Laste ühisel peol saab näha teatrit, mängida, tegutseda töötubades ning ise esineda. Ühtekokku jõuab Laste Vabariik 53 paika.

 Avamispeol 24. mail Kadriorus presidendilossi ees tervitas Laste Vabariiki Vabariigi President Kersti Kaljulaid. „On väga suur rõõm, et lapsed Laste Vabariigis koos Eesti sünnipäeva peavad. Pean tähtsaks, et kõigis meist oleks igapäevaste tegemiste juures killuke lapselikku indu, õhinat ja lusti. Siis on kindel, et Eesti 200. sünnipäev tuleb sama rõõmsalt kui täna. Need inimesed on juba täna siin meie seas,“ ütles president Kersti Kaljulaid. Peo juht, 8-aastane Otto Samuel Kahar kinkis presidendile Laste Vabariigi passi, mis kutsub lapsi ja peresid Eesti muuseumidesse ja elamuskeskustesse.

Laste Vabariigi idee autor, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone ütles, et Eesti suure sünnipäeva eel on soov pakkuda lastele lõbusat ja meeldejäävat kultuurielamust. “Laste Vabariigis avastavad lapsed läbi mängu ja isetegemise Eestit uuel moel, oleme programmi põiminud nii teatrit, kirjandust, muusikat, kunsti, mängu kui ka loodust ja teadust. Laste Vabariik on igas kohas just selle paiga laste nägu,” rääkis Triin Soone.

Laste Vabariigis saab näha etendust „Kõige parem kingitus!“, kus saja-aastased kaksikõed Hulda ja Gulda Eesti 100. sünnipäevaks valmistuvad. Mängualal õpivad lapsed Eestit eri nurkade alt tundma, töötubades meisterdavad ja nuputavad. Laval astuvad üles kohalikud lapsed ja noored.

Laste Vabariik sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna koostöös, et viia Eesti sünnipäevapidu võimalikult paljude lasteni üle Eesti. "Lapsed ja noored on EV100 programmis esimesel kohal ja neile mõeldes me oma riiki iga päev ehitame. Lapsed saavad Eesti juubelit tähistada omal moel ja kodule lähedal. Laste Vabariigi suurim väärtus on just selles, et rännakul külastatakse ka väikeseid paiku,” ütles Jaanus Rohumaa.

Laste Vabariiki sõidutab mööda Eestit erilahendusena valminud lavaga haagisauto, mille töötas välja Silberauto. „Suurimaks väljakutseks oli lava haagisesse mahutamine nii, et konstruktsioon oleks piisavalt jäik ja laval liikumine ohutu. Tulemusega oleme ise rahul ning saadame unikaalse ratastel mängulava parimate tervitustega Eestimaa lapsi rõõmustama,“ ütles Silberauto Eesti juhatuse esimees Andrus Mossov.

Laste Vabariik on teel 25. maist 8. septembrini ja sõidab läbi kogu Eesti, igas maakonnas on 3-5 peatust. Täpsem ajakava, auto teekond ja laste videod kodupaigast ERRi Lastejaamas: http://lastejaam.err.ee/lastevabariik/. Lisalugemist: www.lastevabariik.ee.

 Aasta 2017 on laste ja noorte kultuuriaasta, mis väärtustab last ja noort nii looja kui ka publikuna. Teema-aasta on ellu kutsunud kultuuriministeerium ning selle läbiviimist koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Allikas: laste ja noorte kultuuriaasta toimkonna pressiteade. 

Samal teemal:

• Lapsed tõstatavad arvamusfestivalil virtuaalsõltuvuse ja kooliõnne küsimusi
• Lapsed õpivad headust looma
• Täna kuulutatakse välja "Head lasteraamatud"

Esmakordselt 2013. aastal välja töötatud DigComp (The European Digital Competence Framework for Citizens) raamistik on saanud suunanäitajaks digipädevuse arendamisel terves Euroopas. Ka Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eestvedamisel loodud õpilaste digipädevuste mudel põhineb samal DigComp raamistikul.

2016. aastal avaldati DigComp 2.0 raport, kus oli uuendatud nii terminoloogiat kui ka kontseptuaalset mudelit, lisaks toodi seal ka näiteid tegevuste elluviimise kohta nii üleeuroopaliselt kui ka üksikute riikide tasandil.

Värskelt avaldatud DigComp 2.1 raport sisaldab infograafikuid selgitamaks lahti digipädevuse oskustasemeid, samuti leiab sealt juhtnööre ja näiteid õppematerjalide loomiseks. Eelmises raportis mõõdeti osaoskusi kolmel tasamel, uues raportis on osaoskuste mõõtmiseks loodud kaheksa taset. Eesmärgiks on toetada erinevaid huvigruppe DigComp raamistiku edasisel rakendamisel.

Tutvu DigComp 2.1 raportiga siin.

Samal teemal:

• Õpilaste digipädevuste kujundamine digiajastul
• MENTEP loob veebipõhise tööriista digipädevuste hindamiseks

Kokku luges samme 86 inimest seitsmest koolist ja TÜ liikumislaborist.  

Osalejad jagunesid järgmiselt: 

Tartu Kivilinna Kool - 22

Tartu Kesklinna Kool - 20

Tartu Katoliku Kool - 13

Tartu Descartes'i Kool - 11

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium - 10

Tartu Kroonuaia Kool - 3

Tartu Kunstikool - 1

TÜ liikumislabor - 6

Kõige suurema haaratusega kollektiiv oli liikumislabor - osalemine 100%. Koolidest juhtisid seda edetabelit Kesklinna kool ja Kivilinna kool (33% ja 30%). 

Kokku tehti kahe nädala jooksul 13 208 384 sammu. 

Kolm aktiivseimat kõndijat olid: 

Maarja Kalma (liikumislabor) - 313 974 sammu

Kaja Kivisikk (TDK) - 310 019

Merike Kaste (KJPG) - 293 345

Reinson avaldas väljakutse esitaja ehk TDK poolt kõigile osalenutele suure tänu. "Tundub, et üleskutse leidis üsnagi sooja vastuvõtu ja tõenäoliselt esitame järgmise väljakutse juba sügisel," sõnas ta.

Allikas: TDK info. 

Samal teemal:

• Programmi "Liikuma kutsuv kool" osalised vahetavad kogemusi
• Ühtse perena tegutsev Descartes'i kool väärtustab igat õpilast

Keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul annab uuring sõnumi, et peaksime senisest rohkem rääkima heakeelsusest ja eesti keele võimalustest, mitte ohustatusest. „Eesti keel on ressurss, mitte kaitsepositsioonil kindlus,“ ütles Kärtner. „Kaitsepositsioon ei kasvata eesti keele kõnelejate arvu ega suurenda selle väärtust. Kui näeme keelt võimalusena, siis võidavad sellest nii eesti keelt emakeelena kui teise keelena kõnelejad.“

Kärtner lisas, et intensiivsete keelekontaktide tõttu muutub keel, peamiselt sõnavara, kiiresti, ning keeleteadlastel tuleb kohaneda rahvusvahelistumise ja ühiskonna muutumisega. „Olulised võtmesõnad on tasakaal ja otstarbekus, näiteks tuleb leida kõrghariduses ja teaduses tasakaalumoment eesti ja inglise keele vahel ning koolitundides eesti keelt õpetades aine- ja õpilaskesksuse vahel. Keeletaristu ja -tehnoloogia arendamisel saab ja tuleb suurendada kasutajasõbralikkust.“

Eesti keele tugevuse kinnituseks on ka selle riiklik staatus ja Euroopa Liidu ametliku keele staatus. Samas leidub piirkondi ja valdkondi, kus eesti keele positsioon on haavatavam, näiteks kõrghariduse ja IT valdkonnad, venekeelse enamusega Ida-Virumaa linnad ning väliseesti hargmaised ja väiksemad kogukonnad.

Intervjuudest tõstatus Eesti muukeelsete lapsevanemate mure, et eesti keele õpe on liialt seotud identiteediloomega, milles nähakse keeleõppe edukuse pärssijat.

Üha aktuaalsemaks muutub mitmekeelsus, seda peaks soosima ja pakkuma rohkem tuge mitmekeelsete laste vanematele. Nõustamist vajavad nii vene emakeelega laste vanemad kui ka väljaspool Eestit elavad emad-isad, kes soovivad oma laste eesti keele oskust säilitada ja arendada, samuti uus-sisserändajad ning pered, kus kasutatakse paralleelselt mitut keelt.

Parandada saab valmisolekut õpetada eesti keelt uus-sisserändajatele: oluline on keelekursuste tõhusus, kättesaadavus, paindlikkus ning vastavus õppija vajadustele. Keelehariduse üks oluline osa on ka kasvatada tolerantsust eesti keelt teistmoodi rääkivate inimeste ja lugupidamist teiste keelte vastu.

Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumine on vajalik, kuid eesti ja inglise keele vahel tuleb hoida tasakaalu. Rohkem tuleb pöörata tähelepanu üliõpilaste suulisele ja kirjalikule eneseväljendusele. Oskussõnavara läbimõeldud kohandamine on võimalus keelemuutusi juhtida, ilma et teatud erialad ja valdkonnad ingliskeelestuksid ning sestap on oluline jätkuvalt panustada terminitöösse.

Taustainfo

Eesti keeleseisundi uuringu eesmärk oli selgitada välja eesti keele ja võõrkeelte staatuse, maine, õppe, uurimise ja arendamise olukord Eestis. Uuringu läbiviimisel võeti arvesse keelevaldkonna seniseid uuringuid, strateegiate ja arengukavade rakendamisega seotud kogemusi, statistikat, seireid, lisaks viidi läbi intervjuud. 
Uuring on aluseks loodavale Eesti keelestrateegiale aastateks 2018-2027. 

Uuringu viis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös Balti uuringute instituudi ja Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps: emakeel on kõige kaunim keel
• Raamatukogutund "Eriline tavaline emakeel"
• Kõrgõzstan on huvitatud Eesti keelekümbluskogemusest

Osalejaid tervitavad ka CERNi hariduse- ja kommunikatsiooniosakonna juht Ana Godinho ning Swedbank Eesti juht ja TTÜ kuratooriumi liige Robert Kitt.

Vabariigi President Kersti Kaljulaid kinnitab, et ainult teadus aitab säilitada külma närvi. „Miski peale faktidel, testidel, analüüsidel, teaduslikul ja kriitilisel mõtteviisil põhineva tõe otsingute ei saa aidata meie ühiskondi sellises keskkonnas,” märgib president Kaljulaid ning lisab: “Füüsika on võimas teadus, mis loob kaitsva mõtteviisi – kaitseb libauudiste ja vigaste lubaduste eest. Ja loob uusi võimalusi siin planeedil õnnelikult igavesti edasi elada.”

Euroopa füüsikaolümpiaadi EuPhO president ja TTÜ küberneetika instituudi professor Jaan Kalda ütleb: „Meie eesmärgiks oli korraldada olümpiaad, mis radikaalselt eristub teistest rahvusvahelistest olümpiaadidest. Euroopa füüsikaolümpiaadi fookus on loomingulisusel. Loomingulisus tähendab eeskätt seda, et õpilast ei juhita probleemi lahenduseni läbi abistavate küsimuste ega kitsendata sellega tema uurijavabadust, vaid jäetakse ta viieks tunniks üksi paari lakoonilise keerulise ülesandega.“ 

Professor Kalda lisab, et eksperimendile pühendatud päeval tuli mõõta valgusdioodi kvantefektiivsus lihtsate vahendite abil ning uurida, kas valgusdioodi saaks kasutada ka päikesepatareina. „Teooriapäeval tuli lahendada viie tunni jooksul kolm lühikest põnevat ülesannet – kogu tekst mahtus poolele leheküljele, aga probleemidest läbipuremine nõudis tõelist vaimusähvatust,“ rõhutas professor Kalda. 

Olümpiaadi korraldasid Tartu Ülikooli teaduskool, Eesti Füüsika Selts, Tallinna Tehnikaülikool ja Euroopa Füüsikaühing.

Esimesel Euroopa füüsikaolümpiaadil EuPhO 2017 osales 92 õpilast, 37 juhendajat ning kaks vaatlejat 22 erinevast riigist Euroopast, Lõuna-Ameerikast ja Aasiast.

Allikas: TTÜ pressiteade. Vaata ka http://www.eupho.ut.ee/.

Samal teemal:

• Tartu Ülikool korraldab esimese Euroopa füüsikaolümpiaadi

20. mai Tallinnas Ülemiste City SpaceX keskuses oli kui arvutimängufännide paradiis – 240 last 95 omaloodud mänguga, ja kõik võisid kõikide mänge kasvõi päeva läbi proovida! Muidugi oli ka teisi tegevusi: prooviti oma teadmisi Küberpähklil, kuulati teadussaate „Rakett 69“ finalistide muljeid, jagati ohtralt auhindu ja sebiti ennastunustavalt ringi. 

Iga võistkond/individuaalvõistleja pidi vajadusel oma arvuti- või mobiilimängu huvilistele tutvustama ning küsimustele vastama. Võistlusele laekusid nii programmeerimist kui ka tarka internetikasutust õpetavad mängud: mobiili-, arvuti-, laua-, mälu- ja robotimängud, igas kasutatud tehnoloogiat vastavalt vajadusele ja oma oskustele. 

Kõikides vanuseastmetes said enim tunnustust võistlustööd, mis olid programmeerimise õpetamisele suunatud. Žürii hindas ühe kriteeriumina võistlustöö sisu ja kasutatud õpetamismeetodit. 

Programmeerimist õpetas ka 1.-3. klasside hulgas esikoha noppinud Tartu Kivilinna Kooli 3. klassi õpilase Henri Prillopi töö „Tulnumeerimine“ (juhendajad Margit Hunt ja Külli Prillop). Arvutimängus on tulnukad, kellel on erinevad mängud, mida mängida. Aga nad on alles algajad programmeerijad ja nad teevad vigu. Mängija saab neid aidata, et nad vead üles leiaksid. Põhimõtteliselt teeb mängija sama mida programmeerija – testib programmi ja leiab vigu. „Mulle meeldivad tulnukad, ma panin kokku programmeerimise ja tulnukad ja saingi „Tulnumeerimise.“ Minu loodud mäng õpetab sind mõtlema natuke nagu programmeerija. Tarkvarana kasutasin Scratchi. Ma ise olen seda mängu läbi mänginud väga palju kordi, nii õppisin juurde, kuidas programmist vigu leida ja kuidas Scratchi kasutada,“ ütles Henri ise. 

Henri esinemist finaalis toetas tema ema Külli, kes oli ka üks töö juhendajatest. „Üldiselt on Henri nii palju mõistlik, et oskab ise oma aega arvutis sättida,“ sõnas Külli Prillop küsimuse peale, kas kodus on arvuti kasutamisel ka kindlad reeglid. „Ta on varem teinud lihtsamaid mänge. Aga et ta seekord nii entusiastlikult tegutses ja nii pikalt süvenes, oli natuke üllatus küll. Eks vanem saabki toetada nii, et kui laps hakkab pikast protsessist tüdinema, siis leida mõni huvitav nüanss, mis meelitaks teda tööd lõpetama.“

Gümnaasiumiastmes sai esikoha Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilaste Kärt Kaljuvee ja Günter Suve mäng „L(aua)N(uti)P(roge)“ (juhendaja Tiiu Leibur). Mängu eesmärk on suurendada mängijate teadmisi turvalise käitumise kohta internetis ja see on mõeldud põhikoolile. Mängus osalevad kaks võistkonda. Mõlemal võistkonnal on oma värvi mängualused, millele nad peavad korjama sama värvi kujundeid (3D-prinditud), mis on laotatud mängulauale. Mängunuppudeks on Bee-Boti robotid. Nutiseadmes avaneb viktoriin internetiturvalisuse kohta. Mängulaual on erinevate tegevustega ruudud, mis kas takistavad või aitavad edasi liikuda. Võidab võistkond, kes on üles korjanud kõik oma värvi klotsid ning jõudnud esimesena vastase algusruudule.

Kärt Kaljuvee sõnas, et mängu mõtlesidki nad Günter Suvega kahekesi välja. „Juhendajaga oli pidev koostöö, tema suunas, millele veel tähelepanu pöörata. Osalen koolis 3D-printimise valikaines, ja õpetaja soovitas sellest võistlusest osa võtta. Mängus vajalikud kujundid on 3D-printeriga prinditud. Katsetasime mängu 2. ja 4. klassi õpilastega erinevates koolides, väga positiivne tagasiside oli. Mängu koostamine ja valmistamine sujus loovalt, kogu aeg tuli uusi ideid, mida veel mängu lisada. Aga küsimuste koostamine internetiturvalisuse kohta oli raske, küsimused pidid olema sellised, et mängija midagi õpiks ka.“

7.-9. klasside arvestuses tuli võitjaks Türi Põhikooli poiste Andero Lavrinenko ja Jakob Järve loodud äpp „Binaarkood“ (juhendaja Laine Aluoja). "Binaarkood" õpetab teisendamist kümnendsüsteemist kahendsüsteemi ning vastupidi. Seda süsteemi kasutavad arvutid, et andmeid edastada. Projekti eesmärk oli õppida kasutama rohkem AppInventorit ning sellega Androidi rakendusi luua, samas teha ka üks huvitav mäng, mis õpetaks arvutite keelt. Tööd jagunesid nii, et Andero oli ideede genereerija ja tehniline teostaja, Jakob testija ja nõustaja. 

„See on puhtalt matemaatikaga seotud mäng. Koolis eriti ei õpetata erinevate arvutussüsteemide kohta, siis mõtlesin, et selline mäng oleks huvitav. Matemaatikas saame me Jakobiga mõlemad hästi hakkama. Alguses oli idee, siis mõtlesime, mis keskkonnas mäng luua, siis programmeerisime mängu ja saigi valmis. Programmeerimist olen õppinud omal käel, internetis on mitu veebikeskkonda, kus saab seda hästi teha. Mulle meeldib, et programmeerimise juures saan olla nii loov ja ise teha kõike, mida suudan välja mõelda,“ ütles Andero.

Kõikide võidutöödega saab lähemalt tutvuda HITSA kodulehel. 

HITSA FB-lehelt on järelvaadatavad ka videod, mis tehtud 20. Mail toimunud „Mängumaratonil“.

HITSA ProgeTiigri võistlus „Mängumaraton“ oli sunnatud noorte IKT oskuste arendamiseks. Võistlusele olid oodatud õpilaste loodud arvutimängud, mobiilirakendused ning laua- ja kaardimängud, mis õpetavad programmeerimist ning turvalist internetikäitumist. ProgeTiigri võistlusel osalesid alus- ja üldhariduse õppijad vanuses 5 kuni 20 eluaastat. Osaleti nii individuaalselt kui ka kuni viieliikmeliste meeskondadena.

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Uuring: Eesti koolid vajavad digihariduse süsteemsemat korraldust
• Martna Põhikoolis oli Progeöö
• Noored robootikud arendasid loomadest lähtuvaid nutikaid lahendusi
• EENeti arvutijoonistuste võistluse võitjad on selgunud

Kolmandale kohale tuli Meelis Lindret Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

Noortaluniku tiitli pälvinud põllumajandustöötaja eriala teise kursuse õpilane Felix Lavrentjev osales võistlusel teist korda ning tõdes, et mulluse kogemuse põhjal tuli võit üllatusena. „Konkurents oli tugev ning minu tõus võrreldes eelmise aastaga oli koguni kuus kohta,“ lisas noormees.

Felix valis põllumajandustöötaja eriala, sest on lapsest saati talutöid teinud. „Põllumajandus on üks tähtsamaid valdkondi maailmas. Tänases tarbimisühiskonnas on talunikel kindlasti hea tunne ise toitu kasvatada. Minu soovitus inimestele oleks osta toiduaineid kohalikult talunikult – siis tead, et on puhas kraam,“ märkis Felix.

Parima noortaluniku tiitlit püüdis kokku 29 võistlejat: 14 õpilast Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, 13 õpilast Järvamaa Kutsehariduskeskusest ning kaks noortalunikku.

Noored panid proovile oma teadmised ja oskused kümnel võistlusalal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, põllukultuuride seemnete tundmine ja viljakoti kaalumine, lüpsimasina hooldus, põllutööriistade haakimine traktorile, saeketi vahetus ning kasti valmistamine.

17. korda toimunud noortalunike kutsemeistrivõistluse avas maaeluminister Tarmo Tamm. Võistelda said maamajanduslike kutseõppeasutuste õpilased, EMÜ üliõpilased ja noortalunikud (vanuses kuni 40 eluaastat).

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse mainekas keevitajate kutsevõistlus tähistab juubelit
• Eesti parimad noored meistrid on selgunud

Negavati superfinaalis saavad kõik kümme finalisti võimaluse žürii, publiku ja toetajate ees näidata, miks just nende energia- ja ressursisäästuidee on väärt 10 000 euro suurust auhinda.  Preemia eest on tudengitel võimalik oma idee päriselt ka ellu viia.
Võistlustulle asuvad:

• Don’t waste food, box it! (Eesti Kunstiakadeemia) - taaskasutatud materjalidest biolagunev toidupakend.
• Dormat (Euroakadeemia, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool) - veebirakendus, mille abil saavad ühiselamute elanikud igapäevaseid tarbeesemeid laenutada.
• Festera (Hugo Treffneri Gümnaasium) - prügikast, mis lagundab mikroobide abil biojäätmeid.
• Paberivaba lõputöö (Tallinna Ülikool) - veebiplatvorm, mis koondab kokku lõputöödega seonduvad toimingud.
• Plastit (Eesti Maaülikool) - ise ehitatud seadmed plastiku töötlemiseks, et toota kokku kogutud plastpakenditest detaile ja filamenti. Töötoad koolide õpilastele.  
• Poko (Tartu Ülikool) - kergesti stiilseks võtmehoidjaks kokkuvolditav korduvkasutatav poekott asendamaks õhukesi kilekotte.
• PõhuNõu (Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool) - põhust toodetud biolagunevad nõud.
• RentCup (Tallinna Tehnikaülikool) - korduvkasutatavate plasttopside süsteem TTÜ kohvikutes.
• RePaper (Tallinna Tehnikaülikool) - paberi kogumispunktid TTÜs, paberi loovutamise eest soodustus kohvikutes.
• Pargi ratas! (Tallinna Tehnikakõrgkool) -  turvaline rattaparkla nii tudengitele kui ka kõikidele teistele koolitöötajatele.  

Žüriisse kuuluvad KIKi juhataja Veiko Kaufmann, SEI Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste, Prototroni konkursi korraldaja Jana Pavlenkova, Cleantech ForEst tegevjuht ja Climate Launchpad Eesti korraldaja Erki Ani ja teadliku elustiilipoe Slow eestvedaja Helen Puistaja. Superfinaali juhib Mart Müürisepp ja meeleolu loob DJ Janno Sööäär.

Negavatile laekus sellel hooajal 47 ideed 15 erinevast kutse- ja kõrgkoolist üle Eesti. Finaali pääses 10 meeskonda 8 õppeasutusest. Täpsemat infot superfinaali ja finalistide kohta leiab Negavati kodulehelt ja Facebooki lehelt.

Konkurssi Negavatt toetavad Paulig Coffee Estonia, Empower 4Wind , Eesti Pandipakend, Pärnu Vesi, Keila Vesi, Emajõe Veevärk, Club-Mate Eesti ja Good Mood Food.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist.

Allikas: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Samal teemal:

• Tudengite energia- ja ressursisäästukonkursi Negavatt esimesse etappi laekus 47 ideed
• Parim Negavati meeskond ketrab Tartu Ülikoolis karpe

Eesti noorte ettevõtlikkusest kõneleb fakt, et siin on Euroopa aktiivseim iduettevõtluse maastik ning õpilas- ja tudengifirmad pakuvad läbimõeldud ning innovaatilisi tooteid ja teenused. Vähem räägitakse sellest, kuidas alles tööturule sisenev põlvkond ettevõtlikkust ja ettevõtlust mõistab.

EBSi rahvusvahelise koostöö prorektori Toomas Dannebergi sõnul peab äri- ja majandusharidus käima aja ning inimestega kaasas, mistõttu on kriitiline mõista mitte ainult praegust ärimaailma, vaid mõelda selle peale, kuidas see tulevikus koos inimestega muutub.

“Ühest küljest räägitakse palju Y- ja Z-põlvkonnast, kes ei viitsivat enam traditsioonilisel moel üldse tööd teha, teisest aga näeme nii EBSis kui igapäevaelus, et praegused noored ei lase end häirida varasematest dogmadest, soovivad ise teha ja mõelda ning toovad sellega kaasa uue ettevõtluskultuuri,” ütles Danneberg. “Seepärast soovime noortelt teada, milline on ettevõtluse ja ettevõtlikkuse tähendus nende jaoks ning seda tehes tuua nad ärimaailmale lähemale ning õppida ka ise.”

Kampaania “Ettevõtlikkuse DNA otsingul” peavad noored ühe lühikese video abil vastama nt küsimustele, mis on minu jaoks ettevõtlikkus, mis teeb mind ettevõtlikuks, kuidas ära tunda ettevõtlikku inimest, kes on minu jaoks eeskujuks oma ettevõtlikkuse meele ja ellusuhtumisega jne.

“EBS pakub piirkonna parimat äriharidust, mis on võimalik tänu pidevale dialoogile oma tudengite, vilistlaste ja ühiskonnaga laiemalt. Seepärast on meile oluline tulevaste otsustajate kaasamine, sest ehkki nad ei pruugi seda veel mõista, hakkavad just nemad andma järgmist olulist panust Eesti arengusse,” ütles Danneberg.

Parimatele on auhinnaks viiepäevane “Tulevase Tippjuhi Programm”, mis sisaldab võitja huvidest ja soovidest lähtuvalt tihedat programmi erinevate Eesti tippjuhtide ja -spetsialistide juures, et avardada noore maailmapilti ning anda infot huvipakkuva valdkonna kohta. Lisaks paneb EBS võitjale välja kuni 6 EAP mahus vabalt valitud aineid läbi avatud ülikooli.

Parimad videod laetakse üles EBSi sotsiaalmeediakanalitesse. EBSi üleskutset aitavad jagada kooli praegused tudengid Tanel Padar ja Grete Paia. Samuti EBSi vilistlane ja ettevõtja Timmu Tõke, kelle asutatud Wolf3D on jõuliselt sisenenud rahvusvahelisele turule. Kampaania info ja videod aadressil www.ebs.ee/dna.

Allikas: Estonian Business School

Samal teemal:

• Ettevõtluskursuse videoloengud TÜ-s
• Toetust saab taotleda koolide ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks

Professor Hatch kohtub Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi teadlastega, külastab mitut siinset kooli ning annab kaks seminari, millest üks on mõeldud ülikooli doktorantidele ja nende juhendajatele, teine, „Improvement or Innovation? Possibilities and Challenges for Educational Transformation“ (23. mail kell 14.00 TÜ haridusuuenduskeskuses) on aga avatud kõigile huvilistele.

Hatchi arvates võiks liiga järskude muutuste asemel kaaluda samm-sammulist liikumist soovitud tulemuse poole. Mida väiksem on samm, seda lihtsam ja realistlikum on seda astuda ning selline lähenemine võib avada uusi võimalusi ja liikumissuundi, mis liiga suure sammu korral võiksid jääda märkamata. „Seminar annab hea võimaluse kuulata USA ühe mainekama ülikooli professori tähelepanekuid ja arusaamu erinevate haridussüsteemide toimimise, nende probleemide ja kordaminekute kohta,” märkis haridustehnoloogia professor Margus Pedaste.

Maailma hariduselus toimuvast kirjutab Hatch ka temaatilises uudisteportaalis International Education News (www.internationalednews.com). Praegu külastab Hatch 2015. aasta PISA uuringutulemuste põhjal edukaid haridusriike (sh Singapur, Eesti, Soome) ja võrdleb neis rakendatavaid poliitikaid vähem edukate riikidega.

Oma karjääri alustas Hatch Harvardis, kus uuris laste intellektuaalsete ja sotsiaalsete võimete arengut. Ta on osalenud erinevates haridusuuendusalastes projektides ning kirjutanud mitu raamatut. Tema viimati ilmunud raamat “Managing to Change: How Schools can Survive (and Sometimes Thrive) in Turbulent Times”  (Teachers College Press, 2009) kirjeldab mitmesuguseid edukaid kooliarenduspraktikaid.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Uus-Meremaa haridusteadlane: kõik õpetajad peavad olema valmis töötama erivajadustega lastega
• USA hariduseksperdid otsivad Eesti haridussüsteemi edu põhjuseid