Foorum võtab luubi alla koolinoorte vähese liikumisaktiivsuse ja püüab parimaid praktikaid eeskujuks võttes probleemile lahendust leida.

Foorumi korraldajateks on Eesti Koolispordi Liit ja Rahvusvaheline Spordivabatahtlike Liikumine SCULT. Inspiratsioonipäeva läbivaks teemaks on koolinoorte liikumisaktiivsus nii koolipäeva raames kui ka väljaspool kooli.

Foorumi ühe korraldaja, Rahvusvahelise Spordivabatahtlike Liikumise SCULT eestvedaja Ott Pärna sõnul oleme täna olukorras, kus vaid 20% Eesti noortest liiguvad piisavalt. See tähendab, et 80% noortest on juba lähitulevikus suure terviseriskiga. “Teades seda seisu ja omades positiivseid eeskujusid nii Eesti kui rahvusvaheliselt, me lihtsalt peame midagi ette võtma ja sellepärast valdkonna parimad pead ajurünnakuks kokku kutsusimegi," sõnas Pärna.

Noorte liikumisaktiivsus on vähene nii koolipäeva raames kui ka väljaspool. Oluliselt on vähenenud isetekkeline liikumisaktiivsus – peale kooli kodu ümber kullimängimine, rattaga looduses sõitmine, kooli ja koju jalutamine, kõikvõimalike ühiskondlike tööde tegemine parkides, põllul jne. Vanemad veavad lapsi kooli ja koju, tehes omas mõttes head, kuid tegelikult osutades oma laste liikumisaktiivsusele, tervisele ja õppimisaktiivsusele karuteene. Seepärast on ka mõnel pool maailmas koolide ümber tinglikult kilomeetrised ringid tõmmatud, kust lapsevanemad autodega lähemale ei tohi sõita.

Maret Pihu Tartu Ülikooli Liikumislaborist sõnab, et koolinoor vajab päevas minimaalselt 60 minutit aeroobset füüsilist aktiivsust – näiteks kiiret kõndi, rattasõitu või pallimängu. “Oleme Tartu maakonnas läbi viidud pilootprojektides näinud, et selline maht on võimalik ka koolipäeva jooksul kätte saada.” Nii näiteks on lapsed koolis, kus on pikad õuevahetunnid, füüsiliselt poole aktiivsemad võrreldes eakaaslastega keskmises Eestimaa koolis. “Lisaks füüsisele parandab aktiivne liikumine ka vereringet, mis on hädavajalik selleks, et lapse aju oleks võimeline uusi teadmisi vastu võtma ja erinevaid ülesandeid lahendama,” räägib Pihu.

Eesti Koolispordi Liidu tegevjuht Madis Pettai võtab kogu koolinoorte liikumisaktiivsuse teema kokku nii: “Kehalise kasvatuse tund on koht, kus süstitakse noorele liikumisarmastust, mõtestatakse lahti sporditegemise vajalikkust ja aidatakse igaühel leida enda jaoks sobilikud hobid ning spordialad. Oluline püsiv efekt tervisele saavutatakse samas väljaspool kehalise kasvatuse tunde – kooli minnes, koolist tulles, vahetunnis aktiivne olles, metsas matkates ja enda meelis-spordialadega tegeledes,” on Pettai veendunud.

Koolispordifoorumil 2017 asutvad teiste seas üles Viv Holt Youth Sport Trustist, kes räägib koolilaste endi poolt juhitud koolispordi klubidest Suurbritannias. Raimond Elbakjans räägib sellest, kuidas on tänavaspordi festival Ghetto Games muutnud Riia tänavakultuuri ja noorte elu. Kultuuriministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee ja Tallinna Linnavalitsuse osalusel toimub debatt selle üle, kes ja mida konkreetselt saadud teadmiste valguses lähitulevikus ette lubab võtta, et Eesti noored rohkem liiguksid. Päeva lõpetuseks tunnustatakse Eesti aasta spordisõbralikumat õpetajat ja külastatakse Baltikumi suurimat elamusspordi keskust SPOT of Tallinn.

Foorumi kava: https://www.scult.com/en/campus-clubs/school-sport-forum-2017.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Strava kasutusvõimalusi kehalises kasvatuses
• Kehalise kasvatuse tunnis on oluline rõõm liikumisest

Äpp aitab avada muuseumi väljapanekut uue ja kaasaegse nurga alt. Tegemist on lahendusega, mis rikastab muuseumist saadavat elamust ning võimaldab ühtlasi meelelahutuslikul viisil uusi teadmisi omandada.

NUMU nutirakenduses on leitavad kaks Adamson-Ericu muuseumi nutimängu – üks neist lastele, teine noortele ja täiskasvanutele. Äpi vahendusel juhendab mängijaid kunstnik Adamson-Ericu alter ego Hugo, kes ühtlasi tutvustab ka kunstniku elu ja loomingut. Kogupere ja lastemängus „Päikese tagasitoomine” tuleb salapärasest Öökapist valla päästa luku taha jäänud kullakera. Selleks on vajalik paljude Adamson-Ericu teoste põhjalik vaatlemine ja seejuures erinevate ülesannete täitmine. Mäng annab lastele võimaluse teha lähemalt tutvust kunstniku mitme teosega, arendab tähelepanuvõimet, ülesannetest ja tekstist arusaamist ning nõuab mängijailt keskendumisvõimet. 

Gümnaasiuminoortele ja täiskasvanutele mõeldud ringkäigul „Rõõm poliitika kiuste” saab ülevaate sellest, kuidas mõjutasid 20. sajandi esimese poole poliitilised olud Adamson-Ericu elukäiku. Nutirakenduses ärkavad ellu kunstniku teosed ja neist inspireerituna tutvustab Hugo seiku kolme riigikorra ajal – Vene tsaaririigis, Eesti Vabariigis ja Nõukogude Liidus – elanud ja töötanud kunstnikust.

Nutimänge saab mängida ainult muuseumis kohapeal. Selleks tuleb nutitelefoni või tahvelarvutisse laadida NUMU nutirakendus ning valida sealt Eesti Kunstimuuseumi mängud. 

Adamson-Ericu muuseumi mänge saab proovima tulla ka kogu klassiga näiteks projektipäeva raames, eraldi külaskäiguna või muuseumitunnis osaledes.

Adamson-Eric ja kunstniku alter ego Hugo NUMU nutirakenduses: 

Info muuseumi kodulehel: https://adamson-eric.ekm.ee/numu-nutirakendus/
Muuseumitunnid: https://adamson-eric.ekm.ee/mida-muuseumis-teha/muuseumitunnid/

Allikas ja foto: muuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Kumu kutsub kunsti juurde – muuseumitunnid uutel näitustel!

See on õppimisviis, kus piir õpetaja ja õppija vahel hägustub, kõigil on lubatud teha vigu, otsida koos lahendusi ja tõdeda, et sageli ainuõigeid vastuseid ei olegi.

Nagu ikka tavaks, leiab ajakirjast nii uut kui traditsioonilist – sõna saavad teadlased, tublid õpetajad ja inimesed, kellel on oskust ümbritsevat märgata ja seda teistele edasi anda. Seekord annab tooni noorte osalus – õpilased avaldavad oma arvamust ja kaastöid, tutvustatakse tegevusi, kus noortel on kanda oluline roll.

Ajakirjaga võib tutvuda aadressil https://loodusaineteliit.wordpress.com/kagu/. Ajakirja ilmumist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Anne Kivinukk, Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu projektijuht

Tartu Ülikooli muuseumi direktori ja näituse idee autori Mariann Raisma sõnul oli projekti aluseks soov dokumenteerida inimesi, kes täna ülikooli vaimu kujundavad, ning teha seda kunstiprojekti vormis. „Soov oli portreteerida eri valdkondade tegijaid koos mõne ajaloolise esemega, rõhutades selle kaudu ülikooli ajaloolist järjepidevust ning selle inimese seotust teadusvaldkonnaga.“ Portreedele valitud objektid pärinevad valdavalt Tartu Ülikooli muuseumi kogudest, kuid kasutatud on ka pildistatute isiklikke esemeid.

Eesti üks tuntumaid portreefotograafe Birgit Püve jäädvustas 2017. aastal umbes poole aasta jooksul sada Tartu Ülikooli väljapaistvat teadlast ja õppejõudu koos põneva esemega, mis pildistatud isikute tööd või suhet ülikooliga iseloomustab. Näituse jaoks pildistatud inimeste seas on nii emeriitprofessoreid, praeguseid tipptegijaid kui ka noori andekaid teadlasi kõigist neljast valdkonnast. Keerulise valiku, keda pildistada, on teinud valdkonnad ise ning tulemus iseloomustab ülikooliperet oma erinäolisuses. 

Fotograaf Birgit Püve sõnas, et on väga rõõmus, et tal oli võimalus projektis osaleda. „Projekt andis ainulaadse võimaluse kohtuda ja tutvuda ülikooli niivõrd värvika ja huvitava osaga. Iga portreteeritav oli omaette isiksus, mistõttu oli protsess väga põnev, aga nõudis ka loomingulist lähenemist eri karakteritele. Keerukamaks tegi pildistamise kindlasti see, et iga inimest portreteerisime tema valdkonda esindava või sümboliseeriva (või ka isiklikuma) esemega. Lisaks inimese enda tabamisele tuli jälgida ka tema suhet/suhestumist objektiga – seda enam, et kasutasime keskformaadi filmikaamerat. Pildistasime projekti fotofilmile ja tulemust kohe näha ei olnud.“ Püve lisas, et projekt oli ka professionaalsel tasemel väga õpetlik.

Näitus avatakse 30. novembril vahetult rahvusülikooli 98. sünnipäeva eel peahoone esimesel korrusel. Fotod jagatuna kahte gruppi on üleval Tartu Ülikooli peahoone fuajees ning Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis kuni jaanuari lõpuni, mil toimub portreede vahetus. Peahoones ja ülikooli muuseumis on portreed üleval kuni 30. märtsini 2018. Aprilli algusest hakkab rändnäitus liikuma mööda erinevaid Tartu Ülikooli ja avalikke hooneid nii Tartus kui mujal Eestis.

Näituse tiim koosnes fotograaf Birgit Püvist, idee autorist Mariann Raismast, projektijuhtidest Karoliina Kaldast, Mariann Raismast ja Mairo Rääskist; graafiline kujundaja oli Maarja Roosi, keeletoimetaja Anu Lepp, tõlge inglise keelde Juta Ristsoo poolt ning trükkis OÜ Digifoto. 

Muuseum tänab: Peeter Burk, Raul Eamets, Margus Lember, Tanel Nõmmik, Tarmo Rämmi, Andres Soosaar, Margit Sutrop, Maris Tuuling, Mare Isakar, Ivo Paalits ja Okupatsioonide Muuseum. 
 
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Pühapäeva pärastlõunal tegid haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja Eesti Vabariik 100 esindaja Jaanus Rohumaa pidulikult teatavaks võistustel osalenud robotite arvu, milleks on 1332, ning mis võimaldab Robotexil kandideerida Guinnessi rekordile ja saada maailma suurimaks robootikasündmuseks.

"Robotex on hoopis rohkem kui robotite ehitamine. See on mõtteviisi levitamine, et tehnoloogia on huvitav ja kasulik ning insenerikutse on väga loominguline ja vaheldusrikas. Tore, et see mõtteviis on levinud juba algkooli ja lasteaedadesse ning kooli vanemates astmetes ja ülikoolis veelgi sära juurde saanud," rõõmustab Tallinna Tehnikaülikooli  biorobootika professor ning üks Robotexi asutajatest Maarja Kruusmaa.

 "Robotex oli õnnestumine igal tasemel. Töötoad pakkusid võimalust esimeseks kokkupuuteks robootikaga, konverentsil räägiti hetkel kõige päevakohasematel tehnoloogiateemadel, näitusel sai mitte ainult roboteid vaadata, vaid nendega ka suhelda. Festivali südameks on aga endiselt võistlused, mis kulmineerusid reedel põneva korvpallilahinguga, maailmas nii tuntud labürindi ja erinevate spetsiaalselt Robotexi jaoks koostatud keerulisemat tüüpi võistlusülesannetega. Oli meeldiv kuulda, et Eesti robootika juhendajad peavad Robotexi enda jaoks suureks robootikapeoks ja nad kõik olid sel aastal väga tugevalt Robotexi kordaminekut toetamas ning nõu andmas," teeb kokkuvõtte kordaläinud sündmusest Robotexi tegevjuht Ave Laas.

Tänavusel Robotexil hõivasid Tartu Ülikooli tudengitiimid neli esimest kohta robotikorvpallis. Tartu Ülikooli  professor Alvo Aabloo sõnul hakkasid tudengid korvpallilahinguks valmistuma septembris ning juhendajad juba enne seda. “Eelnevatel aastatel toimunud jalgpall oli põhimõtteliselt 2D mäng. Korvpall lisas oluliselt kolmanda mõõtme elemente. Võistkonnad pidid realiseerima täiendavalt palli haaramise ning täpse viskamise tehnilise lahenduse,” rääkis Aabloo. Ta tõi ka välja, et sellisel võistlusel osalemine annab tudengitele tiimitöökogemuse projektis, mille tulemus on tehniliselt mõõdetav ning ajaliselt piiratud.

Robotexil korraldati ka maailma esimene ainult robotitele mõeldud kontsert. Kutsuti kokku projekitbänd Focus Space, kes musitseeris umbes 30 roboti ees. Bändis mängisid klahvpillidel Jürgen Urbanik, trompetil Joosep Niinmeister ja löökpillidel Vahur Orrin.

“See kontsert toimus Robotexi kõige intelligentsematele ja arukamatele robotitele. Bänd proovis robotitega suhestuda ja nendega kontakti luua ja neile muusika kaudu emotsioone süstida. Seda võiks nimetada ka robotite “hingestamiseks” või “humaniseerimiseks”," ütles kontserdi idee autor ja produtsent Vahur Orrin.

“Tõenäoliselt on tegemist esimese live-kontserdiga maailmas, mis on organiseeritud otseselt robotitele," lisas Orrin.

Muusikavideot saab vaadata siit: https://vimeo.com/244557477

Robotexi kaaskorraldajad on Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Eesti Vabariik 100.

Allikas ja fotod: Robotexi korraldajate pressiteade.

Samal teemal:

• 24.-26. novembrini toimub Tallinnas robootikasündmus Robotex
• Robotex jagas haridusasutustele roboteid

28. novembril Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Mektorys algavale festivalile on tulemas enam kui 400 osalejat ettevõtjate ja teadlaste hulgast. 

Mikk Mihkel Vaabel tehnoloogiaettevõttest Cleveron on olnud ettevõtete ja ülikoolide koostöös mõlemal poolel. „Näen, et Eesti kõrgkoolidel on pakkuda palju lahendusi, kuid koostöö saab paremaks minna. Koostööks vajalikus veebikeskkonnas Adapter saab ettevõtja vastuseid ka kiireloomulistele päringutele. Näiteks Cleveroni uute toodete arendamisel on oluline kiirete lahenduste leidmine probleemidele. Eesti kõrgkoolides on vajalik teadmine kindlasti olemas, on oluline, et lahenduseks vajalik kontakt oleks kiire ning tulemuslik,“ kinnitab Vaabel. „Loodan festivalil leida uusi kontakte ning saada ülevaade tänastest tegevusvaldkondadest."

Koostööfestival toimub kolmandat korda ja sel aastal on märksõnadeks inimene, keskkond, ressurss.

Festival toob kokku igapäevaselt innovaatilisi tooteid ja teenuseid loovad ettevõtjad ning Eesti teadlased, kes töötavad välja uusi tehnoloogilisi arendusi.

Teadlased tutvustavad oma tööd lühikeste liftikõnedega, SA Archimedes ning SA Eesti Teadusagentuur tutvustavad NUTIKA spetsialiseerumise ning ELi teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammi Horisont 2020. Ettevõtjad saavad luua otsekontakte teadlastega ning kaasa mõelda töötubades, mis keskenduvad ettevõtlusprobleemidele ning arengutele ühiskonnas.

Festivalil esinevad näiteks tunnustatud TTÜ biotehnoloogiaprofessor Raivo Vilu ja mõtiskleja Valdur Mikita. Globaalsete turgude vallutamisest räägib ingelinvestor Yrjo Ojasaar, rahastamisvõimalustest äriinglite võrgustiku Estban juhatuse liige Ivo Remmelg. Töötubade teemad on seekord tehisintellekt, ringmajandus, biomajandus ning andmete ristkasutus.

Koostööfestivali korraldavad TTÜ, TÜ, TLÜ, EKA, EMTA, EMÜ, TTK, Tartu observatoorium, KBFI, STACC ja TFTAK, kes on koondunud võrgustikku ADAPTER.ee.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Lee Campell, Unsplash.

Samal teemal:

• Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds toob ettevõtluse noortele lähemale
• TTÜs avatakse 21. novembril paindtootmise ja robootika demokeskus

ProgeTiigri programmi eesmärk on toetada tehnoloogilise kirjaoskuse arendamist, lõimides need oskused õppetöösse eri ainevaldkondandes aga ka tõsta noorte huvi, oskusi ning kaasatust tehnoloogia valdkonnas. ProgeTiigri programmijuhi ülesandeks on välja töötada ja viia ellu programmi tegevusi ning arendada koostööd programmi partneritega.

„Kristi Rahn on ProgeTiigri programmiga olnud seotud juba aastaid, nii õpetaja kui ka koolitajana,“ ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „Lisaks on tal pikaaegne õpetajatöö kogemus üldhariduskoolist ning teda on 2014. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud aasta klassiõpetaja tiitliga.“

Kristi Rahn on varasemalt töötanud klassiõpetajana Kristiine Lasteaed-Algkoolis ja Gustav Adolfi Gümnaasiumis, juhtinud Gustav Adolfi Gümnaasiumi Koolituskeskust ning olnud Gustav Adolfi Gümnaasiumi algõpetuse õppetooli juhataja. ProgeTiigri programmis on Kristi Rahn osalenud töörühma liikme, koolitaja ning õppematerjalide väljatöötajana alates 2012. aastast.

Samal teemal:

• Selgunud on ProgeTiigri seadmete taotlusvooru tulemused
• Kas sinus on peidus ProgeTiigrit?

Juttu tuleb näiteks sellest, kas astronoomia on Eestis rahvusteadus ja kuidas on meedikute ja tehnikute koostöö meid kosmosesse aidanud. Samuti on konverentsil ettekandeid matemaatika, bioloogia ja teiste loodus- ning täppisteaduste teemadel.

“Loodus- ja täppisteaduste valdkond toob tänasel päeval Tartu Ülikoolile palju kuulsust ja sellega seotakse meie riigi ja majanduse jaoks suuri lootusi. Saja aasta eest polnud asi hoopiski nii, siis olid esiplaanil humanitaarsed rahvusteadused. Loodus- ja tehnikateaduste võidukäik algas 1960. aastatest, ja just siis said alguse mõned tänini esiplaanil olevad alad nagu geenitehnoloogia või biofüüsika. Nagu varasematelgi sajanditel on Tartu Ülikooli edulood seotud interdistsiplinaarsusega – ülikool lihtsalt on piisavalt väike ja mitmekülgne,“ tutvustab muuseumi teadusdirektor ja konverentsi peakorraldaja Lea Leppik.

Sündmus on tasuta nind kõik huvilised on oodatud. Lisainfo ja täpsem ajakava on leitav siit. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur koostöös ülikoolidega, Haridus- ja Teadusministeerium ning meediapartneritena Science|Business ja Euroopa pealinnade ülikoolide võrgustik (Network of Universities from the Capitals of Europe, UNICA).

Konverentsil arutletakse teadusandmete vaba liikumise rolli üle ühiskondlike väljakutsete lahendamisel. Kasvava teadusandmete hulga juures muutub olemasolevate andmete uuesti kasutamine järjest olulisemaks. 

Arutelus käsitletakse ka digitaalsete lahenduste omaksvõttu ühiskonnas ning peamisi takistusi uuenduslike lahenduste kasutusele võtmisel. Digitaalsed lahendused, mis ühiskonda ulatuslikult muudavad, puudutavad e-valitsemist, e-tervishoidu, nutikat võrku ja mitmeid teisi digilahendusi.

Konverentsi avavad Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni volinik Carlos Moedas ja haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Sõna saavad teadlased ja ettevõtjad nii Eestist kui Euroopast, mitmete ELi institutsioonide ja valdkonna erialaorganisatsioonide esindajad. 

Konverentsile registreerumine on avatud 4. detsembrini siin: http://www.etag.ee/uritus/konverents-embedding-digital-societal-challenges/ 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri info. 

Samal teemal:

• Eesti Euroopa Liidu eesistumise hariduskonverents valgustas tulevikuõppimist
• Euroopa teadusministrid soovivad vähendada innovatsioonilõhet ja tugevdada koostööd Vahemere riikidega

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo sõnul annavad uuringu tulemused  piisavalt põhjust rahuloluks, kuid mööda ei tohi vaadata ka neist valdkondadest, kus koolidel on arenguruumi. „Kutseõppe sihtrühm on väga mitmekesine ja iga õppija vajadustele sobiva õppekorralduse võimaldamine võib vahel olla keeruline. Töökohapõhise õppe ja mittestatsionaarse õppe võimaluste üha laiem pakkumine võimaldab õppes osaleda ka neil, kes peavad seda tegema töö- või perekohustuste kõrvalt," sõnas Põllo.

Põllo rõhutas ka praktika suurt osatähtsust kutseõppes: „Kuigi kutseõppe vilistlased on praktikavõimalustega märksa rohkem rahul kui kõrghariduse vilistlased, on vaja jätkata praktikajuhendajate koolitamist ja tihedat koostööd tööandjatega, et praktika kvaliteeti veelgi parandada.“

Rahulolu eriala ja kutsekooli valikuga on suur kõikide valdkondade lõpetajate seas. Kõige enam on õpingutega rahul tervise ja heaolu valdkonna vilistlased (94% on rahul) ning rahuloluskaala teises otsas on viieteistkümne protsendipunkti võrra väiksema tulemusega IKT-valdkonna lõpetajad (79% on rahul). IKT-valdkonna vilistlastest veerand valiks mõne teise eriala samas koolis. 

Õpingute ja oma tööalaste perspektiividega on vähem rahul ka venekeelsete õppekavade lõpetajad.

Uuringu eesmärk oli anda ülevaade lõpetanute õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning hinnangutest kutseõppeasutuste õppetöö kvaliteedile ja omandatud pädevustele.

Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeeriumi ja koostas Ernst & Young Baltic AS. Veebipõhine ankeetküsitlus viidi läbi 2015. ja 2016. aastal Eestis kutseõppe lõpetanud vilistlaste seas. Küsitlusele vastas 1062 vilistlast.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolileu arhiiv.

Samal teemal:

• Uue hoo saab kutseõppe kaasaegse ja kvaliteetse digitaalse õppevara väljatöötamine
• Algasid rahuloluküsitlused kutsekoolides ja kutseõpet andvates rakenduskõrgkoolides