Sandra Fomotškin uuris oma magistritöös NK programmi vilistlaste karjäärivalikuid pärast programmi lõpetamist. Uuringust selgus, et suur osa lõpetanutest jääb haridusvaldkonnas tegevaks, panustades pärast programmi lõpetamist haridusse erinevatest rollidest. „Jätkatakse nii õpetajana kui ka teistes ametites, näiteks koolijuhi, õpetajate koolitaja, haridusametniku või vabaühenduse töötajana,“ tõi Fomotškin konkreetseid näiteid.

Uurimuse käigus intervjueeritud NK vilistlaste puhul oli oluliseks kutsekindluse mõjutajaks koolikultuur. „See, kas kooli väärtused, tööpõhimõtted, normid ja suhtluse sobivus kolleegide ja juhtkonnaga konkreetsele vilistlasele sobis või kui hästi ta ennast kui organisatsiooni liiget koolis tundis, tingis paljude inimeste puhul otsuse haridussüsteemis jätkata,“ rääkis uurimuse autor.

Fomotškini sõnul mängib ka hea tugisüsteem tähtsat rolli selles, kas algaja õpetaja otsustab kooli tööle jääda või sealt lahkuda: „Kõik uuringus osalenud, kelle hinnangul ei tundnud nad tugisüsteemi osas millestki puudust, on praeguseni haridusvaldkonnas tööl, sh enamik neist just koolis.“ Intervjueeritavad olid rahul tugisüsteemiga, mida NK programm pakkus, kuid samas rõhutati koolide tugisüsteemi puudulikkust. „See viitab olulisele nõrkusele Eesti koolides, mille parandamine võiks aidata kaasa kõigi algajate õpetajate kutsekindlusele,“ tõi Fomotškin välja.

Magistritöö näitas, et statistiliselt on NK vilistlaste haridusse jäämine seotud sooga, eelnevalt õpitud eriala ja varasema töökogemusega. Sandra Fomotškin: „Suurema tõenäosusega jäävad haridusvaldkonda tööle naised ja need, kelle eelnevalt ülikoolis õpitud eriala kattus NK programmi ajal koolis õpetatava õppeainega.“

Noored Kooli programm on loodud 2006. aastal Heateo sihtasutuse ja Swedbanki poolt missiooniga tuua haridusse juurde võimekaid ja motiveeritud inimesi, kes panustaksid pikaajaliselt süsteemsematesse muutustesse, et võimaldada hea haridus igale lapsele Eestis.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Programmis Noored Kooli osalenud õpetajad avavad näituse oma õpetajatööst
• Noored Kooli programmi kandideeris rekordarv huvilisi

Kahepäevasesse laagrisse koguneb noori üle kogu Eesti, et edasi arendada maikuus aset leidnud ideekonkursile esitatud lahendusi. Hackathoni kogenud juhendajad ning mentorid viivad läbi mitmeid põnevaid töötubasid, mis ulatuvad paberprototüüpimisest videote ning äppide tegemise ja Schratch programmeerimiseni. Nii on laagrilistel võimalik koguda hulgaliselt uusi teadmisi ja praktilisi oskusi, et oma ideid huvilistele esitleda ning tulevikus ka teostada.

Hackathoni eesmärgiks on läbi mängulise lähenemise noorte üld- ja digipädevuste arendamine. Õpilasi suunatakse märkama koolis ette tulevaid probleeme ja õppimisega seotud väljakutseid ning leidma nendele tehnoloogia või tarkvaraga seotud lahendusi.

“Hackathon on tarkvara arendamise maraton, kus paari intensiivse päeva jooksul jõutakse ideest valmis prototüübini. Põhikooli õpilastele hackathone tihti ei korraldata, sest sellel sihtrühmal ei ole veel valmis lahenduste meisterdamiseks vajalikke oskuseid. Seetõttu keskendume juunior hackathonil noorte digioskuste arendamisel ning anname neile näpunäiteid, mis aitavad ideekonkursile esitatud lahendusi loominguliselt esitleda,” ütles Vaata Maailma SA juhataja Kristi Kivilo.

“Rõuge koolis on haridust antud juba üle 300 aasta. Hariduses on selle aja jooksul nii mõndagi muutunud ja Rõuge on uuenduslike lahenduste kasutamise osas ümbruskonnas ikka eesrindlik olnud. Hackathoni taolise sündmus ja nutikate ideede Rõugesse toomine näitab, et innovatsioon võib aset leida ka Võrumaa küngaste vahel,” lisas sündmuse projektijuht ja Rõuge kooli robootikaõpetaja Triinu Grossman.

Hackathoni korraldavad MTÜ Nuti-Võlur ja NutiLabor/Vaata Maailma SA ning toetavad Telia, Microsoft Eesti, Swedbank, SEB ja MTÜ Robootika.

Täiendav info: NutiLabori veebilehel www.nutilabor.ee

Allikas: SA Vaata Maailma

Samal teemal:

• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks
• Kõigil õpilastel on õigus omandada vajalikud digioskused

Elery Ulmova, Fujitsu Estonia personalijuht: “Fujitsu Estonia on juhtiva tarkvara arendajana võtnud eesmärgiks toetada tublisid informaatikaüliõpilasi. Aitame neil pühenduda õpingutele ja saada lisateadmisi väljaspool ülikooli korraldatavatelt konverentsidelt ja kursustelt. Oleme varasemalt toetanud stipendiumi välja andmisi ja IKT lõputööde konkurssi, kuid ettevõtte nimelist stipendiumit anname välja esimest korda. Fujitsu on väga rahul Tallinna Tehnikaülikooli IT üliõpilaste ettevalmistusega. Tahame panustada omalt poolt rohkem koostöösse ülikooliga.”
 
“Fujitsu Estonia stipendiumi andmine tõstab ülikoolides teadlikkust meie ettevõttest ja toob parimaid õpilasi meile praktikale ja tööle. Valime praktikale ja tööle tulijaid väga põhjalikult. Kõik üliõpilased, kes meile viimastel aastatel tööle on tulnud, on olnud tublid, pühendunud ning arenenud väga kiiresti. Mullu oli meil tarkvaraosakonnas 6 praktikanti ning nad kõik jäid tööle. Fujitsu töötajaskond on viimase 7 aastaga kasvanud ligi 10% aastas, täna on meil juba 330 töötajat,” lisab Ulmova.
 
Eva Maria Veitmaa räägib stipendiumi kasutamisest: “Lähen suvel teadmisi täiendama Poolas peetavaile IT-alastele kursustele, kus keskendutakse mobiilirakenduste arendusele. Osa stipendiumist läheb osalustasu ja reisikulude katteks. IT eriala tudengitele on väga tähtis, et Fujitsu Estonia neid tunnustab ja nende omanimelise stipendiumiga toetab.”
 
Eesti IT lahenduste hetkeolukorda kommenteerides hindab Veitmaa õnnestumiseks e-residentsuse programmi. Huvitavatest rakendustest toob ta välja juuni alguses välja kuulutatud TTÜ strateegilise digireformi TalTechDigital, millega muudetakse nii õppimist kui ka õpetamist mitte ainult TTÜs, vaid laiemalt.
 
Eva Maria Veitmaa hinnangul peaksid tänased internetikasutajad tähelepanu pöörama küberhügieenile: “Sageli on märgata puudujääke turvalisuse valdkonnas. Ei teadvustata endale, kui kerge on tänapäeval interneti vahendusel kuritegevuse ohvriks sattuda ja et igast tegevusest jääb jälg. Küberhügieeni tasuks õpetada maast madalast.”
 
Eva Maria Veitmaa on sel kevadel abiõppejõud TTÜs java põhikursusel, ta on olnud Microsoft User Groupi turundusjuht ja informaatikat propageeriva tuuri Geeks on Wheels peakorraldaja.

Allikas: Fujitsu Estonia

Foto: Fujitsu Estonia

Samal teemal:

• IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse poole miljoni euroga
• Reaalerialade tudengid saavad kandideerida Skype’i välisõpingute magistristipendiumile

Tudengitiimid otsisid lendamisega seotud elulistele probleemidele uuenduslikke lahendusi. Koos rahvusliku lennufirmaga Nordica uuriti sügavuti reisijate tegevusi kogu lennureisi vältel ja nende emotsioone, liikudes sellega välja ka lennufirmade traditsioonilistest kompetentsipiiridest.

“Nordica ambitsioon on pidevalt otsida uusi lahendusi, kuidas lennukiga reisimine inimestele lihtsamaks teha. Kõik head ideed on alati kaalumist väärt,” kirjeldas koostööd Nordica turundus- ja kommunikatsioonijuht Toomas Uibo. “Oleme noor ambitsioonikas ettevõte ja meie „minapilt“ on alles kujunemisjärgus. Koostöö disaini ja tootearenduse tudengitega on olnud ülimalt huvitav ja kasulik. Isegi kui kõik ideed ei realiseeru, oleme saanud tugeva tõuke mõelda oma igapäevastest tööülesannetest väljapoole ja vaadata kaugemale tulevikku. Lennufirmana peame olema pidevas arengus ja uudishimulikud uute trendide ja võimaluste osas,” lisas Uibo.

“Tudengite eesmärk oli leida üles lennureisimisel ebamugavad elemendid ning pöörata need plussideks,” kirjeldas tudengite eesmärke üliõpilaste juhendaja Janno Nõu. “Lennundus on väga reguleeritud ja seetõttu suhteliselt aeglaselt muutuv majandusharu. Ilma väliste mõjudeta kipuvad lennundusfirmad pigem optimeerima kui uuendama. Seetõttu on hea näha, et meie rahvuslik lennufirma on avatud mõtlemisega ja vaatab innovatsiooni kui ettevõtte naturaalset osa. Esitlemisele tulevad ideed on arendatud lennufirmade harjumuspärastest piiridest kaugemale ning pakuvad välja ärivõimalusi kohtades, mis tunduvad esmapilgul küsitavad,” leiab Nõu.

Teenuse- ja tootelahendused lennureisijate mugavuse suurendamiseks arendasid välja TTÜ ja EKA ühisõppekava Design & Engineering tudengid. Õppekava eesmärgiks on siduda teadus, tehnoloogia ja disain ühtseks loovaks distsipliiniks, luues seeläbi viljakama pinnase innovaatiliste tootelahenduste väljatöötamiseks.

Tudengite EXPO-l „Hooliv Nordica“ esitletavad projektid: BATCH, Kiil - digital assistent, Nest.

BATCH

BATCH on tööriist neile, kes reisivad mitmekesi. Selle teenuse abil saab ühiselt planeerida lendude aegu, ümberistumisi ning leida kõiki reisijaid rahuldav lahendus. BATCH võimaldab reisijaid käsitleda grupina andes kindluse, et piletid saadakse samale lennule, samas saab osta lennupiletid välja eraldi.

Autorid: Liina Vaino, Mati Uustal, Yunus Emre Ayaz, Vladyslav Shvets.

Kiil – digital assistent

Nordica digiassistent “kiil” vähendab reisimisega seotud valupunkte ja üldist ärevust. Väikesed abistavad märkused aitavad reisijat terve lennureisi vältel. Nordica digiassistent annab infot kümnete logistiliste pisiprobleemide kohta: kas näiteks pagas on jõudnud kohale, mida peab tegema kui lend tühistatakse või kuidas saada lennujaamast kesklinna.

Autorid: Arnav Khan, Martin Schumann, Volkan Gokturk.

Nest

Perega lendamine võib olla keeruline, eriti kui reisile tulevad ka lapsed. Piiratud ruum lennukis ning võimalike tegevuste vähesus muudab lennukogemuse stressirohkeks nii lastele, vanematele kui ka kaasreisijatele. Nest muudab lastega lendamise mänguliseks ja puhkust pakkuvaks elamuseks. Lennuki istmete vahel pesitsevad kiilid pakuvad tuge magamiseks ning volditavatest kiili tiibadest saab tekitada nii mängukoopa kui kasutada neid magamisel tekina.

Autorid: Martti Rosenblatt, Naidu Chakradhar, Sophie Farines.

Projekte juhendasid Ionel Lehari ja Janno Nõu.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Parim Negavati meeskond teeb põhust nõusid
• IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse poole miljoni euroga

Iga-aastane kohtumine keskendub tänavu õpetajaameti ja koolijuhtimise, teaduskoostöö ja valitsuskommunikatsiooni teemadele. Samuti tutvustab minister Mailis Reps Eesti eesistumise prioriteete.

Minister Mailis Repsi sõnul on juba traditsiooniks saanud kohtumine hea võimalus üksteiselt õppimiseks. „Meil on Läti ja Leeduga mitmeid ühiseid arengukohti hariduses, mille puhul saame parimate lahenduste leidmiseks vastastikku kogemusi vahetada. Näiteks on kõikides Balti riikides aktuaalne küsimus, kuidas tõsta õpetaja elukutse atraktiivsust, et rohkem noori tahaks õpetajaks õppida,“ selgitas Mailis Reps.

Kohtumist võõrustab Läti haridus- ja teadusminister Kārlis Šadurskis, Leedu delegatsiooni juhib minister Jurgita Petrauskienė ning Eesti delegatsiooni minister Mailis Reps. Kohtumise esimesel päeval arutatakse aktuaalseid teemasid üld- ja kutsehariduse, kõrghariduse ja teaduse ning valitsuskommunikatsiooni valdkondades. Kohtumise teisel päeval tehakse kokkuvõtted aruteludest ja külastatakse Cēsise koole.

Taust:

• Kolme riigi haridus- ja teadusministrite kohtumine leiab aset igal aastal, mullu kohtuti Eestis ja üle-eelmisel aastal Leedus. Kohtumise eesmärk on jagada vastastikku kogemusi ja tutvustada parimaid praktikaid valdkondades, mis on olulised kõigile Balti riikidele.
• Eestist saab Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 1. juulil 2017, mis tähendab, et aasta lõpuni juhib Eesti liikmesriikide vahelisi arutelusid ja kokkulepete saavutamist. Lisaks on sel ajal Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldada kümneid erinevaid sündmuseid, sh teadusministrite kohtumine Tallinnas ning neli rahvusvahelist konverentsi. Lisainfo: https://hm.ee/et/eesti-euroopa-liidu-noukogu-eesistumine-2017

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Euroopa teadusministrid soovivad vähendada innovatsioonilõhet ja tugevdada koostööd Vahemere riikidega
• Eesti tutvustas noortevaldkonna peadirektoritele oma eesistumise prioriteete

Taotlusvooru viib läbi SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Innovest on oodatud toetust taotlema haridusasutused, kohalikud omavalitsused, võõrkeeleõpetajate aineühendused, õpetajate aineühenduste katusorganisatsioonid ning õpetajakoolituse esmaõpet ja täienduskoolitust pakkuvad ülikoolid. Taotlusvooru eelarve on 630 661 eurot, millest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi toetus 536 062 ja riiklik kaasfinantseering 94 599 eurot.

Selleks, et parandada ebapiisava riigikeeleoskusega inimeste toimetulekut tööturul, võiks projektide raames pakkuda osalejatele keelepraktika ja stažeerimise võimalusi. Lisaks toetatakse erinevate haridusasutuste riigi- ja võõrkeelte alaseid koostööprojekte, mille eesmärk on parandada inimeste keeleoskust, soodustada lõimumist ning tutvustada osalejatele võimalikke haridusvalikuid. Samuti saavad tänu taotlusvoorule võõrkeeleõpetajaks õppivad üliõpilased ning juba töötavad õpetajad võimaluse tasuta sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksameid.

Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul võivad taotlejad eeskuju võtta ka keeleõppetegevuste eelmisest taotlusvoorust toetust saanud 16 projektist, mis on tänaseks juba käivitunud. „Toimumas on põnevad noorte vahetusprojektid, suvekoolid, lasteaias edendatakse keeleõpet lasteraamatute abil, valmimas on sõnastik Narva taksojuhtidele jne. Samuti said eelmisest voorust toetust kaheksa haridusasutuste riigi- ja võõrkeelte alast koostööprojekti, millega parandatakse kuni 26-aastaste noorte keeleoskust,“ toob Parve välja.

Projektitaotlusi keeletegevuste teise taotlusvooru saab Innovesse esitada struktuuritoetuste e-keskkonna kaudu alates 9. juunist.

Innove ootab kõiki huvilisi ka taotlusvooru tutvustavatele infopäevadele, mis toimuvad 14. juunil Jõhvis ning 16. juunil Tallinnas.

Täpsem teave taotlusvooru kohta ja infopäevadele registreerimine:
www.innove.ee/struktuuritoetused/keeletegevused

Allikas: SA Innove

Samal temal:

• Uuring: eesti keele staatus on tugev, kaitsmise kõrval tuleb keelt ka arendada
• Tartu Ülikool kutsub õpihuvilisi suveülikooli

85% tänavu uuringus osalenud inimestest pidas Tartu Ülikooli Eesti kõige mainekamaks ülikooliks, mis näitab, et TÜ maine on läbi aastate püsivalt kõrge ja järjepidevalt kasvanud. Lisaks nimetas koguni 90% 15-74 aastastest elanikest esimese meenuva kodumaise kõrgkoolina Tartu Ülikooli. Kõrge mainetulemus ja spontaanne tuntus näitavad TÜ kõikumatut liidripositsiooni Eesti kõrgharidusmaastikul. 

Tartu Ülikool on enim hinnatud kõrgetasemelise hariduse poolest. Väga oluliseks pidasid küsitluses osalenud erinevate vanusegruppide esindajad jätkuvalt tööturul kõrgelt hinnatud TÜ lõpudiplomit ja ülikooli usaldusväärsust. Hea maine olulise alustalana on ära märgitud ka Tartu Ülikooli edukad vilistlased, kelle tegevus praegustel ametialadel peegeldab Tartu Ülikoolis omandatud teadmisi ja oskusi.

Õppesuundade pingerea tipus püsivad kindlalt arvutiteadused ja jätkuvat populaarsuse kasvu näitavad tehnikaalad. Viimasel viiel aastal esiviisikus olnud tervishoid/arstiteadus, õigusteadus ning ärindus, majandus hoiavad oma kõrget kohta ka tänavu. 

„Mul on väga hea meel, et Tartu Ülikool tegeleb aktiivselt moodsate tehnoloogiasuundadega nagu arvutiteadused ja informaatika, IT-õigus, ettevõtlus ja innovatsioon, geenitehnoloogia ja materjaliteadus, mida ka Eesti elanikud tervikuna tunnetavad kõige potentsiaalikamate õppesuundadena. Sellest, et TÜ neisse valdkondadesse üha enam panustab, annab tunnistust ka 2019. aasta sügisel valmiv majandusteaduskonna, arvutiteaduse instituudi ning matemaatika ja statistika instituudi uus ühine õppe- ja teadushoone Delta,“ rääkis Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma. 

Tänased ja homsed ülikooli astujad näevad Tartu Ülikooli kindla ja turvalise tulevikuvalikuna, mis lisaks kõrgetasemelisele haridusele pakub mitmekesist tudengielu, tudengivaimu ja ühtekuuluvustunnet. 

Kantar Emori maineuuring on ülikoolide oodatuim uuring. Tänavu osales uuringus 1372 inimest vanuses 15-74 aastat. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool kutsub õpihuvilisi suveülikooli
• Pedagogicum ütleb mentorõpetajatele „Aitäh!”
• Tartu Ülikooli muuseumid pakuvad muuseumiööl tihedat programmi

Sügisel esmakordselt alustav MBA in Digital Society on üks esimestest digiühiskonna juhte koolitavatest magistriprogrammidest maailmas.

MBA (Master of Business Administration) in Digital Society koolitab homse maailma juhte ja liidreid, kes suudavad digitaliseeruvas maailmas edukalt äri ja organisatsioone juhtida. Õppekava ühendab Eesti ainulaadse digiühiskonna oskusteabe ja õppimiskeskkonna ning EBSi rahvusvaheliselt tunnustatud kogemuse äri ja juhtimishariduse andmisel.

EBSi rahvusvahelise koostöö prorektor ja uue MBA õppekava juht Toomas Danneberg: „Lõime uue õppekava MBA in Digital Society, pannes kokku tugevused, mida Eestil ja EBSil on maailmale pakkuda ja tegime seda ühe olemasoleva õppekava platvormil, võttes sellest just uudse ja kolme aasta jooksul testitud õpikäsitluse. Digitaalses ühiskonnas vajab ärijuhtimine uut ja sobivat lähenemist ning näeme, et harjumuspärased ja nn analoogühiskonnale omased lähenemised ei tööta.”

Danneberg lisas, et MBA õppekavade turg maailmas on suures muutuses ning arvestades regiooni suurust, Eesti atraktiivsust ja EBSi tugevusi, oli näha, et spetsialiseeritud MBA õppekavad ei ole pikas perspektiivis elujõulised. „Eesti kui terviklik digiühiskond on parim koht, kus õppida ja omandada praktilisi kogemusi digireformide juhtimisest,“ ütle Danneberg. 

Vajadus õppekava reformimise järele tulenes soovist jõuda lähiaastatel Kesk- ja Ida-Euroopas kolme parima ja maailmas 100 parima MBA programmi hulka. EBSi Business Innovation MBA õppekava tõusis kõigest kolme aastaga 2017. aastal Eduniversali edetabelis 200 Kesk- ja Ida-Euroopa ülikooli seas kõrgele 6. kohale. 

Selleks, et jõuda absoluutsesse tippu regioonis ja arvestatavaks tegijaks maailmas, tuli Dannebergi sõnul ellu viia suurem muudatus ning leida võimalus paremini eristuda. Seega võeti olemasolevast programmist parim ning arendati seda edasi –  üle võeti interdistsiplinaarsetes meeskondades toimiv õpikäsitlus ja projektitöö. 

“MBA in Digital Society on terviklik interdistsiplinaarse olemusega  ärijuhtimise õppekava, millel on selge fookus, kuidas arendada, juhtida ja muuta äritegevust digitaliseeruvas maailmas,” ütles Danneberg. “Uus ingliskeelne õppekava viib EBSi ärihariduse pakkujana uuele tasemele. Me oleme teerajaja ja eeskuju aidates kaasa majanduse arengule ja pakkudes tuleviku tööturule talente, kes on valmis viima läbi muutuseid ja leidma uusi kasvuvõimalusi.”

Uue õppekava õppejõud kaasab EBS nii Eesti kui välisturgudelt ja enam kui 70 partnerülikooliga koostöös. Nendest pooled omavad vähemalt ühte maailma  tippakrediteeringut ja paljud ka kõiki kolme (AACSB, EQUIS, AMBA). Teiseks tuuakse õppejõududeks ka praktikuid, kellel on väga tugev kogemus ja rahvusvaheline karjäär ning paljudel omandatud doktorikraad, mis teeb neist eriti tasemel õppejõud oma metoodilise käsitlusoskuse poolest (rakendatakse nn team-teaching meetodit).

Varasematele MBA õppekavadele EBS enam vastuvõttu ei korralda. Magistritasemel õpetab EBS ka õppekaval International Business Administration MA, mida loetakse nii EBSi Tallinna kui Helsingi filiaalis. 

MA kui klassikaline akadeemilise suunitluse ja kolme spetsialiseerumist pakkuv magistriõppekava jääb EBSi lipulaevaks, kuid ka selles viiakse läbi muudatused. 

Estonian Business School (EBS) on rahvusvaheline äriülikool, mis pakub kvaliteetset äriharidust bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppe tasemel Eestis ja Soomes. EBS on ainus eraülikool Eestis, mis 2011. aastal asutas esimese välisülikoolina filiaali Soomes. Estonian Business School Group AS hariduskontserni kuuluvad lisaks ülikoolile ka 1997. aastal asutatud EBS Gümnaasium ja 1993. aastal asutatud EBS Juhtimiskoolituse Keskus.

Allikas: EBSi pressiteade. 

Samal teemal:

• Estonian Business School otsib koos noortega ettevõtlikkuse DNA-d
• Estonian Business School kuulutab välja rektori valimised

Noored ootasid praktikat suure põnevusega ja tunnistasid, et isegi väike hirmuvärin oli hommikul saabudes põues. Esmalt tutvuti EENeti teenuste osakonnaga, värsked muljed esimesest päevast olid võõrustajatele suureks tunnustuseks. “Serveriruumis oli kõige lahedam see, et meile anti ka jõukohane hands-on ülesanne, saime ennast tõesti ka vajalikuna tunda ja midagi ära teha!” rõõmustas Steve. Tiit kiitis arendajate töötuba, sest see on töötamiseks väga mugavate võimalustega sisustatud ruum, seega on loomingulisel inimesel seal hea töötada. Robinile meeldis arenduskeskkondade teemaline ettekanne ning Kateriina märkis, et oli põnev olla terve päev töökeskkonnas, kus alguses jäi mulje, et räägiti võõras tehnilises keeles, kuid päeva lõpuks oli ta sellise uue keelemaailmaga juba harjunud.

Loe pikemalt HITSA kodulehelt!

Samal teemal:

• Selgusid EENeti arvutijoonistuste võistluse võitjad
• EENet tähistab 23. tegevusaastat

Programmi käigus süvendatakse arusaama juhirollist ja kaasaegsetest juhtimisteooriatest ning arendatakse koolijuhi tööks vajalikke kriitilisi oskusi. Õpitakse, kuidas rakendada kogu koolimeeskonna, õpilaste ja vanemate potentsiaali, et kool töötaks kõigi jaoks paremini.

Programmi kandideerimise hetkeks peab olema sõlmitud tööleping ning juba töötavatel direktoritel ei tohi ametis oldud aeg ületada 12 kuud. Kandideerida saab juuli lõpuni, programm alustab käesoleva aasta augustis ja lõpeb juunis 2018. Osalema valitakse konkursi alusel kuni 18 koolijuhti.

Tegemist on kolmanda alustavate koolijuhtide arenguprogrammi lennuga. Eelmistes lendudes on arenguprogrammi läbinud kokku juba 31 koolijuhti üle Eesti.

Peedu kooli direktori Joosep Tosmini sõnul peab ta programmi väga väärtuslikuks ennekõike inimeste tõttu, kes sellega kaasa tulevad: „Nii koolitajad kui ka uued koolijuhid – neilt kõigilt on väga palju õppida praegu ja ka siis, kui programm ise on ametlikult läbi. Sellise võrgustiku tekkimine muudab antud koolituse minu jaoks jätkusuutlikuks ning lisab kindlustunnet, et ka tulevikus saan toetust oma töös.“ Samuti 2. lennus osalenud Jõgevamaa Gümnaasiumi direktori Priit Põdra hinnangul annab programm alustavale koolijuhile kindlustunde: „Enesekindlus kasvab koolitustelt saadud teadmiste ja oskuste ning kursusekaaslastega vahetatud mõtete ja kogemuste jõul.“

Alustavate koolijuhtide programm on ellu kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Seda viiakse ellu koostöös SA Innove ning Edison OÜ-ga elukestva õppe strateegia programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo: www.hm.ee/alustavate-koolijuhtide-arenguprogramm

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Muutunud õpikäsituse paneb iga kool enda jaoks ise kokku
• Haridus- ja Teadusministeerium ootab kandidaate koolijuhtide järelkasvuprogrammi teise lendu