Koolielu: Uudised

Eesti koolides on VOSKi kasutamisel võrreldes teiste Euroopa koolidega vähe piiranguid

Madli Leikop — Tue, 16 Jan 2018 10:36:36 +0200

European Schoolneti võrgustik andis välja infokogumiku, mis sisaldab nii tehnilisi kui sisulisi nõuandeid koolidele, kes kasutavad või plaanivad kasutada VOSKi ehk õpilased võtavad tundi oma seadme kaasa.

„Bring Your Own Device (BYOD) for Schools“ on European Schoolneti kodulehelt leitav nii täismahus tekstina kui taskuväljaandena.Trükise sihtrühm on ennekõike koolide juhid, haridustehnoloogid ja IT-töötajad, kes otsivad praktilist sissejuhatavat nõu VOSKi tehniliste aspektide kohta.

VOSK hariduses tähendab seda, et kool lubab õpilastel, õpetajatel, üliõpilastel, õppejõududel oma isiklikku mobiilset seadet (sülearvuti, tahvelarvuti, nutitelefon jne) kasutada tunnis või loengus kui õppimist toetavat vahendit (infootsing, äppide kasutamine, programmeerimine jne). Probleemid VOSKi haldamisel ja kasutamisel on väga erinevad ja sõltuvad paljudest teguritest nagu nutiseadmete kasutamise tavad, seadusandlus, koolide infrastruktuur või IT-ekspertide olemasolu koolis. Koolid võivad kohaldada VOSKi puhul piiranguid, näiteks lubada ainult teatud seadmeid või mudeleid. Alternatiivina võivad koolid kehtestada minimaalsed nõuded sellele seadmele, mis on VOSKina kasutusel.

„Bring Your Own Device (BYOD) for Schools“ annab koolijuhtidele ja IT-administraatoritele asjakohast tehnilist teavet, mis võimaldab neil analüüsida, kavandada ja pidevalt jälgida VOSKi kasutamise tehnilisi aspekte ja tagajärgi, aga toob ka näiteid koolide parimatest praktikatest.

Väljaande initsiaator on European Schoolneti juures tegutsev interaktiivse klassiruumi töötühm (Interactive Classroom Working Group, ICWG), toetasid tehnoloogifirmad Acer ja GSMA.

Siinkohal mõned näited, mida tõid koolid intervjuudes välja seoses VOSKiga.

- Kui plaanite rakendada koolis VOSKi poliitikat, on oluline, et pedagoogilised eesmärgid oleksid kokku lepitud ja kõigile arusaadavad ning õpetajad saaksid vajalikku tuge enne seda, kui keskendutakse seadmete kasutamise tehnilistele üksikasjadele.

- Tuleb läbi vaagida kõik tehnilised küljed, mis VOSKi rakendamisega seonduvad. Näiteks kui kohalik internetiteenuse pakkuja ei suuda tagada piisava võimsusega - lairibaühendust, siis ei saa ka VOSKist asja. Koolid, mis rakendavad 100% VOSKi, vajavad väga kiiret ja suure läbilaskevõimega internetiühendust.

- WiFi, mis sobib kontorisse, ei ole mõeldud kasutamiseks klassis korraga paarikümnele õpilasele. Kui plaanite VOSKi, vaadake üle WiFi leviala (või olemasolu) oma koolis.

- VOSK-seadmed ja õpilased peavad olema kaitstud potentsiaalsete veebipõhiste riskide eest. See on murekoht ja tehniline väljakutse igale koolile sõltumata riigist.

Eestist aitasid materjali valmimisele kaasa Pärnu Vanalinna Põhikooli IT-juht Väino Tuisk ja haridustehnoloog Diana Veskimägi.

Diana Veskimägi: 31. jaanuaril 2017 kirjutas mulle Jill Attewell organisatsioonist Technology & Learning Professional Associates. Ta palus osaleda European Schoolneti uuringus, mis oli kogumas andmeid personaalsete nutiseadmete kasutamise kohta klassiruumis. Eesmärk oli töötada välja juhend VOSKi ehk võta oma seade kaasa lähenemise kohta koolis. Sobivate koolide leidmiseks pöörduti HITSA poole ning HITSA toonane juhatuse liige Ene Koitla pakkus välja meie kooli ja minu kontaktid.

Intervjuu toimus Skype´is ja see õnnestus alles teisel katsel. Nimelt esimese intervjuu ajal läks teisel poolel kontoris elekter ära. Lisaks minule osales intervjuus ka inglise keele õpetaja Ave Soodla. Tehnilistele küsimustele vastas meie IT-juht Väino Tuisk.

Huvi tunti selle vastu, kas koolis on kõigile kättesaadav internetiühendus ja millised on selle kasutamise reeglid. Kuna intervjuu tegemise ajal oli meie koolimaja remondis ning viibisime asenduspinnal, kus praktiliselt puudus toimiv internetiühendus, siis selgitasimegi, et WiFi puudumisel kasutatakse klassides tihtipeale õpilaste endi loodud hotspot ühendusi. See tõstatas kohe uued küsimused – kuidas vanemad sellele reageerivad, kas kool kompenseerib kuidagi õpilasele kulud jne. Selgitasime, et päris paljudel õpilastel on suure mahuga 4G ja nad hea meelega jagavad seda vajadusel. See on puhtalt vabatahtlik ja kohustust ei ole kellelgi seda teha. Ühtegi probleemi ega diskussiooni pole meil sellest tekkinud.

Huvi tunti ka selle vastu, kuidas tunnis nutiseadmeid kasutatakse ning millised on reeglid. Meie koolis ühtset reeglit pole ja iga õpetaja otsustab ise, kas tema tunnis seadmeid kasutatakse või mitte ja millistel tingimustel. Kindlasti ei pea õpilase telefon tunni ajal olema laual, kui seda parasjagu vaja pole, vaid see palutakse välja võtta siis, kui seda läheb vaja õppetöös.

Lisaks tunti huvi kooli tehnilise varustatuse kohta: milliseid võrguseadmeid kasutatakse, mis pilveteenuseid kasutatakse jne.

Küsiti ka seda, kas koolis pakutakse õpilaste seadmetele tehnilist tuge. See küsimus oli päris huvitav meie endi jaoks ja pani lausa mõtlema, et kas peaksime pakkuma? Vahel mõni õpilane on pöördunud oma telefoni või tahvelarvutiga haridustehnoloogi poole, aga need on üksikud juhtumid. Enamasti saadakse kõik probleemid lahendatud oma klassikaaslaste või koduse toe abil.

Kõige enam jäi pärast kogumikuga tutvumist silma see, et kui meil Eestis on igal koolil vaba voli katsetada erinevate strateegiatega, kuidas digiseadmeid koolis kasutatakse ja ka riiklikult on see soositud, siis mujal Euroopas on süsteem valdavalt üsna range ning keelde ja piiranguid on palju.

Meil on koolis nüüdseks piisav varu tahvelarvuteid ning see on vähendanud VOSKi kasutamise vajadust. Iga õpilane võib kooli kaasa võtta oma isikliku tahvelarvuti, kui ta eelistab selle kasutamist kooli omale. Enamasti on õpilastel igapäevaselt taskus siiski nutitelefon ning kooli WiFi võrku saavad nad alati vabalt kasutada (mõningate tehniliste piirangutega, nagu sotsiaalmeedia, p2p andmevahetus jne). Kahjuks on paljudel õpilastel telefonides vaba mälumahtu üpris vähe ning seetõttu on uute rakenduste allalaadimine tunnis tülikas. Omi seadmeid kasutatakse peamiselt infootsinguks või mõne veebipõhise keskkonna kasutamiseks.

„Bring Your Own Device (BYOD) for Schools“ on huvitav kogumik ja kindlasti soovitaksin sellega tutvuda kõikidel koolidel – nii neil, kes on oma digitee alguses kui neil, kes planeerivad läbi viia uuendusi. Ka neil, kellel kõik juba suurepäraselt toimib, et lihtsalt oma silmaringi laiendada.

Fotod: Terje Lepp; ekraanitõmmis.

Samal teemal:

Jaak Aaviksoo: lai matemaatika kui laiem tee tulevikku

Madli Leikop — Mon, 15 Jan 2018 14:02:53 +0200

ERRi uudisteportaalis kirjutab TTÜ rektor Jaak Aaviksoo matemaatika riigieksamist.

Eestis tasuks uuesti arutada võimalust sobitada senised kaks justkui vastanduvat matemaatikaeksamit üheks küpsuseksamiks. Kui me oskame sõnastada ühtsed nõuded emakeeleoskusele ja seda küpsuseksamil mõõta, siis ei tohiks ka ühtne matemaatika küpsuseksam üle jõu käia, kirjutab arvamusartiklis TTÜ rektor Jaak Aaviksoo.

Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist!

Samal teemal:

Osalege Küberpähkli uuringus!

Madli Leikop — Mon, 15 Jan 2018 13:46:05 +0200

Tallinna Tehnikaülikool ja Kaitseministeerium kutsuvad osalema Küberpähkli uuringus kogu elanikkkonda. Osalema oodatakse õpilasi alates 10. eluaastast, õpetajaid, vanemaid kui ka kõiki teisi, kes soovivad ennast proovile panna ja panustada küberkaitse valdkonna arengusse.

Osaleda saab 15. jaanuarist 11. veebruarini 2018 veebiaadressil www.kyberpahkel.ee.

Uuringus soovitakse teada, missugused on inimeste käitumisharjumused digikeskkondades ja tehnoloogiavahenditega, erinevates olukordades toimimist. Ka tahetakse teada saada, kes uuringus osalejate arvates vastutab teavitustöö ja meie kõikide harimise eest, et oleksime targemad ning oskuslikumad internetikasutajad.

Ankeedis on 32 sisuküsimust ja taustaküsimused ning neile vastamine võtab aega 30 kuni 45 minutit. Parima elamuse saamiseks soovitavad uuringu läbiviijad vastamise ette võtta pigem arvutiga. 10-12-aastastele vastajatele võivad küsimused olla keerulised, seega nad võivad vajada täiskasvanu abi terminite selgitamisel.

Koolidel on mõistlik ankeetimine läbi viia ainetunni raames arvutiklassis. Ankeedi linki saab jagada e-kooli, kooliveebi, kasutatava sotsiaalmeedia kanali kui ka e-maili kaudu vanematele ja õpetajatele.

Küberpähkel ootab kõiki osalema!

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Koolid saavad taas liituda kiusamise vähendamise programmiga KiVa

Madli Leikop — Mon, 15 Jan 2018 13:28:37 +0200

SA Kiusamisvaba Kool kutsub kõiki Eesti koole üles liituma teadus- ja tõenduspõhise kiusamise ennetamise ja vähendamise programmiga KiVa. Huvitatud koolide sooviavaldusi oodatakse kuni 16. veebruarini.

Uuringud näitavad, et iga neljas kuni viies Eesti koolilaps on kiusamise ohver. Ning kiusamise all ei pea uuringud silmas ühekordset tüli või isegi kaklust, vaid korduvat ja tahtlikku kahjustavat kohtlemist grupis.

“Kiusamine on seega tõsine probleem, mis mõjutab nii laste vaimset kui ka füüsilist tervist, aga ka õpitulemusi, enesehinnangut ja mina-pildi kujunemist ehk ühe tulevase täiskasvanu edasist elu tervikuna,” selgitab sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. “Seetõttu on äärmiselt oluline koolidel tegeleda kiusamise süsteemse ja järjepideva ennetamise ja vähendamisega,” on ta konkreetne.

Turu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud KiVa programm pakub selleks mõjusat tööriista, mis hõlmab hulgaliselt praktilisi tegevusi ja materjale, sh veebipõhist õpet. Programm haarab kogu koolipere – tegevustesse on kaasatud nii personal, õpilased kui ka lapsevanemad ning laias laastus on sellel kolm sammast: ennetustegevused, sh spetsiaalsed kiusamisvastaseid hoiakuid kujundavad õppetunnid; süstemaatiline kiusamisjuhtumite lahendamine ning tulemuste hindamine ja analüüs.

Hetkel rakendab programmi Eestis ligi 50 kooli. Tänavu sügisel soovitakse KiVa-ga laieneda veel 20 Eesti kooli, sh keelekümbluskoolidesse. “Pooled uuel õppeaastal programmi rakendavatest koolidest on sügisesel värbamisperioodil leitud, kuid umbes 10 kooli jaoks on veel ruumi,” täpsustab Triin Toomesaar. “Ootame kõikide huvitatud koolide sooviavaldusi meie kodulehe www.kiusamisvaba.ee vahendusel, et saaksime koos liitujatega vaagida, mis on koolis juba tehtud ja hästi ning milliseid samme on vaja astuda, et programmi rakendamiseks ette valmistuda.”

Ettevalmistusperiood tähendab seda, et KiVa rakendamiseks valmisolekut näidanud koolid läbivad põhjaliku eelkoolituse, et 2018. aasta septembris alustada juba süsteemse ja tõenduspõhise ennetustööga.

Triin Toomesaar juhib tähelepanu, et KiVa programmi tõhusust on mõõdetud ja tõestatud mitmetes rangelt kontrollitud ja juhuvalimiga uuringutes. Ehk teisisõnu pole tegu lihtsalt kõhutunde peal üles ehitatud programmiga. “Ka Eesti koolides, mis KiVa programmi rakendavad, on kiusuohvrite osakaal järjepidevas languses,” kinnitab Toomesaar.

Lisainfot programmi kohta leiab SA Kiusamisvaba Kool kodulehelt www.kiusamisvaba.ee.

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole koolikiusamise vastaste meetmete kasutusele võtmisel ning tegeletakse teadlikkuse tõstmisega koolikiusamise ning kiusamise vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Tartu Ülikooli talveülikool ootab osalejaid

Madli Leikop — Mon, 15 Jan 2018 13:19:58 +0200

Ka sel talvel pakub Tartu Ülikool talveülikooli programmi raames mitmekülgse valiku koolitusi, mille hulgast leiab enesetäiendusvõimaluse iga huviline.

Talveülikooli kursused toimuvad jaanuaris ja veebruaris Tartus ja Tallinnas ning ülikooli kolledžites Pärnus, Viljandis ja Narvas. Koolituste programmi on koondatud lai valik päevakajalisi teemasid juhtimisest, õigusest, psühholoogiast, spordist, haridusest ja kultuurist. Koolitusi viivad läbi tunnustatud õppejõud ning suure erialase kogemusega praktikud: Tõnu Lehtsaar, Gaabriel Tavits, Aave Hannus, Kulno Türk, Angela Jakobson, Jorgen Matsi, Elo Süld ja paljud teised. Õppima tulekuks piiranguid ei ole ning osalema oodatakse kõiki.

„2018. aasta talveülikooli programm koondab sel aastal nii täiesti uusi ja oodatud kui ka traditsioonilisi kõrgelt hinnatud täiendusõppekursusi aktuaalsetel teemadel,“ selgitab talveülikooli projektijuht Esta Pilt. „Esmakordselt pakume näiteks koolitusi „Empaatia, mõistmine, moraal“, „Juhi tööriistad tiimis varjul oleva potentsiaali avamiseks“, „Isikliku- ja tööelu dilemmad - karjääriplaneerimine muutuvas Eestis“ ja „Eesti lapse esimesed 100 sõna“,“ täiendab Pilt.

Osalejad saavad Tartu Ülikooli täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Täpsem info talveülikooli kursuste kohta kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

Tartu Ülikooli talveülikool 2018

Aasta lõpuks uuendatakse ligi 170 kooli internetivõrgud

Laura Vetik — Mon, 15 Jan 2018 10:27:49 +0200

Koolide digitaristu kaasajastamise programm on jõudnud 53 Eesti koolini, 2018. aastal on plaanis kaabeldada ning Wi-Fi tugijaamade jm vajalike seadmetega varustada veel sadakond üldhariduskooli.

Programmi esimene etapp saab läbi 2018. aastaga ning läheb maksma 5 miljonit eurot.

Üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamise programm hõlmab kohtvõrkude rajamist ja renoveerimist ning kohtvõrkude halduse ja monitooringu vahendite ostmist. Programmi esimeses etapis on planeeritud ligi 170 üldhariduskooli kohtvõrkude uuendamine, mis mõjutab üle 44 000 õpilase. „Tegu on põhjaliku koolide võrguinfrastruktuuri uuenduskuuriga, mille sarnast pole varem olnud,“ tõi programmijuht Jüri Saar välja.

2017. aastal jõuti töödega kolmandikuni kõikidest programmis osalevatest koolidest. "Seadmete hanke vaidlustamise tõttu oleme graafikust mõnevõrra maas, kuid programmi partnerite vastutulelikkust ja tööde tegelikku tempot vaadates oleme veendunud, et jõuame valdava enamuseni programmis osalevatest koolidest veel enne 2018/2019. õppeaasta algust," selgitas Saar.

2018. aastal on planeeritud ülejäänud programmis osalevate koolide kaabeldustööd ning Wi-Fi tugijaamade, kommutaatorite ja tulemüüridega varustamine. “Kõik koolid on erinevad ja vajavad individuaalset lähenemist, millest tulenevalt loodame jätkuvalt ka koolide kannatlikkusele ja mõistvale suhtumisele - esitame tellimusi nii kiiresti, kui suudame neid kokku panna ning meie partnerid neid täita,“ lisas Jüri Saar. Programmis osalevate koolide nimekirja leiab HITSA kodulehelt.

Digitaristu kaasajastamise programmi töötas välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning seda viib ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, mille EENeti struktuuriüksusel on kahekümneaastane kogemus andmesidevõrkude valdkonnas. Programmi kogueelarve on 13 243 294 eurot, millest Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetus moodustab 11 250 000 eurot ja Eesti riigi omafinantseering 1 985 294 eurot. Programmi esimeses etapis, aastatel 2016-2018, on kavas koolide toetamiseks kasutada eelarvest 5 miljonit eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on kavandamas uut programmiperioodi 2019+, millesse on kõigil koolipidajatel võimalik taotlusi esitada alates 2018. aasta teisest poolest.

Samal teemal:

Virtuaalreaalsus jõudis eTwinningusse

Madli Leikop — Sun, 14 Jan 2018 15:38:57 +0200

12. jaanuaril HITSA nutiklassis toimunud eTwinningu virutaalreaalsuse seminaril said õpetajad uuest tehnoloogiast teoreetilisi ja praktilisi teadmisi. Stseen oli nagu ulmefilmist, kui kümmekond õpetajat korraga virtuaalreaalsuse prillid ette panid.

Huvilised said vaadata õenduse ja bioanalüütiku eriala tutvustavat õppematerjali, mis on valminud firmas Maru VR. Tegu on interaktiivse virtuaalreaalsuse lahendusega, kus vaataja saab ülevaate mõlema eriala olemusest ning saab ise erinevaid töövõtteid lähemalt vaadata. Õppematerjali valmistamiseks kasutati 360 kraadi filmimist ja Unity programmeerimist.

Maru VR on keskendunud virtuaalreaalsuse ja 360 kraadi videote lahenduste pakkumisele ning seminaril jagas kogemusi firma juht Lilit Palmar. „Lihtsate vahenditega saab inimesi panna erinevatesse olukordadesse ja paikadesse – selleks on loodud keskkond ja vaja läheb peaseadet ehk VR-prille,“ sõnas Palmar. Samas tõdes ta, et kõrge hinna tõttu ei ole VR-seadmed massidesse levinud, kuid virtuaalreaalsus on tulnud, et jääda; see põnev tehnoloogia tekitab inimeses palju emotsioone. „On väga oluline, et esimene virtuaalreaalsuse kogemus oleks vaatajale positiivne, et ta ära ei ehmuks. Seadmed on kallid, sest virtuaalreaalsuse loomine ning selle tarbimine nõuab väga kvaliteetset tehnikat,“ selgitas Lilit Palmar. Õppetöös saaks virtuaalreaalsust kasutada ennekõike kui võimalust näidata õpilastele kohti ja olukordi, kuhu nad muidu mitte kunagi ei satuks; pakkuda neile võimalust olukorrad läbi elada või keerulist probleemi oma silmaga näha. Näiteks keemiatunnis ei saa läbi viia ohtlikke katseid, vulkaani sisse ei roni meist keegi ja ookeanisügavustesse ka ei lasku. Virtuaalreaalsuses on see kõik võimalik. Kui paneme pähe VR-prillid, näeme enda ees ja taga, vasakul ja paremal, ülal ja all tehismaailma, mis loodud arvutigraafikaga või pildistatud üles 360 kraadi kaameraga.

eTwinningu projektijuht Elo Allemann sõnas seminari alul, et õpetajad on virtuaalreaalsusega kokku puutunud kui kasutajad, seminari eesmärk on õppida virtuaalreaalsust ka looma. Näiteks eTwinningu projektides. Mitu projekti on saanud tõuke Eesti ja Norra õpetajate koostööst, mis algas umbes aasta tagasi ühel kontaktseminaril. Just norralased tutvustasid meie õpetajatele virtuaalreaalsuse kasutamist õppetöös.

Konguta Kooli klassiõpetaja Pille Granovski teeb eTwinningu projekti „Safe surfing“ ehk turvaline surfamine internetis. „Projekt tutvustab turvalist käitumist internetis. Tulem peaks olema selline, mida saab prillidega virtuaalreaalsuses vaadata,“ sõnas Pille Granovski. Projektis teevad eesti ja norra õpilased vastastikku videoid, kus üks pool kajastab vale käitumist internetis ja teine pool peab siis vead parandama. Näiteks libakonto loomine, paroolide kasutamine, õngitsemine jms. „Kasutame videote juures liitreaalsust, see on vahend, et toimetamist põnevamaks muuta,“ ütles Granovski.

Pärnu Koidula Gümnaasiumi haridustehnoloog Tiiu Leibur tutvustas eTwinningu projekti „Join me on a VR expedition!“ ehk liitu minuga seikluseks virtuaalreaalsuses. Projekti mõte on lihtne: kõigepealt õpiti ja vaadati, mis on 360 kraadi videod ja mis on virtuaalreaalsus. Meie õpilased vaatasid filme Norra kohta ja vastupidi. Nüüd tahavad projektipartnerid teha oma koolist 360 kraadi video ning hiljem jagatakse muljeid, kuidas läks.

Tallinna Ristiku Kooli õpetaja Eve Reisalu tutvustas projekti „Experiences in Google Expeditions“ ehk siis virtuaalsed rändamised paikadesse, mida see keskkond pakub. Projektis osalevad veel Tartu Hiie Kooli õpilased (õpetaja Mari Tõnisson) ja Juuru Eduard Vilde Kooli õpilased (õpetaja Helle Kiviselg). Ka siin on projektitegevused väga lihtsad: õpilased teevad Google Expeditionsis ekskursioone (360 kraadi videod loodusest, arhitektuurist, kultuuriloolistest paikadest üle maailma, mida saab vaadata nii VR-prillidega kui ilma) ning pärast räägivad, mida nad nägid ja teada said.

Seminaril jagasid praktilisi nippe Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson ja GAGi haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Mari Tõnisson viis õpetajatega läbi Google Expeditionsi kasutamise kiirtunni, selgitades kohe ka, kus võivad probleemid tekkida ja kuidas need lahendada. Ingrid Maadvere tutvustas GAGi virtuaalreaalsuse klassiruumi, kuidas õpilased kasutavad õppetöös 360 kraadi kaamerat ja kuhu sellise kaameraga tehtud fotod üles laadida.

Seminar andis kiire ja kokkuvõtliku ülevaate virtuaalreaalsuse kasutamisest õppetöös. Õpetajad tõdesid, et praegu jääb sellega seotu ikkagi vaatamise-jälgimise tasandile: tundi saab 360 kraadi videotega ja virtuaalreaalsusega huvitavamaks muuta. Muu sõltub vahenditest, ja neid ei jaksa koolid suurtes kogustes osta.

Küll oldi ühel nõul selles, et virtuaalreaalsusega seonduvat tuleb juba nüüd õppida, sest ühel hetkel jõuab see tehnika koolidesse nagunii. Uut tehnoloogiat, uusi vahendeid tuleb õpetajatele tutvustada. Ja kui juba virtuaaltuure luua, siis selliseid, millest saaks kasu kogukond tervikuna.

Fotod: Laura Vetik.

Samal teemal:

Õpetajaks tasub ikka õppida

Madli Leikop — Sun, 14 Jan 2018 11:13:47 +0200

OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2017“ näitab, et tööealiste arv Eestis väheneb jõudsalt, aastaks 2025 on Eestis 43 000 tööealist vähem kui praegu. See ei tähenda, et koolinoorele on töökoht tulevikus automaatselt kindlustatud: palju sõltub sellest, mida ning kuidas täna õppida.

OSKA uuringustjäreldub, et 46%-l tööturule siirdujatest peaks olema kõrgharidus ning 1/3-l kutseharidus. Väheneb vajadus põhi- ja üldkeskharidusega töötajate järele. Aastani 2025 on suuremat hõive kasvu prognoositud tarkvaraarenduses, meedia ja telekommunikatsiooni alal seoses nende valdkondade kiire arenguga; tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, seda eelkõige seoses vananeva elanikkonnaga; puidutööstuses ning haldus- ja abitegevuste alal. Jätkuvat hõive suurenemist oodatakse kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

Veel ühte OSKA uuringu tulemust tasub rõhutada: olulised pole mitte üksnes erialased teadmised, vaid üha rohkem lähevad hinda ka üldoskused nagu keelte-, analüüsi-, probleemilahendamis- ja meeskonnatööoskus. Kasvab erialaste IKT-oskuste olulisus ehk oskus tehnoloogiat eesmärgipäraselt kasutusele võtta, arendada ja hooldada kõigil erialadel.

Tähelepanu aktiivõppele ja reaalainetele

Tähtis on ka, kuidas praegu õpetatakse, nii üld-, kutse- kui kõrgkoolis. Hariduses pakutava paremaks vastavusse viimiseks tööturu vajadustega soovitavad OSKA uuringu läbi viinud spetsialistid järgmist: kasutada enam aktiivõppe meetodeid; õpetada rohkem valdkonnaspetsiifilisi IKT-oskusi; tõhustada praktikakorraldust ning tutvustada kaasaegset ettevõtluskeskkonda õppejõududele; pakkuda paindlikumaid õppevõimalusi töötajatele; tutvustada tootmisega seotud tulevikuerialasid ja kaasaegset töökeskkonda noortele.

„McKinsey üle-euroopaline tulevikutöö raport (2017) toob Eesti kohta välja, et aastaks 2030 kaob Eestis automatiseerimise ning digitaliseerimise tõttu suure tõenäosusega ligi 70 000 senist töökohta, kuid asemele tuleb 30 000 tehnoloogiaga seotud töökohta. Seetõttu tasub noortel pöörata põhikoolis ja gümnaasiumis tähelepanu reaalainetele, et oma „tulevikukindlust“ suurendada. Samavõrd oluline on arendada endas ka üldisi oskusi, mis on heade erialaste oskuste kõrval üha olulisemad pea igas eluvaldkonnas – suhtlemisoskus, nii emakeele- kui võõrkeelteoskus, kriitilise mõtlemise ja probleemilahendusoskus, loovus,“ sõnas uuringu „Eesti tööturg täna ja homme 2017“ üks autoritest, OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad kommentaariks.

Kitsamalt valdkonniti – tarkvaraarendus ja haridus

OSKA kitsamad valdkondade uuringud toovad välja lähema kümne aasta jooksul kasvava vajaduse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide, tehnikute ja mehhatroonikute; erinevate tehnikavaldkondade inseneride; metsamasinajuhtide; õdede, hooldajate, füsioterapeutide, psühholoogide; äri- ja andmeanalüütikute, ostu-, müügi- ja turundusspetsialistide järele. Rohkem uut tööjõudu nõuavad ka suurema hõivega ametirühmad, kus on töötajate asendusvajadus suurem ehk kus vanem põlvkond läheb pensionile: erinevate tegevusalade juhid, mootorsõidukite juhid, loodus- ja tehnikateaduste spetsialistid, äri- ja haldusala spetsialistid, tervishoiu spetsialistid, pedagoogika tippspetsialistid, ehitustöölised.

Kui töökuulutusi vaadata, siis tõepoolest, IKT-ametikohtadele otsitakse pidevalt inimesi, ja õpetajatest on samuti suur puudus. Mida ütleb siinkohal OSKA uuring?

Tarkvaraarendus on ka tulevikus kõige kiirema hõivatute arvu kasvuga tegevusala. Ametialad tarkvaraarenduses, kus töötab enim spetsialisti tasemel inimesi, on tarkvara arendajad

(tarkvara insenerid, arhitektid), rakenduste programmeerijad, müügiesindajad, tarkvara analüütikud, IKT kasutajatoe tehnikud, süsteemiadministraatorid ja -analüütikud. Umbes 60%-l spetsialistidest on kõrgharidus. IKT kasutajatoe tehnikute seas on rohkem esindatud kutseharidusega töötajad (elektroonika ja automaatika), kuid on üsna palju ka üldkeskharidusega töötajaid.

Viimaste aastate lõpetajate andmetele tuginev analüüs näitab, et vastava eriala lõpetanute arv ei kata valdkonna tööjõuvajadust. See tuleneb nii sektori kiirest kasvust kui ka eeldusest, et töötajatel oleks vähemalt kutse- või kõrgharidus (OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2017“, lk 59-60).

Hariduses hõivatute arv on püsinud viimastel aastatel 55 000–60 000 ümber. Ligi pooled töötajatest on teise taseme haridusasutustes (põhikoolid, gümnaasiumid, kutsekoolid), ligi kolmandik aga lasteaedades ja -sõimedes. Suurem osa töötajatest on hõivatud riigisektoris, kuid on ka erakoole ja -lasteaedu ning samuti teatud valdkonnas õpet pakkuvaid ettevõtteid (sõiduõpe, keelekoolitus, arvutiõpe jm).

Perspektiivis prognoositakse hõivatute arvu mõningast langust seoses koolivõrgu ümberkorraldamisega (väiksemate koolide sulgemisega). Teisalt on hariduses hõivatute keskmine vanus suhteliselt kõrge, mistõttu on ka töötajate asendusvajadus suur. Kuni põhikooli tasemeni võib õpilaste arv järgnevatel aastatel pisut kasvada, kuid kõrghariduses on oodata õppurite arvu olulist langust, mis samuti mõjutab tööhõivet hariduses.

Viimaste aastate lõpetajate analüüs näitab, et haridusvaldkonna olukord spetsialistidega kaetuse osas on erinev. Võib leida nii suurema pakkumisega (näiteks lasteaiaõpetajad) kui ka madalama pakkumisega ametialasid, mis võib kaasa tuua puudujäägi (näiteks üldhariduskooli vanema astme õpetajad jmt). Valdavalt on spetsialistidel kõrgharidus, keskastme spetsialistide seas (treenerid, sotsiaaltöö) on ka madalama haridustasemega töötajaid (OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2017“, lk 64).

Logopeede on väga vaja

OSKA hariduse ja teaduse tööjõu- ja oskuste vajaduse tuleviku-uuring valmib selle aasta teises pooles. Uuringujuht Urve Mets aga julgustab õpetajaks õppima. „Õpetajaks tasub kindlasti õppida, õpetaja amet on väärt amet. Vaatamata õpilaste arvu kahanemisele on mitmeid õppeaineid, kus õpetajatest on puudus, nt loodusteaduste ained ja matemaatika. Nende ainete õpetajate keskmine vanus on võrreldes teistega kõrgem ning tegelikult juba praegu nende ainete õpetajaid koolides napib.“

Urve Metsa sõnul hinnatakse OSKA hariduse ja teaduse uuringus ka logopeedide, eripedagoogide ja koolipsühholoogide tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust. „Logopeedide osas saab välja tuua, et neist on hariduses puudus juba praegu ning jääb puudu ka tulevikus. Logopeede koolitatakse tööjõuvajaduse katmiseks liiga vähe. Logopeedilist abi on vaja juba lasteaias, sest mida varem laste kõneprobleemidega tegeleda, seda vähem tekib vajadust logopeedilise abi järele koolis. Kaasav haridus tingib tulevikus suurema vajaduse eripedagoogide järele. Kui psühholoogiks õpitakse hea meelega, siis noored koolipsühholoogi õppesuunda nii kergesti ei vali, seega on probleemkohaks ka koolipsühholoogide järelkasv,“ selgitas Urve Mets.

Kõrgema haridustasemega inimesed on ühiskonna- ja elumuutustes paindlikumad

Uuringust jäi silma seik, mida kommenteerib „Eesti tööturg täna ja homme 2017“ üks autoritest, OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad. Nimelt paljud töötavad oma haridustasemest ja kvalifikatsioonist madalamal ametikohal, on n-ö üleharitud. Kas ja kuidas mõjutab see tööturgu?

„Eestis on vanemaealiste keskmine haridustase Euroopa riikide võrdluses kõrge. Samas on üle 50-aastaste haridus omandatud nõukogudeaegse ühiskonnakorralduse ajal ning tingimustes, kus väärtustati sageli teistsuguseid erialasid ning oskusi. Näiteks on väga paljudel põllumajanduslik kõrgharidus, kuid tänapäeval jagub põllumajanduses tööd alla 3%-le hõivatutest. Mõnikord ei ole vanemaealised suutnud kaasa minna tehnoloogia arenguga ning muutuvate nõuetega oskustele (sh keeleoskus), mistõttu töötatakse madalamal ametikohal, kui haridustase eeldab. Esineb ka vanuselist diskrimineerimist. Põhjuseks võib olla ka inimese oma vaba valik – tänapäeval ei ole harvad karjääripöörded, kus peale kõrghariduse omandamist ja aastaid ka sellel tasemel töö tegemist minnakse hoopis kutsekooli ning leitakse eneseteostus käelisest tööst või ettevõtja-rollist.

Eestis ei ole üleharitus siiski nii massiline, et see suur probleem oleks. Kõrgema haridustasemega inimesed on ühiskonna- ja elumuutustes paindlikumad. Üleharitusest olulisem on see, et inimestel oleks võimalik oma oskusi pidevalt täiendada või õppida olude muutudes vajadusel uus amet. Samuti on oluline, et inimestel oleks kaalutletud õppimisotsuse tegemiseks piisavalt infot, milliste ametite ja oskuste järele on ühiskonnas nõudlust, millele aitavad kaasa ka OSKA tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringud,“ sõnas Yngve Rosenblad.

OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2017“ annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast

ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest aastani 2025. Tegemist on iga-aastase uuringuga, mille koostab sihtasutus Kutsekoda koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses. OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Algas vastuvõtt Õpilasakadeemiasse

Laura Vetik — Fri, 12 Jan 2018 16:33:04 +0200

10. veebruarini saab end kirja panna Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia kursustele. Oodatud on kõik teadmishimulised gümnaasiumi- ja kutsekoolinoored, et oma teadmisi täiendada või saada tuge tulevase elukutse valimisel. Ka on Õpilasakadeemia hea võimalus kohaneda üliõpilaseluga.

Igal semestri kava on ainulaadne, sel kevadel saab valida rekordilise 12 kursuse vahel. Neid viivad läbi ülikooli õppejõud, aga ka praktikud mujalt. Õppetöö kestab 17. veebruarist 5. maini ja toimub viiel-kuuel päeval nädalavahetuseti.

Ühe kursuse maht on 2 ainepunkti (EAP-d). Lõpetaja saab TLÜ täiendõppe tunnistuse, mille alusel on võimalik ainepunkte tulevaste õpingute ajal üle kanda. Kursuse maksumus on 25 eurot (kui ei ole märgitud teisiti).

Rohkem infot õpilasakadeemia kodulehelt.

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

Nelikümmend kaks uut teadusprojekti saavad sel aastal alguse

Laura Vetik — Fri, 12 Jan 2018 12:00:41 +0200

Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu otsustas anda personaalse uurimistoetuse 42-le 2018. aastal algavale järeldoktori-, stardi- ja rühmaprojektile. Uute uurimistoetuste aastane rahaline kogumaht on 3,79 miljonit eurot.

Rahvastiku kestlikkus, raseduse katkemise geneetilised põhjused, kliimamuutuste mõju metsahaigustele ning taastuvenergiaallikate vooluvõrguga liitmise parandamine – need on vaid mõned näited probleemidest, mida uurimistoetuse saajad hakkavad lahendama.

Suurema osa personaalsete uurimistoetuste 2018. a eelarvest moodustavad juba varem alanud uurimisprojektid. Lisaks 42 uuele alustavale projektile tehakse teadusuuringuid veel 188 varem alanud projekti (raames neist 27 järeldoktori-, 63 stardi- ja 98 otsinguprojekti, kokku 8 617 722 eurot). Seega on personaalsete uurimistoetuste kogumaht 2018. a 12 410 234.

2018. a alustavate projektide taotlusvoorus hinnati 317 personaalse uurimistoetuse taotlust kogusummas 31 809 857 eurot. Esitatud projektidest olid 46 järeldoktori-, 104 stardi- ja 167 rühmaprojektid. Taotluste hindamisel osales 549 retsensenti ligi 40 riigist. 317 taotlusest rahuldati 42 taotlust ehk 13,2%.

Toetuse saanud 13 järeldoktori-, 16 stardi- ja 13 rühmaprojektist on

– 11 bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;

– 18 loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;

– 6 terviseuuringute valdkonnas;

– 7 ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas.

Hindamisnõukogu esimees Andres Koppel ütles taotlusvooru kommenteerides: „Tänavu algavad uurimisprojektid on väga olulised nii uurimisraha saanud teadlastele kui ka Eesti teadussüsteemile. Grandi saanud teadlastel on võimalik oma uurimistööks kasutada senisega võrrelduna rohkem raha, uurimistoetuste kasutamine on paindlikum ja väiksema bürokraatliku koormusega. Teadussüsteemile tähendab tänavune aasta aga ülemineku algust uuendatud ja senisest kooskõlalisemale teaduse rahastussüsteemile. Selle taotlusvooru juures oli rõõmustav taotluste väga kõrge tase. Paraku annab see teiselt poolt ka põhjust muretsemiseks, sest piiratud uurimistoetusteks kasutatava raha hulga kohta oli konkurss väga kõrge ja palju tugevaid taotlusi jäid rahastamata. Vähemasti sama palju projekte, kui raha sai, väärinuks oma hea taseme poolest samuti toetust.“

Personaalse uurimistoetuse 2017. a taotlusvooru tulemused

Näiteid 2018. a alustavatest uurimisprojektidest

Rein Drenkhan (Eesti Maaülikool)
Stardiprojekt: Metsapatogeenide mass-invasioonid Põhja-Euroopasse: uute patogeenide varane tuvastamine, nende saabumisteede ja -viiside määratlemine ning tõkestusvõimaluste otsimine

Kliimamuutuste lainel ja globaliseeruva kaubanduse taustal on jätkumas uute invasiivsete taimehaiguste sissetung Põhja-Euroopasse. Selle metsamajandusele, linnahaljastusele ja loodusele tervikuna tõsise ohu tõkestamiseks on vajalikud igakülgsed uuringud, biogeograafilisest kuni patogeenide kaasaegse molekulaar- ja populatsioonigeneetikani. Projektis uuritakse invasiivsete patogeenide populatsioone, nende levikuteid Põhjalasse ja puude vastuvõtlikkust neile; luuakse efektiivsemaid DNA-põhiseid markereid patogeenide kiireks tuvastamiseks ning analüüsitakse tervete ja haigete puude mikrofloorat eesmärgiga leida antagoniste haiguste biotõrjeks.

Lauri Kütt (Tallinna Tehnikaülikool)

Stardiprojekt: Pooljuhtmuundurite väljundvoolukuju süntees taastuvenergiaallikate võrguga liitmisvõimaluse suurendamiseks

Kaasaegsed elektriseadmed, sh ka päikeseinverterid ja akuseadmed, toovad kaasa võrgupinge kuju – mis on ideaalis võimalikult siinuseline - moonutused. Nende mõju võrgule on sarnane autole, millel on rehvid tasakaalust väljas – kui raputavaid komponente on liiga palju, võib ka elektrivõrk „kraavi sõita“, heites võrgust pea kõik sellega ühendatud seadmed. Kohustuslike ligi-nullenergiahoonete (suurem osa energiast toodetud kohapeal) võrguga liitmisel kasvab suure võimsusega, kuid pinget moonutavate seadmete hulk kordades ja võrgu piirangute oht suureneb. Antud uurimisprojekti eesmärk on töötada välja taastuvenergia tootmisseadmete nutikama käitumise ja koostöö meetodid. Selleks analüüsitakse nii muundurite (inverterite) juhtimise kriteeriumeid kui ka teiste võrku ühendatud seadmete reageerimist. Arendatavate meetodite rakendamisel on võimalik tagada võrgupinge moonutuste vähendamine, seega ka töökindlus ja valmidus suurema hulga seadmete liitmiseks võimalikult odavalt ja võrgu vähima ümberehitamise vajadusega.

Triin Laisk-Podar (Tartu Ülikool)
Järeldoktoriprojekt: Raseduskatkemiste geneetilise komponendi selgitamine suuremahuliste biopankade andmete abil

Peaaegu iga viies rasedus võib lõppeda varase katkemisega. Raseduse katkemine põhjustab palju kannatusi, suurenenud terviseriske, aga ka arvestatavaid tervishoiuga seotud kulusid. Raseduse katkemise põhjused on väga mitmekesised, hõlmates nii loote- kui vanematepoolseid tegureid, paljudel juhtudel jääb aga põhjus teadmata. Suurenenud raseduse katkemise riski on seostatud mitmete teiste naistehaiguste ja erinevate antropomeetriliste tunnustega. See viitab raseduse katkemise, erinevate naistehaiguste ja teiste tunnuste võimalikule ühisele (geneetilisele) taustale. Samas on praegu põhjus-tagajärg seosed ebaselged. Katkenud rasedusega naiste geenide uurimine võib anda infot bioloogiliste mehhanismide kohta, mida saaks rakendada ennetuses või nõustamiseks.

Allan Puur (Tallinna Ülikool)
Rühmaprojekt: Eesti rahvastiku nüüdisareng: kestlikuma ühiskonna poole viiva tee otsingul

Projekt käsitleb Eesti demograafilist nüüdisarengut keskendudes madalale sündimusele ja rahvastiku vananemisele. Uurimistöö eesmärgiks on Eestis 21. sajandil aset leidnud muutuste ja kujunenud rahvastikumustrite teaduslik mõtestamine, teistes Euroopa riikides toimunud arengu taustal, pidades silmas nii individuaalseid tegureid kui konteksti. Projekti andmestik pärineb Eesti administratiivregistritest ja üle-Euroopalistest võrdlusuuringutest. Uurimistöö tulemused on olulised rahvastikupoliitika kujundamisel Eestis ja toetavad meie rahvastiku püsimajäämist.