Rahvusvahelises finaalis väitlevad neli parimat väitlejat, kes selgitati enam kui 2300 osaleja hulgast kümnest Kesk- ja Ida-Euroopa riigist. Loe lähemalt toimunu kohta Koolielu artiklist!

Esmakordselt Eestis toimuva väitlusvõistluse finaalis debateerivad noored Euroopat puudutavate küsimuste üle üksteisega koos, mitte üksteise vastu. Demokraatliku vaidluse vahendina kasutatakse saksa keelt.

Kesk- ja Ida-Euroopas toimuv riikidevaheline konkurss „Jugend debattiert international“ on Goethe Instituudi, fondi „Erinnerung, Verantwortung und Zukunft“, mittetulundusliku Hertie Fondi ja Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskuse projekt. XI rahvusvahelise finaali patroon on Riigikogu esimees Eiki Nestor.

Allikas: Goethe Instituudi info. 

Uuendatud, nüüdisaegne, hästi liigendatud, avar ja mugavate töökohtadega saal pakub lugejatele meeldivat, hubast ja privaatset töökeskkonda. Saali juhataja Krõõt Liivak rääkis, et lugejad on uude saali tulnud suure huvi ja rõõmuga, ka saalikonsultandid tunnevad end uues saalis mugavalt.

Liivaku sõnul vajas saal hädasti uuendamist ja sisekujunduse ümbermõtestamist, sest viimati uuendati saali 16 aastat tagasi. Ettevalmistustöö kestis aasta, tegelik remont, kogude ümbertõstmine ning möbleerimine neli ja pool kuud. Osa uut mööblit pärineb Eesti oma tootjalt Standardilt. 

Avakogus on raamatud ning ajakirjad ajaloo, etnoloogia ja folkloristika, filosoofia, keele- ja kirjandusteaduse, kultuuri, religiooni ja teaduse teemadel. Eraldi on välja toodud rahvusteadused: põhjalik ja hästi liigendatud Eesti ajaloo ning arheoloogia, eesti keele, kirjandusteaduse, ilukirjanduse, rahvaluule ja etnoloogia kogu. Siit leiab ka Rahvusraamatukokku saabunud ajalehed ja ajakirjad.
 
Uue kuue on saanud ka saalis olulisel kohal olevad Austria, Saksa ja Šveitsi raamatukogud, mis on üle 20 aasta mänginud tähtsat rolli nende riikide tutvustamisel ning kultuuri edendamisel Eestis. Kogud hõlmavad üle15 000 raamatu, perioodikaväljaande ja auvise, mida on võimalik ka koju laenutada.

Humanitaarsaali avamine annab avalöögi ka Rahvusraamatukogu kultuuripäevadele, mis toimuvad 28.-29. septembril. Avamise õhtut juhib Karl-Martin Sinijärv ja oodata on mitmeid põnevaid külalisi. Avamisel osaleb ka Saksamaa Liitvabariigi parlamendi (Bundestag) aseesimees hr Johannes Singhammer, kes külastab raamatukogus toimuvat rahvusvahelise väitluskonkursi Jugend debattiert international poolfinaali.

Vaata kultuuripäevade kava!

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Rahvusraamatukogus on pikem laenutusperiood
• Rahvusraamatukogu pakub võimalust digiteerida raamat poole hinnaga

Programmeerimisnädala õpitoad aitavad äratada huvi nii IT-teemade kui ka programmeerimise vastu. „Kõik saab alguse laste huvist tegeleda põnevate ja mänguliste tehnoloogiliste vahenditega. Robotid, mida ise liikuma panna, arvutimängud, mida ise programmeerida on Eesti koolides üha populaarsemad. Õpetajate kaasabiga aitame arendada õppijate tehnoloogilist kirjaoskust, aga ka tulevikuks vajalikke sotsiaalseid oskusi nagu eluliste probleemide lahendamine ja meeskonnas töötamine,“ selgitab HITSA digivaldkonna programmijuht Inga Kõue.  

Tasuta õpitubades saavad osaleda lapsed ja noored vanuses 5 kuni 20 eluaastat. Õpitubades programmeeritakse animatsioone ja mänge, ehitatakse roboteid, tutvutakse 3D-maailmaga, õpitakse targa internetikasutuse põhimõtteid jpm. Õpitube viiakse läbi ProgeTiigri programmi ja projekti "Targalt internetis" toel.  

Õpitubasid saab valida oma elukohajärgsest regioonist. Osalema on oodatud ka need lapsed ja noored, kes pole varasemalt programmeerimisega kokku puutunud!

- Põhja-Eesti – Harju maakond;

- Lääne-Eesti – Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond;

- Kesk-Eesti – Järva, Viljandi ja Rapla maakond;

- Ida-Eesti – Jõgeva, Lääne-Viru, Ida-Viru maakond;

- Lõuna-Eesti – Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakond.

Info ja registreerumine õpitubadesse

Õpitubasid toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001) ja Euroopa Komisjoni Euroopa Ühendamise Rahastu projektist „Targalt internetis“.

Programmeerimisnädala õpitoad toimuvad üleeuroopalise Code Weeki raames. 7.-22. oktoobrini 2017 toimub järjekorras viies Code Week, mille eesmärk on pöörata tähelepanu programmeerimisele ja digitaalsele kirjaoskusele ning sellele, kuidas neid oskusi lihtsal ja kaasahaaraval viisil nii lastele kui ka täiskasvanutele tutvustada. Kõik Code Weeki raames korraldatud ettevõtmised on kantud üleeuroopalisele programmeerimisnädala kaardile http://events.codeweek.eu/. Lähemalt saab Code Weekist lugeda siin: http://www.hitsa.ee/uritused/programmeerimisnadal-code-week.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Code Week paneb Eesti programmeerima
• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks
• Koodi minuga, õpetaja!

Samas sobib materjal hästi ka kõigile, kes soome keele õpinguid iseseisvalt või keeltekoolis alustavad. 

Õppematerjal valmis Eesti ja Soome õpetajate koostööna: selle autorid on soome keele õpetajad Kristel Maltis, Madean Altsoo ja Helsingi Ülikooli dotsent Satu Grünthal. 6. ja 7. klassidele koostatud töövihikud ilmusid 2017. aasta augustis. Veel on tänavu ilmumas töövihikud 8. ja 9. klassidele ning peagi valmib ka komplekti kuuluv õpetaja juhendmaterjal.  

“Tahame rohkem õpilasi ja õpetajaid soome keele juurde meelitada,” ütles instituudi juht Anu Laitila. “Meil on hea meel, et ka Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegia peab tähtsaks noorte mitmekülgset keelteoskust. Meie järgmine eesmärk oleks põhikooli ja gümnaasiumi soome keele lõpueksam.” 

Hetkel õpitakse soome keelt B-keelena kuueteistkümnes Eesti koolis. Märkimisväärselt suur hulk soome keele oskajaid on Tallinnas, Jõgeval, Pärnus ja Viljandis. Alates tänavu kevadest on Eestis võimalik teha ka soome keele üldist keeletaseme testi. Lisainfo: bit.ly/testsoome.

Soome keele õppematerjalid, 2017

·        4 töövihikut 6.-9. klassile

·        õpetaja juhendmaterjal

Materjale saab tellida Soome Instituudist või tutvuda nendega Keelesilla veebilehel, vt link: bit.ly/b-soome.

Õppematerjalide avaldamist toetasid Jenny ja Antti Wihuri fond, Soome Haridus- ja Kultuuriministeerium ning Eesti Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Soome Instituudi info. 

Samal teemal:

• Euroopa Komisjoni Eesti Esindus ja Euroopa Nõukogu kutsuvad Euroopa keeltepäeva tähistama
• Agricola olümpiaadi võitis Andrea Proškina Tallinna Ühisgümnaasiumist

Tehnoloogia on üha enam jõudmas igapäevasesse õppetöösse, seetõttu soovime anda osalejatele praktilisi soovitusi ning tutvustada põnevaid lahendusi infotehnoloogia oskuslikust kasutamisest õppetöös. Konverentsi avaettekandes on seekord esindatud kaks vaadet: Eesti EL-i nõukogu eesistumise digilahenduste nõunik Valdek Laur räägib laiemalt digitaliseerimise mõjust ühiskonnale ning haridusmaastikule, enda õppimiskogemusi tehnoloogiarikkal ajastul jagab Tallinna Reaalkooli abiturient Mathias Kübar.

Päeva jooksul toimub 24 praktilist töötuba, kus tutvustatakse nii digitaalseid õppevahendeid ja -materjale, innovaatilisi õppemeetodeid kui ka koolide pilvelahendusi ning räägitakse lähemalt avatud õpperuumidest, rahvusvahelisest koostööst ja internetiohtude ennetamisest.

Lisaks töötubadele toimub seekordsel konverentsil EXPO, kus paralleelsessioonide vahepausidel saab lähemalt tutvuda haridusele suunatud digivaldkonna toodete ja teenustega. EXPO-l on väljas BCS Koolitus, Foxcademy, Insplay, Janika Leoste ja Future Robotics, Oomipood ning Tebo õpiveeb.

Uuri kava ja registreeru 
 
Konverents on osalejatele tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine. Registreerumine on avatud 20. oktoobrini (k.a) või kuni vabade kohtade täitumiseni.

Konverents toimub Tallinna Reaalkoolis.

Foto: Koolielu arhiiv. IKT sügiskonverents Reaalkoolis 2015.

Samal teemal:

• Reaalkoolis toimus reaal- ja loodushariduse konverents
• Õppematerjalide olümpiavõitja Airi Aavik
• Konkursi "Täna samm, homme teine" võidutöö aitab suhtlemiseks õiget stiili valida

Info saatis Koolielule Küberolümpia projektijuht Birgy Lorenz. 

Põhivõistluse auhinnaks olnud koolitusprogrammi valiti 16 inimest, kellest laupäeval, 23. septembril valiti välja 10 noort inimest esindama Eestit rahvusvahelisel võistlusel Hispaanias.

Rahvusvaheline võistlusel European Cyber Security Challengel osaleb tänavu 15 Euroopa maad (Austria, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Liechtenstein, Norra, Rumeenia, Hispaania, Šveits ja Inglismaa).

1. novembril 2017 Malagas (Hispaanias) astuvad võistlustulle kaptenid Artur Luik (TTÜ) ja Kristjan Leotoots (Pärnumaa Kutsehariduskeskus) ning meeskond koosseisus Heino Sass Hallik (TTÜ), Tanel Peep (TTÜ), Markkus Olaf Millend (TTÜ), Kert Ojasoo (TTÜ), Gregor Eesmaa (TÜ), Taavi Eomäe (TÜ), Jürgen Laks(TÜ), Tauri Toel (Tallinna Polütehnikumi vilistlane). Kaasas on ka treener Triin Muulmann Kehtna Kutsehariduskeskusest ja teised kodumaised fännid.

Küberolümpia programmi põhitoetajad on Kaitseministeerium ja Eesti Interneti Sihtasutus, projektiga on kokku seotud aga veel 25 ettevõtet, kes on oma nõu ja jõuga olnud abis koolituste ja seminaride korraldamisel.

Võistluse ametlik veeb: http://www.europeancybersecuritychallenge.eu/

Eesti meeskonna võistluskogemusi vahendame edaspidi Eesti huvilisele Facebooki kanalil: https://www.facebook.com/K%C3%BCberol%C3%BCmpia-1690605254566813/
Soovime noortele edu!

Fotod: Romil Rõbtšenkov, Küberolümpia võistlus 2017 IT Kolledžis. 

Samal teemal:

• Küberolümpial hakatakse kaitsma drooniliikluse võrke
• Küberolümpia seminar keskendub küberturvalisusele

Kohtumisel tõdeti, et haridus ja innovatsioon on sama mündi kaks külge, millest lähtuvalt peaksid avalik ja erasektor vastandumise asemel tegema enam koostööd.

Kool on majanduse arengumootor ja kogukonna heaolu looja. Näitlikustamaks, et innovatsioon tärkab juba koolis, esitleti kohtumisel parimaid näiteid maailmast. Väljavalitute hulka kuulus ka meie oma Väätsa Põhikool Saksamaa, Belgia ja Austraalia näidete kõrval. 

“On suur rõõm, et Kesk-Eestis asuv Väätsa Põhikool on äratanud tähelepanu maailmas kui kool, mis on kohaliku kogukonna arengu ja heaolu eestvedajaks. Väätsa kool on hea näide ja eeskuju maailma väiksematele koolidele tõendades, et suured edulood ei teki vaid suurriikides või pealinnades,“ sõnas minister Mailis Reps.

Haridusvolinik Tibor Navracsics rõhutas, et GEIS on hea formaat, mis võimaldab õppida üksteiselt ja inspireerida. „Aasta pärast kohtume Tallinnas, et hinnata taas, kuidas meil on läinud,“ lisas Navracsics.

Tänapäeval oodatakse tehnoloogia kasutamisest olulist lisandväärtust ka õppimisel ja õpetamisel ning innovatsiooni õhutamisel. See tähendab, et tehnoloogia aitab küll õppimisele ja õpetamisele kaasa, kuid seni ei ole suudetud veel leida õiget tasakaalu ning koostoimet tehnoloogia ja õpetamise viiside, õppekeskkonna, õppematerjalide ja õpilaste vajaduste ning võimete vahel. Erasektori roll on siin äärmiselt oluline – nii õppe kui õpisisu loomisel tuleb luua uusi mudeleid ning osata lahti lasta iganenust või iganevast.

Global Education Industry Summit on OECD poolt ellu kutsutud ja Euroopa Komisjoni toetusel ja kaaskorraldusel toimiv koostööplatvorm hariduse ja ettevõtluse partnerlusest sündiva innovatsiooni olulisuse rõhutamiseks, kus erinevad osapooled diskuteerivad hariduse arendamise ja sellega seotud strateegiate üle, mille eesmärgiks on leida ühiseid lahendusi hariduse kvaliteedi parendamiseks.

Järgmine tippkohtumine toimub 2018. aastal Tallinnas.

Allikas: HTMi pressiteade.

Festivali peakorraldaja Annika Vesselov märkis, et on põhjust uhkust tunda teadusfestivali üle, mis toimub juba 12. korda ja kuhu oodatakse rohkem kui 50 000 osalejat.

„Teadlaste öö festival on meie jaoks missioon, mille eesmärk on üheks nädalaks katta terve Eesti erinevate teadussündmustega. Festivali raames avavad oma uksed ülikoolide laborid, koolides tehakse katseid ja võõrustatakse teadlasi,“ rääkis Vesselov.

Igal aastal püüab festivaliprogramm üllatada külastajaid mõne uue sündmusega. Tänavu on selleks Vesselovi sõnul festivali neljandal päeval ehk 28. septembril Tartus Raadi lennukiangaaris toimuv Robolahing. 

„Tegemist on  spetsiaalselt selle võistluse jaoks ehitatud puldiga juhitavate või autonoomsete lahingurobotite mõõduvõtuga, kus lahingumasinad püüavad üksteist võitlusareenil kahjutuks teha,“ ütles peakorraldaja.

Vesselov lisas, et Robolahingu eesmärk on tekitada inimestes huvi robootika, inseneeria ning mehaanika vastu ning pakkuda asjast huvitunutele oma hobiga tegelemiseks ka tuge ning väljundit.

Esmakordselt on kavas lastele mõeldud teaduskohvik. Kui enamasti on selline sündmus suunatud noortele ning täiskasvanutele, siis sellel aastal oodatakse neljapäeval toimuvasse laste teaduskohvikusse hoopis koolieelikuid ja algklasside lapsi ning nende vanemaid.

Tartus toimub hulgaliselt väliskülaliste teadusteatri etendusi, mille läbiviijad tulevad kohale Bulgaariast, Poolast, Venemaalt ja Ameerika Ühendriikidest. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud 18+ teaduspidu. Pealinna inimestele suunatud üritustest võib välja tuua Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursi avatud päeva, Tallinna Linnamuuseumi või siis Eesti Tervishoiumuuseumi sündmused. Läänemaal toimub põnev Haapsalu teadusmess ja Lõuna-Eestis Pollis aiandusuuringute keskuses taimeteadust tutvustav sündmus.

Teadlaste öö festival toimub juba 12. korda ning selle raames toimub rohkem kui 900 teadussündmust üle Eesti. Tegemist on mitte ainult Eesti, vaid ka kogu Baltikumi suurima teadusfestivaliga. Festivali sündmuste kohta leiab kõige värskemat informatsiooni kodulehelt www.teadlasteöö.ee.

Allikas: festivali info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuidas teha loodus- ja reaalainete õpetamist põnevamaks ning elulisemaks
• Doktorandid teevad teaduse kolme minutiga selgeks
• Õpilasteaduse päev Merivälja Koolis: uuriti nii kopsumahtu kui Amazoni netikaubandust

Erialavalikut lihtsustab simulaator, mis pakub valikuteid nii loovinimesele kui ka tõelisele tehnikahuvilisele. „Kas tahame või ei taha, tänapäeval on kõik IT,“ ütleb ITL-i juhatuse liige Ants Sild. „Digiajastul on muutunud töö tegemine ning pea kõik ametid eeldavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskusi.“ 

Valminud veebileht StartIT on hea abimees nii noorele põhikooli lõpetajale kui ka kogenumale inimesele, kes soovib end täiendada. Edasiõppimisvõimaluste otsijale on loodud mugav otsingupuu-simulaator, kus pakutakse erinevaid valikuteid. „Küsimuse „Kelleks saada?“ asemel tuleb noorel mõelda, milliseid probleeme tahab ta lahendada,“ selgitab Ants Sild. „IT-valdkonnas on erialasid pakkuda tõesti igale maitsele. Tänases töömaailmas on tähtsal kohal ka sotsiaalsed oskused ning avatus ja kohanemisvõimelisus – seda kordavad ka väga paljud IT-spetsialistid, kellega koostöös on loodud ametiprofiilide kirjeldused.“ 

StartIT veebist leiab IT-ettevõtetes töötavate spetsialistide näitel loodud 23 ametiprofiili kirjeldust, lisaks on loodud IKT rolliprofiilide struktuur, mis näitlikustab ametikohti tööprotsesside kaupa ärimaailmas. Kokku on kogutud IKT-ametite kohta koostatud küsimustikud. Karjäär IT-alal pakub otsingupuu ehk minisimulaatori kaudu võimalust endale sobivat IT-eriala ja selle õppimisvõimalusi otsida. Projektide alla on koondatud info IT-kogukonna algatuste kohta. Sündmused viivad kurssi IT-maailmas toimuvaga. Ja lõpuks on soovitused veebikeskkondade kohta, et iseõppijana end proovile panna ning näiteks mõne programmeerimiskeele õppimist alustada. 

Veebilehe materjalid on valminud ITL-il koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ-ga. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel. Veebilehe lõi ITL-i tellimusel APEK Digital. 

Veebilehe link: www.startit.ee 

Allikas: ITLi pressitade. Foto: ekraanitõmmis. 

Samal teemal:

• Külalisõpetajana digitaalset tulevikku tutvustamas
• TTÜ ja IT Kolledž ühinevad suurimaks IT-õppe kompetentsikeskuseks
• Uuendatud on rahvusvahelist digipädevuse raamistikku DigComp

29. septembril kell 17 Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval kirjandusõhtul vestleb raamatu „Kasutad tavalisi sõnu…Astrid Lindgreni keel“ (Sinisukk, 2016) autori Lena Törnqvistiga Jaanika Palm Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Vestluses osaleb ka laste- ja noortekirjanik, tänavuse Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat Reeli Reinaus.

Lena Törnqvist püüab oma raamatus vastata küsimusele, milles peitub Astrid Lindgreni (1907–2002) teoste populaarsuse saladus. Ta leiab, et armastatud lastekirjaniku loomingust lähtudes annab küsimusele kõige lühema vastuse üks Schopenhaueri tsitaat, mida Lindgren vahel kasutas oma raamatutest rääkides: „Kasutad tavalisi sõnu ja ütled ebatavalisi asju.“

Lena Törnqvist on raamatukoguhoidja ja kirjandusteadlane, kes töötanud aastakümneid Rootsi Lastekirjanduse Instituudis. Ta on uurinud Lindgreni loomingut ja pühendanud ligi kümme aastat kirjaniku arhiivi katalogiseerimisele Stockholmi Kuninglikus Raamatukogus.

End Pipi Pikksuka eakaaslaseks pidava Törnqvisti sõnul olid Lindgreni raamatud tema lapsepõlve enesestmõistetav osa, aga arhiivitöö kaudu laienes pilt märkimisväärselt, sest täiskasvanuna tekste lugedes tekib hoopis uus pilt uuel tasandil. Aastate jooksul on Lena Törnqvist kirjutanud mõned raamatud, pidanud arvukalt loenguid ja avaldanud artikleid Lindgrenist, samuti on ta jalutanud huvilistega kirjaniku radadel Stockholmis.

Raamatus „Kasutad tavalisi sõnu…Astrid Lindgreni keel“ toob autor lugejani oma tähelepanekud, mida ilmestavad tsitaadid Lindgreni teostest ja isiklikest kirjadest. Törnqvist puudutab paljusid teemasid, nagu 
näiteks keel, poliitika, soorollid, türannid, emalikud amatsoonid, armastus Stockholmi vastu ning aitab avada Lindgreni teoste sügavamaid kihte. Kuigi raamatu keskmes on kirjaniku looming, avaneb raamatu 
lehekülgedel lugejale Astrid Lindgren ka inimesena.

 Vestlusele järgneb peatselt eesti keeles ilmuva kirjaniku biograafia „Astrid Lindgren. Päev nagu elu“ (autor Jens Andersen, Koolibri 2017) lühiesitlus. „Päev nagu elu“ on esimene uus põhjamaine Astrid Lindgreni 
 biograafia pärast 40 aastat.

 Kirjandusõhtule on oodatud Astrid Lindgreni loomingu austajad ja lugejad, samuti kõik need,  kes kirjaniku loomingut  lastele tutvustavad, olgu nad tänased või tulevased õpetajad, lasteaednikud või lapsevanemad.

Allikas: Tartu Linnaraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Kohtuvad emakeele- ja kirjandusõpetuse uurijad kogu maailmast
• Kool lastekirjanduses, lastekirjandus koolis