblus internetis
• Innove hakkab väikelaste keeleõppes kasutama jutupliiatsiga kuulatavaid raamatuid

Seminaril jagatakse eTwinningu kogukonnaga koostöös õppimise ja õpetamise võtmekohti; tõstetakse esile videoid, mille on loonud CoLABi projekti õpetajatest liikmed; keskendutakse teatud proovikividele, millega õpetajad võivad enda klassides koostöötegevusi kavandades silmitsi seista; pakutakse välja alternatiivseid võimalusi õpilaste töö hindamiseks, kasutades hindamisjuhendeid, kiirkontrolle ja kaaslaste arvamusi, mis võivad edendada koostööd ning õpilasi ja meeskondi konstruktiivse tagasiside kaudu diskreetselt juhendada.
 

NB! Seminaril osalemiseks peab end eTwinningu kasutajaks registreerima>>

Seminari saab vaadata siit>>

Samal teemal:

• Registreeru Võrgustik Võrgutab seminarile "Koostöös peitub jõud"
• Soovitused koostööl põhineva õppe ja koostööoskuste õpetamise populariseerimiseks koolides

Palju räägitakse koostöö vajalikkusest, ühistööoskus on üks digiajastu võtmeoskustest. Mida see meile annab ja kuidas seda nõnda korraldada, et sellest kasu oleks?

Seekordsel seminaril räägimegi koostööst: erinevas vanuses õpilaste vahel, eri põlvkondade vahel, inimese ja masina vahel. Vaatame, kuidas toimib koostöö digivahenditega ja kuidas ilma. Samuti räägime koostööst ainetevahelise lõimingu kontekstis ehk õpetajate vahel ja loomulikult piirideülesest koostööst.

Tutvu seminari kavaga ning registreeru hiljemalt 8. märtsiks või kuni kohti jätkub>>

Võrgustik Võrgutab seminaride sarja on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus korraldanud alates 2008. aastast. Seminari eesmärk on tõhustada õpetajate ja õppejõudude koostööd, mis toetaks hariduse kvaliteeti laiemalt.

Samal teemal:

Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides

Veebis leidub hulk põnevaid keskkondi, mida oleks põnev koolis katsetada! Kõike aga üksi teha ei jõua.

Esmaspäeval, 19. veebruaril kell 18.00-19.00 toimub veebiseminar „Keskkondade katsetajad“, kus HITSA projektijuht Aivar Hiio ning HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere tutvustavad häid veebikeskkondade näiteid. HITSA kutsub veebiseminari järel kõiki huvilisi leitud põnevaid keskkondi katsetama ise ja koos õpilastega. Avastame ühiselt!

Registreerumine: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfZ877QUjPrC3WK-5xGG2q9ANjtWp6XhK4qdvJ06uwLQLVWVA/viewform

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Eesti õpetajate lemmiktöövahendid 2017
• Veebiseminar "Internetiturvalisuse päev"

Eelmisel nädalal anti Ukraina Ternopili Riikliku Majandusülikooli (TRMÜ) juurde loodud ärikooli üriinnovatsiooni magistriõppekava esimestele lõpetajatele kätte lõpudiplomid. See sündmus tähistas olulist verstaposti EBSi ja Ternopoli koostöös, mille märgiks allkirjastasid EBSi rektor professor Arno Almann ja TRMÜ rektor professor Andriy Krysovatyi koostöömemorandumi, millega lähiajal ühinevad ka Ternopili Tehnikaülikool, Ternopili Pedagoogikaülikool ja Ternopili Meditsiiniülikool.

EBSi ja TRMÜ sisuline koostöö sai alguse 2015. aastal, kui Eesti Välisministeeriumi toetusel loodi TRMÜ juurde kaasaegne juhtimis- ja ärikool. Koostöö aitab kaasajastada ärijuhtimise spetsialistide koolitust Ternopili regioonis ning muuta TRMÜ Euroopa ühtse kõrgharidusruumi põhimõtetele vastavaks ettevõtlushariduse kompetentsikeskuseks.

Visiidil Ternopoli sai EBSi professor Olav Aarna suure isikliku tunnustuse osaliseks. Panuse eest ärikooli teaduse ja haridustegevuse edendamisse, Ukraina intellektuaalse potentsiaali kasvatamise ning TRMÜ rahvusvahelise positsiooni tugevdamise eest omistati professor Aarnale TRMÜ ülikooli auprofessori tiitel.

EBSi esindajad osalised Äriinnovatsiooni magistriõppekava üliõpilaste pidulikul lõpudiplomite jagamisel. EBSi rektor professor Arno Almann õnnitles värskeid vilistlasi ja sõnas, et esimeste magistrantide lõpetamine on kinnituseks, et EBSi ja Ternopoli ärikooli koostöö on olnud tegus ja tõhus: „Äriinnovatsiooni magistriõppekava on praegusel ajal äärmiselt päevakohane, sest uuendusi on oluline juurutada kõikides tegevusvaldkondades, eelkõige hariduses,“ lisas Almann.

Lõpetajaid olid tulnud õnnitlema ka Ternopili aselinnapea Leonid Bõtsjura, TRMÜ prorektor rahvusvaheline koostöö alal Grõgori  Monastõrski, Ukraina pankadevahelise valuutabörsi juhatuse esimees Anatoli Gulei, ajalooteaduste doktor professor Jaroslav Grõtsak, TRMÜ ja EBSi koostöö projektijuht professor Olav Aarna ja doktorant Mart Kikas ning Ternopili ärikooli õppejõud ja ettevõtjatest partnerid, kes olid jaganud magistrantidele õpingute käigus oma praktilisi töökogemusi.

Allikas: EBSi pressiteade. 

Osalejad hindavad saadud kogemust väga kõrgelt ning 97% neist peavad programmi mõju oluliseks. Euroopa Komisjoni hinnangul on Erasmus+ üks kolmest parema tulemusega programmist Euroopa Liidus.

„Erasmus+ on loonud tohutult uusi võimalusi eestlaste jaoks,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „See on toonud palju uusi teadmisi ja kogemusi Eesti haridusse ning aidanud seda muuta oluliselt rahvusvahelisemaks. Tänu Eramus+ programmile on Eesti hariduse kvaliteet kindlasti parem,“ tõdes minister Reps.

Sihtasutuse Arcimedes juhatuse esimehe Rait Toompere hinnangul on Erasmus+ programmis kujunenud suurepärane koostööplatvorm. „Eestist on osalenud Euroopa Liidu erinevates haridus- ja noorteprogrammides rohkem kui 85 tuhat inimest, kes oma kogemustega aitavad luua lisandväärtust Eestis,“ sõnas Toompere.

Üldhinnang programmile Erasmus+ ja eelnevatele programmidele Eestis on positiivne. Programmist eraldatavad toetused mängivad tähtsat rolli Eesti hariduselu ja noortevaldkonna arengus, sh rahvusvahelistumisel ja kvaliteedi tõstmisel. Programmide eelarved on olnud oluliseks täienduseks Eesti riigi muudele eelarvelistele vahenditele.

Euroopa Liidu hariduse- ja noorteprogrammide abil on kasvanud Eestis rahvusvaheline koostöö eelkõige noortevaldkonnas, mille abil on valdkond väga palju arenenud. Lisaks on loodud kontaktvõrgustikud, millega abil on leitud uusi koostöövõimalusi ja –vorme.

Euroopa Komisjon võttis vastu Erasmus+ ja selle eelkäijate vahehindamisaruande, mille kohaselt hinnatakse Erasmus+ programmi kui ühte efektiivseimat Euroopa Liidu tegevust. Aruandest selgub, et programm Erasmus+ motiveerib välismaal töötama või õppima ning arendama võõrkeeleoskus, samuti mõjutab positiivselt inimeste suhtumist õppimisse.

Taustainfo:
Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on viimase 20 aasta jooksul Archimedese vahendusel osalenud Eestist 85000 inimest. See tähendab umbes 15500 üliõpilast, 7000 kutseõppijat, 26000 noorteprojektides osalejat, 34200 haridus- ja noorsootöötajat ja 1600 Euroopa vabatahtlikku. 
Eelmisel aastal tähistati 30 aasta möödumist Erasmuse programmi sünnist. Aastate jooksul on osalenud programmis enam kui 9 miljonit inimest. 

Algsest üliõpilaste mobiilsusprogrammist on saanud Euroopa ja rahvusvahelise õpirände ja koostöö platvorm, mis ühendab erineva taustaga inimesi. Erasmus+ on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020. 

Eestis rakendab Erasmus+ programmi riikliku agentuurina Sihtasutus Archimedes. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti konsulteerib Euroopa riike noorte ühiskondliku osaluse teemadel
• Euroopa Liidu programmi Erasmus+ konverentsil keskendutakse haridusuuendustele