Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi õpetajate päeva tervitus:

Armsad õpetajad!

Rõõmsat ja vahvat õpetajate päeva teile! Loodan, et te kõik saate täna olla koos, süüa torti ja kringlit ning nautida seda kaunist sügise alguse päeva.

Täna on klassi ees abituriendid, lapsevanemad või mõni teine tore ja uus õpetaja, kes just tänasel õpetajate päeval kogeb, mida tegelikult tähendab olla teie ametis. Õpetajaamet on väga suur väljakutse - ühiskond ootab suuri muutusi, küll õpiväljundite kaudu, küll ootuste kaudu, küll laste rõõmu kaudu.

Teie õpetajad teate, et lõpuks on iga laps see ime, keda teie saate kujundada, sest me kõik mäletame oma õpetajat ja seda, kui palju iga õpetaja andis meie valikutele, meie eelistustele ja meie eluteele kaasa.

Suur aitäh teile, head õpetajad, et olete viinud Eesti maailma tippu ja toonud Eestile selle eduloo, millest me oleme kõik unistanud!

Suur tänu ja kaunist päeva teile!

Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente. Vaata siit! 

Nominendid on esitatud 11 kategoorias: aasta kutseõppeasutuse õpetaja, aasta hariduse sõber, aasta õppejõud, aasta suunaja, aasta õppeasutuse juht, haridusasutuse aasta tegu, aasta lasteaiaõpetaja, aasta klassijuhataja, aasta klassiõpetaja, aasta põhikooli aineõpetaja ja aasta gümnaasiumiõpetaja.

Samal teemal:

• Aasta haridustegu on küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis
• Aasta klassijuhataja Aare Veedla: reeglid kehtivad mõlemale poolele
• Õpetaja tähtkujus sündinud
• Aasta klassiõpetaja Merle Lepik: unistage suurelt!
• Aasta haridusteoks kuulutati Räpina Aianduskooli projekt ”1000 sõpra”

Võistluse korraldajad ootavad käsitsi kirjutatud individuaalseid uurimistöid 15. jaanuariks 2018. Kodu-uurimistöö koostamise juhendi leiavad huvilised Eesti Lugemisühingu ja Paide Ühisgümnaasiumi kodulehelt.

Seitsme aasta pikkune kogemus näitab, et kodu-uurijate järelkasv tunneb huvi oma juurte vastu ning väärtustab eri põlvkondade vahelist sidet. Konkursile saadetud töödes kirjutavad õpilased, kui palju toredaid koosolemise hetki ja põnevaid lugusid pakkusid neile kokkusaamised ja vestlused vanemate ja vanavanematega.

Kokkuvõtteid tehakse 4. juunil 2018 Paides toimuval tänupäeval.

Võistluse korraldajad Eve Krais, Heli Prii ja Tiina Kivimäe.

Samal teemal:

• Parimad väikesed kodu-uurijad selgunud
• VII väikeste kodu-uurijate võistlus kutsub osalema

Foto: Koolielu arhiiv. 

Personaalset stipendiumi jagatakse välja alates 2003. aastast osalemiseks aineolümpiaadidel, konkurssidel või spordivõistlustel, aga ka huvi-, spordi- või keeltekooli (ringi) õppemaksu tasumiseks. Selle taotlejalt eeldatakse märkimisväärseid saavutusi õppetöös või muul harrastataval alal, näiteks aineolümpiaadid, spordivõistlused, konkursid või muu selline.

Stipendiumi peamine eesmärk on toetada põhi- ja keskharidust omandavat õpilast ning laiendada tema võimalusi oma ande edasiarendamiseks.

Stipendiumitaotlusi oodatakse kuni 16. oktoobrini Sihtasutuses Eesti Rahvuskultuuri Fond vastaval taotluse ankeedil, mille leiab Eesti Rahvuskultuuri Fondi koduleheküljelt. Ankeedile tuleb lisada taotluse põhjendus, vähemalt ühe soovitaja põhjendus ja tõend vastavast õppeasutusest, huvi- või spordikoolist. Stipendiume jagatakse kord aastas, novembris.

Lastekaitse Liidu Fondi algkapitaliks oli Eesti Ühingute Liidu ja Soome-Eesti Kaubanduskoja poolt Lastekaitse Liidule omistatud Sillaehitaja 2001 auhinnaga kaasnenud rahaline preemia. Ajavahemikul 2003 – 2016 on fondist eraldatud kokku 20 stipendiumi kogusummas 7852,50 eurot.

Noori andekaid õppureid toetada soovivad eraisikud ja ettevõtted saavad algatust samuti toetada, tehes ülekande Lastekaitse Liidu Swedbanki kontole EE672200221001101347, selgituseks “Lastekaitse Liidu Fond”. MTÜ Lastekaitse Liit on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Seega saavad nii juriidilised (piirmäärades) kui füüsilised isikud teha Lastekaitse Liidule annetusi tulumaksuvabalt.

Loe Lastekaitse Liidu stipendiumi kohta täpsemalt siit.

Allikas: Lastekaiste Liidu info. 

Samal teemal:

• Noore uurija stipendiumikonkurss õpilastele
• Noore õpetlase stipendium anti üle 20 noorele

Taotlusi võisid esitada üldharidus- ja huvikoolid ning huviringid. 100 robotit läks jagamisele 42 kiirema organisatsiooni vahel ning taotlusi esitati nii maalt kui linnast üle terve Eesti. ‘’Taotlemine algas reedel ja esmaspäeva hommikuks olid kõik robotid omale kodu juba leidnud,’’ ütles Robotexi infojuht Birgit Aljaste.

Roboteid jagatakse teist aastat. Eelmisel aastal jagas Robotex sama kampaania raames 100 Edisoni haridusrobotit. Sel aastal jagati Makeblocki mBot roboteid, mis on mõnevõrra keerukamad ning suunatud pigem põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele.

‘’Kui meil on täna lasteaedades ja ülikoolides robootikahuvi üsna suur, siis põhikoolis ja gümnaasiumis on see pigem madal. Täiendavate võimaluste pakkumiseks suunasimegi kampaania sel aastal just neile,’’ lisas Aljaste selgitades sihtgrupi valikut.

Taotluse esitanud organisatsioonidel on kohustus osaleda saadud robotitega 2017. ja 2018. aasta Robotexi võistlustel, mis toetab ka Robotexi eesmärki püstitada sel aastal suurima robotite arvuga võistluse Guinessi rekord.

Robotex toimub sel aastal 24.-26. novembrini Tallinnas Eesti Näituste Messikeskuses.

Tegemist on tehnoloogiaalase kogupereüritusega, kus on tegevusi igas vanuses võistlejale, pealtvaatajale ja huvilisele. Kolme päeva jooksul saavad Robotexi külastajad osa robotivõistlusest, tehnoloogianäitusest, konverentsist ja töötubadest. Robotex toimub koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga.

Allikas ja foto: Robotexi pressiteade. 

Samal teemal:

• Robotexi kodulehel on väljas mitme võistluse uuendatud reeglid
• Euroopa suurim robotivõistlus Robotex tuleb taas

Selle vajaduse rahuldamiseks on TeachUP seadnud eesmärgiks:

- arendada õpetajakoolituseks ja õpetaja täiendusõppeks välja neli veebikursust, mis seostuvad õpetaja uue rolliga: õpetajatevaheline koostöö, individualiseeritud õpe, formatiivne hindamine ja loovus;

- testida ja võrrelda juhusliku valimi alusel kahte erinevat õpetaja juhendamise ning õppe edastamise viisi;

- kaasata vajalikud osalised riiklikesse ja Euroopa ideelaboritesse, et saada ettepanekuid valdkonna praktikutelt.

TeachUP töötab välja:
- ülevaatliku küsimustiku, et teha kindlaks õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse puudused;
- neli lühikest veebikursust;
- uuenduslikud veebikursuste juhendamisviisid, sealhulgas uued hindamistegevused, mida katsetatakse projekti käigus;
- juhtnöörid ideelaborite rakendamise ja käitamise kohta.

TeachUP pakub vastuseid järgmistele küsimustele:
- Kuidas saab veebipõhine juhendamine/mentorlus suurendada veebikursuste ja MOOCide lõpetajate määra?
- Kas veebipõhine juhendamine/mentorlus on kulutõhus?
- Kas veebipõhine juhendamine/mentorlus parandab õpetajate õpiväljundite saavutamist?
- Kas veebipõhine juhendamine/mentorlus parandab õpetajate enesekontrollil rajanevaid veebipõhiseid koolitusi?
- Mille poolest erinevad vastastikuse ja eksperdihindamise vahendid?
- Kuidas hindavad õpetajakoolituse üliõpilased ja kvalifitseeritud õpetajad vastastikuse ja
eksperdihindamise vahendeid?

TeachUP (2017–2020) olulised kuupäevad:

2018. aasta veebruarist 2019. aasta veebruarini – veebikursuste esmakatsetamine, milles osaleb 4000 õpetajakoolituse üliõpilast ja kvalifitseeritud õpetajat.

Märts ja mai 2019 – hindamise analüüs, mida toetavad ideelaborite kohtumised igas osalevas
riigis (maist kuni septembrini 2019).

TeachUPi tegevusi koordineerib European Schoolnet, Eestist on projektipartner Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Projekti infovoldik: 

Samal teemal:

• Kuidas teha MOOCe loodus- ja reaalainetes
• HITSA ja Tartu Ülikooli veebikursus "MOOC - miks, kellele ja kuidas?"

Baltimaade suurimat riist- ja tarkvara hackathoni TehnoHack korraldavad Skeemipesa ning Mektory. 

Koostöös Elektrileviga on ürituse üks fookus targal linnal, et otsida uusi võimalusi elukeskkonna parandamiseks. TehnoHackile saab tulla ja osaleda ka enda ideega. TehnoHack 2017 auhinnafond on 5500 eurot.

TehnoHacki eesmärk on nädalavahetuse 48 tunni jooksul jõuda ideest reaalselt toimiva seadmeni. Iga idee ümber luuakse nelja- kuni kuueliikmeline meeskond, kes peab idee realiseerima esimeseks prototüübiks. Ideid saab esitada igaüks kuni 11. oktoobrini TehnoHacki kodulehel (http://www.tehnohack.ee). Ilma ideeta saab samuti osaleda, siis on registreerimine 23. oktoobrini.

Kõikidele TehnoHackile jõudnud ideedele määratakse mentor ning tellitakse prototüübi ehitamiseks vajalikud komponendid. Parimad ideed saavad komponentide ostmiseks kuni 200 eurot toetust. 

Võistluse auhinnafond on 5500 eurot, peaauhind on 2000 eurot ning eripreemia 800 eurot.

TehnoHack on hea hüppelaud näiteks Ajujahi võistlusele, parim ideede ja teostuste kombinatsioon võidab otsepääsme Ajujahi TOP30 hulka, mis tagab osaluse mentorlusprogrammis ning 500 eurot prototüüpimiseks. Hackatoni partner Prototron valib ühe idee enda järgmise vooru TOP40 sekka. Auhinnad on välja pannud ka YE International, Arrow ja Farnell.

Elektrilevi tee tarka linna

Sel aastal toetab TehnoHacki Elektrilevi tuues sisse targa linna teema. Targa linnaga seonduvad ideed saavad nõustamist Elektrilevi mentoritelt, parim idee saab 1700 eurose eriauhinna. Võimalik on ka koostöö Elektrileviga.

Targa linna valdkonnad: 

– arukas liikuvus (smart mobility)

– liikluse juhtimine

– avalik ohutus

– valgustus

– parkimine

– linnaülesed platvormid

– integreeritud võrgud

– jäätmekorraldus

– juhtmeta võrgud

– mikrovõrgud

– efektiivsed elamud

– suurandmed

– küberturvalisus

– andmete analüütika

– ruumi analüüs

– andmete agregeerimine

– virtuaalne elektrijaam

– tark tolm

– asjade internet

– droonid

– automatiseerimine, automaatika

– suure- ja väiksemahuline energiasalvestus 

TehnoHack 2017 koduleht: www.tehnohack.ee 

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Konkursil osalejad saavad valida kolme elulise kaasuse seast – esindatud on nii kriminaal-, tsiviil- kui ka haldusõigus. Muuhulgas saab lahendust pakkuda küsimustele nagu „kas ja millises ulatuses tuleks Eestisse elama asudes omaks võtta siinseid kombeid ja traditsioone?“ ning „millistel juhtumitel võib kodanik liiklusreeglitest kõrvale kalduda?“.

„Ühest küljest annavad kaasuste lahendused kohtusüsteemile aimu sellest, kuidas tänased noored näevad ja mõtestavad õiguse toimimist ja kohtu rolli selles. Teisalt loob see osalejatele võimaluse panna end proovile ning tunda, kuidas on olla kohtuniku rollis, kel lasub kohustus ja vastutus öelda, kellel on õigus,“ ütles riigikohtunik ja selleaastase kaasuskonkursi žürii esimees Nele Parrest. „Eriti vahva, kui mõni osaleja jõuab äratundmisele, et see ongi töö, mida tema tahab tulevikus teha,“ lisas ta. 

Kaasuse peab lahendama sarnaselt, nagu seda tehakse kohtus: esitades esmalt mõlema poole argumendid ning seejärel tuues välja kohtuniku otsuse ja argumentatsiooni. On ka teine võimalus – kaasuse võib lahendada loovas vormis nagu essee, luuletus, joonistus, video vms. Igal juhul on oluline, et lahendus lähtuks eelkõige konkursil osaleja õiglustundest ja väärtushinnangutest. 

Lahendusi ootab Riigikohus hiljemalt 10. novembriks. Kaasused leiab ning täpsemalt saab konkursitingimuste kohta lugeda Riigikohtu koduleheküljelt. 

Iga vanusegrupi kolm paremat autorit ning nende juhendajad, samuti loovkategoorias esiletõstetud autorid ja nende juhendajad on 12. jaanuaril 2018 palutud Tartusse, kus Riigikohtu esimees tublimaid vääriliselt tänab. 

Selleaastane kaasuskonkurss on pühendatud Riigikohtu 98. aastapäevale ning kannab järjekorranumbrit 13, loovtööde kategoorias saab töid esitada neljandat aastat. Kaasuskonkursi väljakuulutamine on osa õigusemõistmise nädalast.

Allikas: Riigikohtu pressiteade. 

Teksti autor on Birgy Lorenz, algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja

Telliskivi Loomelinnakus VabaLaval Youtuberite üritusel tutvustasid noored, kuidas nende kuulsaks saamise teekonnal on ka mitmed neid, kes on võtnud vaevaks jagada halvustavaid kommentaare.

Küberkiusamine on mitmete laste päriselu osa, aga sellest ei tea keegi. Kiusatav ei julge küsia abi ja kiusaja tunneb ennast võimukana. Sedasi aga ei pea asi olema! "Suurim julgus" (www.suurimjulgus.ee) näitab ette nii veebilehena kui ka uue kaardi/lauamängu näol, mis sai eelmise nädala lõpus koolidele jagatud, et alati on pääsetee - selleks tuleb oma murest lihtsalt kellelegi rääkida. 

Kaardimängust "Suurim julgus"

Kaardimäng loodi ekspertide poolt (Lastekaitse, Eesti Informaatikaõpetajate Selts, Telia Eesti ja teised koostööpartnerid) ja jagatakse koolidele Telia Eesti poolt tasuta. Mäng sai hoobilt üle Eesti nii kuulsaks, et tuli hakata tellima teist partiid. Huvi tundsid asja vastu nii lapsevanemad kui ka koolid andsid teada, et ühest pakist kooli kohta on ikka liiga vähe. 

Kaardimäng sobib mängimiseks 10–14-aastastele noortele ja valikus on 11 juhtumit + mängijate vabalt loodav juhtum. Mängus on rolli: Tegutseja – inimene, kelle kaasabil juhtum ellu kutsuti; Kannataja – inimene, kes sai loos kannatada; Õhutaja – tegelane, kes astub Tegutseja poolele ja Lohutaja, kes toetab Kannatajat; Ükskõikne, kes näeb ja kuuleb, aga ei tee midagi, et asi laheneks; Sekkuja – tegelane, kes soovib, et probleem siiski laheneks; Kriitik –  kes vaatab lugu eemalt ja nagu nimest aru saada, kriitiliselt; ning viimaks on ka Mõistuse hääl – kes kuulab kõik osapooled ära ja pakub lõpliku lahenduse, kuidas lugu võiks lõppeda, võimalusel siiski kõikidele osapooltele õnnelikult. 

Usume, et mäng inspireerib koole ja õpilasi ka ise vastavaid juhtumeid välja mõtlema ning rollimängu sedasi omalt poolt edasi arendama. 

Mängu on võimalik ka võita. 
- "Nutitund igasse kooli!" oktoobrikuus loositakse välja üks mäng õpetajale, kes tutvustab, kuidas tema küberkiusamise vastu sellel kuul on õpilastega võidelnud. Reeglid ja juhised leiate siit: https://www.facebook.com/groups/nutitund/.
- Õpilased võivad mängu võita, kui nad osalevad Küberpähkli testis (digitaalse ohutuse alane test 4.–9. klassile toimub 9.10–5.11.2017 Info: www.küberpähkel.ee).

Kaardimängu hakkavad jagama ka Telia Eesti töötajad, kes võivad sattuda teie kooli mõnda nuti- või digitundi läbi viima, et tutvustada tulevikuameteid, rääkida digitaalsest ohutusest või muust innovaatikast tehnoloogiamaastikul. 

Samal teemal:

• Projekt "Nutitund igasse kooli!" keskendub oktoobris digitaalsele ohutusele
• Algatus "Nutitund igasse kooli!" ületas aprillis rekordeid 

Digitaristu toetusmeede võimaldab õpetajatel õppetöös kasutusele võtta uuenenud tehnoloogiaseadmeid ning toetab koole digivõimekuse suurendamisel. Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium elukestva õppe strateegia eesmärkide saavutamise toetamiseks ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. „Eesti riigi üks prioriteete haridusvaldkonnas on toetada digipöörde läbiviimist haridusasutustes, seejuures üks olulisemaid tegevusi on õpetajate ja õpilaste digipädevuste arendamine ning koolide e-hindamise võimekuse tõstmine,“ ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „Uued arvutid on nende eesmärkide saavutamiseks olulised abivahendid.“ 

Septembriga lõppes taotluste vastuvõtmine riigipoolse toetuse eraldamiseks. Kokku eraldati toetus 416 põhikoolile: 376 munitsipaalkoolile, 27 erakoolile ja 13 riigikoolile. Digivahendite ostmist toetati riigi poolt 3,9 miljoni euroga, lisaks toetab digitaristu soetamist ka iga koolipidaja vähemalt 15% ulatuses. Hanke tulemusel on praeguseks koolidesse jõudnud 3800 tahvelarvutit, 3400 sülearvutit ja 1000 lauaarvutit, lisaks 1000 monitori ja muid arvutite tarvikuid.

Toetuse taotlemiseks pidi iga kool digi-innovatsiooni mudeli põhjal läbi viima oma kooli digiküpsuse enesehindamise. Koolid analüüsisid, kuidas nende koolis õpetajad ja õpilased digivõimalusi senini on kasutanud, kuidas toetab kooli juhtkond digivõimaluste rakendamist ning milline on digitaristu olukord. Lisaks pidi iga kool ja koolipidaja koostama digiplaani, kus kirjeldati eesmärgid, kuhu kahe aastaga soovitakse kooli digivaldkonna edendamisega jõuda ning mil moel soetatud seadmed sellele kaasa aitavad. Kõikide koolide ja koolipidajate digiplaanidega on huvilistel võimalik tutvuda ning üksteiselt õppida Tallinna Ülikooli loodud Digipeegli keskkonnas www.digipeegel.ee.   

Riigihanke raamleping kehtib kuni 9. maini 2018, selle ajani saavad ühishankes osalevad koolipidajad omavahenditest seadmeid juurde osta kõikidele oma allasutustele. Hankelepingu partneriks sülearvutite soetamisel on Atea AS, lauaarvutite ostmisel Markit AS ja tahvelarvutite soetamisel Datel AS. Raamlepingu lõplik maht ja soetatud seadmete arvud selguvad 2018. aasta juuniks.

Samal teemal:

• Töötuba "Kutseõppeasutuste digiplaanide kokkuvõte"
• Huawei, AS Datel ja HITSA alustasid koostööd Eesti koolide kaasajastamiseks
• Digipeegel – kui digiküpsed on meie koolid