28. novembril kell 13.30-16.00 toimub Haridus- ja Teadusministeeriumis (Munga 18, Tartu) noortele suunatud ameteid ja kutseid tutvustavate lahenduste demoesitlus. Esitlused on valminud Eesti Noorsotöö Keskuse eestvedamisel. 

Toimuvad mobiilsed töötoad puidu- ja metallitööstuse sektorite ametite (tisler, metallitehnoloog ja CNC-pingi operaator) tutvustamiseks, juhendab Merkuur OÜ. Samuti on irtuaalsed töötoad tervishoiusektori ametite (õde, bioanalüütik) tutvustamiseks, juhendab Civitta Eesti.

Praktilisele tutvustusele tuleb registreeruda siin: https://www.entk.ee/kutse-demoesitlusele-28112017  

Osalemissoovist tuleb teada anda 23. novembriks.

Allikas: Eesti Noorsootöö Keskuse info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Algasid rahuloluküsitlused kutsekoolides ja kutseõpet andvates rakenduskõrgkoolides
• Kutsehariduse uus rahastamismudel toob koolidele raha ja stabiilsust juurde

„Võistlus koosneb erinevatest ülesannetest ja iga ülesande jaoks on eraldatud mõned minutid,“ rääkis võistlema asuv neljanda kursuse kokaõpilane Erika Eding. „Samas see ongi koht, kus oma kokaoskused ja võistlushing tõsiselt proovile panna. Sealjuures ei saa olla kindel vaid iseendale, sest väga suurt rolli hakkavad mängima meeskonnaliikmed. Olulised on meeskonnatöö, kiirus, täpsus ja oskused.“

Võistlusel osalevad õpilased loositakse rahvusvahelistesse kolmeliikmelistesse võistkondadesse.

„Erika puhul on plussiks see, et tal on lisaks erialastele oskustele ja eelnevale kokavõistluse kogemusele ka väga hea inglise keel,“ rääkis ametikooli turismiteenuste õppesuuna juhtõpetaja Ülle Tamsalu. „Edukalt esinemiseks on vaja olla enesekindel ja vahest ka end võistkonnas kehtestada.“

Kahetunnine võistlus on jagatud kümneks osaks, kus tuleb võistlusolukorras näidata erinevaid tehnilisi oskusi, nagu tükeldamist või kastme valmistamist. Võistluse lõpuks peab valmima neli portsjonit etteantud rooga.

Lisaks Erikale osaleb AEHT võistlustel kolmanda kursuse kokaõpilane Hälena Kikerist, kes võistleb tavapärasel kokavõistlusel, kus ametikooli õpilased on aastaid kaasa löönud.

„Kuna võistlus toimub Belgias, oleme harjutades suuremat tähelepanu pööranud mereandidele, kaladele ja kastmetele,“ rääkis Erika. 

Õpilasi käis juhendamas ka Belgiast pärit restorani Olde Hansa peakokk Emmanuel Wille. „See andis suurepärase võimaluse rohkem teada saada Belgia rahvusköögi eripärade kohta. Samuti seda, millele on sealsed kokakoolid erilist tähelepanu pööranud. Vaim on valmis seatud, anname endast maksimumi ja kindlasti saab väga huvitava kogemuse võrra jälle rikkamaks!“ märkis Erika.

AEHT iga-aastast suurüritust korraldatakse tänavu 30. korda. Võistlused lõppevad auhinnagalaga reedel, 17. novembril. 

Õpilasi saadavad juhtõpetaja Ülle Tamsalu, kokaõpetaja Halliki Väli ja AEHT juhatuse töös kaasa lööv direktor Neeme Rand.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Kuressaares innustab noori tippkokk Jörgen Kohal
• Kuressaare Ametikooli aasta õpetaja on Karin Saare

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister märkis, et inimeste huvi ja vajadus sooritada eesti keele tasemeeksameid väljaspool Eestit on aastatega kasvanud. „Soomes elavad eesti keele huvilised käivad meelsasti eesti keele kursustel ja tahavad õpingute vahel oma teadmisi tasemeeksamil kontrollida,“ ütles Koolmeister. „Eelkõige on tasemeeksami sooritamisest huvitatud need inimesed, kes plaanivad Eestisse õppima või tööle tulla. Lisaks välismaalastele võib eksaminandide seas olla ka väliseestlasi, kes on omandanud hariduse mõnes muus keeles.“

Sihtasutuse Innove testide keskuse juht Rain Sannik ütles, et kursuslaste ja eksamisooritajate vanus on vahemikus 16-80+ aastat ning seetõttu on ka nende põhjused ja motivatsioon erinevad. „Noored soovivad oma õpinguid jätkata Eesti kõrgkoolides, populaarsemad valikud on näiteks Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiin, Tallinna Tehnikaülikool ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut. Kõrgkooli sisseastumisel on tarvis tõendada eesti keele oskust,“ lisas Sannik. „Vanematel inimestel on motivaatoriks sageli kas suvekodu või äritegevus Eestis, kuid eesti keelt õpitakse ka lihtsalt isiklikust huvist.“

Eesti keele eksamid viiakse läbi Helsingi Eesti Majas. Helsingi eksamipunkti koordinaator on Helja Kirber, kes juhatab ka välismaal elavatele Eesti lastele mõeldud Üleilmakooli.

 Esmakordselt toimus Euroopa keeleõppe raamdokumendist lähtuv ehk rahvusvahelistele standarditele vastav eesti keele tasemeeksam väljaspool Eestit 2015. aastal. Soomes läbiviidud eksamitel on seni osalenud kokku poolsada inimest, kes kõik on eksami edukalt sooritanud.

Eesti keele tasemeeksameid nii Eestis kui Soomes korraldab sihtasutus Innove. Eestis korraldatakse eksameid neljal tasemel: A2, B1, B2 ja C1, Soomes esialgu kahel tasemel: B1 ja B2. Eestis saab teha tasemeeksameid Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Narvas ja Pärnus. Kõigis eksamipunktides algavad eksamid ühel ajal ja samade eksamiülesannetega ning eksamit viivad läbi selleks koolitatud eksaminaatorid. Lähem info eesti keele tasemeeksamite kohta http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Tööturul vajaliku keelteoskuse arendamisse suunatakse üle 800 000 euro
• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse

Loo ja fotode autor on Valga Gümnaasiumi projekti- ja karjäärijuht Pille Olesk. 

Selle aasta teema oli „Puud, taimed ja märgid“. Tegevuste teljeks oli Meelis Kihulase puuteemaline näitus, kus olid värskelt vormitud vanaaja stiilis puust kodutarbed. Näitusega tutvumine oli üks osa tegevusest.
Lisaks näitusele tõi muuseum uue ja vana puueseme võrdluseks õpilastele vaadata muuseumi varasalvest erinevaid puidust esemeid hangudest mänguasjadeni. 

Selgus, et tänane koolilaps ei oska enamasti neid ligemale 100 aasta vanuseid esemeid nimetada. Tõdeti, et maalapsel on siin eelis: ta tunneb tarbeesemeid, mida kasutasid meie esivanemad, oluliselt rohkem.

Puupõletitega mustreid tegemas

Et oktoober on hõimukuu, siis vaadeldi lähemalt ühe valitud hõimurahva – Saamide – elu ja olu. Selleks oli püstitatud galeriisse püstkoda (kota) koos loomanahkadega. Võrreldi hõimurahvaste märke, sõnu ja loodushäälte kuulamise oskust. Kuulati Saami joigu ning prooviti ka ise laulu luua. 

Kuu jooksul pakuti 1,5 tunniseid töötubasid erinevatele vanusegruppidele. Päris väikesed lasteaiarühmad ja algklassid meisterdasid vanaaja mänguasju ehk Pulksoneid. Peale pulganuku valmimist puhuti neile koos hing sisse ja läks mänguks. Lusti jätkus.

Põhikool ja gümnaasium tegi ise kõlapulki. Algatuseks tuli vesta puupulgast kõlapulgad ja loomulikult siis need ka kaunistada. Kaunistati puupõletite abil. Kes tegi peenemat kirja, kes tegi niisama kärbsejälgi. Tunni lõpus tehti valminud töödega ka proovi – klõbistati üheskoos laululugu/muusikat.

Mets ja metsmees käivad kokku. Põhikooli viimane klass sai ka teabeloengu RMK metsülema Risto Sepa juhtimisel. Räägiti metsmehe karjäärist ja arutati metsade tänasest seisust ning tulevikuvaatest.

Muuseumi direktor Pikne Kama juhendab kõige väikemate töötuba - tehakse Pulksoneid

Et tulla noortele lähemale, viidi läbi interaktiivne mäng Quizzise keskkonnas ning vaadati läbi mikroskoopide nii seeneussi tegevust kui käbi ja sambla ehitust. Imestus oli suur, kui seent vaadates ussikesi ei näe, aga mikroskoobi all vingerdasid küll.

Nende nelja aasta jooksul oleme tõdenud, et sellist kuud on vaja, kus saame päeva jooksul paljudele klassidele pakkuda nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi harjutusi. Vaadata lähedale ja kaugele, tuues ja luues paralleele õpilase endaga. Tundi tulijaid oli nii lähedalt kui kaugelt. Koolid ei pidanud paljuks tellida buss ja sõita kohale ka kaugemalt rohkema rahvaga.

Maailmahariduskuu meeskond 2017

Kui tundide külastajate arvu kuu lõpus kokku lõime, saime rekordtulemuse – 459 õpilast. Loodame, et igaüks sai õppekäigust kasu. Kes sai uut teada, kes midagi proovida, kes teavet kinnistada.

Maailmahariduskuu läbiviival meeskonnal oli kindel tööjaotus: Marju Rebane (Valga Muuseumi (VM) juhiabi-varahoidja ) tutvustas näitust ja viis läbi praktilisi töötubasid, Priit Riemann (VM-i teadur-koguhoidja) tutvustas ja vestis lugusid vana aja asjadest, Pikne Kama (VM-i direktor) oli nugade ülem ehk puuvestmis töötoas, Merilii Madissoo (VM-i haridus- ja projektijuht) viis läbi puidupõletiga tegevust ja Pulksonite töötuba, Pille Oleski (Valga Gümnaasium) vedada oli hõimurahva osa ja töötubades abistamine. 

Tänaseks on puidu ja puidupõletite lõhn muuseumi galeriist hajunud. Traditsioon aga jätkub, järgmine sügis tuleb juba juubelihõnguline.

Varasemate maailmahariduskuude teemad Valgas:
2014 Keenia valguses ja varjus
2015 Üle ilma, üle maa – Birma
2016 Hingele pai 

Samal teemal:

• Sotsiaalainete kuu: maailmanädal Are Koolis
• Maailmaharidus Kongutas

Euroopa ühtse kõrgharidusruumi kujundamine ehk Bologna protsess on kestnud pea 20 aastat ning selle aja jooksul on liitunud riigid muutnud oma kõrgharidust rahvusvahelisemaks ja ühtlustanud kõrgharidussüsteemide ülesehitust, kuid kokkulepitu elluviimise kiirus on riikides endiselt ebaühtlane. 

Tartus toimunud kahepäevase kohtumise keskmes oli Bologna protsessiga liitunud riikide kõrghariduse edasist arengut suunava dokumendi – Pariisi kommünikee ettevalmistamine.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhtaja Margus Haidak märkis, et Bologna protsessi kriitiliseks teemaks on kujunenud seatud sihtide elluviimine. „Dokument, mida praegu ette valmistame, kujutab endast jõulist sõnumit kõigile liitunud riikidele, et võetud kohustused tuleb täita ja muudatused ellu viia, eelkõige 3+2 süsteemi rakendamine, ühtsete kvaliteedikindlustamise põhimõtete järgimine ja vastastikune kvalifikatsioonide tunnustamine,“ ütles Haidak.

Kasvamas on kõrgkoolide roll üliõpilastest vastutustundlike ühiskonnaliikmete kujundamisel ja kohtumisel arutleti ka põhiväärtuste üle, mida kõrgkoolid loovad oma organisatsiooni sees ja mis on seotud näiteks akadeemilise vabadusega, kaasamisega, õppeasutuse autonoomiaga jne.

Kohtumisel osalesid Bologna potsessiga liitunud 48 riigi esindajad, samuti Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu, UNESCO jt rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad.

Bologna kohtumine oli viimane EL Nõukogu eesistumise sündmus, mida Haridus- ja Teadusministeerium Eestis korraldas. Eestilt võtab tööjärje üle Bulgaaria kui järgmine Euroopa Nõukogu eesistujariik.

TAUST

• Bologna protsess algas 1999. aastal, mil 29 riigi haridusministrid allkirjastasid kokkuleppe Euroopa ühtse kõrgharidusruumi loomiseks.
• Välja toodi kuus tegevussuunda: võrreldavad kõrgharidusastmed ja -kvalifikatsioonid; bakalaureuse- ja magistriõppele tugineva kõrgharidusmudeli kasutuselevõtt; Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamine; üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse edendamine; koostöö kvaliteedi kindlustamisel ning Euroopa mõõtme soodustamine kõrghariduses.
• Praeguseks on Bologna protsessiga liitunud 48 riiki ja tegevussuundasid on laiendatud. Lisandunud on mitmed teemad, näiteks võrdsete võimaluste loomine ja laiendamine kõrgharidusele juurdepääsul, lõpetajate tööhõive jne.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilane Riin Haljasorg uuris põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste tähelepanu ja mälu, sest just nende abil omandatakse uut infot, mis peab pikaks ajaks meelde jääma.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.

Allikas: ERR

Samal teemal:

Õpilasuurimus: protsentülesandeid lahendavad 7. ja 12. klassi õpilased üsna samal tasemel

Tartu ülikooli arvutiteaduste instituudi ning Johan Skytte poliitikauuringute instituudi koostöös toimuva häkatoni eesmärgiks on andmete abil ühiskondlikele probleemidele tähelepanu juhtida, teadlikkust tõsta ning lahendusi pakkuda. Häkatoni ühe korraldaja, TÜ infosüsteemide professori Marlon Dumas’ sõnul peaks ühiskond oluliselt rohkem suurandmete võimalusi ära kasutama: „Me kuuleme kõikjalt, et andmed on võim. Seda kasutatakse ettevõtluses oma äri kasvatamiseks ja tulu tootmiseks, kuid miks mitte panna andmeid ühiskonna heaks tööle?“

Häkatonile on esitatud mitukümmend arendusideed mitmesugustel ühiskondlikel ning sotsiaalsetel teemadel, nagu näiteks laste heaolu, rahvaalgatuste korraldamine, kohtulahendite ja valimistulemuste ennustamine või korruptsioonijuhtumite avastamine. Osalejad valivad kõigepealt väljapakutud teemade hulgast endale meelepärased ning seejärel asutakse tööle nende arendamise kallal kuni pühapäevani, mil esitletakse tulemusi ja valitakse parimad meeskonnad.

Kokku on häkatonile registreerunud üle 200 osaleja, kelle seas on nii IT-spetsialiste ja andmeteadlasi, politolooge, ajakirjanikke, majandusteadlasi, haridustöötajaid, juriste, sotsiaaltöötajaid kui humanitaarteadlasi.

Social Impact Data 2017 toimumist toetatakse Euroopa Komisjoni H2020 programmist projekti „SoBigData teaduse infrastruktuur“ raames.

Rohkem infot häkatoni kohta leiab selle kodulehelt ning üritust kajastatakse jooksvalt ka Facebookis.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Võrumaal toimub esimene hackathon põhikooli noortele
• Aasta haridusteoks kuulutati tehnoloogia ja disaini hackathonid

Samuti promoveeritakse 19 uut doktorit. Aktusel antakse üle Eesti Maaülikooli teenetemedalid ning tunnustatakse teadus- ja õppetöös silma paistnud ülikoolipere liikmeid.

Professor Erik Jeppesen on juhtiv teadlane järveökosüsteemide valdkonnas, töötades NERI madalate järvede ökoloogia ja Aarhusi ülikooli bioloogiainstituudi õppetooli ja Aarhusi ülikooli Arktika keskuse professorina ning külalisprofessorina Hiina Teaduste Akadeemias. Jeppesen juhib Aarhusi ülikoolis järveökoloogia töörühma ning tal on 20 aasta pikkune töökogemus rohkem kui 90 uurimisrühmaga üle kogu maailma. Ühe enimviidatud järveökoloogina on Jeppesen avaldanud üle 350 uurimuse ISI Web of Science’i ajakirjades ning tema artikleid on tsiteeritud üle 17 000 korra (h indeks = 67). Viimaste kümnendite jooksul on Jeppesen keskendunud mageveeökosüsteemides üleilmsete kliimamuutuste tõttu toimuvatele protsessidele Arktikast troopikani, hõlmates uurimistööga üle 3000 järve ja veekogu maailmas. Lisaks on rahvusvaheliselt aktiivne professor esinenud kutsutud kõnelejana enam kui 130 rahvusvahelisel kohtumisel ja konverentsil, juhendanud rohkem kui 70 magistri- ja 28 doktoritööd, neist 13 väljaspool Taanit, ning juhendanud ka seitset Marie Curie’ stipendiaati. Eesti Maaülikooli limnoloogid on ühiselt professoriga osalenud mitmes Euroopa Liidu raamprogrammi projektis ning avaldanud kaheksateist ühisartiklit ISI Web of Science’i ajakirjades. Jeppesen on panustanud palju Eesti limnoloogia arengusse, eelkõige tipptasemelisse vee-elustiku uurimistöösse Eesti Maaülikoolis. Tema koostöö maaülikooli limnoloogiakeskusega jätkub ka tulevikus mitmesuguste ühiste ettevõtmiste kaudu.

Akadeemilisel aktusel antakse kätte Eesti Maaülikooli teenetemärgid, mille laureaatideks on professor Marika Mänd, professor Tiina Nõges ja raamatukogu juhataja Tiina Tohvre. Aktusel esitletakse teaduskonkursside võitjaid ning nimetatakse aasta vilistlaseks põllumajandusettevõtja Madis Ajaots. Aktusel kuulutatakse välja ka Eesti Maaülikooli Aasta Tegu 2017, mille pälvib veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Euroopa Loomateaduste Föderatsiooni 68. aastakongressi korraldamise eest. Ühtlasi pärjatakse aasta parima õppejõu tiitliga dotsent Kadrin Meremäe ning aasta täienduskoolitajaks nimetatakse professor Kadri Karp. Vilistlaskogu juhatus tunnustas vilistlaskogu liikme Arnold Rüütli elutööd Eesti Maaülikooli vilistlaskogu auliikme nimetusega.

Eesti Maaülikool on ainus ülikool Eestis, mille vastutus seisneb põllumajanduse ja maamajanduse, metsanduse, keskkonnateaduste, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse, tehnika ja inseneriteaduste koostoimes. Maaülikool kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse, olles 51.–100. kohal. Taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas on kõrgkool maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulgas.

Allikas: Eesti Maaülikool

Samal teemal:

• Eesti Maaülikooli õppekavagrupid läbisid edukalt kvaliteedihindamise
• Eesti Maaülikool valis esimesena Eestis tenuuriprofessorid

Saksofonist Ivo Lille on õppinud Georg Otsa nimelises Tallina Muusikakoolis. Kõrghariduse omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning samas on ta kaitsnud ka doktorikraadi. Magistriõpingud läbis Ivo Lille Soomes Sibeliuse Akadeemias.

Ivo Lille on töötanud õpetajana Nõmme Muusikakoolis, alates 2004. aastast on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud.

Valikukomisjoni esimehe, ministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko sõnul sai Ivo Lille valikul määravaks tema selge visioon kooli juhtimisest ja arengueesmärkidest. „Ivo Lille kandidatuuri kasuks rääkisid nii pikaajaline pedagoogilise töö kogemus kui ka doktorikraad oma erialal. Ta on tunnustaud muusik nii klassikalise kui ka džässmuusika valdkonnas,“ lisas Tiko.

Ivo Lille alustab tööd Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli direktorina lähikuudel.

Direktori konkursil osales kokku kümme kandidaati.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Sirje Kautsaar rajab sel suvel uut kooli
• Koolijuhid arutasid korruptsiooni ennetusega seotud murekohti

Kui ELi puhul tervikuna tuuakse põhiprobleemina esile haridusalaste saavutuste suur sõltuvus õpilaste sotsiaal-majanduslikust taustast, siis Eesti puhul on murekohaks haridussüsteemist varakult lahkunute osakaal.

„Ebavõrdsus jätab endiselt liiga paljud eurooplased ilma võimalusest elada täisväärtuslikku elu. See on ohuks ka sotsiaalsele ühtekuuluvusele, pikaajalisele majanduskasvule ja heaolule. Liiga sageli põlistavad meie haridussüsteemid ebavõrdsust, kui nendes ei ole kohta vaesematest oludest pärit õpilastele, kui vanemate sotsiaalne staatus määrab haridusalased saavutused ning vaesus ja piiratud võimalused tööturul kanduvad edasi ühest põlvkonnast teise. Me peame sellest ebavõrdsusest ülesaamiseks rohkem tegema. Haridussüsteemidel on täita eriline roll õiglasema ühiskonna ülesehitamisel, pakkudes igaühele võrdseid võimalusi,“ märkis Euroopa Komisjoni haridusvolinik Tibor Navracsics.

Euroopa Komisjoni hinnangul on Eestil hästi toimiv koolisüsteem. Põhioskuste omandamine on heal tasemel ning erinevalt EList tervikuna on Eestis sotsiaalmajandusliku seisundi mõju õpitulemustele madal. Samas on eesti ja vene emakeelega õpilaste õpitulemuste erinevus PISA uuringu kohaselt jätkuvalt suur.
Endiselt tekitab muret haridussüsteemist varakult lahkunute osakaal, mis 18–24-aastaste hulgas langes 2015. aasta 12,2%-lt 10,9%-le 2016. aastal. See on ELi keskmise (10,7%) lähedal, kuid ületab Euroopa 2020 strateegias Eestile seatud sihti 9,5%. Selgelt tuleb esile sooline ja geograafiline ebavõrdsus: kui 18–24-aastastest noormeestest lahkus 2016. aastal varakult haridussüsteemist 14,3%, siis sama vanadest neidudest 7,4%.

Ülevaate kohaselt on Eestis tavaks, et haridusele kulutatakse palju. 2015. aastal oli valitsemissektori hariduskulutuste tase 6,1% SKP-st (0,4 protsendipunkti rohkem kui eelmisel aastal), mis on märkimisväärselt kõrgem kui ELi keskmine 4,9%. Õpetajaameti populariseerimiseks ja õpetajaskonna vananemist silmas pidades on õpetajate palku märkimisväärselt tõstetud ja tõstetakse veel.

Kolmanda taseme hariduse omandanute määr on kõrge ja kasvab, ent soolised erinevused püsivad. 2016. aastal oli kolmanda taseme hariduse omandamine 30–34-aastaste hulgas 45,4% (väike, 0,1 protsendipunktine kasv 2015. aastaga võrreldes), mis on üle ELi keskmise (39,1%) ja 2020. aastaks seatud ELi eesmärgi (40%). Sooline erinevus on küll vähenemas, kuid kõrghariduses on see siiski märkimisväärne (38,8% mehi ja 52,4% naisi).

Ülikoolide rahastamise mudel vaadati üle, pidades silmas vahendite stabiilsust ja õpingute lõpetamist nominaalajaga. Tööturu ja oskuste uuringutega püütakse prognoosida tulevikusuundumusi ning muuta haridus- ja koolitussüsteemi selliselt, et see toetaks majanduskeskkonna muudatusi.

Komisjoni haridus- ja koolitusvaldkonna 2017. aasta ülevaade on selle aruande kuues väljaanne, mis kajastab suure hulga andmete koondamise abil ELi haridus- ja koolitussüsteemide arengut.

Hariduse ja kultuuri küsimused tulevad arutlusele 17. novembril Göteborgis toimuval sotsiaaltippkohtumisel ning 25. jaanuaril 2018 korraldab volinik Navracsics ELi esimese haridusalase tippkohtumise, kus liikmesriikide kõrgetasemelised esindajad arutavad seda, kuidas muuta riiklikud haridussüsteemid kaasavamaks ja tõhusamaks.

Allikas: Euroopa Komisjon

Samal teemal:

• Euroopa noortevaldkonna juhid Tallinnas: nutikas noorsootöö digitaalses Euroopas esitab uusi väljakutseid
• EL-i kutsehariduse juhid Tallinnas: kutsehariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb toetada õpetajaid ja praktikajuhendajaid