Konverentsi korraldasid koostöös Tallinna Reaalkool ja Eesti Teadusagentuur. Esimene kord oldi koos 2015. aastal. Siis oli konverents pühendatud direktor Gunnar Polma mälestusele. Konverents oli osalejatele sedavõrd kasulik, et esimesele küsiti järge. Nüüd oli ettekannetes ja töötubades kolm rõhuasetust: kooli ja partnerite koostöö (partnerite kaasamine õppetöösse, õppekäigud, situatsioonipõhised ülesanded, muuseumiõpe); lõiming ja interdistsiplinaarsus (head näited ainetevahelisest koostööst ja integratsioonist), õpitulemuste hindamine (suunad välishindamises, loodusvaldkonna e-testid, kujundav hindamine).

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas oma tervituses, et Eesti hariduspoliitika on loomulik osa Euroopa hariduspoliitikast, ja mõlemas pööratakse suurt tähelepanu loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonna (LTT) ainete õpetamisele ning populariseerimisele üldhariduskoolis.

Ettekanded ja töötoas olidki kõik LTT valdkonna ainetega seotud. Ettekannetega esinesid  Pille Liblik Haridus- ja Teadusministeeriumist, Ülle Kikas Tartu Ülikoolist, Regina Multram ja Einar Rull SA Innovest, Terje Tuisk Eesti Teadusagentuurist, Piret Karu ja Tiina Talvi Tallinna Reaalkoolist,  Juhan Koppel teadussaatest „Rakett69“, Joonas Hellermaa ERRist jpt. 

Huviga kuulati kahte välisesinejat. Bart de Wolf Hollandist Sancta Maria Lütseumist tutvustas, kuidas nende õpilased õpivad keskkonda tundma vaatlusmeetodi abil ning kuidas lõimida geograafiat ja bioloogiat. „Bioloogia ja geograafia mõlema tuumaks on terviklik lähenemine süsteemile. Geograafid seostavad ühiskondlikke suhteid loodusliku keskkonnaga ning ammutavad selle jaoks materjali nii ajaloost kui majanduse printsiipidest. Bioloogid uurivad elu igal võimalikul mõõtmel molekulidest biosfäärini. Just selle laia haarde tõttu kulub Hollandis vähemalt viis aastat, et õpilased saaksid selgeks põhitõed,“ kirjutas Bart de Wolf oma ettekande tutvustuseks konverentsi kogumikus. 

Sancta Maria Lütseumis on bioloogia ja geograafia õpetamine kokku pandud ning tähelepanu on mõlema aine ühisel eesmärgil: õpetada noor maailma jälgima. Kõige olulisem pole mitte teadmiste omandamine, vaid kogemus, mis saadakse teadmiste omandamise käigus. Nii sündiski otsus korraldada õppereis Islandile. „Kõige olulisemateks märksõnadeks said seiklus, uudishimu ja hämmastumine,“ sõnas Bart de Wolf. Ka õhtusöögi valmistamine kuumaveeallikas võib olla selleks punktiks, kust tekib huvi teaduse vastu.

Päivi Kousa (Maunulan yhteiskoulu, Helsingin matematiikkalukio) ettekande teema oli „Muutustest hindamises Soome 2016. aasta riikliku õppekava järgi“. Praegune Soome riiklik õppekava gümnaasiumitele jõustus 2016 augustis ning sellel on rõhk õpilase pideval ja mitmekesisel hindamisel. Numbriline hindamine on üks võimalus, aga mitte ainus. Oluline on tagasisidestamine. Päivi Kousa sõnas, et kui varem andsid hinnanguid õpetajad, siis nüüd pööratakse tähelepanu õpilase enesehinnangule, oskusele oma tulemusi analüüsida. Ta tõdes, et keskmise tasemega õpilane tugevas koolis on parem variant kui nõrk õpilane nõrgas koolis, ehkki võib tunduda, et viimane saab ju kenasti hakkama. Keskkond mõjutab õpilast pingutama ja nii saab ta paremad tulemused. 

Päivi Kousa sõnul tuleb õpetajatel mõista, et uus lähenemine õpilaste hindamisele tähendab uut õppimisprotsessi ka neile endale. Kuna Soome koolides puudub välishindamise süsteem, siis tähendab see koolidele tõhusamat sisehindamist – enda töö ja eesmärkide hindamine.

Konverentsi teisel päeval sai täiendada ainealaseid teadmisi ligi 30 töötoas: arvutipõhine statistika, õppeprogrammid Tallinna Loomaaias, õpilaste individuaalse arengu ja erihuvide toetamine muuseumis, uued teadushuviringi näidisõppekavad, kujundav hindamine, interaktiivsed kaardirakendused jpm. 

Samal teemal:

• Reaalkoolis räägiti loodusainete õpetamisest meil ja mujal