Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskuse juhataja Katre Riisalu: „Neeme Järvi arhiiv on Rahvusraamatukogus hoiul olevatest isikukogudest suurima rahvusvahelise haardega kollektsioon. Arhiivi eripalgeline materjal on tõeliselt inspireeriv ning peegeldab muljetavaldavalt maestro Eesti missiooni.“”

Väljapanek on külluslik ning annab ülevaate maestro orkestritest ja aastatepikkusest kontserditegevusest maailmas. Tutvuda saab raamatute, heliplaatide, kavalehtede, plakatite, ajalehelõigete, fotode, õnnitlustelegrammide, aukirjade, tänukaartide ja austajate koostatud fännialbumitega.

Koostöö maestro ja Rahvusraamatukogu vahel sai alguse juba 1992. aastal, kui Neeme Järvi kinkis raamatukogule pea kõik selleks ajaks salvestatud ligi 200 CD-d. Sealt alates on maailma ühe enim salvestanud dirigendi heliülesvõtted jõudnud ka Rahvusraamatukokku. Näitusel on võimalik kuulata nendest valikut ja vaadata kontserdisalvestiste DVD-sid. Lisaks ekspositsiooniga tutvumisele saab ka teadmisi proovile panna mängulistes tegevustes.

Neeme Järvi on juhatanud pea kahtsadat orkestrit Euroopas, Ameerikas ja Aasias ning ta on rohkem kui kuuesaja helikandjaga maailma üks enim salvestanud dirigente, tema nime ihkavad oma afiššidele kõik kontserdimajad.

Näituse pidulikku avamist saadab Tallinna 21. Kooli noor dirigent Kasper Joel Nõgene 3.a klassi orkestriga Lydia Rahula juhendamisel.

Näituse koostasid Katre Riisalu, Nansi Leppik, Kaja Loel ja Rena Tüür. Kujundaja: Tiiu Laur

Näitus on üleval Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis. Avatud 17. juunini.

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogu pakub võimalust digiteerida raamat poole hinnaga
• Rahvusraamatukogu säilitab kultuuri digitaalselt

Seminari I blokk "Kratid netis" keskendub küberkuritegevusele ja selle vähendamisele, ettevõtete väljakutsetele ja võimalustele. Seminari II blokk "Karjäär ja haridus" keskendub karjäärile IT ja küberturvalisuse valdkonnas. Päeva lõpetab Küberolümpia võistluse autasustamine.

Registreerumine kuni 2. juulini või kuni kohti jagub: www.kyberolympia.ee.

Ajakava:

Seminari päevakava:

• Kogunemine 9:30-10:00
• Seminari avasõnad 10:00

10:30-13:00

Seminari I blokk "Kratid netis". Modereerib Anto Veldre, RIA

• Nett on hukas - pihtas põhjas, Peeter Marvet Zone (video)
• Küberjuhtumid Eestis, RIA
• Küberkuritegude visualiseerimine, Tiia Sõmer TTÜ
• Piiriülene kriminaalmenetlus, Anu Baum TTÜ
• Küberhügieen, Janek Gridin Cyberxer
• Tehnosotsiaalne sahkerdamine, Sten Mäses TTÜ
• Trendid Politsei vaatest digitaalses ohutuses, veebikonstaabel Maarja Punak

13:00-13:45 Lõuna

13:45-15:30

Seminari II blokk. Modereerib Andrus Padar.

• News from Australia, Matthew Sorell University of Adelaide
• OSKA raport, Ants Sild BCS
• Küberharidus üldhariduse õppekavades, Jaan Anton HTM/Birgy Lorenz Eesti Informaatikaõpetajate Selts
• Edasiõppimine ülikoolis IT ja küberi teemadel (BA, MA, DOC), Rain Ottis TTÜ
• Vabatahtlik elukestev õpe küberi valdkonnas, Kaitseliidu Küberkaitse üksus

15:30-16:00 Paneelarutelu ekspertidega: Ants Sild BCS, Jaak Anton HTM, Eesti Interneti SA, [selgumisel]

16:00 Küberhügieeni loos osalejate hulgas

16:15 European Cyber Security Challenge ülevaade, Triin Muulmann Kehtna Kutsehariduskeskus

16:30 Küberolümpia võitjate väljakuulutamine ja autasustamine

17:00 Rõõm ja pildistamine

Küberolümpiat ja Küberolümpia seminari toetavad: Kaitseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Interneti SA, Tallinna Tehnikaülikool, RangeForce, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Cyberxer, Eesti Nato Ühing, Kehtna Kutsehariduskeskus, StudyITin.ee, Kaitseliidu Küberkaitse Üksus, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei ja Piirivalveamet, Baltic Computer Systems, Zone, Photopoint, Digitark, Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Clarified Security.

Samal teemal:

• Üle-eestiline kübervõistlus noortele
• Küberolümpia võitja Jaanus Kääp jagab avalikul loengul turvavigade leidmise nõkse

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskuse eestvedamisel teist aastat toimuva konverentsi tänavune juhtteema on The Russian Revolution and Its Legacies: Taking Stock a Century Later („1917. a revolutsioonid Venemaal ja nende pärand 100 aastat hiljem“).

Konverentsi peakorraldaja, TÜ Euroopa Liidu-Venemaa uuringute professor Vjatšeslav Morozov selgitab konverentsi lähtekohta järgmiselt: „1917. aasta revolutsioonid on jätkuvalt vastuoluline ning ebamugav teema nii Venemaal kui rahvusvahelisel tasandil. Need sündmused on sügavalt mõjutanud sotsiaalseid ja poliitilisi arenguid üle kogu maailma ning saadavad meid ikka veel. Arutades nende revolutsioonide üle, ei räägi me ainult oma minevikust, vaid ka olevikust ning isegi tulevikust.“

Konverentsi 42 paneelsessioonis esineb kokku üle 170 teadlase ning eksperdi kõikjalt Euroopast, USA-st, Kanadast, Venemaalt ja mujalt. Käsitletavate teemade ring ulatub poliitikast, julgeolekust majanduse ja õigusteaduseni ning kirjandusest ja tõlketeadusest kultuuri- ja mälupoliitikani, seda nii Venemaa, Kesk- ja Ida-Euroopa kui laiemalt rahvusvahelises kontekstis.

Konverentsi avakõne peab 4. juunil Michigani ülikooli professor, tuntud ajaloolane Ronald Grigor Suny, kes räägib 1917. aasta revolutsioonide mõjust, õppetundidest ning tähendusest tänapäeva maailmas. Järgmisel päeval toimuval ümarlaual arutlevad nõukogude ja imperiaalse pärandi olemuse ja mõju üle nimekad teadlased USA-st ning Euroopast; arutelu juhib TÜ rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Konverentsiprogramm hõlmab ka külaskäiku Eesti Rahva Muuseumisse Raadil.

Konverentsi kaaskorraldajad on Uppsala ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute keskus ning Kenti ülikooli politoloogia ja rahvusvahelise suhete instituut, konverentsi toimumist toetatakse EL Horisont 2020 programmist rahastatud projekti UPTAKE raames. Projekti eesmärk on arendada Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute alast teadustegevust.

Konverentsi koduleht asub www.tartuconference.ut.ee.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Tartu ülikool tunnustab Skytte medaliga Katri Raiki
• Eesti filosoofia XIII aastakonverents „Faktid, vaidlused ja argumendid "tõejärgsuse" ajastul”

„Eelmisel aastal anti meie SA Archimedese poolt rahvusvahelistumise harta, mis ühest küljest on kvaliteedimärk seni tehtule ja teisalt lihtsustab uute projektitaotluste esitamist,“ rääkis ametikooli projektijuht Ave Paaskivi.

Projekti sihtriikideks on Küpros, Holland, Soome, Iirimaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Läti, Hispaania, Ungari, Belgia ja Malta. Välispraktikateks ja õpetajate õppereisideks-stažeerimisteks eraldatud kogusumma on 142 000 eurot.

Lisaks jätkub eelmisel aastal alanud praktikaprojekt, milles järgmisel õppeaastal osaleb veel 41 õpilast.
„Meil läheb selles vallas päris hästi, oleme igal aastal suutnud saata välja üle 50 õppija,“ ütles Paaskivi. „Oma suurust ja õpilaste arve vaadates oleme üle Eesti keskmise õpilaste-õpetajate välja saatjad ning ka vastuvõtjad.“

Aastatel 2014-2016 saatis ametikooli välisriikidesse praktikale 130 õpilast ja 33 töötajat. Õpilaste arvu järgi oli ametikool Eestis neljandal ja töötajate järgi teisel kohal.

Aastatel 2014-2016 võeti vastu 64 partnerkoolide õpilast ja 46 haridustöötajat olles üleriigilises tabelis vastavalt viiendal ja teisel kohal.

Tänavu sai rahastuse sai ka ametikooli esitatud keeleõpetajate koolitusprojekt, millega neli õpetajat osalevad järgmise kahe aasta jooksul erinevatel erialastel koolitustel Ühendkuningriigis.

Erasmus+ on  Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm, mis tänavu saab 30 aastaseks.

Allikas: Kuressaare Ametikool

Samal teemal:

• Ametikool hakkab ise kolmel erialal kutsekvalifikatsiooni andma
• Ametikooli õpilased võitsid Riias kokandusvõistlusel medaleid

Isejuhtiva sõiduki valmimiseks sõlmivad TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo ja Silberauto juhatuse esimees Väino Kaldoja 31. mail kell 12 Tehnikaülikooli peahoones koostööleppe.

TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo sõnab, et mootorvankreid, mis saja kolmekümne aasta eest Euroopa teedele jõudsid, nimetati automobiilideks ehk iseliikuriteks: „Tallinna Tehnikaülikool astub täna koos auto leiutaja Karl Benzi sümboolse Eesti esindaja Silberautoga sammu tulevikku ja asub ehitama isejuhtivat automobiili ehk iseautot. See on väärikas väljakutse alma materi 100. juubeliks, mida teadlastel ja üliõpilastel on rõõm vastu võtta koos vilistlastest ettevõtjatega,“ rõhutab rektor Aaviksoo.

Silberauto juhatuse esimees ja TTÜ kuratooriumi liige Väino Kaldoja kinnitab: „Eesti on väike riik, sestap on oluline leida uudseid ja nutikaid lahendusi, et teistmoodi  suureks saada. Silberauto soovib tehnoloogia arengus aktiivselt osaleda ja kutsuda üles ka teisi, et Eesti tulevikus kõrvaltvaatajaks ei jääks. Tõestada nii endale kui maailmale, et tõsine tahtmine ja oskused võivad tuleviku kujundamises olla isegi olulisemad, kui suuremad materiaalsed võimalused.“

Koostöölepingu allkirjastamisel  avaldatakse ka mõned sõiduki disainilahendused, üritust assisteerib TTÜ tudengite loodud autonoomne robot-sõiduk.

Isejuhtiv sõiduk valmib 2018. aasta sügiseks, kui Tehnikaülikool tähistab oma 100. juubelit. Sõiduk hakkab liikuma TTÜ linnakus, st maa-alal, kus on 50 hektaril 72 ehitist.

Ajakava

12:00 TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo ja Silberauto AS juhatuse esimees Väino Kaldoja sõnavõtud

12:15 lepingu pidulik allakirjutamine

12:20 projekti ülevaade, projektijuht ning TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemteadur Raivo Sell

12:35 disainilahenduste tutvustus, Silberauto AS esindaja Sven Sellik

12:45 sõnavõtt Pirko Konsalt, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, isejuhtivate sõidukite ekspertrühm

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Starship Technologies ja Tallinna Tehnikaülikool sõlmisid tehnoloogiaalase koostöölepingu
• Tallinnas arutatakse Euroopa teaduse, tehnoloogia ja inseneeria tuleviku üle

Autorid: Erki Larm Tabivere Põhikoolist, Rita Püümann Tapa Gümnaasiumist ja Külli Šorin Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

Seminari alguses rääkisid Sloveenia noored ja nende juhendajad kogemustest, mida on neile andnud projektides osalemine. Välja toodi üksteisega arvestamise ja meeskonnatöö oskuste arenemine, inglise keele oskuse täiendamine ja selle kasutamise võimalus. Väga oluliseks peeti sotsiaalsete pädevuste arenemist. Lisaks tutvustati esimesel päeval ka Erasmus+ ja eTwinningu ABC-d.

Rita Püümann, Külli Šorin, Iiri Saar ja Erki Larm Ljubljanas.

Teisel päeval oli meil võimalus osaleda kolmes töötoas:

• Töötoas “Kuidas liituda rahvusvahelise koostööga ja luua oma esimene koolidevaheline projekt?” rõhutati meeskonnatöö tähtsust. Väga vajalik on projektide põhjalik ettevalmistamine ja läbimõtlemine - leida tuleb teema, mis osalejaid kõnetaks, oleks uudne ja teostatav. Kunagi ei tasu karta teha midagi teisiti, aga ära ei tohi unustada eesmärki, milleni soovitakse jõuda. Eraldi rõhutati võtmekompetentsuste täitmise olulisust. Praktilise tööna said osalejad pakkuda välja projektiideid kaheksa erineva võtmekompetentsi kohta ja hiljem neid hinnata - kas need on head (tavapärased), väga head või suurepärased (innovatiivsed). Töötoa viis läbi Mihaela Zavašnik Arčnik.
   
• “Innov@tiivne klassiruum tulevikus”. Sloveenia matemaatika- ja füüsikaõpetaja Tatjana Gulič tutvustas Formative keskkonda (goformative.com), mille abil saab õpilastele luua erinevaid ülesandeid ja neid lihtsalt kontrollida. Tema kolleeg Amela Sambović Beganović soovitas õpilastel matemaatika tekstülesannete sõnastust koomiksitena vormistada, kasutades programmi ToonDoo (toondoo.com). Mõlemad õpetajad rõhutasid, et õpilased vajavad kiiret tagasisidet ning neile tuleb pakkuda võimalusi loovuse arendamiseks ja vastastikku suulise tagasiside andmiseks.
   
• “Erasmus+ tegevuste toetamine eTwinninguga” töötoas tutvustati eTwinningu platvormi kasutamist Erasmus+ K1 ja K2 projektide kajastamisel. Suurte kogemustega õpetajad projektide läbiviimisel, Arjana Blažic ja Suzana Delic, julgustasid õpetajaid kasutama eTwinningu platvormi ning jagasid oma kogemusi, kuidas organiseerida loogiliselt eri partnerite ja ülesannete lehekülgi. Esitlus oli väga informatiivne, osavõtjad tegid samm-sammult läbi platvormi kasutamise ning see omakorda andis paljudele innustust just eTwinningu keskkonna kasutamiseks.

Projektimeeskonna töötuba. Fotod: erakogu

Samal teemal:

• Muljeid rahvusvaheliselt eTwinningu konverentsilt Münchenis
• Aktiivõpe eTwinningu kaudu

Code Weeki algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. programmeerimisnädala tegevustesse on nüüdseks kaasatud üle 50 riigi. Eestis koordineerib nädala tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ning Code Week on meie koolides väga populaarne. 

20. mail Tallinnas toimunud ProgeTiigri õpilasvõistluse finaali „Mängumaraton“ võib lugeda omamoodi näpuharjutuseks enne Code Weeki: lapsed ja noored lõid „Mängumaratonil“ osalemiseks arvutimänge ja mobiilirakendusi, mis õpetavad programmeerima. 

Võidutöödest saab lähemalt lugeda Koolielu artiklist „Üks päev mängude maratonil“, võidutööde ja nende autorite nimekirja leiab HITSA kodulehelt. Aga „Mängumaratoni“ finaalis oli väljas 90 mängu ja kohal 250 õpilast, ja oma loo võinuks neist rääkida igaüks. 

Näiteks Koonga Kooli 5. klassi õpilased tutvustasid mängu „100 tarka“. Kaisa Mitt, Keitlin Suia ja nende õpetaja Margit Ojaots jagasid lahkelt selgitusi. „Mängus pead sõna kokku saama, mänguplatsil on tähed ja nupuga liikudes korjad tähed kokku,“ selgitasid tüdrukud. Mänguks on vaja allalaaditavat mängulauda, nutiseadet, millel on QR-koodilugeja ja ligipääs internetile, taimerit, QR-koodikaarte, nuppe, täringut ja otsitavat sõna.“Kui veeretad täringut, saad QR-koodiga küsimuse. Kõik küsimused on turvlisest internetikasutusest. Kui vastus on õige, saad nupuga liikuda ja tähe üles korjata. QR-koodi osa nõudis programmeerimist,“ selgitasid Kaisa ja Keitlin. 

Õpetaja Margit Ojaots ütles, et mängu idee tuli õpilastelt, tema aitas disainiga ja küsis n-ö karme kontrollküsimusi, et miks nii ja mitte teisiti. Mänguküsimusi mõtles välja terve klass. Tüdrukud ütlesid, et see oligi kõige keerulisem, ükski küsimus ei tohtinud korduda. Nad ise õppisid mängu tegemise käigus, kuidas QR-koode programmeerida. „Lapsed õppisid, kuidas üldse mänge teha. Sul peavad olema reeglid ja igale probleemile tuleb leida lahendus reeglite abil. Ja QR-koodidega polnud enne väga kokku puutunud, nüüd õppisid juurde,“ ütels õpetaja Ojaots.

Mäng „100 tarka“ võitis „Mängumaratonil“ II kooliastme tööde seas II koha. 

Kääpa Põhikooli 8. klassi õpilane Markus Purask oli võistlusel arvutimänguga „Targalt netis“. Markus on programmeerimist õppinud täiesti iseseisvalt, ja oma tulevikku näeb ta ka üsna kindlalt programmeerijana. „Tulevikus ongi ainult programmeerimisega seotud töökohad, tuleb juba nüüd õppida,“ ütles ta. 

Mängus „Targalt netis“on erinevad ruumid, iga ruum esindab ühte veebilehte. On õiged (turvalised) veebilehed ja on valed (õngitsemise eesmärgiga) veebilehed. Mängu eesmärk on läbida kõik ruumid edukalt, et valele veebisaidile ei läheks. Ehk siis veebiaadressi järgi tuleb ära tunda, mis on mis. „Olin kodus, hakkasin just magama minema, siis tuligi selle mängu idee. Öeldakse, et unes tulevad kõige paremad ideed,“ ütles Markus. Programmeerimisel kasutas ta tarkvara Unity. „Mängu tegemise käigus õppisin turvalise interneti kohta, programmeerida oskasin juba varem. Internetis ei tohi minna veebilehtedele, mida sa ei tunne, alati kontrolli üle. Kui kahtled, siis guugelda, küsi üle, kas see on turvaline veebileht. Ja alati tee oma tähtsatest dokumentidest varukoopiad. Panin mängu netti ülesse, et kõik saaksid mängida,“ õpetas Markus internetis käitumise põhitõdesid. 

Kohtla-Järve Lasteaed Buratino oli võistlusel „Kiisu mänguga“. Mängu mõte on väga lihtne: kiisu tuleb nooli liigutades juhtida kalani. Kui liigutad nooli valesti, põrkab kiisu vastu seina ja alustad otsast peale. Mängu mängitakse tahvelarvutis. „Mängumaratonil“ olid põhiautorid saalis teiste mänge proovimas, nii et selgitusi jagas õpetaja Anu Pedius. „See on kahe poisi koostöös tehtud – Artur ja Adrian, sügisel lähevad nad juba kooli. Algatus tuli lapsevanemalt, kes on koolis õpetaja. Tema toetas ka arvutiga tööd, programmeerimist. Oleme ProgeTiigri võistlustel varemgi osalenud,“ ütles Anu Pedius. „Tänapäeval läheb elu sellises tempos, et lapsed lihtsalt peavad oskama programmeerida, tehnika areneb nii kiiresti.“

"Kiisu mäng" sai võistlusel lasteaedade arvestuses II koha. 

Fotod: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Kõigil õpilastel on õigus omandada vajalikud digioskused
• Martna Põhikool võõrustas programmeerimishuvilisi Soomest, Poolast ja Hispaaniast
• eTwinningu seminar Varssavis keskendus programmeerimisele

Kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimandi sõnul on täna Brüsselis ministrite nõukogus arutlusel olev teaduse mõju teema tähelepanu all ka meie eesistumise ajal. „Järgmisel poolaastal seisame selle eest, et teaduse tähtsus ühiskonna ja majanduse edendamisel Euroopa Liidus kasvaks,“ ütles Reimand. „See eeldab ühelt poolt piisavat rahastust, mille tagamiseks peame rohkem selgitama, kuidas teadus meie igapäevaelu paremaks muudab. Teiseks on praegune teadusraha taotlemise süsteem liiga keeruline. Seda tuleb muuta, et rohkem riike, teadusasutusi ja ettevõtteid saaksid Euroopa Liidu teadusuuringutesse ja innovatsiooni panustada.“

Eesti eesistumise teadusvaldkonda läbivaks teemaks on maailma mahukaima teadusprogrammi Horisont 2020 vahehindamine, mis on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise aluseks. Selle tulemused annavad olulise sisendi järgmise perioodi programmi kujundamisse. Seega on Eestil eesistujamaana väga oluline roll Euroopa Liidu teadusrahastuse üle käivate arutelude juhtimisel.

Järgmine kord kohtuvad Euroopa Liidu teadusministrid 24.– 25. juulil Tallinnas Kultuurikatlas. Eestis toimub eesistumise ajal ka noorte teadlaste konkurss 23.–26. septembril ja tippteaduse konverents 12. oktoobril. Eestit külastavad järgmisel poolaastal mitmed Euroopa tippteadlased ja teaduspoliitika kujundajad, näiteks EL teadusvolinik Carlos Moedas, Nobeli Sihtasutuse juht Lars Heikensten, Soome Akadeemia president Heikki Mannila, Euroopa teadusnõukogu president Jean-Pierre Bourguignon, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktor Martin Kern ja paljud teised.

Eestist saab Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 1. juulil 2017, mis tähendab, et aasta lõpuni juhib Eesti liikmesriikide vahelisi arutelusid ja kokkulepete saavutamist. Sel ajal on Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldada 22 erinevat sündmust, sh teadusministrite kohtumine Tallinnas ning neli rahvusvahelist konverentsi.

Lisainfo Eesti eesistumise kohta: https://www.eu2017.ee/et

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Neljas preemia maailma suurimalt õpilaste teaduskonkursilt tuli Eestisse
• Tallinnas arutatakse Euroopa teaduse, tehnoloogia ja inseneeria tuleviku üle

Seekord on kavas kahepäevane väljasõit Lõuna-Eestisse 18.-19. juunil (k.a). Kavas on:

Pühapäeval, 18. Juunil:

Tallinn – Tartu – Eesti Rahva Muuseum – Taevaskoja, loodusmatk ja ööbimine Taevaskoja puhkekeskuses

Esmaspäeval, 19. Juunil:

Taevaskoja – Sillapää loss ja dendraarium Räpinas – Podmotsa tsässon – Obinitsa; lõuna Taarka  talus - Seto galerii-Ateljee, Obinitsa kirik, Obinitsa muuseum, Seto lauluema monument – Tartu - Tallinn

Tõenäoliselt toimub kavas muudatusi.

Osavõtumaks on 34 eurot. Osalustasu eest toimub giidiga ekskursioon ERMis (eesti ja vene keeles), korraldatakse bussitransport, lihtne ööbimine Taevaskoja Puhkekeskuse laagrimajas ning toitlustamine.

Huvilistel palume registreerida e-mailil etalon2020@gmail.com, telefonil 5523290 või lisatud registreerimisvormil hiljemalt 9. juuniks k.a.

Pärast registreerimist ja meie kinnitust palume osavõtumaks üle kanda Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu arvele nr. EE922200001120061999  Swedpangas. Lisage selgitusse oma nimi.

Info: Anne Kivinukk, Anne.kivinukk@gmail.com, + 372 5523290

Väljasõite toetab osaliselt Tallinna Linnakantselei.

Poelettidel säravate kaupade seast on keeruline leida toodet, mis ei sisaldaks palmiõli. Õlipalmi istanduste rajamiseks maha raiutud vihmametsad on aga meie planeedi liigirikkaimad paigad. Üha jõulisemalt kerkib üles küsimus, kui kauaks see nii jääb, kui palmiõli kasutamine suureneb.

„Soovime näitusega juhtida külastajate tähelepanu väga tõsisele keskkonnaprobleemile,“ selgitab näituse eesmärki selle korraldaja botaanikaaia aednik Sten Mander. Poes ostukorvi täites mõtlevad vähesed sellele, et vähemalt pooled valitud toodetest sisaldavad palmiõli ning suur osa õlist tuleb kontrollimata taustaga istandustest. „Piltlikult öeldes viime iga kord poest kaasa tükikese vihmametsa, mille hulgas võib olla ka järjekordne väljasurnud liik,” lisab Mander.

Näituse raames saab 9. ja 16. juunil kell 20.00 botaanikaaia õppeklassis vaadata ka 2016. aastal Hollywoodi parimaks dokumentaalfilmiks tunnistatud filmi „Before the Flood“, mille üheks produtsendiks on Oscari pälvinud näitleja Leonardo DiCaprio. Film on eestikeelsete subtiitritega ning seanss on tasuta.

Näitus „Õlipalm ja palmiõli – rohelise katku jälgedes“ on avatud 1. juunist 1. juulini 2017 ning seda saab külastada iga päev kell 10-17.00. Sissepääs näitusele on botaanikaaia piletiga.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Digitaalne õppematerjal "Taimede tunnused, süstemaatika ja liikumine"
• Bioloogiaolümpiaadil määrati mee suhkrusisaldust ja lahati räime