Kes on tänane riskinoor? Ühest küljest võib selleks olla iga 7–26-aastane noor inimene. Ja seda seetõttu, et meie noored on aina suurema pinge all. Aina rohkem esineb düsfunktsionaalseid ja sotsiaalemotsionaalselt haavatavaid perekondi, millesse kuulumine võib luua ebasoodsamad tingimused noore toimetulekuks.

Loe ja kuula loengut täispikkuses Tallinna Ülikooli kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Mõttetalgutel "Noorsootöö kvaliteet 2,0" jõuti mitme olulise seisukohani
• Uuring: Eesti noored on noorsootööga rahul, kuid soovivad rohkem võimalusi ja valikuid
• Noored peavad arvestama suurte muutustega tööjõuturul
• Noorsootöö teenused ei ole ühtlaselt kättesaadavad

Tenuuri näol on tegemist karjäärimudeliga, kus perioodilise hindamise järel tagatakse professori tähtajatu ametikoht.

„Sel põhimõttel strateegiliste professorite valimine paneb aluse edaspidi järk-järgult rakenduvale akadeemilisele karjäärimudelile. Alustasime akadeemilise struktuuri korrastamist rahvusvahelise traditsiooni kohaselt kõige kõrgemalt astmelt - täisprofessorite valimisest,“ ütles Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.

Valitud professorid on ühtlasi õppetooli juhid, kes kannavad vastutust valdkonna taseme ja arengu eest nii ülikoolis kui ka riiklikul tasandil.

Järgmiste õppetoolide juhtide valimine toimub juunis.

Esimesed eelpoolnimetatud põhimõttel valitud professorid on:

Ülo Niinemets, taimekasvatuse ja taimebioloogia professor

Marika Mänd, taimetervise professor

Alar Astover, mullateaduse professor

Kalev Sepp, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor

Simon Bell, maastikuarhitektuuri professor

Tiiu Kull,  elurikkuse ja loodusturismi professor

Kalle Olli, hüdrobioloogia ja kalanduse professor

Hardi Tullus, metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor

Timo Kikas, biomajandustehnoloogiate professor

Eesti Maaülikool on riigi ees vastutav põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse ning veterinaaria valdkondade õppe tagamise eest. Eesti Maaülikool on ainus ülikool Eestis, mis kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse ning on taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulgas.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Maaülikool on ainsana Eestis oma valdkonnas maailma 100 parima seas
• Maaülikool: eesti teaduskeele arendamine vajab riigi sekkumist

Kahel päeval näeb teatrilaval kollektiive Narvast, Tallinnast, Maardust, Jõhvist ja Sillamäelt, aga ka Peterburist ja Kingissepast. Ühtekokku pakutakse külalistele 18 lavastust. 

Kutseõppekeskuse direktori Hannes Metsa sõnul on esmakordne rahvusvaheline teatrifestival kooliperele oluline ja suurt väljakutset pakkuv sündmus.

“Kooli eesmärk on luua väga head tingimused ametiõppeks ja arenguks, lisaks aidata kaasa õppijate igakülgse loomepotentsiaali avaldumisele,” ütles Mets. “Kolleegide algatus võtta ette niivõrd mastaapne ülesanne, väärib suurt tunnustust ning usun, et festival saab olema erakordne.”

Festivali idee autor ja korraldusmeeskonna juht on kutsehariduskeskuse Narva õppekoha huvijuht Anna Tereshchenko, kes on aastaid tulemuslikult juhendanud kooli teatrit Underworld. 

“Igal aastal osaleme erinevatel teatrifestivalidel Eestis ja oleme esinenud välismaal. Koolide liitmine ühendas entusiastlikud tegijad, et pikalt küpsenud idee ellu viia,” rääkis Anna Tereshchenko. “Ettevalmistuste käigus kaasasime kolme õppekoha erinevate erialade õpilasi. Näiteks õmblejad töötavad kostüümide kollektsiooni loomisel, keevitaja eriala õpilased valmistasid eksklusiivsed sümboolsed autasud festivalil osalejatele, tulevased kokad kindlustavad toitlustuse, puutööoskajad valmistavad autasud lavastuste näitetruppide liikmetele.” 

Festivali programmis on esindatud kutsehariduskeskuse Narva õppekoha teater Underworld, teater Andalers Narvast, interaktiivne varjuteater Sillamäelt, teater MG, kooliteater Kukarjamba ja teater Vejer & Špaga (Lehvik & Mõõk) Maardust, Jõhvi huvikeskuse noorte teater PS (Postskriptum), teatrikollektiiv Eksprompt Jõhvist ja teatristuudio Lendav Lehm Tallinnast.

Venemaalt osalevad Juri Jakovlevitš Šiškini nimeline Noore Vaataja Teater Kingisepa linnast ning teatristuudio Junõje Gospoda Artistõ (Noored Härrased Näitlejad) Peterburist.

Festivali mõlema päeva esimesel poolel etendatakse lavastusi nooremale koolieale, pärast lõunapausi on oodatud publikuks vanemad õpilased ja täiskasvanud.

Festivali avamine toimub 2. juunil kell 10.00 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Sillamäe õppekoha saalis (Tallinna mnt 13, Sillamäe). Avaüritusele ja esimesele lavastusele on sissepääs tasuta, edasistele etendustele on pileti hind 50 senti ühele suurele lavastusele (kestvusega kuni 1 tund) või kahele väikesele (kestvusega 30 minutit). 

Festivali kavaga saab tutvuda: http://www.nvtc.ee/et/uldinfo/uudised/1/10/syndmus/1340 

Pärast festivali algab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses 5. juunil suvine vastuvõtt. 

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 22 õppekavarühmas meistriks ligi 2800 erinevas vanuses õppija. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2016. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner. 

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpib viis Eesti parimat noort meistrit
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus panustab õpilaste välispraktika võimalustesse

Tema juhendaja oli Kaupo Voormansik, Tartu Observatooriumist. Auhinnaga  kaasnes ka 500 USA dollari suurune rahaline preemia.

Oma töös „Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt“ arendas Eva-Maria välja töötlusahela, mis kaardistab hoonestatud alasid tehisavaradari satelliidipiltidelt kogutäpsusega 95,6%. 

Kokku esitleti konkursil 1778 teadus- ja innnovatsiooniprojekti 78 riigist ja osariigist. Maa- ja keskkonnateaduste kategoorias oli töid 93.

Eestit esindasid sel aastal Los Angeleses toimunud õpilasvõistlusel Eva-Maria Tõnson ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilane Hans Anniste, vaatlejana osales Põltsamaa kooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Urmas Kuusik.

Hans Anniste ja Urmas Kuusik osalesid Intel ISEFil õpilasleiutajate riikliku konkursi parimatena (gümnaasiumiastme parim ja parima kooli tiitli pälvinud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tööde juhendaja) ning nende osalemist Intel ISEFil toetas USA Suursaatkond.

Eesti delegatsiooni osavõttu õpilaste teaduskonkursist korraldas Eesti Teadusagentuur, õpilasi ja juhendajaid saatis  konkursside koordinaator Margit Lehis.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinnas arutatakse Euroopa teaduse, tehnoloogia ja inseneeria tuleviku üle
• Teaduse populariseerimise projektikonkurss viib õpilased polaarjoone taha
• Õpilaste teadusfestivalil tunnustati parimate uurimistööde autoreid ja juhendajaid

Projekti käigus plaanitakse edendada Ukraina üliõpilaste ettevõtlikkust ja ettevõtlusalaseid teadmisi, toetudes Eesti parimatele praktikatele. 

Praktiline ettevõtlusprogramm tugevdab Ukraina üliõpilaste ettevõtlusoskusi ja teadmisi ning toetab tegevuspõhise ettevõtlusõppe arendamist ülikoolides. Projekti käigus õpivad üliõpilased, kuidas jõuda ideest toimiva ettevõtte asutamiseni, paraneb nii noorte arusaam ettevõtlikkusest kui ka sotsiaalsed oskused, mis määravad toimetuleku tööturul. 

Koostöös Ukraina partneritega luuakse TÜ Ideelabori kogemusel baseeruv õppeprogramm, mis pakub äriidee arendamiseks praktilisi oskuseid ning ettevõtte loomiseks vajalikke teadmiseid. Ühe semestri vältav programm koosneb seminaridest ja töötubadest, algab inspiratsiooniüritusega ning lõppeb äriideede võistlusega. Parimad meeskonnad saavad võimaluse esitleda oma ideid ja ärimudeleid Tartus rahvusvahelisel ärifestivalil sTARTUp Day 2018. Programmi loomisel ja rakendamisel lähtutakse Eesti eelinkubatsiooniprogrammi STARTER kogemustest.

Projekti ühe algataja, Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja kohusetäitja Piret Arusaare sõnul on STARTER programm Eestis edukalt käivitunud ja palju positiivset tagasisidet saanud. „STARTER programmi on Eestis kaasatud erinevad kõrgkoolid ja haridustasemed. Meil on hea meel võimaluse üle oma teadmist ja kogemust ka teiste riikidega jagada. Ideelaboris on olnud mitmeid Ukraina tudengeid, kes on siin oma ettevõttele hoo sisse saanud. Usun, et sealsed tudengid on sama entusiastlikud ja uutele kogemustele avatud,“ sõnab Arusaar.

Tartu Ülikooli Ideelabori kõrval saab projekti peamiseks elluviijaks MTÜ „PIP“, mis sarnaselt Ideelaborile pakub üliõpilasele suunatud praktilist ettevõtlusõpet ning koondab oma võrgustikku neli Ukraina ülikooli: Kyiv National Economic University, Taras Schevchenko National University of Kyiv,  National Aviation University ja Donetsk National Technical University. Projekt algab uue õppeaasta septembris ning kestab 2019. aasta maikuuni.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Erasmus+ toetatud rahvusvaheline projekt algas 1. septembril 2016 eesmärgiga lõimida programmeerimine erinevatesse ainetundidesse ja jagada sel teemal koolide parimaid praktikaid. Projektis osalevad üks kool Poolast (Middle School number 3 under the name of  the European Union in Sieradz) üks Soomest (Marttilan koulu), üks Hispaaniast (IES Hermanos D'Elhuyar) ja üks Eestist (Martna Põhikool).  Projekt lõppeb 1. augustil 2018. 

See üsna pikk aeg sisaldab nii programmeerimist ainetundides õpilastele ja õpetajatele kui ka külaskäike partnerkoolidesse. Äsja oligi võõrustaja rollis Martna Põhikool: 14.-20. maini oli Eestis külas kokku 19 õpilast ja 7 õpetajat Poolast, Hispaaniast ja Soomest. Projekti põhitegevused sellel õppimisüritusel olid seotud bioloogia ja geograafiaga, aga külalistele jõuti näidata ka Eesti elu-olu ja IKT kasutamist meie koolides. 

Matemaatika-, arvuti- ja robootikaõpetaja Kairi Mustjatse on projekti eestvedaja Martna koolis. Tema sõnul innustas neid projektis osalema kooli viimaste aastate edulugu: programmeerimine. „Siiani toimus see huviringides ja kahe õpetaja eestvedamisel. Soovisime programmeerimist lõimida ainetundidesse, et viia see kõikide õpilasteni ja enamiku õpetajateni. Projektini jõudsime läbi eTwinningu partnerite otsingu. Projekti idee oli Poola õpetajal Aneta Leskiewiczil nii huvitavalt välja toodud, et otsustasin talle kirjutada, sest ta otsis partnerit just Eestist. Saingi jaatava vastuse, hiljem koostasime projekti kirjelduse ja eesmärgid juba koos. Põhiline töö on muidugi Aneta tehtud,“ ütles Mustjatse. 

Projekt kestab kaks aastat, selle jooksul toimub neli paaripäevast kohtumist õpetajatele kogemuste vahetamiseks, projekti töökäigu monitooringuks jne. Õpilastele toimub neli rahvusvahelist nädalast kohtumist, igas koolis üks. Lõpptulemusena valmivad õpetajatel tunnikavad, kokku 140, kus matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu, bioloogia on lõimitud programmeerimisega. Õpilastel valmivad mängud, esitlused, testid jms. Tunnid tuleb tegelikult ka läbi viia: kõigepealt oma koolis, hiljem õpilaste kokkusaamisel ehk rahvusvahelisel õppimisüritusel.

Külalistele näitas Martna koolipere kõigepealt meie kaunist Tallinna vanalinna.

15. mai oli täis robootikat. ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets viis Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses läbi kolm õpituba, kus külalistele tutvustati hariduslikke roboteid: Blue-Bot, Bee-Bot, Edison ning Ozobot. Seejärel käidi Gustav Adolfi Gümnaasiumis Makey-Makye´isid katsetamas. Töötoa viis läbi klassiõpetaja Maria Malozjomov.

16. mai hommikul jõudsid külalised Martnasse. Neid võttis vastu koolipere täies koosseisus. Hispaania õpilased viisid läbi kaks tundi, kus õpetasid, kuidas Scratchi abil bioloogiat õppida. Õhtupoolikul toimus lustlik ja tegevusterohke tutvumisõhtu-piknik. 

17. mail õpiti Haapsalus Innovatsioonikeskuses Innokas LegoWeDo 2.0 komplektide abil konna, kiili, pärdikut jt tegelasi ehitama ja neid programmeerima. Katsetati ka füüsika õppimise komplekte. 

18. mail olid koolis tunnid programmeerimistarkvaraga Tynker. Õpilased pidid programmeerima tutvustused või mängud/testid oma riigi kümne linna kohta. Töötati sellise innuga, et vahetundi minekut oli mitu korda vaja meelde tuletada.

19. mai oli viimane Läänemaa päev. Hommikul anti veel mõned tunnid ja lihviti oma programme. Projekti koordinaatorid õppisid Poola õpetaja Aneta juhendamisel kasutama veebilehekülgede loomise rakendust Joomla. Tallinnas külastati veel IT-firmat Datel ja 20. mail käidi enne kojusõitu vaatamas HITSA ProgeTiigri õpilasvõistluse „Mängumaraton“ finaali.

Koolielu vestleski külalistega „Mängumaratoni“ ajal. Kuidas on projektis „Programmeeri oma tulevikku“ osalemine õppimist mõjutanud, miks on kasulik Erasmus+ projektis "Programme your future" osaleda?

Aneta Leśkiewicz, Poola, arvuti- ja füüsikaõpetaja, projekti algataja: See projekt on programmeerimise õpetamisest ja õppimisest algkoolist keskkoolini. Osaleme selles projektis, sest Poolas tuleb järgmisel aastal õppekava muutus, programmeerimine tuleb õppekavva juba algkoolis. Praegu õpetatakse baasasju põhikoolis. Projekt aitab meil õppida programmeerimiseks vajalikke erinevaid tööriistu, samuti programmeerimiskeeli. 

Michał Sitarek, Poola, ajalooõpetaja: Mulle meeldib ajalugu väga, aga see õppeaine võib vahel ka igav olla. Sidudes ajalugu ja programmeerimist, saab aine huvitavamaks muuta. 

Miika Huhtinen, Soome, algkooliõpetaja: Soomes on arvutid õppetöös kasutusel juba aastaid. Aga programmeerimine lisandub Soome koolide õppekavadesse alles tänavu augustist, nii et praegu on väga hea aeg alustada õpingutega ja see projekt sobib suurepäraselt. Olen algkooliõpetaja, õpetan pea kõiki aineid. Mulle on see ühtaegu nii väljakutse kui võimalus anda tundi teistmoodi. On motiveeriv ka õpilastele, programmeerides peavad nad probleemidele iseseisvalt lahendused leidma, õpetaja ei näita ette, et nüüd teeme nii. Õpetajana olen ma juhendaja, ma ainult viitan, kust võiks lahendust otsida. 

Rosa Guadalupe Rodriguez, Hispaania, tehnoloogiaõpetaja: Oluline on teada nii õpilastel kui õpetajatel, et tehnoloogiat tuleb õppida, IKT-teadmisi vajavad tulevikus nii mehed kui naised. 

"Mängumaratonil" nähtuga jäid külalised väga rahule ja tõdesid, et selliseid võistluseid nende kodumaal veel ei toimu. Aga kui programmeerimist juba rohkemad õpilased oskavad, siis midagi sarnast tahaksid nad korraldada küll. 

Fotod: Kairi Mustjatse. 

Samal teemal:

• Üks päev mängude maratonil
• Martna Põhikoolis oli Progeöö
• Meeril on üks väike robot...

Eesti õpilastest teenisid kuldmedali Taavet Kalda ja Kaarel Hänni Tallinna Reaalkooli 12. klassist. Hõbemedali pälvisid Richard Luhtaru (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klass) ning pronksmedali Kaarel Kivisalu (Tallinna Reaalkooli 9. klass). Eesti võistkonda kuulusid ka Konstantin Dukatš (Narva Keeltelütseumi 9. klass) ja Eva-Maria Tõnson (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klass). 

Olümpiaadi finaalis võistlejaid tervitanud president Kersti Kaljulaid arutles oma kõnes teaduse mõju ja olemuse üle, rõhutades muuhulgas, et füüsika on võimas teadus, mis loob kaitsva mõtteviisi – kaitseb libauudiste ja vigaste lubaduste eest ja loob uusi võimalusi siin planeedil õnnelikult igavesti edasi elamiseks. Olümpiaadi detailsed tulemused ülesannete ja lahendustega on leitavad olümpiaadi kodulehelt http://eupho.ut.ee/.

Esmakordselt korraldatud Euroopa füüsikaolümpiaad erines rahvusvahelistest füüsikaolümpiaadidest taotluslikult valitud lühikeste ja loovust nõudvate ülesannete poolest. Olümpiaadi akadeemilise komitee juht, TTÜ professor Jaan Kalda selgitab: „Kõige imelisem osa füüsikast on just see, et leidub probleeme ja ülesandeid, mille lahendamine tundub esmapilgul võimatu, kuid siis järsku, kui välgatab lahendusidee, muutub lahendus äkitselt väga lihtsaks. Need ongi kõige põnevamad ülesanded!“

Seekordses eksperimentaalülesandes said õpilased nuputada välja meetodeid LED-lampide omaduste uurimiseks, kasutades muuhulgas termodünaamika seadusi. Teooriaülesannetes uuriti võnkuva nööri omadusi, gaasi kiirendavat mõju soojusjuhtivale kettale ning ülijuhtiva võre ja dipooli vastastikmõju.

Olümpiaadi korraldamist juhtinud Madis Ollikaineni sõnul ütlesid külalised korralduse kohta ainult häid sõnu. „Kogu korraldus toimis sujuvalt tänu meie väga tublidele vabatahtlikele giididele ja abilistele. Saime suurt tuge füüsika üliõpilaste seltsilt,“ lisas Ollikainen.

Osalenud õpilaste vahetuid muljeid jagab giidide koordinaator Markus Raudkivi: „Kuulsin mitmelt õpilaselt ja giidilt, et ülesanded olid väga huvitavad. Eriti kiideti eksperimenti, mida oli võimalik lahendata mitut moodi!“

Lisaks võistlemisele oli õpilastel võimalik kuulata karjääriloenguid, mis avasid füüsiku elukutse võimalikke rakendusi. Teaduskooli direktor Mihkel Kree ütleb: „Ma olen väga rahul, et meie otsus korraldada kokku 6-tunnine karjääriprogramm läks õpilastele korda. Ettekanded ja arutelud olid põnevad, küsiti palju asjalikke ja teravaid küsimusi.“ Videosalvestust 22. mail Tartus toimunud huviloengutest on võimalik järelvaadata UTTV vahendusel. Tallinnas toimunud loengute ja ettevõtluse teemalise paneeldiskussiooni videosalvestus lisatakse peagi olümpiaadi kodulehele.

Olümpiaadi toimumisele aitasid kaasa: Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Teadusagentuur, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Swedbank, Eesti Füüsikaselts, Tartu linn, CERN, Euroopa Füüsikaühing.

20.-24. mail toimus Tartu Ülikooli teaduskooli vedamisel Tartus ja Tallinnas esimene Euroopa füüsikaolümpiaad EuPhO 2017. Tegemist oli üleeuroopalise koolinoortele suunatud rahvusvahelise ainevõistlusega.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus, TÜ. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool korraldab esimese Euroopa füüsikaolümpiaadi
• Ühe minuti loeng: milleks meile füüsika?

Esikoha sai Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli võistkond PõhuNõu, kes toodab Eesti põhust biolagunevad ühekordseid nõusid, luues lisandväärtuse senisele põllumajanduslikule jääkproduktile põhule.

Teisele kohale tuli Eesti Kunstiakadeemia meeskond Don´t waste food, box it!, kes arendab taaskasutatud materjalidest biolagunevat toidupakendit. Kolmandale kohale jõudis Tartu Ülikooli projekt Poko. Nemad toodavad kergesti stiilseks võtmehoidjaks kokkuvolditavat korduvkasutatavat poekotte asendamaks õhukesi kilekotte.

Žürii liikme ja KIKi juhataja Veiko Kaufmani sõnul tagas kolmele võidumeeskonnale edu, et nende ideed olid kõige enam detailideni läbi mõeldud ja testperioodil kõige kaugemale jõudnud. „Nutikad lahendused ja suurelt mõtlemine oli see, mis selle aasta võitjate ideedest läbi kumas. Rõõm oli näha, et võidumeeskondades oli teotahet ja usku oma ideesse. Alahinnata ei saa ka nende projektide keskkonnasäästu osa.“

Tartu Erinevate Tubade Klubis toimunud superfinaalis võtsid omavahel mõõtu 10 ideed, kes pääsesid finaali 47 konkursile esitatud projekti seast. 

Täpsemalt saab auhinnatud ideedega tutvuda Negavati kodulehel<http://www.negavatt.ee> ja Facebooki lehel<https://www.facebook.com/negavatt/>, kust leiab võidumeeskondade videod.

Konkurssi Negavatt toetavad Paulig Coffee Estonia, Empower 4Wind , Eesti Pandipakend, Pärnu Vesi, Keila Vesi, Emajõe Veevärk, Club-Mate Eesti ja Good Mood Food.

Negavatt on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist.

Allikas: KIKi pressiteade. 

“Mingid teemad joonistuvadki selgelt välja, näiteks tuleviku ja Eesti kohta on palju küsimusi,” rääkis Tagasi Kooli juht Teibi Torm. Tänaseks on õpilased kirja pannud rohkem kui 400 küsimust. 

Ühe teemaga pakub õpilastele huvi digimaailm ja sealsed arengud. Näiteks küsib 4. klassi Keity, kas tulevikus üldse enam on lastel mänguasju või on lapsed ainult telefonides, arvutites ja tahvelarvutites. Andero tõstatab elu võimalikusest ilma nutiseadmeteta – milline see välja näeks ja kas oleks üldse võimalik? Kui nendele küsimustele on ehk keerulisem vastata, siis 5. klassi Helina küsimusele võib konkreetse vastuse anda juba ka Helina õpetaja: miks me ei või tunnis kasutada telefone, kui elame nutiajastul?

Lihula gümnaasiumi õpilased tahtsid teada, kas koolis võiks olla hinnete asemel ka lihtsalt tagasiside. Direktor, kes õpilastega olulistel teemadel arutles, andis samas ka vastuse.

Küsimused konfliktidest

Eesoleva Eesti Vabariigi sajanda sünnipäevaasta valguses puudutavad mitmed küsimused eestluse säilimist, riigi tulevikuvaateid ja tänase olukorra kirjeldust. Näiteks küsivad mitmed õpilased “Miks Eesti nii väike on?” või milline on riik tulevikus. On ka näha, et õpilased tunnetavad globaalseid konflikte ja on toimuva pärast mures. Mitmed küsimused uurivad otseselt sõja võimalikkuse või konfliktide lahendamise kohta. Näiteks küsib Adelii, 9. klassist, “Miks mõned inimesed ei saa aru, et sõda ei lahenda midagi?”. 

“Need on vaid mõned näited küsimustest, mis noori huvitavad ja millest nad rohkem rääkida tahaksid,” sõnas Torm. Uuel õppeaastal jõuavadki tõstatatud teemad sajas e-külalistunnis koolidesse. Oma küsimuse saab esitada veel mai lõpuni. 

Tagasi Kooli algatus kutsubki õpetajaid võtma oma tunnist viis minutit ja suunama õpilased küsimusi kirja panema veebilehel www.tagasikooli.ee/sinuteema. “Paljud koolid on meile öelnud, et on küsimuste esitamisest lausa terve tunni teinud. Näiteks Konguta Koolis, Valga Priimetsa Koolis ja Martna Põhikoolis arutasid õpilased olulistel teemadel koos õpetajatega,” rääkis Torm. Pärnu Noorte Vabaajakeskus korraldas koos õpilastega aruteluõhtu, kus üks noor osales Skype’i vahendusel lausa Soomest. “Oleme ka ise koolides käinud õpilastega arutlemas ja on hea näha, et õpilased oskavad teemasid tõstatada ja neid ka põhjendada.”

E-külalistundide proovitunnid

Mais viis Tagasi Kooli algatus läbi ka e-külalistundide proovitunnid, millest võttis osa mitukümmend klassi üle Eesti. “Oleme proovitundidele saanud positiivset tagasisidet ning näeme, et otseülekande formaat on hea jõudmaks kõikidesse koolidesse üle Eesti,” sõnas Teibi Torm. Ta tõi näite tunnist, milles osalesid korraga õpilased Valgast, Kuressaarest ja Rakverest. E-külalistund toimubki otseülekandena ning tänu sellele saavad ühes tunnis korraga osaleda kasvõi kõik klassid üle Eesti. Kõik proovitunnid põhinesidki juba esitatud küsimustel ning nii vastas näiteks vabakonna ekspert Urmo Kübar 10. klassi Tiina küsimusele “Kuidas saaksime Eestit paremaks muuta?” rääkides sellest, kuidas olla hea kodanik. Proovitundide järgi vaatamiseks kirjuta info@tagasikooli.ee.

Näiteid õpilaste küsimustest:
Jaanis, 9. klass: “Miks on meil koolis vaja nii palju erinevaid tunde?”
Kaileen, 10. klass: “Kas 100 aastat iseseisva riigina on olnud pigem kerged või rasked?”
Triin, 6. klass: “Kas Eesti jääb pidama kui uuenduslik riik?”
Helis, 3. klass: “Miks tekib koolikiusamine?”
Otto, 4. klass: “Kui palju raha on maailmas kokku?”
Mariann, 3. klass: “Miks nutiseadmed tekitavad sõltuvust?”
Digris, 5. klass: “Kuidas vähendada laste sattumist lastekoju?”
Angela, 11. klass: “Kuidas leida elus see õige asi, mida õppima minna?”

Loo ja fotode  autor on Kelli Seiton. 

Samal teemal:

• Külalisõpetajad andsid digiteemalisi tunde rohkem kui poolesajas koolis
• Noored Kooli programmi kandideeris rekordarv huvilisi

OverDrive’i e-raamatukogust saab korraga laenata kuni viis e-teavikut 21 päevaks ning ootejärjekorda on end võimalik lisada kuni viiele e-teavikule. Ühte eksemplari saab samaaegselt lugeda/kuulata üks inimene. E-teavikuid saab laenata tasuta ja lugeda/kuulata arvutist ning erinevatest nutiseadmetest. Laenatud e-teavikuid saab lugeda/kuulata nii internetibrauseris kui seadmesse installeeritud OverDrive’i rakenduses. Rakenduse saab tasuta alla laadida oma seadme rakenduste poest (nt Google Play Store, Apple App Store, Windows Store) või lehelt app.overdrive.com. Rakendusse alla laetud e-teavikuid saab tagastustähtaja saabumiseni lugeda/kuulata internetiühenduseta. Juurdepääs laenatud, sh alla laetud e-teavikutele kaob tagastustähtaja saabudes automaatselt.

E-raamatukogu esilehelt leiab lugeja valiku rahvusvahelise kirjandusfestivali HeadRead raames 24.-28. mail Tallinna külastavate kirjanike e-raamatuid. Teiste hulgas on OverDrive's teoseid Tan Twan Engilt, Jonas Khemirilt ja Maria Turtschaninoffilt, kellega saab Tallinnas festivali raames kohtuda. OverDrive'st leiab ka inglise ajaloolase ja kirjaniku Jason Goodwini teoseid, kes viib laupäeval, 27. mail keskraamatukogus läbi krimikirjanduse töötuba.

E-raamatukogu on loodud koostöös USA firmaga OverDrive Inc., mis pakub raamatukogudele üle maailma e-raamatukogu loomise ja haldamise teenust alates 2003. aastast. OverDrive’i keskkonna vahendusel saavad lugejad laenata ja lugeda e-raamatuid ning kuulata audioraamatuid. Teenusega on liitunud üle 30 000 raamatukogu rohkem kui 40 riigist, esimesena Eestis ka Tallinna Keskraamatukogu.

Tallinna Keskraamatukogu OverDrive e-raamatukogu: keskraamatukogu.overdrive.com.

Täpsemat infot saab keskraamatukogu veebilehelt www.keskraamatukogu.ee/overdrive ja e-posti aadressilt overdrive@tln.lib.ee.

Eestikeelseid e-raamatuid saab jätkuvalt laenata e-raamatukogust ELLU: ellu.keskraamatukogu.ee

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Nutifototöötoad „Lood läbi piltide” Tallinna Keskraamatukogus
• „Luulemaraton“ Tallinna Keskraamatukogus