Uuring: noorsootöö vajab rohkem digilahendusi


Avaldaja:Madli Leikop14. Jaanuar 2017

Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud uuringu „Infotehnoloogiliste võimaluste rakendamine noorsootöös“ eesmärk oli hinnata digilahenduste kasutuselevõtu võimalusi noorsootöös ning pakkuda välja uusi lahendusi või olemasolevate edasiarendusi, millega toetada nii noorsootöötajaid kui noori.

Uuringu viisid läbi Balti Uuringute Instituut ja E-riigi Akadeemia. Uuringu käigus korraldati kaks veebiküsitlust, üks noorsootöötajate ja teine noorte hulgas. Küsitlustele vastas 365 noort ja 243 noorsootöötajat või noortega tegelejat. Lisaks toimusid süvaintervjuud ja fookusgrupi arutelud. 

Tulemused näitavad, et digivõimalusi saab ja tuleb rohkem kasutada noorte kaasamiseks noorsootöö tegevustesse ja selleks, et muuta noorsootöö korraldamine lihtsamaks ja tulemuslikumaks. Seejuures on vaja vähendada digilõhet noorte ja noorsootöötajate vahel.

Peamine väljakutse: ületada digilõhe noorte ja noorsootöötajate vahel

Üheks peamiseks väljakutseks on kartus, et noored veedavad niigi palju aega digimaailmas ning digilahenduste senisest rohkem rakendamine suunab noored veelgi enam sinna. Uuringu tulemused näitavad, et hirm noorte digitegevustesse kadumise ees ei ole alati asjakohane – noored üldjuhul ei lange ei isolatsiooni ega tegutse digimaailmas üksinda. Digilahendusi, eelkõige sotsiaalmeediat kasutades soovivad noored olla rohkem, pidevalt ja kiiremini teistega kontaktis.

Teine suur väljakutse on Eestis valitsev digilõhe: inimeste erinev oskus ja ligipääs infole ning digivõimalustele. Uuring näitab, et noorsootöötajad ei ole sageli valmis digilahenduste teemal aktiivselt arutlema või kaasa mõtlema.

Digilahenduste noorsootöös kasutamise oskus ja pädevus sõltuvad suuresti inimeste isiklikest huvidest ja vajadustest. Sealjuures võib eristada põlvkondadevahelisi erisusi ja jagada digilahenduste kasutajad üldistatult kolmeks:

1) konservatiivsemad vanemaealised, kelle hinnangul tuleb noored internetist eemale saada ja kelle arvates on noorsootöö eesmärk noored füüsiliselt aktiivselt liikuma ja tegutsema panna;
2) innovatiivsed noorsootöötajad ja noortega tegelejad kes, olenemata east,  kasutavad noorsootöös aktiivselt sotsiaalmeediat ja muid huvipakkuvaid digilahendusi;
3) noorsootöötaja karjääri alustavad või hiljuti alustanud noored – ollakse kursis digilahendustega, kuid tulenevalt vähesest noorsootöö kogemusest ning kriitilisest suhtumisest digilahendustesse ei osata digivõimaluste täit potentsiaali ühe võimaliku noorsootöö meetodina kasutada.

Digilahendusi kasutavad alla poole noorsootöötajatest

Uuringust selgus, et oma igapäevaste töiste tegevuste ja ülesannete juures kasutab digilahendusi 44% noorsootöötajatest. Digilahenduste kasutaja on keskmiselt 39-aastane ning digilahendusi kasutavad võrdväärselt nii naised kui mehed. Piirkonna lõikes eristub digilahenduste kasutamise osas Tallinnas või mõnes teises suuremas Eesti linnas (Tartu, Pärnu, Narva või Kohtla-Järve) töötav noorsootöötaja: võrreldes üldvalimiga kasutab seal 20% rohkem noorsootöötajatest oma töös digilahendusi. 

Kasutatavaid digilahendusi võib rühmitada järgmiselt:
- sotsiaalmeedia ja vahetu suhtlemine;
- andmete talletamine;
- sisuloome ja sisu koondamise võimalused;
- nõustamine, kogemuste vahetamine;
- õppekeskkonnad;
- noorematele lastele mõeldud keskkonnad;
- tervise parendamisele kaasaaitavad lahendused;
- ühiskonnaellu kaasamisele kaasaaitavad lahendused;
- ideede kogumisele, arendamisele ja toetamisele kaasaaitavad lahendused;
- projektijuhtimist, sh noorsootöö läbiviimist toetavad lahendused;
- noorsootöötajatele suunatud lahendused;
- uute rakendustega kursis olemise võimalused;
- muud lahendused.

Digilahendusi kasutatakse noorte teavitamiseks

Digilahendusi kasutatakse enim noorte teavitamiseks (78%). See hõlmab endas noorsootöötajate sõnul nii informatsiooni leidmist, vahendamist, esitlemist, levitamist kui ka jagamist. Osa noortega töötajatest kasutab digilahendusi eelkõige info visualiseerimiseks, näiteks lisab pilte või videosid.  

Erinevate noorsootöö meetodite lõikes kasutatakse noortega töötades digilahendusi kõige rohkem sotsiaal- ja digitaalmeedia rakendamise (88%) ning fotograafia ja filmide tegemise juures (84%). Enim kasutusel oleva meetodi (grupitööde, töötubade, rühmaarutelude, vestlusringide, kohtumiste ja tugigruppide läbiviimine) rakendamisel kasutab 69% kasutajatest ka digilahendusi. Noorsootöötajate sõnul kasutavad nad digilahendusi eelkõige selleks, et muuta tegevusi noorte jaoks huvitavamaks, põnevamaks ning kaasahaaravamaks.

Paljud noorsootöötajad kasutavad oma töös noortega juba olemasolevaid veebikeskkondi ja -lahendusi. Nii info edastamiseks kui ka noortega suhtlemiseks kasutatakse näiteks laialtlevinud sotsiaalmeedia kanaleid (Facebook (73%), Skype (68%)).

Samuti kasutatakse Google rakenduste abi failide jagamiseks, erinevatele tegevustele või üritustele registreerimiseks (nt Google Forms) ning hiljem tagasiside saamiseks. 

Noorsootöö valdkondade ampluaa on lai ning noorsootöötajad kasutavad sageli väga (valdkonna)spetsiifilisi rakendusi. Näiteks spordivaldkonnas tegutsevad noorsootöötajad kasutavad erinevaid digilahendusi (Sportlyzer või Endomondo) nii internetipõhise treeningpäeviku pidamiseks kui ka noorte soorituste jäädvustamiseks. Salvestatud materjali saab hiljem noorega koos analüüsida ning jälgida järjepidevalt noore arengut. 

Sotsiaalmeedia kanaleid kasutab igapäevaselt 90% noortest

Sarnaselt noorsootöötajatele kasutavad ka noored erinevaid sotsiaalmeedia ja vahetu suhtluse vahendeid väga laialdaselt. Sotsiaalmeedia kanaleid (nt Facebook, Twitter) kasutab igapäevaselt ligikaudu 90% noortest ning iganädalaselt ligikaudu 9% noortest. Sarnaselt noorsootöötajatele, kes pidasid Facebooki gruppe toimivaks meetodiks info edastamisel, peavad ka noored neid väga heaks võimaluseks info levitamisel ning teatud teemade üle arutlemisel, sh hääletuste korraldamisel. Suure miinusena toodi välja aga Facebooki suur infotulv: informatsiooni ei ole võimalik süstematiseerida ja oluline info võib üldises infovoos kaduma minna. Vahetu suhtluse ehk Skype jmt vahendeid kasutab igapäevaselt ligikaudu 86% noortest ning iganädalaselt ligikaudu 12% noortest. Seega kattuvad noorsootöötajate ja noorte poolt kasutatavad veebilahendused suures osas omavahel.

Rühmaaruteludes osalenud noorte hinnangul moodustavad järgmise noorte poolt enim kasutatavate digilahenduste grupi andmete talletamise funktsiooniga lahendused – nutiseadmetes kasutatavad märkmikud, (ühised) kalendrid ja pilveteenused.

Noortele suunatud infoportaalid noori ei köida

Noortele suunatud infoportaale tarvitavad noored aga pigem harva: ligikaudu üks viiendik noortest (20%) kasutab neid korra kuus, ligikaudu pooled harvem (49%) ning veerand noorest (26%) ei kasuta üldse. Nende mittekasutamist põhjendatakse peamiselt sellega, et see ei ole noore jaoks oluline (72%) ning ligikaudu 8% noortest pole vastavatest võimalustest üldse kuulnud. Uuringu tulemused näitavad aga läbivalt, et noored üldjuhul ei teadvusta, et tegu on just neile suunatud portaali või veebilehega. Lisaks sellele tuuakse välja ka probleemid andmete ajakohasuse, noorte ealise vastavuse, lahenduste killustatuse ja lühiealisusega. Infoportaali või veebilehe kasutamisel on määravaks selle kasutusmugavus, sisu ning noortepärane kaasaegne disain.

Seitse ideekavandit

Uuringu tulemuste põhjal koostati seitse ideekavandit, mis kirjeldavad konkreetset väljakutset ja pakuvad võimaluse olukorra parandamiseks digilahenduse kaasabil. Näiteks pakutakse välja ideid, kuidas vähenda noorsootöötajate ajakulu, mis seotud andmete esitamise, planeerimise ja aruandlusega, et oleks rohkem aega sisuliseks tööks noortega. Kavandites on mõtteid, kuidas lihtsustada noorte osalust vabatahtlikus tegevuses ja muuta see atraktiivsemaks ning kuidas suurendada noorte kodanikuaktiivsust ja osalust kogukonna tegevustes. Üks ideekavand näeb ette senise killustatud info koondamist ja interaktiivseks muutmist, et noortel oleks kergem leida oma huvidele vastavaid tegevusi. 

Soovitused otsustajatele, noorsootöötajatele ja noortele 

Uuringu tulemuste põhjal soovitatakse noorsootöötajatele järgmist: 

Tegutseda tuleb regulaarselt digipädevuse hoidmise ja tõstmisega, sh hoida ennast kursis
olemasolevate digilahenduste ja nende arengusuundadega. Suur osa noori tegutseb digimaailmas, mistõttu on noortega tegelemisel oluline teada, mida nad seal teevad, milliseid lahendusi kasutavad ning millistesse keskkondadesse või digilahendustesse nad aja jooksul edasi suunduvad. Digitaalne noorsootöö ei ole ainult digilahenduste kasutamine, vaid digitaalne noorsootöö on ka teadmine nutikate valikute tegemisest – millal on vajalik noorsootöö tegevustes digilahenduse kasutamine ja millal mitte. 

Digilahendusi tuleb noorsootöös näha nii abivahendi kui ka meetodina. Noortelt endilt tuleb küsida nõu ja abi digilahenduste valikul, õppimisel ja kasutamisel - noore kaasamine on noore jaoks tema tunnustamine ning näitamine, et ta on milleski hea. Teisalt annab teiste õpetamine väärtusliku kogemuse ka noorele endale. Samuti lihtsustab noortelt nõu küsimine võimalike uute digilahenduste integreerimist noorsootöö tegevustesse või noorsootöötaja igapäevatöösse. 

Üheks noori atraktiivselt kaasavaks meetodiks on häkatonide (inglise keeles hackathon) läbiviimine. Häkaton täidab kahte eesmärki: see võimaldab luua või edasi arendada huvitavaid ideid, teisalt toimib see ka kui noori võimestav protsess, mille käigus õpitakse juurde uusi oskusi. Sõltuvalt teemast ja osalejatest võib häkatonide puhul protsess olla sageli isegi olulisem kui ideede loome. Samas tuleb hoiduda häkatonide ülekasutamisest.

Vältida tuleb info dubleerimist noore huviringi registreerimisel ja jooksva info pakkumisel. Kui on otsustatud, et ringi registreerimine toimub läbi ühe konkreetse veebikeskkonna (nt Stuudiumi vmt) ja seal pakutakse asjaosalistele ka regulaarselt infot tegevuste kohta, tulebki infot pakkuda eelkõige just selle süsteemi kaudu.

Tekst on koostatud HTMi pressiteate ja uuringu „Infotehnoloogiliste võimaluste rakendamine noorsootöös“ lõpparuande põhjal. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal: