Äsja lõppenud üle-eestiline täiskasvanutele suunatud teemanädal „Terve karjäär“ pakkus võimalust end kurssi viia tänapäeva töömaailma suundumustega ja õppida uusi oskusi. Maakondades toimusid töötoad elu- ja karjäärivalikutest, karjääripäevad olid 25. märtsil Tartus ja 26. märtsil Tallinnas.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus korraldas Tallinnas töötuba „Iga eluala tulevik on digitaalne“ ning tutvustas karjääripäeva messil HITSA tegemisi ja võimalusi. Töötuba juhtis IT-ajakirjanik Henrik Roonemaa, vestlusringis osalesid Ericsson Eesti personalijuht Ülle Matt , Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma ja firma Proekspert värbamisspetsialist Kristel Kraag.

Henrik Roonemaa rääkis oma kogemusest kohtumistelt õpilastega, kuidas noored IT-valdkonnas töötamist ette kujutavad. „Levinud hirm on, et IT tähendab ainult matemaatikat, pole mõtet üldse proovidagi. Sellest veendumusest on raske lahti saada. Rohke matemaatika on natuke tõsi, aga kaugel sellest, mida õpilased ette kujutavad. Teiseks arvatakse, viimasel ajal küll vähem, et IT-s töötamine on üksluine, sest IT-inimene istub üksi ja programmeerib. Et nemad tahavad olla ikka ägedad inimesed,“ kirjeldas Henrik Roonemaa noorte arvamusi.

Tegelikult on viimase kümne aasta jooksul IT meie igapäevaellu sulandunud nii, et me tihti IT-kasutust ei teadvustagi. Ja IT-firmad ei koosne juba ammu ainult programmeerijatest. „25–30-aastaste prillidega noorte meeste kontsentratsioon on IT-s küll suurem kui teistes firmades, aga üldpilt on märgatavalt laiem,“ sõnas Henrik Roonemaa. „Just erinevate ametite ristumiskohas luuakse tänapäeval uut väärtust, sünnivad uued ideed. Näiteks IT + bioloogia, totaalselt suur valdkond. Või IT ja keeleteadused. IT+ on see, kus hakkavad lähitulevikus toimuma suured asjad.“

Ta tutvustas ka Turu-uuringute AS-i poolt 2014. a läbi viidud uuringut noorte suhtumisest IT-õpingutesse. IT-õpingud ei ole noorte esimene valik, ja see on pigem poiste eelistus. Reaalainetes tugevad tüdrukud ei taha minna IT-d õppima, sellele tuleks tähelepanu pöörata. Küll on IT populaarsem kui majanduse õppimine.

Ülle Matt, Merle Liisu Lindma ja Kristel Kraag vastasid alustuseks küsimusele, kas diplom on tööandja silmis oluline, kas see mõjutab töölesaamist, kui muidu oled tubli ja oskaja. On ju teada, et IT-s alustatakse tööd sageli kõrgkooli kõrvalt ja kannatajaks pooleks jäävad õpingud. Üldine arvamus oli, et diplom on oluline, eriti just suurettevõttesse tööle soovides. See on üks oskuste ja võimete näitajatest, see näitab ka inimese tahtejõudu, järjekindlust alustatu lõpule viia. Skype´i personalijuht tõi näiteks, et nende Tallinna kontoris ei ole tööl ühtegi inimest vähem kui magistrikraadiga. Muidugi vaadatakse ka töökogemust. Personalijuhid sõnasid, et ega nad meelsasti õppivaid tudengeid ei värba, või kui, siis soodustatakse (isegi nõutakse) igati õpingute lõpetamist.

Tööjõuga on nagu on, IT-spetsialistid (laiemalt üldse inseneriharidusega inimesed) on hinnas. Personalijuhid soovitasid naisi julgemalt IT-d õppima minna ja tõsiselt selle peale mõelda, kui tegu on ümberõppega.

HITSA osalemist teemanädalal „Terve karjäär“ toetas Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus-ja arendustegevuse riikliku programmi 2011-2015 (IKTP) rakendusprogramm.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• "Robotlahing" juhtis tähelepanu noorte tehnoloogiahuvile
• HITSA aprillikuised koolitused kutsuvad
• Algas teemanädal "Terve karjäär"