Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja neljateistkümnendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu ja senati liikmed, valdkondade  ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-posti aadressil rektor@ut.ee.

Eelmistel aastatel esitatud isikuid ei arvata automaatselt auhinna saaja kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada korduvalt.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. 

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasist taies pidulikult üle rahvusülikooli 98. aastapäeval 1. detsembril 2017 Tartu ülikooli aulas. 

Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton ning lavastaja ja operaator Andres Sööt. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: TÜ, Andres Tennus. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna sai Andres Sööt
• Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna sai Arvo Valton

HITSA toel osalevad eesti õpetajad alates 2015. aastast Erasmus+ projektis Open Discovery of STEM Laboratories (ODL), mis aitab tõsta õpetajate teadlikkust virtuaal- ja kauglaboritest ning tutvustab võimalusi nende kasutuselevõtuks teadus-, tehnoloogia- ning inseneriainete ja matemaatika ehk STEM-ainete õpetamisel. 

Projekti raames on valminud veebikeskkond, kus saab luua väikesele õpperühmale suunatud avatud veebikursuseid ehk mikro-MOOCe. Nende loomisel saab kasutada muuhulgas näiteks virtuaal- ja kauglaboreid, mis lisavad kursustele interaktiivsust, aitavad õpilastel elulisi probleemülesandeid lahendada ning seeläbi ka huvi STEM-ainete vastu tõsta. Mikro-MOOCe saab kasutada nii klassiruumis õpetaja otsesel juhendamisel kui ka iseseisvas õppes. 

Projektis osaleb viis riiki, lisaks Eestile ka Leedu, Itaalia, Hispaania ja Kreeka. Kahe aasta jooksul on valminud mitmeid mikro-MOOCe, mis on tasuta kättesaadavad aadressil http://moocspace.odl.deusto.es/. Kursuste täismahus vaatamiseks on vajalik end kasutajaks registreerida. Kuigi keskkond on ingliskeelne, leiab sealt ka mitmeid eestikeelseid veebikursuseid. 

Igal õpetajal on võimalus ka ise oma mikro-MOOC luua, selleks tuleb alustada veebilehelt http://studio.moocspace.odl.deusto.es/, kust leiab samm-sammulise juhendi kursuse loomiseks. 
Projekt on suunatud loodus- ja reaalainete õpetajatele ja kolmanda kooliastme ning gümnaasiumi õpilastele, kuid põnevaid avatud õppematerjale ja veebipõhiseid laboreid saavad kasutada ka kõik teised huvilised. 
Projektis osalenud õpetajad tutvustavad projektis valminud veebikursuste kasutamisvõimalusi STEM-ainetes 25. oktoobril Tallinna Reaalkoolis toimuval IKT sügiskonverentsil. 

Loe lähemalt: http://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/rahvusvaheline-koostoo/mooc-odl.

Samal teemal:

• Kuidas teha MOOCe loodus- ja reaalainetes
• HITSA ja Tartu Ülikooli veebikursus "MOOC - miks, kellele ja kuidas?"

„Oma töös näeme meie igapäevaselt, kuidas koolid ootavad külalisõpetajaid erinevatel teemadel koolitunde rikastama, kuid kui keeruline on vahel külalisõpetajatel jõuda näiteks väiksematesse maapiirkondadesse. E-külalistunnid on üheks võimalikuks lahenduseks,“ rääkis Tagasi Kooli tegevjuht Teibi Torm, kuidas tekkis mõte kinkida riigi 100. sünnipäevaks koolinoortele 100 e-külalistundi.

"EV100 sünnipäeva kingitustega oleme suunanud pilgud tulevikku. Kingitused annavad inimestele võimaluse korda saata midagi sellist, mis neile endile päriselt korda läheb ja Eesti elu siin paremaks muudab. Need sada e-külalistundi, mis toimuvad selle õppeaasta jooksul, ongi hea näide ühest kingitusest. Ja kõik õpilased, kes nendes tundides osalevad, on kingitusest osa saajad," sõnas EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe.

Tagasi Kooli nõukogu liige ja Swedbanki klienditeenuste juhi Ede Raagmetsa sõnul on e-külalistunnid järgmine näide eestlaste oskusest tehnoloogia enda kasuks tööle panna. „Nutimaailm ja sotsiaalmeedia on tähtsal kohal noorte elus. E-külalistundide formaat pakub väga head võimalust veelgi suurema hulga koolinoorte harimiseks,“ märkis Raagmets.

Tänase seisuga on e-külalistundi registreerunud 188 klassi üle Eesti, huvilisi ja osalejaid on igast maakonnast.

E-külalistund on Youtube´i otseülekandena toimuv 45-minutine koolitund, millest esimesed 15-20 minutit avab teemat külalisõpetaja ja 25-30 minutit toimub tund oma õpetaja juhendamisel. Külalisõpetaja ja üksteisega saavad nad live'i ajal Youtube'i jutuaknas ka vestelda ja küsimusi küsida. 

Igal kuul on e-külalistundidel oma teema ning külalisõpetajaid on igas kuus umbes 12-14. Septembris annavad tunni näiteks Ülle Madise, Rain Kooli, Maarja-Liisa Soe, veebruaris annab külalistunni president Kersti Kaljulaid.

E-külalistunnid aitab koolidesse tuua EV100, Swedbank Eesti, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Overall Eesti.

Allikas ja fotod: Tagasi Kooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Avati unikaalne tasuta õppeprogramm kutsekooli õpilastele
• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest

Konkursipäevade jooksul tutvustavad 38 riigi õpilaste riiklike teadustööde konkursside võitjad vanuses 14-20 stendiettekandega oma uurimistööde tulemusi. Kokku esitletakse 89 uurimistööd ja projekti – uut ja huvitavat saab teada inseneeria, bioloogia, keemia, keskkonna, meditsiini, materjali- ja arvutiteaduste, matemaatika ja füüsika ning sotsiaalteaduste valdkondades.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk sõnas, et  võimalust tuua konkurss Eestisse on oodatud ligi 15 aastat: „Väga kõrgetasemeline üritus pakub Eesti õpetajatele ja õpilastele unikaalset võimalust saada inspiratsiooni ja õppida teiste riikide noorte uurimistööde tegemise kogemusest.“

Loe lähemalt Eesti Teadusagentuuri kodulehelt!

Samal teemal:

• Noore uurija stipendiumikonkurss õpilastele
• Eesti Teadusagentuur korraldab Eesti eesistumise ajal teadus- ja arendusvaldkonnas kolme olulist sündmust viiest
• Algas üliõpilaste teadustööde konkurss

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak märkis kohtumist avades, et arhiivid üle Euroopa on loonud mitmeid digitaalseid teenuseid, mis vajavad pidevat arendamist. “Kui mõne arenduse saab teha iga riik eraldi, siis paljudel juhtudel on vajalik arutelu Euroopa tasandil,” sõnas Varrak. “Eesmärk on turvaliste digitaalsete lahenduste ja e-teenuste kättesaadavus inimestele kogu Euroopas.”

Eestis pakub Rahvusarhiiv e-teenuseid juba aastaid. Veebipõhine juurdepääs arhiiviainesele loodi 2005. aastal ning pärast seda on Rahvusarhiivi külastuste arv sajakordistunud. Üle 99% arhiivi külastustest ongi elektroonilised ning külastusi tehakse rohkem kui saja riigi serveritest.

Rahvusarhiiv on viimase kümnendi jooksul osalenud arvukates rahvusvahelistes e-arhiivinduse projektides. Näiteks loodi projekti APEx käigus 30 Euroopa riigi osalusel ühine veebipõhine juurdepääs Euroopa arhiiviainesele. Järgmise, E-ARK projektiga laiendati koostööd Euroopa arhiivide, ülikoolide ja ettevõtetega digiainese elektroonilise säilitamise küsimuste lahendamiseks. Käimasolev europrojekt „Kogukond kui mänguruum“ hõlmab arhiive ning teadus- ja õppeasutusi, kaasates kõiki huvigruppe ühisloome tegevustesse ja julgustades noori kasutama õppetöös visualiseeritud lahendusi ajaloo, keelte või sotsiaalteaduste õpingutes. 

Euroopa riigiarhivaaride seekordsel kohtumisel tulevad arutlusele e-arhiveerimise teemad, eeskätt praktilise koostöö küsimused, samuti arhiiviteenuste tegevusjuhendi andmekaitset käsitlevate läbirääkimiste tulemused. Ettekannetes antakse ülevaade e-Eestist, E-ARK projekti kogemusest ning endist Jugoslaaviat hõlmava arhiiviainese digiteerimise seisust.

Euroopa riigiarhivaaride ja arhiivigrupi kohtumine toimub Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames ning selle korraldab Rahvusarhiiv. Laupäeval külastavad Euroopa arhiivide esindajad Rahvusarhiivi Noora maja Tartus.

Allikas: HTMi pressiteade.

Tervete eluväärtuste kujundamine aitab kaasa töötaja tööturul püsimisele ning konkurentsivõime säilitamisele, õpetaja rolli tunnustamisele. Konverentsi eesmärk on jagada  õpetajatele informatsiooni ja praktilisi nõuandeid.

Ootame üritusele osalema kõiki lastega tegelevaid spetsialiste  üle Eestimaa:

• lasteasutuste  juhid, pedagoogid, kasvatajad, tervishoiutöötajad, eripedagoogid 

• noorsootöötajad, laste ja noortega tegelevad spetsialistid, sotsiaaltöötajad

• riigiametnikud ja kohaliku omavalitsuse spetsialistid

• kutseharidust omandavad õpilased ja üliõpilased

Eelregistreerime  on avatud 22.09 – 15.11.2017 või kuni kohtade täitumiseni

Info: www.terveelukompass.eu

eTwinningu nädalatel osalemiseks tuleb end eTwinningu kasutajaks registreerida. 

21. septembril kell 18 toimub veebiseminari "Inclusion: every learner matters, and matters equally" (vabas tõlkes: "Kaasamine: kõik õpilased on olulised").

25. septembril kell 19 toimub veebiseminar, kus tutvustatakse kaasamise teemalisi eTwinningu projekte.

Ideede ammutamiseks  ja projektipartnerite leidmiseks toimub kaks rahvusavahelist projektiideede laata: 26. septembri kell 19 (õpilased vanuses 7-14) ja  28. septembril kell 19 (õpilased vanuses 15-18).

Toimub kolm saksakeelset veebiseminari „Mit eTwinning Europa in die Schule holen“:

22. septembril kell 18.30 https://goo.gl/YhzjnG

6. oktoobril kell 17.00 https://goo.gl/ZMwtCL

12. oktoobril kell 22.00 https://goo.gl/ttxsje

Kui sõlmite kaasamise teemalise projekti ja lisate projektikirjeldusse #eTwinclusion, võite võita tahvelarvuti. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kaasa kolleeg eTwinningusse!
• eTwinningu rahvusvaheline kontaktseminar Horvaatias: töised päevad südasuvises soojuses
• Selgunud on tänavused parimad eTwinningu projektid
• Ükskord tuleb auhind niikuinii!

Konverentsi korraldasid koostöös Tallinna Reaalkool ja Eesti Teadusagentuur. Esimene kord oldi koos 2015. aastal. Siis oli konverents pühendatud direktor Gunnar Polma mälestusele. Konverents oli osalejatele sedavõrd kasulik, et esimesele küsiti järge. Nüüd oli ettekannetes ja töötubades kolm rõhuasetust: kooli ja partnerite koostöö (partnerite kaasamine õppetöösse, õppekäigud, situatsioonipõhised ülesanded, muuseumiõpe); lõiming ja interdistsiplinaarsus (head näited ainetevahelisest koostööst ja integratsioonist), õpitulemuste hindamine (suunad välishindamises, loodusvaldkonna e-testid, kujundav hindamine).

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas oma tervituses, et Eesti hariduspoliitika on loomulik osa Euroopa hariduspoliitikast, ja mõlemas pööratakse suurt tähelepanu loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonna (LTT) ainete õpetamisele ning populariseerimisele üldhariduskoolis.

Ettekanded ja töötoas olidki kõik LTT valdkonna ainetega seotud. Ettekannetega esinesid  Pille Liblik Haridus- ja Teadusministeeriumist, Ülle Kikas Tartu Ülikoolist, Regina Multram ja Einar Rull SA Innovest, Terje Tuisk Eesti Teadusagentuurist, Piret Karu ja Tiina Talvi Tallinna Reaalkoolist,  Juhan Koppel teadussaatest „Rakett69“, Joonas Hellermaa ERRist jpt. 

Huviga kuulati kahte välisesinejat. Bart de Wolf Hollandist Sancta Maria Lütseumist tutvustas, kuidas nende õpilased õpivad keskkonda tundma vaatlusmeetodi abil ning kuidas lõimida geograafiat ja bioloogiat. „Bioloogia ja geograafia mõlema tuumaks on terviklik lähenemine süsteemile. Geograafid seostavad ühiskondlikke suhteid loodusliku keskkonnaga ning ammutavad selle jaoks materjali nii ajaloost kui majanduse printsiipidest. Bioloogid uurivad elu igal võimalikul mõõtmel molekulidest biosfäärini. Just selle laia haarde tõttu kulub Hollandis vähemalt viis aastat, et õpilased saaksid selgeks põhitõed,“ kirjutas Bart de Wolf oma ettekande tutvustuseks konverentsi kogumikus. 

Sancta Maria Lütseumis on bioloogia ja geograafia õpetamine kokku pandud ning tähelepanu on mõlema aine ühisel eesmärgil: õpetada noor maailma jälgima. Kõige olulisem pole mitte teadmiste omandamine, vaid kogemus, mis saadakse teadmiste omandamise käigus. Nii sündiski otsus korraldada õppereis Islandile. „Kõige olulisemateks märksõnadeks said seiklus, uudishimu ja hämmastumine,“ sõnas Bart de Wolf. Ka õhtusöögi valmistamine kuumaveeallikas võib olla selleks punktiks, kust tekib huvi teaduse vastu.

Päivi Kousa (Maunulan yhteiskoulu, Helsingin matematiikkalukio) ettekande teema oli „Muutustest hindamises Soome 2016. aasta riikliku õppekava järgi“. Praegune Soome riiklik õppekava gümnaasiumitele jõustus 2016 augustis ning sellel on rõhk õpilase pideval ja mitmekesisel hindamisel. Numbriline hindamine on üks võimalus, aga mitte ainus. Oluline on tagasisidestamine. Päivi Kousa sõnas, et kui varem andsid hinnanguid õpetajad, siis nüüd pööratakse tähelepanu õpilase enesehinnangule, oskusele oma tulemusi analüüsida. Ta tõdes, et keskmise tasemega õpilane tugevas koolis on parem variant kui nõrk õpilane nõrgas koolis, ehkki võib tunduda, et viimane saab ju kenasti hakkama. Keskkond mõjutab õpilast pingutama ja nii saab ta paremad tulemused. 

Päivi Kousa sõnul tuleb õpetajatel mõista, et uus lähenemine õpilaste hindamisele tähendab uut õppimisprotsessi ka neile endale. Kuna Soome koolides puudub välishindamise süsteem, siis tähendab see koolidele tõhusamat sisehindamist – enda töö ja eesmärkide hindamine.

Konverentsi teisel päeval sai täiendada ainealaseid teadmisi ligi 30 töötoas: arvutipõhine statistika, õppeprogrammid Tallinna Loomaaias, õpilaste individuaalse arengu ja erihuvide toetamine muuseumis, uued teadushuviringi näidisõppekavad, kujundav hindamine, interaktiivsed kaardirakendused jpm. 

Samal teemal:

• Reaalkoolis räägiti loodusainete õpetamisest meil ja mujal

Hea õpetaja!

Kui tegeled oma koolis 8.-11. klassi noortega, siis ole hea suuna neist teadushuvilisemad noore uurija stipendiumikonkursile! 

Noore uurija stipendiumikonkursile on oodatud kandideerima 8.-11. klasside teadushuvilised noored, kes soovivad oma uurimistöö tegemisel saada abi teadlasest juhendajalt.

Konkursi lõpptähtaeg on 16. oktoober 2017!

Kandideerida saab kas üksi või kuni kolmeliikmelise meeskonnaga. Stipendium pakub õpilasele ja tema juhendajale nii korralduslikku kui rahalist tuge:  aitab lapsel leida teadlasest juhendaja ning toetab uurimistööks vajalike juhendamis- ja muude kulude katmisel. 

Konkurss toimub kord aastas.

Noorte uurijate väljavalimisel peame oluliseks, et õpilased oleksid Eesti eri paigust ja plaanitavate uurimistööde teemad kataksid erinevaid valdkondi. Eriti julgustame osalema suurtest keskustest väljaspool elavaid õpilasi.  

Noore uurija stipendiumi konkurss toimub juba seitsmendat aastat ja selle aja jooksul on õpilased uurinud palju põnevat alates näiteks luulekogudest ja lõpetades õhu ammoniaagi- ja vere glükoosisisaldusega. Uurimistöid on edukalt kaitstud oma koolis ja need on pälvinud auhindu riiklikel konkurssidel.

Noorte uurijate kogemustest uurimistööde tegemisel saab lähemalt lugeda portaalist miks.ee.

Konkursi veebileht

Lisainfo:

Sirli Taniloo

Eesti Teadusagentuur

tel 7317 347; 5260 562

e-post: sirli.taniloo@etag.ee

Samal teemal:

• Noore õpetlase stipendium anti üle 20 noorele
• Õpilasteaduse päev Merivälja Koolis: uuriti nii kopsumahtu kui Amazoni netikaubandust

Konverentsi peaesinejateks olid rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased, kes tutvustasid hiljutiste haridusuuringute tulemusi. Utrechti Ülikooli hariduspsühholoogia professor P. Robert-Jan Simons rääkis õppimisega seotud mõttemustritest. “Tulevik toob meile rohkem õppimist, aga ka erinevad ja uued õppimise tulemused. Uuringud näitavad, et arengu-uskumusega õpilased saavutavad paremaid tulemusi,” ütles professor Simons.

Londoni Ülikooli kognitiivse neuroteaduse professor Michael S. C. Thomas selgitas, kuidas hariduslik neuroteadus saab toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist. “Kui mõistame, kuidas aju töötab, saame ka õppimisest paremini aru, kuigi õppimine on ainult üks osa haridusest,” märkis professor Thomas. Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia professor Eve Kikas tõi näiteid Eesti haridusuuringutest ja tõstis esile uuringutulemusi, mis näitavad, et kõige enam toetavad õppimist lapsekesksed õpetamispraktikad.

Loe lähemalt ja vaata konverentsi videosalvestust HTMi kodulehelt. 

Allikas: HTMi koduleht. 

Samal teemal:

• Euroopa Liidu haridusjuhid arutavad Tallinnas koolide ja õpetamise nüüdisajastamist
• Balti riikide haridusministrid arutavad haridus- ja teadusvaldkonna koostööd ning eesistumist
• Minister Mailis Reps: Euroopa Liidu eesistumine on võimalus näidata Eesti tugevust