Oma idee elluviimiseks tuleb kokku panna meeskond loojatest, progejatest, disaineritest, ettevõtjatest ja entusiastidest. Osalejate käsutuses on kogu BFMi maja, kogenud juhendajad (Microsoftist, Hypesterist, Telliskivi Loomelinnakust, Eesti Äriinglite Assotsiatsioonist, Jobbaticalist ja mujalt), tehnika, praktikud ja 48 tundi, et töötada välja ja esitleda žüriile oma unikaalne lahendus. Vaata lähemalt TLÜ kodulehelt!

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Loomehäki võitis kunstiteoste seletaja
• Tallinna Ülikoolis tulemas rahvusvaheline loomehäkk hariduse, tervise ja turismi vallas
• Augusti lõpus tuleb teine suur Loomehäkk

Lexus on aastaid toetanud erinevaid disainiprojekte üle maailma ning sel aastal otsustati toetada ka Eestis disaini populariseerimist noorte seas. Selle tarbeks saadeti kõigi proovisõidu teinud klientide poolt koolidesse Red Doti raamatukomplektid, mis kujutavad endast aastate 2016–2017 maailma parimate disainitööde ülevaadet ja kus selgitusi jagavad tööde autorid.

Kokku jagati välja 290 Red Doti raamatukomplekti, mis omakorda koosnevad neljast 360–570-leheküljelisest raamatust, kuhu on koondatud viimase kahe aasta jooksul maailma mainekaima disainiauhinna Red Dot pälvinud tooted. Põhiliste teemadena igapäevaelu tegevuste, nautimise ja töötamisega seotud disaini käsitlevad raamatud sisaldavad ka intervjuusid oma valdkonna tippdisaineritega, toodete pilte ja tutvustusi. Balti riikides jagati kampaania jooksul välja vastavalt Eestisse 228, Lätti 436 ja Leetu 496 raamatut.

Toyota Balticu Lexuse ärivaldkonna juhi Raigo Kaseoru sõnul võib kampaania tulemustega enam kui rahule jääda.

„Meie plaan oli viia noorteni arusaamine, et disain ei tähenda ainult ilusat väljanägemist, vaid ka hästitoimivat ja funktsionaalset sisu,” ütles Kaseorg. „Saame öelda, et see on ka õnnestunud, sest laiali sai jagatud lausa 290 raamatukomplekti ehk 1160 raamatut. Usume, et noored saavad sealt uusi mõtteid, millega luua suuri asju ja muuta maailma. Ühtlasi saime koolidelt positiivset tagasisidet ning mitmed koolid üle Baltikumi võtsid ise ühendust, uurides, kuidas on võimalik saada raamatuid, et neid tundides kasutada.”

„Kuna kvaliteetne disain mängib Lexuse mudelite juures suurt rolli ning Lexus Design Awardsi kaudu on juba viimased neli aastat tunnustatud hulgaliselt tulevikulootusi kõikjalt maailmast, oli maailma mainekaima disainiauhinna Red Dot raamatute noortele jagamine ainuõige mõte,’’ sõnas Kaseorg. Red Doti võitjate hulka pääseda pole sugugi lihtne ning näiteks Eestist on seda suutnud vaid kuus toodet, viimasena disainkõlareid tootev Estelon.

„Eestis, Lätis ja Leedus on just viimastel aastatel kasvanud idufirmade populaarsus, mis ongi eelkõige aktiivsete noorte pärusmaa,” tõdes Kaseorg. „Sellegipoolest tuleb parema tuleviku rajamiseks mõista ja tunda ka juba loodut. Disainiauhinna Red Dot raamatud on selleks ideaalsed, kuna koondavad oma lehekülgedele parimad viimase aja näited kogu maailmast.”

Allikas ja foto: Lexuse pressiteade. 

Teadlastele on pikemat aega pakkunud huvi küsimus, miks varieerub taimelehtede suurus vastavalt laiuskraadile – alates väga väikestest lehtedest maakera poolustel ning lõpetades massiivsete lehtedega troopikas. Kuueteistkümnest teadlastest koosnevat meeskonda, mille liikmeks oli ka prof. Ülo Niinemets, juhtinud professor Ian Wright (Macquarie’ Ülikool, Austraalia) tõdes, et vastupidiselt seni levinud arvamusele, et suurimat rolli mängivad ainult vee kättesaadavus ja ülekuumenemise oht, on teiseks võtmeteguriks öine temperatuur ning lehtede oht saada külmakahjustusi.

Teadlased analüüsisid kokku enam kui 7600 taimeliigi lehti (sealhulgas kõiki Eesti puittaimeliikide lehti), ning saadud andmeid kõrvutati uue teooriaga. Selle tulemusel valmisid mudelid, mis võimaldavad päevast ülekuumenemise ning öist külmumise ohtu arvesse võttes ennustada maksimaalset võimalikku taimelehe suurust konkreetsetes kliimatingimustes. See on väga oluline teadmine, kuna lehe suurus määrab lehtede temperatuuri ja seega mõjutab otseselt kõikide temperatuurist sõltuvate bioloogiliste protsesside kiirust, kaasa arvatud taimede süsinikusidumise kiirust. Saadud uusi bioklimaatilisi seoseid kasutatakse üha täpsemate taimede levikumudelite loomiseks ning globaalsete süsinikusidumise mudelite täiendamiseks. See võimaldab ennustada, kuidas taimestik muutub nii kohalikul kui globaalsel tasandil kliimamuutuste korral ja kuidas taimestiku muutus omakorda mõjutab kliimat.

Eesti Maaülikooli teadusprorektori Ülle Jaakma sõnul on artikli avaldamine ajakirjas Science iga teadlase jaoks väga suur tunnustus. „Ülo Niinemetsa osalusel avaldatud teadustöö jõudmine ajakirja Science esikaanele on tunnustus ülikoolile ning inspireeriv ja motiveeriv kõigile noorteadlastele, kes oma karjääri alles kujundavad,“ sõnas ta. Prof. Ülo Niinemets kuulub 1% enim tsiteeritud teadlaste hulka maailmas.

Allikas: Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Maaülikoolis algas konkurss vabadele kohtadele magistriõppes
• Eesti Maaülikooli õppekavagrupid läbisid edukalt kvaliteedihindamise

Info edastas Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. 

Uus kooliaasta ongi käes! Ka Nutitund igasse kooli alustab oma teekonda EV100 sünnipäeva poole.
Septembris, kui kõik on uus, siis on paljudele ka uus pilveteenuste kasutamine. Ootame näiteid, kuidas õpilastega koostööd teete ja internetti oma teenustega enda heaks rakendate. Näiteks Telia soovitab, et kui lastel või endal ei ole veel e-maili või pilvepesa, siis Online.ee sobib selleks suurepäraselt.

Septembris loosime välja projektori AIRXEL AX400. 

Et osaleda loosimises, postita meie FB gruppi https://www.facebook.com/groups/nutitund/ järgmine info: kooli nimi, õpetaja nimi ja kontakt e-mail, klassi, tegevuse eesmärgi ja sisu lühikirjeldus (miks, millal, mida, kuidas, mis edasi) ning viis kuni kümme pilti või video. Samuti võib postitusse lisada hoopis lingi blogisse vms, kus soovitud info on esitatud.

Hindame kõrgelt, kui jagaksite Nutitunni FB tegemiste kohta infot ka laiemalt, et sellest toredast projektist rohkem inimesi osa saaks. Kindlasti on oluline ka teiste postituste laikimine ning kommenteerimine, sest see tekitab nutitunnist mõõdukat ja positiivset sõltuvust ja rõõmu!

Ilusat kooliaasta algust!
 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Nutitund igasse kooli – projekt algab!
• Ruby igasse kooli!
• Algatuse "Nutitund igasse kooli!" esimene auhinnasadu
• Algatus "Nutitund igasse kooli!" ületas aprillis rekordeid

 „Aasta tagasi 1.septembril ühendati maakonna kolm kutsekooli üheks ja algas seniste kogemuste liitmine, meie eesmärk on jõuda parimate tulemusteni kutsehariduse edendamisel,“ rääkis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets. „Kutsemeistrivõistlustel ja kutseeksamitel saavutatud tulemused, mitmekesised üritused ja tulemuslikud rahvusvahelised projektid innustavad meile õppima tulema,“ lisas Mets.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses toimub nüüdisaegsetes tingimustes kutseõpe põhi– ja keskhariduse baasil. Ühena vähestest Eesti kutseõppeasutustest alustab kool alanud õppeaastal kutsekeskharidusõppes töökohapõhist õpet. „Meil on pikaajalised koostöökogemused tööandjatega õpipoisiõppes kutseõppe õppekavade õpetamisel, mis annab julguse alustada põhihariduse baasil kutsekeskharidusõppes,“ rääkis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum. „Räägime läbi huvitatud tööandjatega ja õpilastega ning alustame õpet esialgu Narva õppekohas koka erialal,“ lisas Veidenbaum. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja koordineerib SA Innove.  

Alanud õppeaastal õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses üle 2400 õpilase.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpitakse eesti ja vene keeles ning valida saab ligi 40 eriala vahel. Selle aasta vastuvõtu kõige populaarsemateks erialadeks osutusid kondiiter, pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia, kokk, noorem tarkvaraarendaja, keevitaja (osakutse poolautomaatkeevitaja), raamatupidaja, väikeettevõtja, veokorraldaja, juuksur ja laotöötaja.

Vaatamata sellele, et  õppeaasta on alanud ja õppeprotsess sai hoo sisse, jätkub mitmel erialal vastuvõtt kolmes õppekohas – Sillamäel, Jõhvis ja Narvas veel edasi. Huvilistel tasub kooliga kindlasti ühendust võtta.

Lisainformatsiooni õppimisvõimalustest ja vastuvõtust  leiab www.ivkhk.ee, www.svtc.ee, www.nvtc.ee

Allikas ja foto: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. 

Samal teemal:

• Üle 120 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilase läheb 2 aasta jooksul välismaale praktikale
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse suvine vastuvõtt toob uuendusi

AHHAA juhatuse esimehe Andres Juure sõnul väärib üks 20-aastane asutus suurejoonelist sünnipäevapidu ja just seetõttu pakutakse AHHAA külastajatele nädalavahetusel palju uut.

„Sünnipäev ei ole pidu, mis tähistab pensionile jäämist. Kahekümneaastaselt on AHHAA veel kahtlemata noor asutus ja me näitame kindlasti ka edaspidi vahvaid näituseid,“ ütles Juur.

„Plaanime oma sünnipäeva tähistada suuremalt kui kunagi varem. 2. ja 3. septembril ehk AHHAA sünnipäevanädalavahetusel avame me oma keskuses erilised atraktsioonid, mida siin kunagi varem olnud ei ole,“ sõnas ta.

Teaduskeskuse juht lisas, et 20. sünnipäevale vastu minna on erakordselt hea tunne. 

„AHHAAst on tänaseks saanud üks populaarsemaid pereatraktsioone Eestis. Kogu tegutsemisaja jooksul on meid külastanud enam kui kolm miljonit teadushuvilist, neist üle miljoni on AHHAAs käinud viimase kuue aasta jooksul, mil me oleme tegutsenud päris oma majas Tartu kesklinnas,“ rääkis Juur. „Samuti oleme avanud tegutsemiseaja jooksul umbes 40 erinevat näitust.“ 

Juur märkis, et hetkel saavad külalised lisaks püsiekspositsioonile näha ainulaadset anatoomianäitust. Novembris aga võtavad AHHAA ajutiste näituste saalis koha sisse talispordialad ning kevadel ootavad külastajaid põnevad merekoletised.

Tänavune suvi oli AHHAAle läbi aegade kõige edukam. Teaduskeskust külastas rohkem kui 71 000 inimest, mis on kõigi aegade rekord. AHHAA külastajaskonnast moodustas ligi 40 protsenti mitte-eestlased. Välismaalastest on endiselt suurima osakaaluga külastajad lätlased – 22 protsenti, neile järgnevad venelased (kaheksa protsenti), soome ja läti külastajaid on kolm protsenti koguarvust.

AHHAA juubelipidustused toimuvad 2. ja 3. septembril. Nädalavahetusel on kõigile külastajatele keskusepilet ja AHHAA teaduspoe tooted viiendiku võrra odavamad. Rohkem infot: www.ahhaa.ee/20. 

Allikas: Teaduskeskuse AHHAA pressiteade. Foto: Mathis Bogens. 

Samal teemal:

• AHHAA avas meditsiiniteemalise harrastusteaduse näituse
• 29 034 inimest on uus AHHAA külastajarekord

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden rõhutas, et käesoleva aasta märksõnaks on kahtlemata koostöö. „Üle pikkade aastate on Tartu Tervishoiu Kõrgkool kolinud ühe oma õppesuuna pealinna ning kahel õppeaastal toimub bioanalüütikute vastuvõtt Tallinnas. See saab teoks tänu koostööle nelja suurema haiglaga.“ Lisaks jätkab kõrgkool juba heaks tavaks saanud hooldustöötajate koolitamist erinevates maakondades ja sel korral on kõrgkooli partneriks Jõgeva Haigla. „Haritud tervishoiutöötajad on ressurss, mida tööandjad väärtustavad üha enam ja siinkohal on kõrgkoolil oluline roll,“ sõnas Preeden.
  
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis alustavad sügisel õpinguid õe, eriõe, ämmaemanda, tervisekaitse spetsialisti, füsioterapeudi, bioanalüütiku ja radioloogiatehniku eriala õppurid. Kutseõppes algavad õpingud lapsehoidja, hooldustöötaja, erakorralise meditsiini tehniku ja tegevusjuhendaja erialal. Kokku on kõrgkoolis algaval õppeaastal 1123 õppurit.

 Aktusel tervitasid kõrgkooliperet Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Jõgeva Haigla juht Peep Põdder, Tartu abilinnapea Artjom Suvorov, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilasesinduse esimees Egert Vinogradov.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade.

Samal teemal:

• Lõppes vastuvõtt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli
• Esimene tervishoiukõrgkooli magistriõppekava sai heakskiidu

Üliõpilasi tervitavad rektor professor Volli Kalm ja Tartu linnapea Urmas Klaas. 2017/2018. õppeaastal alustab Tartu Ülikoolis kõikide õppeastmete peale kokku õpinguid ligi 4000 üliõpilast.

Rektor Volli Kalm tervitab Tartu Ülikooli uusi liikmeid, juhtides tähelepanu meie ühiskonnas, keskkonnas ja tööelus toimuvatele kiiretele muutustele: „Tervitades ja õnnitledes ülikooli õppima asujaid eeldan neilt, et lisaks konkreetsetele teadmistele tekib neis ka arusaam, kuidas õpitu seostub, on kasutatav ning vajab täiendamist kiiresti muutuvas maailmas. Näiteks tingimustes, kus juba nende õpingute aja jooksul - kolme aastaga - on arvutite protsessorite kiirus kasvanud neli korda (nn Moore seadus), energia ja toidu tarbimine on kasvanud kaks kuni kolm korda kiiremini kui rahvaarv ning kõrbestunud on kaheksa Eesti pindalaga võrdne ala Maa pinnast. Lisaks on selle ajaga kirjaoskus jõudnud üheksa inimeseni kümnest ning üliõpilasi on praegusest 30 miljoni võrra rohkem.”

Avaaktusel esinevad tervitustega Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Üliõpilaste nimel tervitab aktusel uusi tudengeid TÜ üliõpilaskonna aseesimees Mariliis Vaht ning esmakursuslaste nimel kõneleb sotsiaalteaduste valdkonna riigiteaduste eriala 1. kursuse üliõpilane Jakob Päll. Avaaktusel esineb TÜ akadeemiline meeskoor dirigent Kuno Kerge juhatamisel.

Valdkondlikud avaaktused toimuvad samal päeval erinevates õppehoonetes ja auditooriumides, mille kellaajad ning toimumiskohad on välja toodud siin. 

Tartu Ülikooli avaaktuse otseülekannet saad jälgida UTTV vahendusel. Otseülekannet on võimalik jälgida ka peahoone auditooriumites 139 ja 140.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli tasuta programmeerimiskursused tulevad jälle
• Tartu Ülikool tõusis mainekas maailma ülikoolide edetabelis järgmise saja hulka

Vaatluse all on teema, mida Euroopas pole seni palju uuritud - kuidas mõjutab digitaliseerimine arengukoostööd ja elu arenguriikides?

Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnik: “Me mõtleme arengukoostööst kui teede rajamisest ja vetsude ehitamisest, aga reaalsus on see, et Aafrikas on rohkem mobiiltelefone kui tualette. Kas meie Euroopas jõuame selliste peadpööritavate muutustega sammu pidada? Kui Eestis tekitab põnevust tänavatel veereva pakiroboti testimine, siis Malawis transporditakse igapäevaselt droonidega vereproove. Digilahendustel on meeletu potentsiaal kõige vaesemate inimeste elujärje parandamiseks, Eestis on omakorda olemas oskused ja võimalused, et saada siin valdkonnas eestvedajaks.”

Samas on arengumaades samad probleemid, mis varemgi - äärmuslik vaesus, kehvad võimalused hariduseks, puhta vee ja sanitaartingimuste puudus jne. Mõnes riigis teeb muret korruptsioon ja suurkorporatsioonide võim rüüstata loodust ilma makse maksmata. IT saab aidata neid muresid lahendada ja seda mitte ainult riiklike registrite abil. Hea näide on Eesti algatus Teeme Ära!, kes korraldab 2018. aasta septembris üleilmsed koristustalgud. Koristamise mõju on igas riigis käegakatsutav, kuid ettevalmistusi ei saaks teha ilma infotehnoloogiat kasutamata.

11. septembril toimuv konverentsi esimene päev on väga praktiline - koostöös Garage48-ga otsitakse reaalseid lahendusi, kuidas digitaliseerimist maailma ja inimeste hüvanguks kasutada.

12. septembril päeval räägitakse sellest, milline peaks olema arengukoostöö tulevikus - mis on digitaliseerimise riskid ja võimalused? Konverentsi peaesineja on Alix Rübsaam, kes räägib tehnoloogiast tulevikus, tehisintellekti rollist ja inimkonna hääbumisest või õitsengust. Kas Stephen Hawkinsil on õigus, kui ta ütleb, et tehisintellekti tulekuga muutuvad inimesed üleliigseteks?

Konverentsi veebileht ja registreerimine: http://www.terveilm.ee/digitaldevelopment/ 

Konverentsi töökeel on inglise keel.

Allikas: Arengukoostöö Ümarlaua pressiteade. 

Samal teemal:

• Arengukoostöö teadlikkuse päev ehk miks peaks võõraid vaeseid aitama?
• Eestis on parimad võimalused hariduse omandamiseks

Koolis käimisega peavad hakkama tänasest taas harjuma enam kui 147 000 noort ja täiskasvanut, mida on pea 9000 võrra rohkem kui seitsme aasta eest. Kasv on siiski ajutine.

Loe Jaan-Juhan Oidermaa artiklit ja vaata graafikuid ERRi portaalist Novaator! 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest
• Algav õppeaasta toob viienda koolivaheaja
• Valga hariduskonverents juhatas sisse uue õppeaasta