Soovitkase ka väärtustada ning tõsta esile õigusteaduslikke ja advokatuuriga seotud eestikeelseid vikiartikleid.

Koostöö raames selgitavad Eesti Advokatuur ja Tartu Ülikool kolmel artiklikonkursil välja parimad TÜ üliõpilaste või õppejõudude kirjutatud eestikeelsed õigusteaduslikud või advokatuuriga seotud Vikipeedia artiklid. Artiklikonkursid toimuvad kolmel korral perioodil 2018-2019: konkurssidega tähistatakse 2018. a Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, 2019. a kevadel Eesti Advokatuuri 100. aastapäeva, 2019. aasta lõpus eestikeelse õigusteaduskonna 100. aastapäeva. Artiklikonkursside preemiafond on 3000 eurot.

Eesti Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi: „See on väga oluline algatus ja Eesti Advokatuurile on koostöö rahvusülikooliga tähtis. Miljon+ projekti toetamine loob võimaluse advokatuuri liikmete ning advokatuuri ja advokaaditegevust puudutavate märksõnade lisamiseks eestikeelsesse Vikipeediasse.“

TÜ õigusteaduskonna direktor Peep Pruks: „Heast vikiartikli kirjutamise kogemusest võiks tudengil kasvada sügavam huvi advokatuurile oluliste teemade vastu, et jõuda näiteks artiklini ajakirja Juridica veergudel. Eestikeelse kõrgtasemel õigusterminoloogia hoidmine ja arendamine on advokatuuri ja rahvusülikooli ühishuvi.”

„Õigusteaduse eestikeelne terminivara ja üldinfo peaks olema praegusel infoajastul hõlpsalt leitav. Vikipeedia kui avatud võrguentsüklopeedia on oluline infokandja, mille kvaliteetsesse sisuloomesse võiks panustada kõigi erialade asjatundjad. Iga uus artikkel on oluline panus eesti keele tulevikku – Vikipeediasse talletatud oskussõnavara ja üldinfo on hästi leitavad nii tavakasutajate kui ka keeletehnoloogiliste vahendite jaoks,“ rääkis Miljon+ projektijuht Sirli Zupping.

Õigusteaduslike ja advokatuuriga seotud artiklikonkurssidega väärtustatakse eesti õiguskeelt ja pakutakse tudengitele võimalust eesti keele arengusse panustada. Artiklikonkursid aitavad täiendada õigusteaduslike artiklite hulka ja muuta õiguskeele terminivara kättesaadavaks eesti Vikipeedias.

Vikipeedia arendamise projekt Miljon+ on Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma algatus, mis on kujunenud kollektiivseks ettevõtmiseks, olles EV 100 suuremate kingituste loendis. Projekt aitab oluliselt kiirendada eesti Vikipeedia jõudmist miljoni artiklini. Miljon+ on kollektiivne kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Viime eestikeelse Vikipeedia miljoni artiklini!

Minister Mailis Repsi sõnul on ettevalmistused Eesti eesistumiseks hariduse, teaduse ja noortevaldkonnas sujunud plaanipäraselt. „Oleme valmis loetud päevade pärast eesistumist alustama ning näitama oma suutlikkust ja tugevust kogu Euroopale,“ ütles Reps.

Eesti noortevaldkonna prioriteedid eesistumise ajal on nutikas noorsootöö, noorte vabatahtliku tegevuse toetamine ning valdkonna tuleviku põhimõtetes kokku leppimine. Haridusvaldkonnas on põhiteemadeks õppimise ja õpetamise muutuv roll ning hariduse ja töömaailma seosed, et haridussüsteemist saaks eluks kaasa teadmised ja oskused, mis aitavad kiirete muutuste pöörises toime tulla. Teadusvaldkonnas seisab Eesti eesistumise ajal selle eest, et teaduse tähtsus ühiskonna ja majanduse edendamisel Euroopa Liidus kasvaks.

Eesti noortepoliitikat ja noorsootööd tutvustavad diplomaatidele ministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi ja Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer. Kloogaranna noortelaagrit näitab lähemalt laagri juhataja Helga Eichen.

Haridus- ja Teadusministeerium korraldab diplomaatide õppepäeva juba rohkem kui kümme aastat. Tänavu on õppepäevale tulemas 26 osalejat 20 riigist, nende seas 10 suursaadikut. Lisaks diplomaatidele osalevad õppepäeval Prantsuse Instituudi, Soome Instituudi ja UNESCO esindajad.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ühe minuti loeng: mida teha riskinoortega?
• Eestist saab nutika noorsootöö eestvedaja Euroopa Liidus
• Uuring: noorsootöö vajab rohkem digilahendusi

Alates 19. juunist on Tartu Ülikoolis avatud vastuvõtt eestikeelsetele õppekavadele. Kuid kuidas leida sobiv eriala? Milline võiks olla teekond unistuste töökohani? Kuidas hankida teadmised ja oskused, mida hiljem tööturul hinnatakse? Need on vaid mõned küsimused, mis noore inimese ees seisavad, kui ta oma tulevikku planeerima hakkab. „Vastusteni jõudmiseks on oluline enese jaoks välja mõelda vastused mõnele lihtsamale küsimusele,“ räägib TÜ karjäärinõustaja Anneli Peitel ja loetleb viis punkti, millest alustada.

- Esmalt mõtle, mida Sulle tõesti teha meeldib. Millised on Sinu hobid? Millest huvitud? 

- Seejärel  analüüsi, mis on Sinu jaoks tulevases töös oluline. Uuri valitud eriala väljavaateid tööturul. Räägi oma tuttavate töötavate inimestega, et uurida, mis on nende jaoks töö juures oluline ja mis on keeruline.  Mõtle, mis on need tegevused, mis rahuldavad Sinu vajadusi ja teevad õnnelikuks.

- Uuri ka välja, millised on reaalsed võimalused omandatud teadmiste rakendamiseks tööturul.

- Tutvu haridusmaastikul pakutavate võimaluste ja valitud erialade õppekavadega. 

- Kui tunned, et valiku tegemine on keeruline, pöördu Rajaleidja, kõrgkooli nõustaja või Töötukassa         karjäärinõustaja poole, kes Sind selles aidata saavad.

Anneli Peitel: „Põhjalik analüüs otsuste tegemisel aitab Sul teadvustada oma väärtusi, tõsta teadlikkust, luua selgust selles, kuhu soovid tulevikus jõuda ja kuidas seda saavutada. Samas soovitan jääda paindlikuks, sest olukorra muutudes on alati võimalik oma valikud uuesti üle vaadata ja võtta vastu uusi otsuseid.“

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• IT-sektor vajab ka muusikuid
• Karjäärinõustaja õpetab noortele eneseanalüüsi
• Rajaleidja hakkab esimesena Eestis pakkuma karjääri- ja õppenõustamist live-chat’is

Olen juba mõnda aega õppinud Tallinna Ülikoolis andragoogika erialal. Kui ma mainin seda kohtudes mõne uue inimesega, jääb pea alati nende poolt kõlama küsimus: „Kus selle eriala lõpetanu ennast teostama asub?“ Järgnevalt toon välja paar näidet ametikohtadest, kust võib leida andragooge.

Koolitusspetsialist/ koolitusjuht

Õpingute käigus omandavad andragoogika eriala tudengid teadmised sellest, kuidas õpib täiskasvanu ja millised on tema õppimise motiivid ning info omandamise eripärad. Koolitusjuht peab oma igapäevatöös toetuma just sellistele teadmistele. Teades, millised on organisatsiooni inimeste õpimotiivid ja eripärad saab koolitusjuht organiseerida just neile sobivaid koolitusi. Tõsi, pelgalt teooriast tööturul ei piisa ja suur roll on praktilisel kogemusel. Andragoogikaõpingutele lisavad praktilist mõõdet praktikaperioodid suurtes organisatsioonides ning suure praktilise kogemusega õppejõud.

Koolitaja

Nagu eelpool välja on toodud, saavad andragoogika tudengid ülikoolis teadmised täiskasvanud õppija eripäradest ja sellest, kuidas nendega õppeprotsessis arvestada. Kui lisada neile üliolulistele pädevustele teadmised mingist spetsiifilisest valdkonnast, ongi meil olemas hea koolitaja. Iga teema koolituse vormis edasi andmiseks on tegelikult mitu võimalust. Ühe võimalusena võib andragoogika taustaga koolitaja teema oma „tööriistakasti“ kuuluvate meetodite abil koolitatavatele edasi anda. Spetsiifiliste teemade puhul, mis vajavad sügavat erialast teadmist, oleks mõistlik kaasata mõni ekspert või tuua koolituse käigus välja ja kaardistada õppijate olemasolevad teadmised, et neid seostada uue infoga.

Iga ametikoht, mis eeldab koostööd inimestega

Iseenda ja ümbritsevate inimeste mõistmine ning oskus teha koostööd on asjad, millele pööratakse andragoogikaõpingutel suurt tähelepanu. Just need oskused on tänapäeva töökeskkonnas hinnatud ja olulised igas organisatsioonis, mille tulemused sõltuvad inimestest. Nii võibki iga andragoogika eriala lõpetanu rääkida tohutust enesearengust, mis õpingute jooksul aset leidis. Jah, ülikooliõpingud on tohutu arenemise periood õppides ükskõik millist eriala, kuid õpingute käigus omandatavad praktilised meetodid enda arengu jälgimiseks ja suunamiseks annavad minu silmis andragoogikale tugeva eelise.

Mis laulu andragoogika eriala tudengid pärast ülikooli lõpetamist laulavad? Igaühe tulevik sõltub suuresti sellest, kui palju on inimesel ambitsioonikust ning millised on tema huvid. Ülaltoodud näidete põhjal võib siiski julgelt väita, et andragoogika eriala lõpetanutel on soovi korral lai valik võimalusi ühiskonda panustada. 

Samal teemal:

• Õpetaja professionaalne areng eeldab kogemuste jagamist ja reflekteerimist
• Täna algab täiskasvanud õppija nädal

Lisaks saab 17.-21. juulini lugemissaalide avariiulitelt koju laenata võõrkeelseid erialaraamatuid kolmeks nädalaks tavapärase kolme tööpäeva asemel. 

Alati on võimalus nutivahendites lugeda ajakirju ja ajalehti. Olles Rahvusraamatukogu lugeja, saab otsinguportaali kaudu Pressreaderi vahendusel lugeda perioodikat kogu maailmast alates Forbes’ist Vogue’ini. Rahvusraamatukogu lugejaks on võimalik registreerida kodulehel.

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Pop-up Rahvusraamatukogu juba täna Telliskivi loomelinnakus
• Rahvusraamatukogus avatakse Neeme Järvi loometeed tähistav näitus
• Rahvusraamatukogu pakub võimalust digiteerida raamat poole hinnaga

Võistlusest osavõtmiseks tuleb kokku panna kuni 3-liikmeline tiim. Koos tuleb kaadrisse püüda kolm kuni viis fotot ja kirjutada nende juurde kuni 100-sõnaline lühijutuke, mis kokku jutustaks meeskonna kutseõppes õppimise lugu.

Haara juba täna kaamera ja klõpsuta suure suveni! Fotosid saab konkursile esitada 15. juulini.

Parimatele tiimidele ja nende juhendajatele on auhinnaks reisid Brüsselisse ja Thessalonikisse.

Vaata lähemalt siit!

Allikas: kutseharidus.ee kodulehet.

Samal teemal:

• Rakvere Ametikool alustab valdkonnaülese vastuvõtuga
• Sajad kutseõppurid astuvad Noorel Meistril võistlustulle
• Valmivad kutseõppeasutuste virtuaaltuurid

Kohtumist juhtinud Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsleri Madis Lepajõe sõnul on küsimus ühistest väärtustest muutunud Euroopa Liidus järjest olulisemaks. „Tänased Euroopa suured väljakutsed nagu rändekriis, populism ja radikaliseerumine näitavad, et peame panema suurt rõhku inimõiguste, demokraatia, vabaduse ja teiste ühiste väärtuste edendamisele. Haridusel ja elukestval õppel on selles keskne roll,“ ütles Lepajõe.

Liikmesriikide asjatundjad arutasid, milline peaks olema Erasmus+ programm pärast 2020. aastat. Leiti, et Erasmus+ on olnud edukas Euroopa Liidu hariduse, koolituse ja noortevaldkonna toetamisel. Järgmisel perioodil tuleks aga muuta programmi paindlikumaks ja lihtsamaks ning pöörata rohkem tähelepanu elukestva õppe edendamisele. Tuleb tagada, et osaleda saaksid ka need, kel on seni olnud vähem võimalusi, näiteks väiksemad ja maapiirkondade koolid, hariduslike erivajadustega õppijad, keerulisema sotsiaalmajandusliku taustaga inimesed.

Hariduse kõrgetasemelise grupi kohtumine toimus Tallinnas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinnas arutatakse Euroopa hariduskoostöö tulevikku
• Eesti juhib järgneva aasta jooksul Euroopa Koolide koostööd

Loo ja fotode autor on Muraste Kooli vene keele õpetaja Anu Kihulane.

Eestist osalesid informaatika õpetaja Karmo Lugima Uhtna Põhikoolist, geograafia õpetaja Helle Anijärv Tartu Hiie Koolist ja inglise ning vene keele õpetaja Anu Kihulane Muraste Koolist.

Dalmaatsia piirkond tervitas osavõtjaid südasuviselt: iga päev paistis päike ja õues oli 26-28 kraadi sooja. Kohalikud veel meres ujumas ei käinud, küll aga eestlased. Kiviklibune rand tegi liivarannaga harjunud päkkadele ikka valu ka.

Kolm päeva olid töised. Sissejuhatavas seminaris tegime esimese katse üksteisega tuttavaks saada ning kuulasime eTwinningu parimaid praktikaid Horvaatiast. Järgnevatel päevadel proovisime kätt Twinspace´is ja eTwinning Live´is , IT-vahendite võimalusi kasutasime õuesõppe mängus “Aarete jaht”, mis toimus meie ööbimiskoha hotellikompleksi territooriumil. Alustasime ajurünnakut projektiideede ja -partnerite leidmiseks ning ettevalmistusi projektide planeerimiseks.

Seminari viimasel päeval kuulasime lühiülevaateid juba kinnitatud projektide kohta.

Õnneks olid korraldajad mõelnud ka sellele, kuidas tööpäevade pinget leevendada. Ühel õhtupoolikul külastasime vabaõhumuuseumi “Etnoland”, kus rahvariietes giid tutvustas värvikalt kohaliku piirkonna söömis-, joomis- ja kurameerimistavasid. Sellele järgnes  õhtusöök Horvaatia rahvusköögi toitudega.
Meie arvates veetsime kõige vapustavama päeva ikkagi Krka Rahvuspargis matkates. Kõrged mäed ja selge veega kosed panid ahhetama, nii hingematvalt ilusad vaated avanesid meie ees!

Anu: “Minu jaoks oli tore üllatus see, et leidsin nii kaugel maal projektipartneri Lätist. Peale selle oskab Karlis veel eesti keelt. 31. mail ujusin meres, ei tea, millal Eestis merre saan - külm ju! Hea oli plaatanipuud kallistada. Ja meie reisiseltskond sobis kuidagi eriti hästi omavahel kokku!”

Karmo: “Noore informaatikaõpetajana olen viimasel aastal digivahenditega õppetöös väga palju kokku puutunud. Koolitus Śibenikis oli asjakohane, sest leidsin nii mõnegi rakenduse, mida edaspidi koolis praktiseerida. Uued teadmised kuluvad ära selleks, et siduda neid teadmistega, mida olen hiljuti Eestis läbitud koolitustel saanud. Need puudutavad muutunud õpikäsitust ning 21. sajandi teadmiste omandamist. Horvaatias oli eTwinningut puudutav minu jaoks arvutiinimesena lihtsasti arusaadav, huvitav hakkas siis, kui moodustusid meeskonnad projektitöö tarbeks. Tutvusin õpetajatega neljast erinevast Euroopa riigist ning meie ühiseks eesmärgiks sai  eTwinning projekt “Smart Use of Smart Devices”, mille käigus jagame praktikaid peamiselt õpilaste endi nutiseadmete kasutamiseks koolitunnis. Koostöö käivitub järgmisel õppeaastal. ”

Helle: “Lisaks kasulikele tvinnimise ja IT-vahendite võtetele, toredatele uutele tutvustele jätsid unustamatu mulje meile kui tasandiku-inimestele mäed. Eriti toredad olid sõidud mägiteedel, samuti matk mägisel Krka Rahvuspargi matkarajal. Enne ärasõitu kasutasime  võimalust tutvuda ka õiteehteis Šibeniku vanalinnaga: külastasime üht neljast linna kaitsnud kindlusest, nautisime kunstimuuseumile sarnanevaid katedraale (eriti ilus on UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Püha Jakobi katedraal)  ning ekslesime kitsastel ja ülikitsastel kivistel tänavatel.”

Samal teemal:

• Veel parimatest eTwinningus
• eTwinningu rahvusvaheline seminar Ljubljanas
• Muljeid rahvusvaheliselt eTwinningu konverentsilt Münchenis

Pilootprojekti raames saab sisseastuja esmalt asuda õppima teenindusvaldkonnas ning pärast pooleaastast katseperioodi tekib tal võimalus langetada valik koka, toitlustusteenindaja, majutusteenindaja või pagar-kondiitri eriala vahel.

Rakvere Ametikooli õppedirektor Raili Sirgmetsa sõnul on just esmakursuslaste väljalangevus üheks probleemiks kutsehariduses – esimesel õppeaastal langeb kutseõppest välja kuni 28% õppureid. Paraku kasvatab väljalangevuse suur määr erialase hariduseta inimeste osakaalu tulevasel tööturul. Kutsehariduses on õppija jaoks just esimene õppeaasta määrava tähtsusega, sest põhikoolist kutsekooli õppima asumine vajab teistsuguse õppekorraldusega kohanemiseks aega ning selgemat arusaama õpitavast erialast. Tihti puudub õpilasel ülevaade ja arusaam nii valitud erialast kui ka selle isiklikust sobivusest. Sageli toob see kaasa kiire otsuse õpingud katkestada. Vale erialavalik on üks peamisi põhjuseid õppetöö katkestamisel.

“Kaasaegsel tööturul on töötajal tulevikus vaja veel mitmeid kordi uusi valikud teha ja vajadusel eriala vahetada. Selleks vajab õppija laiapõhjalisi teadmisi ja oskuseid, mille edendamiseks ei piisa vaid eraldi õppeainest kooli õppekavas – on tarvis õppimise ja õpetamise praktikate koostöist uuendamist,” sõnas Sirgmets.

Eelnimetatud probleemi üheks võimalikuks lahenduseks on kutseõppes valdkonnaülese vastuvõtu korraldamine sarnaselt Soomele. Esmakordselt Eestis saavad käesoleva aasta juunis Rakvere Ametikooli tulevased õpilased valida konkreetse eriala asemel teeninduse valdkonna ning alles pärast pooleaastast õpingute läbimist valib õpilane koka, toitlustusteenindaja, majutusteenindaja või pagar-kondiitri eriala.

Esimesel poolaastal saavad õpilased tutvuda kõigi hilisemas valikus olevate erialadega, samuti õpitakse teeninduse aluseid ja tegeletakse karjääriõppega. Seejärel saab õpilane langetada oma valiku, vajadusel aitavad ja toetavad teda selles Rakvere Ametikooli õpetajad ja tugispetsialistid.

Valdkonnaülene vastuvõtt on suurepärane võimalus just neile põhikooli lõpetavatele noortele, kes pole oma tulevastes valikutes veel kindlad.

Lisainfo on leitav Rakvere Ametikooli kodulehelt www.rak.ee ning telefonil 329 5033.

Allikas: Kutseharidus.ee

Foto: Kutseharidus.ee

Samal teemal:

• Ametikoolis saab põhihariduse järgselt õppida juuksuriks
• Üle 120 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilase läheb 2 aasta jooksul välismaale praktikale

„Selline maine kasv ühe aasta jooksul näitab minu hinnangul, et ülikoolis käivitunud uuenemisprotsess aasta algul jõustunud struktuurireformi ja kõrghariduse esimese astme õppekavade täieliku uuendamise näol on ühiskonnas leidnud positiivset vastukaja,“ ütles TTÜ kommunikatsioonijuht Erki Varma.

Ülikoolide pingerea esikolmikusse kuuluvad Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool ning Tallinna ülikool.

Tallinna tehnikaülikooli mainetugevuse tugisammasteks on kõrgetasemeline haridus, usaldusväärsus (pakutav haridus vastab ootustele), lõpudiplomi kõrge väärtus tööturul ning uuenduslikkus.

Keskmisest enam on TTÜ toetajaid meeste, 25-34aastaste, kõrgema haridusega, kõrgema keskmise sissetulekuga vastajate ning tallinlaste seas. Stabiilselt ja kindlalt hindavad tehnikaülikooli mainet kõrgeks juhid ja tippspetsialistid.

Perspektiivikate õppesuundade esiviisik püsib sama juba seitsmendat aastat järjest. Esikohal on jätkuvalt ja kasvavalt arvutiteadused ja tehnikaalad. Esiviisikusse mahuvad veel tervishoid/arstiteadus, õigusteadus ning ärindus ja majandus.

Kantar Emori tehtud uuring esindab Eesti 15-74-aastase elanikkonna arvamust, uuringu valim oli 1372 inimest ning see viidi läbi 21. aprillist kuni 1. maini 2017.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• TTÜ ja EKA tudengid disainisid koos Nordicaga kolm lahendust mugavamaks lendamiseks
• Tallinna Tehnikaülikool käivitab mahuka digireformi