Zürii hinnangu tulemused:
1. Koit Paales, Tartu Katoliku Hariduskeskus, juhendaja Elis Mets
2. Madli Matilda Jaaniso, Tartu Katoliku Hariduskeskus, juhendaja Elis Mets
3. Margus Tulf, Rõngu Keskkool, juhendaja Raimond Lepiste
4. Kalev Miljan, Tartu Tamme Gümnaasium, juhendaja Maret Kuura
5. Linda Grete Randla, Tartu Mart Reiniku Kool, juhendaja Helle Saue
6. Sandra Liisa Pärl, Tartu Tamme Gümnaasium, juhendaja Maret Kuura
7. Amanda Rebeca Padar, Miina Härma Gümnaasium, juhendaja Iivika Hiis
8. Jane Johanson, Rõngu Keskkool, juhendaja Raimond Lepiste
9. Kadriann Vengerfeldt, Tartu Mart Reiniku Kool, juhendaja Helle Saue
10. Heleriin Sei, Tartu Variku Kool, juhendaja Üllar Sillaots

Koolinoorte karikatuurivõistluse „Mida naerad, koolijüts?“ näitust saab vaadataalates  24. aprillist Tartus, Raatuse 22 (Tartu Ülikooli õpilaskodu I korrusel).
Selle aasta paremaid töid saab näha siin: https://www.facebook.com/pg/varikukool/photos/?tab=album&album_id=643648599161143

1. koht - Koit Paales, Tartu Katoliku Hariduskeskus, juhendaja Elis Mets

Koolinoorte karikatuurivõistlust „Mida naerad, koolijüts?“ viib läbi Tartu Variku Kooli õpetaja ja MTÜ Varia Noorteklubi liige Paul Kunman paul.kunman@variku.tartu.ee

Karikatuurivõistluse läbiviimist toetab Tartu Linnavalitsuse Haridusosakond.

Täname kõiki osalejaid ning juhendajaid!

Eelteade! 2018. aasta karikatuurivõistluse teema: PIDU!

Samal teemal:

• Kool lastekirjanduses, lastekirjandus koolis
• Räpina Aianduskooli loodusteemaline loominguvõistlus "Loomerõõm"

Taotlusvoorus said kõik alus- ja üldharidusasutused taotleda toetust mikrokontroller arendusplaatide, robootika komplektide ja nende riistvaraliste lisade, elektroonika-mehhaanika KIT-ide ning 3D printer KIT-ide soetamiseks. Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Kokku laekus taotlusi 235 koolist ja 165 lasteaiast kogusummas ligi 1 miljon eurot.

Hindamiskomisjoni otsusega eraldatakse toetusi 58 koolile ning 110 lasteaiale. Taotlusvooru eelarve on 250 000 eurot, millest 50% on suunatud lasteaedadele. Haridusasutusi sihtfinantseeritakse 85% ulatuses seadmete soetamise koguhinnast, haridusasutuste omaosalus on vähemalt 15%.

Taotlusi hinnati toetuse kasutuseesmärgi, näidistunnikava ja –tegevuskava alusel, samuti võeti otsuste tegemisel arvesse ka õpetajate kogemust seadmete kasutamisel. „Kuna taotlusi esitati rohkem, kui oli võimalik toetada, otsustas hindamiskomisjon toetada ennekõike neid haridusasutusi, kes ei ole varasemal kahel aastal HITSA-st toetust saanud ning kelle taotluse sisu vastas hindamiskriteeriumite tingimustele – näidistunnikava või tegevuskava oli hästi läbi mõeldud ning kirjeldas detailselt, kuidas seadmeid kasutama hakatakse,“ selgitas ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets.

Seadmete kasutuselevõtu toetamiseks töötatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi toel välja digitaalseid õppematerjale. Samuti korraldab HITSA täienduskoolitusi, et toetada õpetajaid seadmete kasutamisel.

ProgeTiigri seadmete taotlusvoorus toetust saavad üldhariduskoolid ja lasteaiad leiab siit.

Lisainfo taotlusvooru kohta leiab HITSA kodulehelt.

Samal teemal:

• ProgeTiigri võistlus "Mängumaraton"
• Kas sinus on peidus ProgeTiigrit?

„Kuna Eesti Maaülikooli laborites tehakse palju põnevat ning ka praktilist teadust, siis tahame sellest killukese tuua ka messikülastajateni,“ rääkis Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe.

Telgis on esindatud erinevad osakonnad. „Taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakond pakub näiteks degusteerimiseks kartulisorte, et uurida, kas erinev lämmastikunorm kajastub maitses. Mullateaduse ja agrokeemia osakond on pannud vaatamiseks välja vihmaussikompostreid, limnoloogiakeskus koos kalanduse ja vesiviljeluse osakonnaga tutvustab kalanduse õppekava, tuues kohale elusad ahvenad ja angerjad, samuti tutvustatakse droonide kasutamise võimalusi teadusuuringutes,“ sõnas Vooremäe.

Lisaks pakutakse lihtsamat diagnostikat, et ära tunda põllu- ja aiakultuuride kahjureid ning  haigusi, samuti räägitakse lehma embrüote tootmisest. Huvilistel on võimalik tutvuda mullateadlaste ning loomaarstide tööga. Külastajad saavad end proovile panna mitmetes interaktiivsetes mängudes ning testida oma teadmisi taimede tundmisel. Majandus- ja sotsiaalinstituut viib läbi katse, et uurida külastajate maksevalmidust erinevate juustude puhul.

„Telgi kõrval seisab ka ader, millega kutsutakse  külastajaid Eesti künnimeistrivõistlustele, mis sel aastal toimuvad 15.–16. septembril Maaülikooli Rõhu katsekeskuses,“ ütles Vooremäe. Väljaspool telki on eksponeeritud tehnikainstituudi robot-traktor TrackDrone.

Maaülikooli teadustelk asub Tehnikamaja ees (Kreutzwaldi 56), Maamessi peavärava vahetus läheduses. Telk on külastajatele avatud messi lahtiolekuaegadel.​

Allikas: Maaülikooli pressiteade. 

Nii saab vahetada häid praktikaid ning toetada haridusrobotite kasutuselevõttu mänguliste õppevahenditena.

Esitatav lugu koosneb kahest osast, mis tuleks postitada Facebook gruppi Robootika Lasteaias www.facebook.com/groups/robootikalasteaias.

• Lühivideo pikkusega kuni 2 minutit, mis tutvustab õpilugu ja selle praktilist kasutamist. Videoklipp tuleks postitada otse grupi seinale või jagada viidet avalikku videokeskkonda nagu YouTube või Vimeo. Oluline on õpiloo sisu ja originaalsus, mitte videos kasutatud tehnilised lahendused ning filmimise kvaliteet. Video võib kajastada ka filmitud lõiku õppetegevusest.
• Kirjalik õpilugu, mis peaks täiendama igat videolugu ja tutvustab selle eesmärki ning kasutuspraktikat. 

Tingimused:
•Lugude postitamise algus on 4. aprill ja lugude postitamise tähtaeg on 30. aprill kell 23.59.
•Võistlusele on oodatud eelkooli tasemele mõeldud õpi- ja videolood nii eesti kui vene keele.
•Lugu peab koosnema kahest osast - videolugu ja kirjalik õpilugu.
•Lugu peab põhinema kas Bee-Boti, Blue-Boti või Ozoboti robotil.
•Osaleda võivad kõik Eesti õpetajad ja huviringide juhendajad.
•Video- ja õpilugude esitamisega annad Rekato AS-ile loa neid hiljem teiste Eesti õpetajatega tasuta jagada. Neist plaanitakse koostada õpilugude kogumik. 
•Võitjad kuulutatakse välja Progetiigri Mängumaratoni finaalis 20. mail.

Auhinnad:
•1. koht: 2x Blue-Bot Tactile Reader Starter Pack
            2x Ozobot Evo stardikomplekt

•2. koht: 1x Blue-Bot Tactile Reader Starter Pack
            2x Ozobot Bit 2.0 stardikomplekt

•3. koht: 1x Blue-Bot Tactile Reader Starter Pack
            1x Ozobot Bit 2.0 stardikomplekt

Lisaks loositakse igal nädalal osavõtjate vahel välja vaheauhindu.

Žürii:
•Rainer Rannala, Tallinna Haridusamet
•Mari-Liis Peets, HITSA
•Birgy Lorenz, Eesti Informaatikaõpetajate Selts
•Jana Süving, Tallinna Kullatera Lastead
•Andres Sirel, Rekato AS

Inspiratsiooniks:
Väljakutsele võid esitada olemasolevaid õpilugusid koos videoklipiga, aga oled väga teretulnud looma ka uusi. Siin on inspiratsiooniks mõned võimalikud teemad:
•Eestimaa, maa ja linn
•Eesti keel ja kultuur
•Eesti Vabariik 100 
•Loodus (taimed, puud, samblikud, loomad, linnud, kalad)
•Matemaatiline robot
•Võõrad maad ja rahvad, kombed
•Võõrad keeled
•Loovus, kunst ja käeline tegevus
•Loogika ja programmeerimine
•Bitid ja baidid (tehnika meie elus)
•Muusika ja helid
•Liikumine ja sport
•Majandus ja rahamängud
•Hobid ja ametid

Samal teemal:

• Robotex tuleb niikuinii
• HITSA koolitusel õpetatakse tõsiseid asju mängu kaudu

Arvutiteaduse instituudi turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Mari Krusten rääkis, et IT-päeva eesmärgiks on tutvustada lähemalt eriala tütarlastele, kellel pole olnud võimalust sellega senimaani tutvust teha. „Tütarlastest õppurite osakaal arvutiteaduse õppekavadel on viimastel aastatel langenud, mis võib olla seotud sellega, et eriala peljatakse sellest tegelikult täpsemalt teadmata. Tahame näidata, et ITs edukaks saamisel on kõigil võrdsed võimalused, olenemata soost või varasemast hariduslikust taustast,“ rääkis Krusten.

IT-päeva keskmes on praktilised töötoad, kus saab ise proovida koodikirjutamist programmeerimiskeeles Python ning õppida oma veebilehte looma. Lisaks räägivad oma kogemustest IT-ga informaatika magistrant Annett Saarik ning ettevõtte Mooncascade tarkvaraarendajad Anna Bilmaijer ja Anneli Mutso. Pärast töötubasid saab teha tutvust ka TÜ arvutiteaduse instituudi arvutigraafika ja virtuaalreaalsuse labori tegemistega. 

IT-päev toimub Tartus, Ülikooli 17 (TÜ peahoonest üle tee). Osalemine on tasuta, registreerunutele pakutakse ka lõunat. Osalemine ei eelda varasemat kokkupuudet programmeerimisega, peamine on huvi ja tahtmine IT valdkonnaga lähemalt tutvust teha.

Registreerumine ja lisainfo: http://programmeerimine.ut.ee/

6. mail toimub Tartu ülikoolis kuus tundi kestev praktilise küberturvalisuse töötuba, kuhu on osalema oodatud kõik huvilised. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• HYPATIA toob tüdrukud teadusele lähemale
• Kuidas tüdrukud programmeerima saada?

Enam üheksa kümnendikku Eesti õpilastest on eluga rahul ja üle kolmandiku väga rahul. Sealhulgas on 74 protsenti neist oma eluga väga rahul või rahul ning ligi 17 protsenti keskmiselt rahul.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõi esile, et rahulolu, eksamihirm, kuuluvustunne või koolikiusamine on olulised isiksuse kujunemisele ning mõjutavad õpitulemuste saavutamist. Seetõttu on väga tähtis, et Eesti koolides pole maailmamastaabis märkimisväärseid regionaalseid, soolisi või keelest tulenevaid erinevusi. „Kõige olulisem sõnum, mida uuring meile annab, on see et Eesti koolid on ühtlaselt head. Samas peame silmas pidama, et ka kitsaskohad on neil sarnased,“ ütles minister Reps.

Eesti on kuue riigi hulgas, kus õpilaste testiärevus ehk hirm kontrolltööde, testide, keeruliste ülesannete ja halbade hinnete ees on üks väikseimaid. PISA analüüs näitab, et see pole seotud eksamite sageduse või koolitundide hulgaga, vaid eelkõige sellega, kui suurt tuge noored õpetajatelt saavad.

Minister Mailis Reps märkis, et see näitab, et enamik koole on korraldanud hindamise ning testimise mõistlikult. „Hea meel on, et enamik õpilasi saavad laiemat tagasisidet kui lihtsalt üks number. See, et hindeid ja kontrolltöid ei kardeta, annab väga positiivse sõnumi meie õpetajate töö kohta. Samas peavad õpetajad pöörama tähelepanu nõrgemate tulemustega õpilastele, sest nemad pelgavad natukene rohkem,“ ütles minister Reps.

Mailis Reps rääkis, et raport osutab ka kohtadele, mis vajavad rohkem tähelepanu. „Me tahame, et meie õpilased tunneksid ennast rohkem kooli kogukonnaga seotuna, et neil oleks koolis sõpru ja kuuluvustunne oleks suurem. Oleme koostöös partneritega viimas kiusamisvastaseid tegevusi kõikidesse lasteaedadesse ja koolidesse ning hea meel on, et ka PISA selle vajadust kinnitab,“ märkis minister Reps.

PISA 2015 test uuris õpilastelt, kas nad on kogenud füüsilist suulist ja suhetega seotud kiusamist viimase 12 kuu jooksul. 9,5% uuringus osalenud õpilastest väidab, et nad on kogenud koolikiusamist. Erinevatest kiusamisliikidest on enim kogetud suulist kiusamist – narrimist või kuulujuttude levitamist. Eesti on koolikiusamiseindeksi järgi riikide järjestuses koos Šveitsiga 12.–13. kohal, meile järgneb Soome.

• PISA 2015 õpilaste rahulolu raporti kokkuvõte
• Pressikonverentsi slaidid
• OECD PISA lehekülg

Taust

• PISA 2015 uuringus osales üle poole miljoni noore 72 riigist. Eestist osales 5587 noort, mis moodustab poole 15-aastastest õpilastest. Seekord oli keskne hindamisvaldkond loodusteadused, millele lisaks testiti ka õpilaste matemaatilist kirjaoskust ja funktsionaalset lugemisoskust. Lisaks testiti seekord õpilaste meeskondlikku probleemi lahendamise oskust.
• Kõik õpilased ja koolijuhid täitsid ka taustaküsimustiku, millega uuriti õpilaste sotsiaal-majanduslikku tausta, rahulolu kooliga, juhtimist, hindamist jms.
• PISA 2015 test uuris lisaks õpilaste teadmistele ja oskustele ka teisi õppimisega seotud tegureid – õpilaste testiärevust, kuuluvustunnet, motivatsiooni, kiusamise kogemist, füüsilise tegevuse ja toitumuse harjumusi ning tulevikukavatsusi.
• Iga kolme aasta tagant korraldatavas PISA uuringus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Uuringu fookuses on 15-aastased noored, sest just selles vanuses ollakse enamikes OECD riikides lõpetamas kohustuslikku kooliteed ning tegemas valikuid edasiste õppimisvõimaluste vahel.
• PISA uuring vaatleb, kuidas on noored võimelised õpitud oskusi ja teadmisi reaalses igapäevaelus rakendama, samuti õpitut üldistama ja seostama. Uuring annab ülevaate, kui hästi on eri riikide noored valmis tulevikus eesootavate väljakutsetega silmitsi seisma. Samuti näitab uuring, kas noored suudavad analüüsida, leida põhjuseid ning esitada oma ideid.
• Detsembris avalikustas OECD PISA põhitesti tulemused. Täna tehti avalikuks PISA 2015 põhjal tehtud analüüs õpilaste heaolu kohta. Järgmise aasta sügisel avaldatakse PISA uuringu uue ja innovaatilise valdkonna – meeskondlik probleemilahendusoskus – tulemused.
• PISA uuringu läbiviimise eest Eestis vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium ning sihtasutus Innove.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Täna algab koolides PISA 2018 eeltest
• Üldhariduskoolide rahuloluküsitlustes osales pea 20 000 vastajat
• Ministrid PISA konverentsil: üldoskuste arendamine muutub üha tähtsamaks

RMK Põhja-Eesti teabejuhi Tiina Neljandiku sõnul annavad küsimused uusi teadmisi metsa ja metsanduse, looduse ja looduskaitse kohta ning tutvust tehakse ka aasta linnu ja looma, orhidee, liblika ja mullaga. „Otsime kirjandusteostesse peidetud loodustarkusi ja mõne küsimuse juures on vaja ka arvutamisoskust,“ selgitas Tiina Neljandik võimalusi vastuste leidmiseks ja rõhutas, et igasuguste abimaterjalide kasutamine ja koostöö ei ole mitte ainult lubatud, vaid ka soovitatav. Põnevust lisab teadmine, et nii nagu looduses on asjadel mitu tahku ja lähenemisnurka, on ka metsaviktoriini küsimustel tihti rohkem kui üks vastus.

Koolitunni rikastamise võimalust kasutavad õpetajad igal aastal järjest enam. Vastuste otsimist põimitakse näiteks grupitöödega, jagatakse küsimused vastamiseks õpilaste vahel või otsitakse vastuseid ühiste arutelude käigus klassis. 2016. aastal võttis metsaviktoriinist osa 9491 õpilast 215 koolist ja 809 klassist üle Eesti.

Metsaviktoriin on osalemiseks avatud 18. aprillist 10. maini veebilehel www.loodusegakoos.ee/metsakool/metsaviktoriin.

Vastamiseks on kokku pandud kaks küsimustikku: 1.- 4. klassile ja 5.-12. klassile. Kuigi osaletakse klasside kaupa, vastab iga õpilane küsimustele iseseisvalt. Pärast seda, kui õpetaja on klassi registreerinud, saab iga õpilane oma parooli, millega on võimalik viktoriinikeskkonda korduvalt siseneda, vahepeal oma vastuseid salvestada ja siis järgmisele ülesandele lahendust otsida.  

Vaata lähemalt RMK kodulehelt!

Allikas: RMK koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• 9500 noort osales tänavusel metsaviktoriinil
• RMK mitmekesistab loodusõpet interaktiivse metsaviktoriiniga

„Meie eelmiste aastate tordilaatade vastu on suur huvi olnud ning seetõttu oleme suurendanud tortide kogust, mida kondiitrieriala õppijad valmistavad,“ rääkis ametikooli turismiteenuste õppesuuna juhtõpetaja Ülle Tamsalu. „Kõik tordid on ainulaadsed. Müügi teeb eriliseks see, et müüvad tordimeistrid ise. Nii on ka suurepärane võimalus uurida otse tordimeistritelt salajasi retsepte ja nippe.“

Tordilaat algab kell 11.30 ametikooli linna õppekompleksi kohvikus aadressil Kohtu 22/Vallimaa 5a.

Tortide hind jääb vahemikku 6-12 eurot. Lisaks saavad soovijad osta kondiitrieriala õppijate valmistatud küpsiseid. Õpilasi juhendab õpetaja Tiiu Tamsalu.

Kuressaare Ametikoolis õpib üheaastasel kondiitri eriala õppekaval 20 täiskasvanud õppijat. Õppetöö viiakse läbi tsükliõppes. Õppijad tulevad kooli kord kuus kolmapäevast laupäevani kestvaks õppetsükliks.

Fotogalerii 2016. aasta tordilaadast

Allikas ja foto: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ametikooli õpilased võitsid Riias kokandusvõistlusel medaleid
• Ametikoolis algavad uued tasuta täienduskoolitused

Mess toimub täna, 19. aprillil kell 15–18 Sokos Hotell Viru konverentsiruumides ja on mõeldud kuni 18-aastastele noortele. 

Tänavu kolmandat korda toimuva messi korraldajateks on Põhja-Eesti Rajaleidja keskus ja Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Tööandjate huvi messil osalemiseks on aastatega aina kasvanud ja eelmisel nädalal riigikogus heaks kiidetud töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad noortel töötada koolivaheaegadel senisest rohkem ja lihtsustavad tööandjate jaoks noorte töölevõtmist, annavad alust arvata, et soovijate ja huviliste arv kasvab edaspidi veelgi. 

Lisaks toimuvad messi raames kasulikud töötoad, kus räägitakse noorte tööõigusest ja töömaailmast laiemalt, ning inspiratsioonitoad, kus noortega on kohtuma tulnud ettevõtlikud ja inspireerivad inimesed, kes oma töö- ja karjäärialaseid kogemusi jagavad. 

Põhja-Eesti Rajaleidja keskus kuulub üle-eestilisse Innove Rajaleidja võrgustikku, mis pakub tasuta karjääri- ja õppenõustamisteenuseid kuni 26-aastastele noortele ning on partneriks õpetajatele ja lapsevanematele.

Tallinna Spordi- ja Noorsooameti peamiseks ülesandeks on linna sporditegevuse ja noorsootöö kavandamine ja korraldamine.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Põhja-Eesti Rajaleidja keskus aitab alla 18-aastastel noortel suveks tööd leida
• Rajaleidja hakkab esimesena Eestis pakkuma karjääri- ja õppenõustamist live-chat’is

„Siiani on sarnased masintõlke rakendused kasutanud statistilisi meetodeid, mis tõlgivad fraaside kaupa ning tihti ei sobitu lõpptulemus konkreetsesse konteksti. Neurovõrkudel töötav tõlge annab võimaluse rohkem ja rikkalikumat infot töödelda ning selle tulemusena on ka rakenduse väljund kvaliteetsem,“ rääkis keeletehnoloogia õppetooli juhataja dotsent Mark Fišel.

Mark Fišel lisas, et praktikas Google´i automaattõlke teenus juba kasutab sarnast lahendust, kuid hetkel on see kättesaadav vaid 15 keelepaari jaoks – peamiselt inglise keelest teistesse keeltesse tõlkides. „Eestikeelset tõlget teeb Google Translate endiselt statistiliste meetoditega, mis tähendab seda, et meie rakendusel on suurem tõenäosus anda kvaliteetsemat tõlketulemust,“ sõnas Fišel.  

Masintõlke tööriist tuleb puhtautomaatsel kujul kasutusse ka 19.-20.04 toimuval keeletehnoloogia konverentsil, kus koostöös TTÜ kõnetehnoloogia ja foneetika laboriga tuvastatakse kõnet ja tõlgitakse see reaalajas eesti keelest ingliskeelseteks subtiitriteks. Praktiline koostöö analoogsete tehisnärvivõrkudel põhinevate tõlkelahenduste arendamiseks on ka tõlkebürooga Grata. Dotsent Mark Fišel selgitas, et tõlkebüroo jaoks valmivate neurotõlkesüsteemide rakenduslik eesmärk on tõlgete järeltoimetamise võrdlemine otsast lõpuni inimese poolt tõlgitud tekstidega, mis võimaldab teadlastel hinnata masintõlke efektiivsust ja kvaliteeti.  

Tööriist on kättesaadav aadressilt http://neurotolge.ee/ ning kasutajatel on võimalik ka ise selle kvaliteedi tagamisele kaasa aidata. Nimelt pakub rakendus alternatiivseid tõlkeid teenustest Google Translate ja Tilde masintõlge ning kasutaja saab märkida, milline tema jaoks kõige parem tundub. Tulevikus lisandub tõenäoliselt võimalus tõlkida eesti keelest lisaks inglise keelele ka läti, vene ja soome keelde. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Keelekonverentsi töötoas toimub masintõlkimise häkaton
• Tartu Ülikool viis eesti keele masintõlke tehnoloogia ärimaailma