Lastele kingiti 16 000 Laste Vabariigi passi, mis annavad järgmise aasta lõpuni soodsama sissepääsu kümnetesse kultuuriasutustesse, 75 korda mängiti Kätlin Vainola etendust „Kõige parem kingitus“ ning läbi viidi 254 töötuba. Suvi kinnitas, et mängida ja lustida saab iga ilmaga!

Laste Vabariigi idee autori, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soone sõnul võib elamustuuri igati kordaläinuks lugeda. „Laste Vabariigi mõte oli viia killuke Eesti lastekultuurist igasse maakonda, ja just väikestesse paikadesse, ning teha seda viisil, mis kõnetaks ja kutsuks tegutsema nii väikeseid kui ka suuri. Koos heade partneritega, keda oli kokku üle paarisaja, valmis terviklik ja mitmekesine, just lapse huvide ja oskustega arvestav mänguala ja programm,“ rääkis Triin Soone. „Eesti lapsed tahavad ja oskavad mängida, nad on nutikad, loovad ja uudishimulikud. Suurim tänu oli see, kui Laste Vabariigist ei lahkutud enne päeva lõppu ning juba peeti plaani, kus õnnestuks veel kohtuda,“ rääkis Triin Soone.

Laste Vabariigi kultuuriprogrammi andsid lisaks näitlejatele, mänguala loojatele ja töötubade tegijatele oma osa ka ligi 2000 last üle Eesti, kes Laste Vabariigi laval üles astusid. Mitmest paigast saatsid lapsed ja noored ka video, miks just nende linnas või külas on hea kasvada. Elamustuur sündis kõikjal koostöös kohalike inimestega, põhipartneriks oli Eesti Avatud Noortekeskuste võrgustik.

Laste Vabariigi produtsent, laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Kask: „Laste Vabariik andis kogemuse, kuidas koos kogukondade ja partnerasutustega üle Eesti luua midagi suurt ja enneolematut. Laste ja noorte ehedad etteasted pakkusid palju rõõmu ning tõestasid, et kõikjal Eestis on lastel võimalus osa saada laulust, tantsust, pillimängust ning neid suunavad ja juhendavad tõelised oma ala entusiastid. Päeva õnnestumisse andsid igal pool oma osa ka noored vabatahtlikud, kes panustasid üheskoos üle 2000 töötunni."

Laste Vabariik sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna koostöös, et viia Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidu võimalikult paljude lasteni üle Eesti. EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa: "Laste Vabariik oli tõeline laste pidu  – täis naeru, nalja ja mängu. Just nii nagu üks õige sünnipäevapidu olema peab. Samal ajal räägiti meile lugu saja-aastasest Eesti Vabariigist, omariikluse olulisusest, meie keelest ja kultuurist. Nii kujundas Laste Vabariik ka laste teadmisi ja pilti oma kodumaast."

Laste Vabariik numbrites: 5 kuud, 7000 km, 53 sihtkohta, 61 Laste Vabariigi päeva, 75 etendust, 252 töötuba, 30 120 külastajat, 16 000 Laste Vabariigi passi, 1980 kohalikku esinejat, 415 vabatahtlikku.

Laste Vabariigi aitasid teele EV100, Silberauto, Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Avatud Noortekeskuste Ühendus, RGB ja Büroodisain. Elamustuuril osalesid paljud muuseumid, elamuskeskused, maa- ja omavalitsused, ettevõtted ja head koostööpartnerid üle Eesti.

2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta. Teema-aasta on ellu kutsunud Kultuuriministeerium ja selle läbiviimist koordineerib Eesti Lastekirjanduse keskus. 

Allikas: laste ja noorte kultuuriaasta info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Elamustuur Laste Vabariik alustas oma teekonda Põltsamaal

Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum korraldab 2016/17. õppeaastal õpilastele kooliajalooteemalise uurimistööde võistluse. Esitada võib ka eelmisel, 2015/16. õppeaastal valminud töid, kui need ei osalenud EPAM-i poolt korraldatud analoogilisel õpilastööde võistlusel 2016. aastal. 

Võistlusest võivad osa võtta kõik koolinoored, nii individuaalselt kui ühiselt. Oodatud on nii kirjalikud uurimistööd kui ka uurimusliku taustaga videolahendused.

Võistluse eesmärgiks on jäädvustada nii viimaste aastate muutusi meie haridusmaastikul kui ka varasemat hariduslugu, samuti Eestist pärit õpilaste käekäiku välisriikide koolides. Võistluse täpse juhendi leiab siit:  

Muuseum tänab kõiki esimeses voorus võistlustöid esitanud koole. Žürii teeb oma otsuse oktoobris. Tänuüritus-pidulik lõppkonverents toimub 2. novembril 2017.Täpsem info: Ene Luka, TLÜ Pedagoogika Arhiivmuuseumi haridusloo spetsialist, tel 665 34 61; e-post eneluka@tlu.ee.

Allikas: Pedagoogika Arhiivmuuseumi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Pärandivaderite algatus kutsub õpilasi Eestile kingitusi tegema
• Mõisakoolid ootavad õppekäikudele
• Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassi õpilased tegid ajaloofilme

Samas näitab ülevaade, et hoolimata väikestest klassidest ja õpetajate palgataseme lähenemisest kõrgharidusega spetsialistide tasemele ei ole õpetaja amet Eesti noorte seas populaarne. Vaid 6% üliõpilastest asub õppima hariduse valdkonda, mis on väiksem 9%-st OECD keskmisest. Eesti  õpetajaskond vananeb, kuna ligi pooled algklasside, põhikooli ja keskkooliõpetajatest on üle 50aastased, millega oleme Itaalia järel teisel kohal OECD riikide seas.

Minister Mailis Reps tõi välja, et kui üldhariduskoolide õpetajate töötasu on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, siis lasteaiaõpetajate palk on siiani jäänud vaeslapse rolli. "Selleks, et õpetajaamet muutuks andekatele noortele arvestatavaks karjäärivalikuks, on kahtlemata oluline muude meetmete seas ka õpetajate palgatõusuga jätkata," sõnas Reps. "Lisaks aitame jõuliselt järele lasteaiaõpetajate palkasid, et viia need samale tasemele kooliõpetajate töötasuga," lisas Reps.

Võrdsed võimalused kõigil haridustasemetel

OECD hinnangul on Eesti haridussüsteemi üheks tugevuseks võrdsete võimaluste tagamine kõigil haridustasemetel. Sarnaselt Põhjamaadele on meil palgaerinevused kõrg- ja keskharidusega täiskasvanute vahel rahvusvahelises võrdluses väikesed – kõrgharitud teenivad 24% enam keskharidusega töötajatest, mis on Rootsi järel madalaim palgaerinevus. Samuti ilmnes, et Eesti inimeste hõivatus tööturul on haridustasemete lõikes sarnane. "See kinnitab, et tööturul on hinnatud nii kutse- kui ka kõrgharidusega inimesed. Analüüsid näitavad ka, et iga järgmine haridustase ja koolis õpitud aasta suurendab inimeste sissetulekuid – õppimine tasub end ära," sõnas minister Reps.

Ülevaatest selgus, et Eestis ei ole kutsekeskharidus populaarne ning madal on ka nominaalajaga lõpetanute määr, kuigi lõpetanutel on head väljavaated tööturul.  "Kõik põhikooli lõpetajad peaksid olema võimelised õpinguid jätkama kas kutse- või üldkeskhariduse tasemel," rõhutas Mailis Reps. Ministri sõnul tuleb vähendada katkestajate hulka nii gümnaasiumides kui kutsekeskhariduses, mistõttu on ka algatatud diskussioon kohustusliku kooliea tõstmise ja gümnaasiumilävendi üle. "Tahame, et iga noor jõuaks eriala omandamiseni kas kutseõppeasutuses või gümnaasiumi lõpetamise järel kõrgkoolis, sest kõige nõrgemal positsioonil on tööturul just erialase ettevalmistuseta inimesed," ütles Reps.

Taust

Education at Glance on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. 
Education at a Glance 2017 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna. 
Sellel aastal koostas OECD kolmandat korda Eesti kohta pikema ülevaate. 
Education at a Glance analüüsib 35 OECD liikmesriigi ning lisaks Argentiina, Brasiilia, Costa Rica, Hiina, India, Indoneesia, Kolumbia, Leedu, Venemaa, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi haridussüsteeme. 
Täies pikkuses ülevaade on kättesaadav OECD kodulehel www.oecd.org.

Education at a Glance 2017 OECD INDICATORS 
Haridus lähivaates 2017 OECD näitajad (eestikeelne kokkuvõte) 
Eesti andmete ülevaade 
OECD slaidid 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Terje Lepp. HITSA seminar "Digimeister 2017: kätelkõnd" Rakveres augustis 2017. 

Samal teemal:

• Mida õppida, et tulevikuks jaguks ka tööd?
• PISA 2015 heaolu raport: Eesti kool tagab õpilastele suurepärased teadmised ning hirmuvaba õpikeskkonna
• Milline peaks olema nüüdisaegne õpetajakoolitus?

Seminaril otsime vastust küsimustele, mis on digipööre õppeasutuses, kellest või millest see algab ning mis toetab digipöörde läbiviimist. Arutleme, millest peaks alustama digipöörde kavandamisel, kuidas kaasata õpetajaid ning kui palju digipöörasust koolis üldse mõistlik on.

Lisaks ettekannetele toimub sel korral ka paneeldiskussioon, kus Kristi Vinter (Tallinna Ülikool), Andres Laisk (Saue Vallavalitsus), Vanessa Vorteil (TechSisters), Riin Saadjärv (Puhja Gümnaasium) ning Joosep Kään (Eesti Õpilasesinduste Liit) arutlevad teemal "Kas ja kuidas pöörasus nakkab?".

Seminarile on oodatud õpetajad, haridustehnoloogid, haridusasutuste juhid jt haridustöötajad kõikidelt haridusastmetelt. Pauside ajal on soovijatel võimalus ka läbi virtuaalreaalsuse prillide meie planeeti avastada.

Vaata kava ja registreeru seminarile!
 
Seminari pealkiri on inspireeritud Ilmar Tomuski raamatust „Digipöörane kool“.

Samal teemal:

• Võrgustik Võrgutab seminar "Muutunud õpikäsitus" toimub 16. märtsil
• Seminari "Võrgustik võrgutab" uued videod ja ettekanded nüüd veebis
• Kuidas luua digitaalset õppematerjali

Konkursi ehitustööde teostaja leidmiseks kuulutas Tartu Ülikool välja käesoleva aasta juunis ning septembriks on protsess jõudnud nii kaugele, et lepingule saab anda allkirjad ning täpsemaid uuendusi lähemalt tutvustada. Plaanis olevatest uuendustest annavad ülevaate Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, linnapea Urmas Klaas, TÜ akadeemilise spordiklubi juhatuse esimees Harry Lemberg ning riigihanke võitnud ehitusfirmade AS Tartu Ehitus ja KRC Ehitus OÜ esindajad. 

Koos uue multifunktsioonilise saaliga ehitatakse sporditeaduste ja füsioteraapia instituudile uus õppe- ja teadushoone. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhataja Priit Kaasiku sõnul mõjutab spordihoone juurdeehitus instituudi õppe- ja teadustööd väga olulisel määral. „Praegu on meil nii õppekavad kui ka laboratoorne tegevus eri hoonetes laiali ja seetõttu kannatab nii metoodiline koostöö teadustöö vallas kui tudengite sisuline osalemine instituudi elus. Eriti oluline on kaasaegse õppe- ja uurimiskeskkonna kujundamine füsioteraapia õppekavade tudengitele ja õppejõududele. Uus hoone loob reaalsed võimalused uurimis-metoodilise arsenali laiendamiseks nii alus- kui rakendusuuringute suunal,“ rääkis Kaasik.

Spordihoone ehitustööde maksumus on üle 10 miljoni euro. TÜ akadeemiline spordiklubi jätkab samas majas tegevust ka ehitustööde ajal. Uus multifunktsionaalne saal valmib 2018. a aprilli lõpuks. 2018. a novembri lõpuks valmib teaduskonna plokk ning rekonstrueeritakse vana pallisaal ja vana administratiivkorpuse osa. TÜ korvpallimeeskond saab tänu juurdeehitusele uue multifunktsionaalse kodusaali, kus lisaks spordiüritustele on võimalik korraldada ka konverentse, kontserte ning muid suurüritusi.
 
Lisaks lepingu allkirjastamisele astub 13. septembril esmakordselt avalikkuse ette uues koosseisus Tartu Ülikooli korvpalli esindusmeeskond. Esimesed kontrollkohtumised on uue peatreeneri Priit Vene käe all peetud ning ametlik hooaeg algab oktoobris. Üritusel tutvustatakse uusi mängijaid ning plaane-ootusi tulevaks hooajaks. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Ülikooli raamatukogu ehitustööd jätkuvad juba järgmisel nädalal

Keeleteemaline veebiviktoriin 5.–22. september

Viktoriin asub aadressil http://edlv.planet.ee/KP2017/, link on ka Tallinna Südalinna Kooli kodulehel. Vastuseid saab saata 22. septembrini. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja Samsungi tahvelarvuti. Väiksemaid preemiaid ja meeneid jagavad lastele Euroopa Komisjoni esindus ning Eestis tegutsevad välisriikide saatkonnad ja kultuuriesindused. Võitjate nimed ja õiged vastused pannakse viktoriini lehele üles Euroopa keeltepäeval, 26. septembril.

Lisainfo: Jana Laurend, jana.laurend@ec.europa.eu, tel 6264409

Keeltekohvik 26. septembril kell 16–19 Rahvusraamatukogu kohvikus Poogen (Tallinn, Tõnismägi 2)

Tänavusel keeltepäeval on kõik huvilised oodatud Rahvusraamatukogu kohvikusse Poogen, kus 15-minutilistes tasuta lühitundides on võimalik tutvuda 25 keelega:

araabia, eesti, gruusia, hiina, hispaania, hollandi, inglise, iiri, jaapani, kreeka, leedu, läti, norra, poola, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, soome, taani, tšehhi, türgi, ukraina, ungari, vene.

Kõigis keeltes toimub kaheksa tundi kas inglise või eesti keele baasil. Registreeruda pole vaja. Nende vahel, kes osalevad vähemalt kolme eri keele tunnis, loositakse välja Multilingua Keelekeskuse kinkekaart, millega saab tasuda vabalt valitud kursuste eest.

Ürituse leiate Euroopa Komisjoni esinduse kodulehelt  www.euroopaliit.ee (Üritused) ja Facebookist.

Lisainfo: Jana Laurend, jana.laurend@ec.europa.eu, tel 6264409

Euroopa keeltepäev püüab maailmarekordit

Kuni 30. septembrini Euroopa keeltepäeva kodulehel

Euroopa Nõukogu ja Euroopa Nüüdiskeelte Keskus kutsuvad kõiki keelehuvilisi filmima lühikese video teemal „Ma armastan keeli, sest…“. Eesmärgiks on koguda rekordiline arv videoklippe võimalikult paljudest riikidest.

Video võib olla mis tahes keeles ja mis tahes keelest. Video võib teha üksi, grupiga, terve klassiga jne, kasutades sõnumi edastamiseks laulu, tantsu, sosinat, kirjutusi, pilte, käelisi tegevusi ja muid väljendusviise. Video soovituslik pikkus on 10–20 sekundit (filmitud horisontaalvaates). 

Video saab 30. septembrini üles laadida Euroopa keeltepäeva kodulehel. Kodulehe kalendrisse saate lisada ka teisi keeltepäeva tegevusi, mida 26. septembri puhul planeerite. Haridus- ja Teadusministeerium jagab 26. septembri eel ka keeltepäeva meeneid.

Lisainfo: Pille Põiklik, pille.poiklik@hm.ee, tel 735 0223

Tõlkevõistlus JUVENES TRANSLATORES
 
Alates 1. septembrist saavad koolid taas registreeruda võistlusele Juvenes Translatores, mis on Euroopa Komisjoni iga-aastane tõlkevõistlus 17-aastastele kooliõpilastele. 
2017. aasta võistlus toimub 23. novembril ning sellel saavad osaleda 2000. aastal sündinud õpilased. Võitjad (üks igast liikmesriigist) saavad auhinnaks kolmepäevase reisi Brüsselisse.
Täpsemad juhised võistluse kodulehel: http://ec.europa.eu/translatores/index_et.htm. Registreeruda saab kuni 20. oktoobrini.

Lisainfo: Jana Laurend, jana.laurend@ec.europa.eu, tel 6264409

Allikas: Euroopa Komisjoni Eesti Esindus.

Samal teemal:

• Euroopa Komisjon kutsub noori taas tõlkevõistlusele
• Euroopa Liidu teadusministrid arutavad Tallinnas teaduse ja innovatsiooni mõju

Islami ajalugu Euroopas ulatub 8. sajandisse. Araabia kevade revolutsioonilised sündmused, kodusõjad, Islamiriik aga ka PõhjaAafrika majanduslikud, sotsiaalsed ja demograafilised kriisid on kulmineerunud Euroopa jaoks suurte põgenike lainega. Euroopa on olukorras, kus lisaks põgenike abistamisele tegeletakse uute õiguslike ja sotsiaalsete probleemidega. Sekulaarne Euroopa kõneleb religioossetest probleemidest, spetsiifilisemalt islami religiooni „väljakutsetest“ sekulaarses ja avatud ühiskonnas. Moslemite kui religioosse vähemuse kaitse toob paljudes esile hirmu Euroopa sekulaarsuse kõikumise ees.  

„On õige aeg arutada meie sekulaarse ühiskonna ja islami kultuuri ja religiooni erinevusi ja väljakutseid ning küsida, kuidas me saame üksteise erinevusi arvestades koos elada,“ rääkis sümpoosioni sisust TÜ Aasia keskuse juhataja Elo Süld. 

Rahvusvaheline sümpoosion “Islam in Europe: Challenges of Diversity and Ways to Coexistence” toimub koostöös  TÜ Aasia keskusega, TÜ usuteaduskonnaga, TÜ õigusteaduskonnaga, TÜ kultuuride ja kunstide doktorikooliga (ASTRA programm) ning üritust toetab ka Sihtasutus Anna Lindh. 

Sümpoosionil osalevad õigusteadlased ja religiooniteadlased nii Euroopast kui islamimaadest.

Allikas: TÜ pressiteade. 

"Töövarjupäeva eesmärk on anda aimdus, kuidas koolis õpitavad teadmised tööle asudes rakendust leiavad. Tihti aga arvatakse, et 7.-9. klassi noortel on oma vanuses selle kogemuse saamiseks veel liialt vara,“ tõdeb Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärispetsialist Marja-Liisa Vaiksalu, lisades, et nii see siiski pole. „Põhikooli lõpuklassid on just paras aeg töö- ja ametimaailmaga tutvuma hakkamiseks, ka seetõttu, et esimesed valikud seisavadki noortel ees juba 9. klassi lõpul. Soovime noori julgustada avastama ka neid ameteid, millest nad enne pole kuulnud või mida kaalunud,“ ütleb ta. 

Kandideerida saab enam kui 160 Tallinnas ja Harjumaal töötava ametiesindaja töövarjuks ning esindatud on kõik eluvaldkonnad: olgu selleks siis ämmaemand, päästekomando pealik, nahameister, pakirobotite insener, rongijuht, linnaosa vanem, siseministeeriumi uimasti poliitika nõunik või sotsiaalmeediaspetsialist, kelle näol on ühtlasi tegu ka tuntud noore blogijaga. Need on vaid käputäis ametiesindajatest, kes soovivad noorte arengusse panustada neile töömaailma tutvustades.

Kandideerida on võimalik 1. oktoobrini ja selleks on vaja täita registreerimisvorm Innove kodulehel. Lisainfo ürituse kohta, näpunäited edukaks kandideerimiseks ning erinevate ametite tutvustused ilmuvad töövarjupäeva ürituse alla Facebookis. 

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Karjäärinõustaja annab koolilõpetajale enne ülikooli astumist viis nõuannet
• Eestis toimiv tugiteenuste süsteem meelitas siia praktikale Saksamaa tulevased karjäärispetsialistid

Veeralli  eesmärk on jäljendada paadiralli sarnast kaasahaaravat ja vaatemängulist võistlust. 12. septembril kell 16 on võistlejad oma robotitega Tallinnas Sadama tänaval Tallinki kontori basseini juures, et panna proovile, kelle robot on tegijam. Oluline on jõuda ühest basseini otsast teise ilma viperusteta. Päris võistlustel on loomulikult reeglid karmimad, kuid alustame lihtsamast, robot peab püsima vee peal, jõudma finišisse, ületades mõned teele pandud takistused.

“Robotex on sellel aastal rahvusvahelisem ja mitmekesisem kui eales varem. Veeralli on kindlasti üks omanäolisemaid võistlusi, mis ühelt poolt on huvitav kõikidele pealtvaatajatele ning teiselt poolt pakub päris korralikku väljakutset kõikidele nendele talentidele, keda me üle maailma sellel aastal Robotexile ootame,” kommenteerib Robotexi projektijuht Ave Laas Tallinki Veeralli võistlust.

„Tehniline areng, innovatsioon, uued lahendused, mis võtavad kokku Robotexil toimuva, on võtmesõnad, mis iseloomustavad ka Tallinkit ja meie tulevikusuunda. Seetõttu on meil hea meel toetada Robotexi Veerallit ning mitmeid teisi projekte, mis tutvustavad Eesti innovaatilisust laiemale maailmale ning edendavad koostööd tuleviku inseneride ja tänaste Eesti ettevõtete vahel,“ lisab omalt poolt Tallink Grupi müügi- ja turundusjuht Margus Hunt.  

Robotex 2017 toimub 24.-26. novembrini, esmakordselt Pirital Näituste Messikeskuses, ning nagu ikka saavad külastajad kolme päeva jooksul osa robotivõistlusest, tehnoloogianäitusest, konverentsist ja töötubadest.

Sel aastal ootab Robotex üle 20 000 külastaja, 2500 osavõtja ning 1300 robotit, kavas on üle 20 robotivõistluse.

Robotex on hetkel Euroopa suurim robootikasündmus, kuid Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks soovitakse jõuda sel aastal maailma suurimaks robootikasündmuseks.

Robotex toimub koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga. Tegemist on tehnoloogiaalase kogupereüritusega, kus on tegevusi nii igas vanuses võistlejale, pealtvaatajale kui ka huvilisele.

2016. aasta Veeralli võistluse videoklipp:
https://www.youtube.com/watch?v=FGTyBXe6GtM

Toetajad ja partnerid: 

Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Riigikantselei, CDP Technologies, Duroc Machine Tool OÜ, SA Tehnopol, Ensto Ensek, Stoneridge, Interflux, Merinvest, Proekspert, Harju Elekter, Oomipood, Flir, Ldiamon, Defendec, Rantelon, Perel Eesti, E-Service, Kentarius, Baltflex, Metaprint, Oshino, Toftan, Vendomar, Abplanalp, Tallink, FinEst Steel, Viking Motors, YEInternational, PKC Group, Makeblock Co., Norma, VEX, Artec Design, Baasjaam, InsPlay, Elfa Distrelec, Hansab, M-Partner, Digipurk OÜ.

Allikas ja foto: Robotexi pressiteade. 

Samal teemal:

• Alusta kooliaastat robootikaga!
• Euroopa suurim robotivõistlus Robotex tuleb taas
• Ozobotid sumisesid Robotexil lastega võidu