Olin India immigrantide ainuke laps, kes oli palju enam motiveeritud geograafia õppimisest kui Carmen Sandiego tagaajamisest arvutimängus - ometi sai minust tehnoloogiareporter, kirjutab Nitasha Tiku The New York Timesis.
Nitasha Tiku osutab, et kui programmeerimist nimetatakse uueks kirjaoskuseks, siis tüdrukute kirjaoskus on langemas: 2013. aastal moodustasid naised vaid 14% kõikidest arvutiteaduse eriala lõpetanutest Ameerika Ühendriikides. Sarnane olukord kandub üle tehnoloogiaettevõtetesse.
Programmeerimisvahendit Scratch arendanud Natalie Rusk leiab, et järgmised kaks aastat määravad, kas programmeerimine saab vähenedada soolist lõhet. Tema sõnul tuleks selle asemel, et öelda "Õpi, kuidas programmeerida", küsida "Mida sa tahaksid programmeerida? Mis on sinu idee?"
Tüdrukutega tuleks kohtuda seal, kus nad juba praegu on. Minecraft on praeguseks fenomen, seal seisneb kõik loomises ja tüdrukud on aina enam sellest mängust huvitatud. Minecraftist programmeerimiseni ei ole sugugi pikk tee minna.
Väljakutseks on ka stereotüüp, mille kohaselt programmeerijad on enamasti veidrikud, kes kuskil keldrikorrusel häkivad. Kui tüdrukutel on rohkem eeskujusid naistest, kes on oma karjääri sidunud arvutiteadusega, oleks see kindlasti abiks. 7. klassi õpilane Rebecca Feldman avastas enda jaoks robootika huviringi, kuid seal oli vaid kaks tüdrukut ja nii tuli enda osalust ringis õigustada. Tüdruku vanemad leidsid veebikeskkonna CoderDojo, kus lapsed õpivad lapsi programmeerima ja seda tasuta. Selle keskkonna üks loojatest on Rebecca Garcia, kes sai Rebecca Feldmanile oluliseks mentoriks. "Tema vanemad ütlesid mulle, et Rebecca ei olnud kunagi varem arvutiteadusest kuulnud. Ent pärast meie esimest koosviibimist küsis väike Rebecca: "Mulle tõesti meeldib see. Kas see on midagi, millega saad end ära elatada?" rääkis 23-aastane Rebecca Garcia. Loe artiklit täismahus siit.
Allikas: The New York Times, Nitasha Tiku "How to get girls into coding", 31.05.2014
Samal teemal: