Õpilasteaduse päev Merivälja Koolis: uuriti nii kopsumahtu kui Amazoni netikaubandust


Avaldaja:Madli Leikop25. Aprill 2017

Merivälja Koolis toimus 21. aprillil õpilasteaduse päev. „See oli meie esimene katsetus teha uurimistöid ka nooremates klassides,“ ütles õppealajuhataja Maiu Plumer. Nüüd võib öelda, et katsetus oli edukas.

Õpilasteaduse päev toimus kooli traditsioonilise teadusnädala raames: koolimaja oli viis päeva otsast otsani teadust täis, sest toimusid õpikojad ja põnevad katsed, kus vanemad õpilased juhendasid nooremaid.  

Uurimistööde ettekanneteks valmistuti hoolikalt. Kohal olid ka külalised Tallinna Reaalkoolist, Kalamaja Põhikoolist ja Järveotsa Gümnaasiumist, kes samuti oma uurimis- ja loovtöid tutvustasid.  

Pärast esimesi ettekandeid küsisin loodusainete õpetajalt Kadri Salurilt ning kooli õppealajuhatajalt Maiu Plumerilt esimesi muljeid. 

„Praegu esinesid 3. ja 4. klassi õpilased. Väga tublid esinejad, õpilased on sisulist tööd teinud. Ma väga hindan nende õpetajate tööd, kes õpilasi juhendasid. Oli näha, et õpilased vaimustusid uurimistööde tegemistest, neil oli huvitav. Klassides olid eelnevalt uurimistööde kaitsmised, seal käisid kuulamas ka lapsevanemad,“ sõnas Plumer. 

„Loodusteaduslikust vaatevinklist olid täiesti aktsepteeritava sisuga tööd. 10-aastane laps on teinud kopsumahu uuringu reaalselt töötava seadeldisega, või on uurinud keegi koeratõuge ja teinud täpset statistikat, minu meelest on see väga asjalik,“ kiitis ka Saluri. 

IMG_4056.JPG

Eesmärk, et kõik lapsed saaksid uurimusliku õppe kogemuse ja natuke aimu sellest, kuidas teadust tehakse, püstitati juba õppeaasta alguses. Õpetajad olid varmad uuega kaasa tulema ning otsustatigi, et III veerandi lõpuks on alates 2. klassist iga õpilane valmis saanud ühe uurimistöö. Nooremaid juhendasid klassiõpetajad ise, vanemaid aineõpetajad. Uurimis- või loovtöö on põhikooli lõpetamise eelduseks, nii et 8. klassis tuleb see teha kohustuslikus korras. Mida varasemas eas alustada, seda suurem on hiljem kogemus, kuidas teha hea, korrektne ja parimat hinnet vääriv uurimistöö. 

„2. klassid uurisid näiteks, mis linnud kus pesitsevad. 3. klassist alates oli teemavalik vaba. Õpilasteaduse päev on väljund tehtud tööle. Kuulajad esitasid uurimistööde autoritele väga asjalikke küsimusi. Ka nooremate teemad olid vanematele klassidele huvipakkuvad,“ sõnas Maiu Plumer. Kadri Saluri tõdes, et temal kui loodusainete õpetajal palju juhendamist ei olnud: noorematega tegelesid klassijuhatajad, 8. klassi õpilastest kahjuks keegi läbinisti loodusteaduslikku uurimust ei teinud. „Aga loodetavasti see muutub, on näha, et nooremates klassides on huvi looduse vastu suurem,“ ütles Saluri. 

IMG_4070.JPG

Uurimistööde teemad  katsid vist küll kõiki eluvaldkondi: määrati kopsumahtu ja uuriti koeratõuge, vaadeldi kohalikku loodust ning tehti tervislikke magustoite, küsitleti internetis ostlemise kohta ja jälgiti kakaoubade teekonda. Väljas olid ka poster-ettekanded. 

Uku Kõressaar Merivälja Kooli 8. klassist uuris Amazoni netikaubandust Eestis. Talle endale väga meeldib Amazon, just selle kujunemislugu: n-ö garaažifirmast (alustati raamatute online-müügiga) kõige väärtuslikumaks jaemüügiettevõtteks maailmas. „Tahan ise tulevikus äriga tegeleda, Amazon on minu suur iidol,“ ütles Uku. Uurimustöö käigus küsitles ta ligi 300 inimest (vastajaid 286). Vastanutest üle poolte olid kasutanaud Amazonist ostmise võimalust. „Ei ole tõsi, et Eesti inimesed ei kasuta Amazoni. Inimesed ei telliks sealt, kui Eestis oleksid valikuvõimalused olemas,“ tegi Uku järelduse. 

IMG_4057.JPG

Fred Harris Allas Merivälja Kooli 3. klassist uuris, kas mäger sobib lemmikloomaks. Teema valis ta seetõttu, et talle väga meeldivad loomad ja mäkra inimene tihti just ei kohta. Töö tarvis otsis ta infot raamatutest ja internetist. Ta tegi kokkuvõtte mägra eluviisi, elupaiga, toitumise, välimuse, käitumisviiside jm kohta. Järeldus: mäger sobiks lemmikloomaks ainult õues ja ainult siis, kui on piisavalt ruumi, et ta saaks oma käike kaevata. Positiivne on see, et mäger on suhteliselt kõigesööja ja talvel magab talveund, negatiivne see, et tal on väga teravad küüned ja sülle on mäkra keeruline võtta. 

„Väärtustame koolis kõiki õppeaineid, meil on ka väga head laulukoorid. Aga jah, loodusteadusele ja matemaatikale paneme natuke rohkem rõhku,“ ütles Maiu Plumer. „Oleme liitunud Eesti Teadusagentuuri teadus- ja tehnoloogiapaktiga, pakume koolis huvitegevusi, Mektorys käivad paljud õpilased. Lastel on suur tehnikahuvi, ja saadakse ka aru, et matemaatikata tehnikat ei õpi. Püüame anda võimalikult praktilist õpet. Rõhutame, et igaüks saab olla uurija ja igaüks oskab teha järeldusi.“ 

Autori fotod. 

Samal teemal: