Aktiivõpe eTwinningu kaudu


Avaldaja:Laura Vetik10. Mai 2017

26.-28. aprillil Serbias toimunud kontaktseminaril tutvusid erinevate Euroopa riikide õpetajad aktiivõppega ning võimalustega, kuidas aktiivset õpetamist ja õppimist oskuslikult eTwinningu projektidega siduda ja teostada. Eestist osales kolm õpetajat, kes kirjutavad lähemalt kuuldust-nähtust.

Autorid: Marina Koprova (Lasnamäe Vene Gümnaasium), Jelena Reisi (Kohtla-Järve Vene Gümnaasium) ja Anne Mäeots (Uhtna Põhikool)

Seminari grupitöödes said osalejad vahetada õppimis- ja õpetamisalaseid kogemusi ning teadmisi, luua kontakte alustamaks uut eTwinningu-alast koostööd ning leida koostööpartnereid Erasmus+ KA1 ja KA2 projektideks.

Esimeses loengus aktiivõppe rakendamise muredest Serbias. Kõlama jäi, et koolides ei saada üheselt aru aktiivõppe kontseptsioonist ja tihti saab aktiivõppe rakendamisel takituseks suur õpilaste arv klassis (30 ja rohkem). Meile tutvustati ka Serbia hariduse arengukava strateegiat aastaks 2020, milles on üheks tähtsamaks verstapostiks digitaalsete kompetentside omandamine.

Lektoritele esitatud küsimuste põhjal tekkisid huvitavad arutelud aktiivõppe meetodite ja strateegiate ning selle üle, kuidas ja mil määral need õpilase motivatsioonile ja saavutusvajadustele kaasa aitavad. Olulisteks märksõnadeks olid õppijakeskne õppimine (sh viis, kuidas keegi õpib), õppe-eesmärgi silmas pidamine, õppuri varasemate teadmiste ärakasutamine ja nendele alustaladele uute teadmiste ja oskuste ladumine. Üheskoos leiti, et IKT-vahendite kasutamine on üks kindel ja lahutamatu osa õppimisest ja õpetamisest, et eriti oluline on see eTwinningu projektitöös. Paraku näitavad teadusuuringud, et korrelatsiooni IKT-vahendite kasutamise ja paremate õpitulemuste vahel on keeruline leida. Kindlalt jäi siiski kõlama see, et hea õpetaja õpetab alati hästi!

Üks huvitavamaid teemakäsitusi oli õppimine midagi valmistades (learning by doing/making). Jõuti arvamusele, et see võib olla tulevikus üks põhilistest õppeviisidest. Loovat õppimist tutvustati meile Maker Movement’i kaudu, paraku jäi see teema lektori esitluses pisut ebaselgeks. Selge on see, et hariduspõld on kuhjaga täis innovaatilisi ideid, mida loova mõtlemise ja õppimise käigus teostada ja rakendada.

Grupitöö oli 90 seminaril osaleja jaoks väga hästi organiseeritud. Kolme viimasesse õpperuumi koondusid osavõtjad mitmeid erinevaid ülesandeid rühmiti lahendades, mis andis hea võimaluse saada tuttavaks üha uute ja uute seminaril osalejatega. Näiteks üheks ülesandeks oli arutleda kuulsate teadlaste haridus- ja teadusteemaliste tsitaatide üle. Nii tuli meil aruteludes jutuks õpetamise ja õppetingimuste loomine, avastus-, uurimis- ja aktiivõppe ning projektitöö tähtsus, samuti mõte, et kõik me oleme geeniused jpt huvipakkuvad teemad. Töötades gruppides saime teada, et IKT õppevahendite kasutamine erinevates riikides hakkab alles arenema, Eestis on aga tänu HITSA-le ja innustunud õpetajatele tehtud juba edusamme. Nii saimegi jagada oma teadmisi ja oskusi, kuidas erinevaid IKT-vahendeid õppeprotsessis kasutada.

Veelgi rohkem saime teada oma Euroopa kolleegide töödest ja tegemistest, parimatest praktikatest ja kogemustest 6-liikmelistes projektitöö rühmades. Võib tõdeda, et kõigi meeskondade töö oli väga viljakas: tekkisid partnerlussuhted koolide vahel, värsketest ideedest said kirja põnevad ja sisukad eTwinningu projektid ning tekkis üksmeelne ja edasiviiv meeskonnavaim. Sügisel on kindel tunne uute projektidega algust teha, sest iga projekti tähtsaim näitaja – koostöö – sai saavutatud.

Rahvusvaheline seminar andis meile uusi teadmisi, leidsime uusi partnereid ning aime ka võimaluse aktiivselt inglise keelt praktiseerida.

Foto on illustratiivne.

Samal teemal: