Seminar korraldatakse Erasmus+ programmi koostööprojektide partnerite leidmiseks.

Seminarile oodatakse osalejaid erinevatest haridusvaldkonna asutustest kui ka näiteks kohalikest omavalitsustest, ettevõtetest, kultuuri- ja noortetööga tegelevatest organisatsioonidest.

28. aprillini ootab SA Archimedes nende Eesti haridusasutuste ja organisatsioonide taotlusi, kel plaan osaleda Erasmus+ rahvusvahelises koostöös.

Täpsemat infot taotlemise kohta leiab SA Archimedese kodulehelt.

Kontaktseminar annab lisaks digipädevuste mõistete tutvustamisele võimaluse tutvuda kolleegidega eri riikidest ning töötada ühiste projektiideede kallal. Eesmärk on alustada Erasmus+ strateegilise koostöö projektide ettevalmistamisega 2018. aasta taotlusvooruks.

Lisaks on seminari oluline eesmärk toetada koostööd ja uute ideede sündi eri valdkondade ja asutuste vahel, rikastades sel moel hariduselu uute vajalike algatustega ja nutikate IKT-lahendustega. 

Loe pikemalt SA Archimedese kodulehelt!

Allikas: SA Archimedese koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Stipendiumiprogramm elavdas Eesti ja Norra hariduskoostööd
• Haridus- ja koolitusprogrammil „Erasmus+“ oli rekordarv osalejaid

Kui septembris õpetajad lapsi registreerisid, sai neid kokku 288. Tähekese e-viktoriinile registreeriti 51 meeskonda 2. klassist ning 48 meeskonda 3. klassist. Hea Lapse e-viktoriinile 45 meeskonda. Kokku oli lugemishuvilisi viiest maakonnast: Saare, Tartu, Pärnu, Harju ja Järva maakonnast.

Küsimused koostasid Saaremaa klassiõpetajad erinevatest koolidest: Tiia Kuris, Sirje Mehik, Kristina Tiitson, Anneli Saarela, Külli Reinart, Raina Tiidovee, Helje Raaper ja Jana Hõlpus. Pildiküsimusi lisas ning küsimused viktoriiniks pani kokku Merle Lepik.

E-viktoriinid olid täiesti veebipõhised, kolm eelvooru oktoobris, novembris ning veebruaris selgitasid välja, kes pääsesid veebipõhisesse finaalvooru 10. aprillil.

Kuidas lastel läks? Seda saab huvi korral uurida siit.

eTwinningu koolitaja ja ekspert Meeri Sild annab ülevaate tänavuse Euroopa projektikonkursi võiduprojektidest. Martna kooli õpetaja ja eTwinningu Eesti projektivõistluse eelmise aasta üks võitjatest Kairi Mustjatse räägib oma kogemusest eTwinningus. Veebiseminaril peatutakse ka sellel, missugused on suurepärase õpiprojekti kvaliteedinäitajad. Türi Põhikooli õpetaja Laine Aluoja näitab praktiliselt, kuidas seda projekti võistlusele esitades esile tuua.

Registreeru veebiseminarile siin>> 

Samal teemal:

• eTwinningu 2016. aasta parim projekt aitas noortel enesehinnangut tõsta
• Projektõpe aitab lõimida erialaõpingud nii keeleõppe kui ka infotehnoloogiaga
• eTwinningu projektivõistlusel tunnustatakse silmapaistvaid projekte

Kuue avalik-õigusliku ülikooli halduslepingud aastateks 2016-2018 kiitis valitsus heaks eelmise aasta jaanuaris, misjärel allkirjastasid lepingud haridus- ja teadusminister ning rektorid. Nüüd viiakse halduslepingud vastavusse ülikooliseaduse muudatustega, mis jõustusid tänavu jaanuarist ning millega uuendati kõrghariduse rahastamismudelit.

Halduslepingud seavad igale ülikoolile kolmeks aastaks kõige olulisemad eesmärgid, aastatel 2016-2018 on need tõhus töökorraldus, kõrgharidusõppe kvaliteet ja tihe seos ühiskonna vajadustega.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul kehtivad senised põhimõtted ja eesmärgid ka edaspidi. „Ülikoolid peavad kandma vastustust, et raha ja muid ressursse mõistlikult kasutada, kasvatama oma tugevusi ja suurendama oma mõju ühiskonnas,“ ütles Reps.

Varem igal aastal tulemuslepingus kokku lepitud kohustused tuuakse üle halduslepingusse. Lisaks uuendatud seadusest tulenevatele muudatustele on kõigisse lepingutesse lisatud viide oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemile OSKA. Ülikoolidel tuleb õppekavade avamisel, arendamisel ja õppe läbiviimisel arvestada OSKA raportite tulemusi ja soovitusi.

TAUST

• Mullu sõlmitud halduslepingutega leppisid riik ja ülikoolid kokku, et ülikoolid keskenduvad oma vastutusvaldkondadele ning toetavad üliõpilasi, et õppimine oleks tulemuslik ja katkestamist oleks vähem.
• Ülikoolid peavad tagama õppekavade tõhusa toimimise, lähtudes muuhulgas selgelt määratletud kriteeriumitest: teaduspõhisus, üliõpilaste arv õppekaval, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarv, kulutõhusus, õpiväljundite kattuvus jms.
• Samuti tuleb ülikoolidel luua tihedam seos õppe ja ühiskonna, sh tööturu vajaduste vahel ning tagada erinevate vajadustega õppuritele juurdepääsuvõimalused kõrgharidusele.
• Iga ülikooliga lepiti kokku ka konkreetsed eesmärgid, näiteks Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga IT-valdkonna lõpetajate arvu suurendamine.
• Halduslepingute eesmärgid ja tegevused tuginevad Eesti elukestva õppe strateegiale ja selle rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammile.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Eesti tutvustas Brüsselis oma tegevusi ülikoolide ja ettevõtete koostöö arendamisel
• Maailma enimtsiteeritud teadlaste hulka kuulub 42 Tartu Ülikooli uurijat

Artikkel ilmus 13. aprilli Õpetajate Lehes. Autor: Koolielu haridusportaali toimetaja Madli Leikop

eTwinningu projektid on juba oma olemuselt kaasamise musternäidised. Need õpetavad lastele koostööoskust, tolerantsust, avardavad silmaringi, õpetavad mõistma maailma ja kultuuride mitmekesisust, rahvuste eripärasid; õpetavad aru saama ka sellest, et õpilastel on erinevad võimed ja võimalused, ja et seda tuleb aktsepteerida. Kui see ei ole kaasamine, siis mis veel on?

eTwinningu eksperdi, Tartu Hiie kooli haridustehnoloogi ja informaatikaõpetaja Mari Tõnissoni töös on kaasamine koolielu tavapärane osa. Selles koolis saavad kuulmis- ja kõnepuudega lapsed põhihariduse ning kuulmispuudega koolieelikuid valmistatakse kooliks ette. Siin on palju panustatud sellesse, et keegi ei jääks kõrvale, et kõik saaksid piisavalt tähelepanu, osaleda tegevuses ja kogeda edu.”

Käib töö Norra projekti kallal, juhendajaks Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson. Foto: erakogu

On sul tulnud lastele selgitada, mis on kaasamine?

Mari Tõnisson: Kaasamine kerkib esile eriti siis, kui hakkad korraldama grupitööd. Kuni lased lapsel midagi personaalselt teha, toimetab igaüks oma tempos. Nagu hakkad tegema grupitööd, on keegi kohe kellegi arvates liiga aeglane või ei oska piisavalt hästi käituda jne. Ühekordsest selgitusest üldjuhul ei piisa. Et keegi lühikese jutu peale oma senist arvamust muudaks, on palju nõutud. Kiire lahendus õpilaste gruppidesse jaotamisel on nn sunniviisiline variant, kus valiku teeb ära näiteks veebipõhine loosiratas.

Kui rääkida kaasamisest kodanikukasvatuse ja ühiskondlikus võtmes, siis puudutan teemat väga sageli. Minu metoodiliseks võtteks on minu endaga juhtunud lugude rääkimine. Loo lõpu lasen õpilastel välja pakkuda. Seejärel suunan neid arutlema nende ja minu variantide üle. Näide jutustatud loo algusest: „Umbes aastal 1979 seisin noore tüdrukuna ühes Eesti väikelinna poes järjekorras ja minu ees seisis pikkade juustega mustanahaline naine …” Me oleksime võinud kulutada toona selle loo arutelule terve tunni.

Kas eTwinningu projektis toimub kaasamine teisiti kui koolitunnis?

eTwinning on internetipõhine. Kuna see on õpilastele tuttav ja meeldiv keskkond, siis on kaasamine internetis üsna hõlbus. Kaasamine on veelgi lihtsam, kui lasta õpilastel endil (vähemalt osaliselt) valida, mis teemal ja mis riigiga projekti teeme, ja anda võimalus projekti eesmärgid ning tulem paika panna.

Ka eTwinningus tehakse grupitöö ja ilmnevad grupitööle omased probleemid, kuid need lahenevad oluliselt lihtsamalt, sest on aega reageerida, asja kohta uurida ja arutada enne, kui ennast väljendad. Suur eelis on rahvusvaheliste gruppide moodustamine, kus õpilased algul üksteist ei tunne ja oma erisuste kohta järk-järgult teada saavad. eTwinningu projektid on suurepärane kaasamise võimalus ka seetõttu, et meie riigis tuleb eri kultuuridest pärit inimestega kokkupuuteid ette väga harva.

Üks asi on kaasata oma õpilasi, keda tead ja tunned. Aga kui kaasata tuleb projektipartnereid, näiteks Türgist, kas siis tuleb arvestada kultuurilise eripäraga, temperamendi erinevustega?

Türklased kaasavad ennast suurepäraselt ise. Oluliselt keerulisem on minu üle kümneaastase eTwinningu kogemuse põhjal kaasata heaoluriikide õpilasi ja õpetajaid. Türgi koolid on väga motiveeritud eTwinningus osalema. Selle riigi projektipartneritega ei ole minul kunagi probleeme olnud, nad on positiivsed ja löövad agaralt kaasa.

Meie koolilaste arvamus ja suhtumine teistesse kultuuridesse ei erine oluliselt meie täiskasvanute arvamusest ja suhtumisest. Sellega, mis puudutab suhtumist eri rahvustesse, kultuuridesse, on palju tööd teha. Takistus on kindlasti see, et nii meie õpilaste kui ka õpetajate kogemused selle koha pealt on kesised ja harimist vajavad nii õpetajad kui ka lapsevanemad. Lapsed on tavaliselt väga elevil, kui teeme koostööd mõne kooliga riigist, mida nad eriti ei tunne. Või siis arvavad, et tegu on Eestiga sarnase riigiga. Nii hakkame eTwinningu keskkonnas üksteisega tutvuma ja pilte jagama. Siis aga selgub, et inimeste nahavärv, hooned, loodus, toit on üsna teistsugused. Lapsed lähevad selle peale enamasti elevile, aga neil ei ole tavaliselt eelarvamusi. Lapsed ei jää ükskõikseks, ükskõiksuse kasvatame endale ise selga, kui ei tea, kuidas ühte või teise olukorda, nähtusesse, inimesse suhtuda. Laps on oma väljendustes siiras, ta ei varja oma arvamust ja üldjuhul on see positiivne ning kui ei ole, on meie töö selgitada.

On sul ka praegu mõni eTwinningu projekt käsil?

Praegu on mul käsil projekt ühe Norra kooli 15–16-aastaste õpilaste ja meie kooli 14–15-aastaste õpilaste vahel. Jõulude eel osalesime 3. klassi õpilastega jõulukaartide ja heade soovide vahetamise projektis. Lisaks osalen juba aastaid projektis, mis toimib nagu erivajadustega õpilaste õpetajate üleeuroopaline kogukond, kus on sadu liikmeid ja kus vahetame materjale, teadmisi ning kogemusi.

Norra partneritega projekti sisu on, et oleme üksteisele õpetajad ja õpime üksteiselt, projekti nimi on „E-flipping”. Norra õpilased õpetavad Eesti õpilastele video vahendusel viit tegevust ja meie õpilased omakorda neile viit. Seejärel tuleb proovida partneri õpetatut järele teha ja selle sooritamine üles filmida. Kui Norra õpilaste esimesed videod TwinSpace’i üles said ja üks neist oli tants, arvasid meie õpilased, et seda nad järele teha ei suuda. Aga suutsid küll. Samas oli Norra õpilastel tükk tegemist, et meie õpilaste õpetatud lihtsat visuaalse programmeerimise ülesannet täita. Praegu ootame huviga, kuidas nad eesti keele õppetunniga hakkama saavad. Partnerkool Norrast on tavakool ja nad teavad, et meie oleme erikool. Projekt on olnud õpetlik mõlemale poolele.

Kõlab nagu kaasamise muster­näidis …

Jah, kui mõelda, et riikidena on Eesti ja Norra üldjoontes üsna sarnased. Minu õpilased olid projekti algul arvamusel, et Norra, see on rikkus ja mugavus ning sealsed õpilased eriti pingutama ei pea. Norra õpilased arvasid meist, et Eesti on vaene, mahajäänud maa, kus elatakse vaat et kiviajas. Oleme nüüd vastastikku näidanud, et päris nii see pole.

Kaasamise teema sisaldub tugevalt ka meie heade soovide vahetamise projektis, mida tegime koos kuulmispuudega laste kooliga Kesk-Türgist. Head soovid andsid lapsed üksteisele edasi video vahendusel igaüks oma maa viipekeeles ja ka paberist kaardil, mis saadeti postiga. Projekti pildigalerii ja oma õpilaste emotsioonide järgi otsustades olid mõlema kooli lapsed väga motiveeritud projektis kaasa lööma eelkõige huvist näha ja teada saada, mis meis on sarnast ja mis erinevat.

Oled eTwinningu mentor ja ekspert. Kuidas eTwinningul sinu arvates Eestis praegu läheb?

Mina näen, et seis on väga stabiilne. Igal aastal luuakse Eesti koolides ja lasteaedades hulk eTwinningu projekte, on uusi programmiga liitujaid koole, kes tööd alles alustavad, on vanu tegijaid, kelle jaoks rahvusvaheline projektitöö on koolielu loomulik osa. eTwinning on stabiilses seisus ka sellepärast, et õpetajad on hakanud aina enam projektõpet rakendama oma igapäevatöös. Ja kes projektõppe metoodika kasutusele võtab, see varem või hiljem ka eTwinninguni jõuab. On ka vastupidiseid variante – kes käib eTwinningu koolitusel ja näeb, et selline õppevorm on olemas, hakkab seda kasutama mujalgi kui eTwinningus.

Kas probleemid HEV-õpilastega on riigiti sarnased?

Riigiti võrrelda ei saa, sest eri riikides on HEV-laste hariduspoliitika väga erinev. On riike, kus HEV-õpilasi õpetatakse senini eraldi koolides, suures osas Euroopas on nad juba aastaid kaasatud tavaõppesse. Üleeuroopalises HEV-õpilaste õpetajate projektis ei räägi me probleemidest, vaid pigem võimalustest, kuidas HEV-lapsi kaasata, ja üks suurepärane võimalus on eTwinning.

Eestis HEV-laste kaasamine tavakooli alles areneb. Viimasel ajal olen oma erikooli õpilastega osalenud just sellistes eTwinningu projektides, kus meie parteri(te)ks on tavakoolid. Võimalik, et varem natuke pelgasime, kas meie õpilased saavad hakkama ja on võrdväärsed partnerid. Aga on küll, ja eTwinningu kaudu, veebipõhiselt, on kõik väga loomulik olnud, areng on toimunud iseenesest.

Samal teemal:

• Osale eTwinningu veebimängus ja võida auhindu!
• eTwinningu mentorid kutsuvad õpetajaid osalema multiprojektides

Programm pakub võimaluse stažeerida kuu aega Euroopa uuenduslikes koolides, et kogeda haridusuuenduste rakendamise mõju ning saada inspiratsiooni oma kooli arendamiseks.

Eelmisel aastal programmis osalenud ja Sloveenias stažeerinud Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi ja Tallinna Merekalda Kooli direktor Raino Liblik soovitab koolijuhtidel võimalusest kinni haarata. „Osalemisel on mitmeid häid külgi. See on hea proovikivi meeskonnale, kas ilma direktorita asjad toimivad või mitte. Direktorile endale on see võimalus lasta lahti harjumuspärasest ja saada uut innustust,“ võttis Liblik kokku oma kogemuse.

Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhtaja Kristi Mikiver lisas, et esimese aasta kokkuvõtteid tehes leidsid projekti juhtnõukogu liikmed, et projekt on kordaläinud ja väärib kindlasti jätkamist. "Stažeerimas käinud koolijuhtide kogemus on väärt jagamist – nii see, mida nähti kui ka see, mis on juba oma koolis programmi tulemusena ette võetud. Julgustan kõiki huvilisi kandideerima," sõnas Mikiver.

Programm viib osalejad haridusuuendusi vedavatesse riikidesse. Koolijuhid saavad MTÜ Eesti Rotary Keskuse stipendiumi toel võtta osa kooli juhtimisest ühes sellises riigis. Kohapeal on programmis osaleja ülesandeks koolijuhi töövarjuks olemine, osalemine kooli planeerimistegevuses, koolis rakendatud uuenduste analüüs, võimalusel õppetöö läbiviimine jm. Stažeerimisperioodil pakuvad professionaalset tuge ülikoolide õppejõududest mentorid. Kodus tagasi olles tuleb osalejal viia ellu arendusprojekt oma koolis ning jagada kogemust avalikkusega.

Kandideerimistähtaeg on 5. mai. Kandideerimistingimustega saab tutvuda Rotary kodulehel.

Stipendiumiprogrammi veab eest MTÜ Eesti Rotary Keskus ning seda korraldatakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Koolijuhtide ühendusega.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Muutunud õpikäsituse paneb iga kool enda jaoks ise kokku
• Haridus- ja Teadusministeerium ootab kandidaate koolijuhtide järelkasvuprogrammi teise lendu

Finaalis astuvad üles 21 meeskonda, kelle seas on noorimad 3. klassi tüdrukud ideega lindistavast kaelakeest. Ideid jagub veebirakendustest masseerivate tekkide ja aroomipatjadeni, isesoojenevast võinoast temperatuuri hoidva termose kui termokotini.

Žüriiliikmeteks on
•    Tea Varrak – Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler
•    Tauno Vanaselja – Swedbanki korporatiivpanganduse juht
•    Liisa Suvorova – Swedbanki autosektori juhataja ja suurkliendihaldur
•    Jaanus Mutli – Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juhataja
•    Risto Mäeots – Magnetic MRO tegevjuht
•    Aleks Koha – start-up TitanGrid asutaja
•    Kristel Aaslaid – Eesti näitleja ja laulja

Päeva juhib Mihkel Raud.

TAUST
Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds algas 2015. aastal TTÜ Mektory tehnoloogiakooli ja Swedbanki koostöös. Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds teine hooaeg algas eelmise aasta novembris. Neli kuud kestis koolitusprogramm viies maakonnas: Hiiu-, Pärnu-, Jõgeva-, Lääne-Viru- ja Ida-Virumaal, kus osalesid noored ka teistest maakondadest. Kokku osales programmis ligi 400 koolinoort, keda toetasid õpetajad ja mentorid.
19. märtsiks laekus 52 äriideed, millest eelžürii otsusega said finaali 20 parimat. Finaalis on lisaks üks meeskond, kes sai finaali lisakoha TTÜ Mektory koostööpartneri Eesti Teadusagentuuri õpilasleiutajate konkursilt.

Allikas: TTÜ Mektory

Samal teemal:

• Koolinoorte konkursi Bright Minds teise hooaja finalistid on välja valitud
• Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds 52 põnevat ideed vallutavad Eesti

Kolmanda kursuse kokaõpilane Erika Eding loositi kaheliikmelisse võistkonda Konstantins Mihejevs’ga võistlused korraldanud Riia Turismi- ja Loomemajanduse Tehnikakoolist (Rīgas Tūrisma un radošās industrijas tehnikums).

„Meie koostöö sujus ülihästi. Kuigi minu paariline inglise keelt hästi ei rääkinud, mõistsime üksteist väga hästi, olime üksteise tööga köögis pidevalt kursis ja  saime väga hästi hakkama,“ rääkis Erika pärast võistlust.

Võistlusel tuli valmistada eelroog, mille kohustuslikeks komponentideks olid mozzarella, tomat ja leib. Teise roana tuli valmistada magustoit, mis pidi sisaldama toorjuustu, vahukoort ja astelpajumarju. Tööle köögis eelnes test, kus tuli vastata küsimustele juustude päritolu, toidutehnoloogiate ning säilitusviiside kohta.

„Köögis, kus me töötasime, oli puudujääke. Pidime kasutama kõik ühte ahju ja seega ka sama temperatuuri“ märkis Erika. „Võistluse üldine korraldus oli samas sujuv ja kiire.“

Teise kursuse õpilane Hälena Kikerist võistles koos Monika Spiridonaga, kes õpib Läti Kandava maamajandustehnikumis (Kandavas Lauksaimniecības tehnikums) neljandal kursusel. Koos saavutati kolmas koht.

Ametikooli turismiteenuste juhtõpetaja Ülle Tamsalu sõnul kutsusid Riia kooli õpetajad ametikooli esindust nende võistlusest osa võtma märtsis kokavõistlusel "Kokakunst Kuressaares" käies. „See oli hea võimalus meie õpilastel toime tulla võõras keskkonnas ja panna ennast ka keeleliselt proovile.  Nagu tulemustest näha oli see õige otsus. Suured tänud ka tublidele juhendajatele Irina Arhipova ja Halliki Välile.“

Kokku võistles 30 õpilast Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Poolast ja Itaaliast, kes loositi 15 võistkonda.

Kuressaare Ametikoolil on pikaaegsed traditsioonid kokavõistlustel osalemisel ja nende korraldamisel. Igal aastal osalevad ametikooli kokaõpilased Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Assotsiatsiooni AEHT võistlustel. Tänavused AEHT võistlused korraldatakse novembris Belgias Ostendis.

Pildid võistlusest ja valminud roogadest ametikooli fotogaleriis: http://foto.ametikool.ee/2017/Kokav%C3%B5istlus%20More%20Than%20Cheese%2012.04.17/

Allikas: Kuressaare Ametikool

Samal teemal:

• Õppematerjal - Kokandus
• Rajaleidja hakkab esimesena Eestis pakkuma karjääri- ja õppenõustamist live-chat’is

Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama tänavu septembrist ja 2017. aasta riigieelarves on selleks ette nähtud 6 miljonit eurot. Alates 2018. aastast tõuseb toetussumma 15 miljoni euroni aastas.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas, et riik tuleb nüüd omavalitsustele appi, et meie noortel oleks võimalik tegeleda oma huvialadega, sõltumata sellest, kas nad elavad suures linnas või väikeses maakohas. „Ebavõrdsed olud ei või jätta noori eemale huvialadega tegelemisest ning seeläbi ilma elus edukaks toimetulekuks vajalikest teadmistest, oskustest ja kogemustest, mida huvihariduses ja huvitegevuses osalemine pakub. Riiklik toetussüsteem aitab neid erisusi tasandada ja kitsaskohti leevendada,“ ütles minister Reps. Ta lisas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda.

Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Omavalitsustel tuleb pakkuda huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.

Seadusemuudatus võimaldab eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetust noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.

Seadus näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Toetatakse ka huvialade esindusühinguid ning omavalitsuste nõustamist ja koostööd

Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks.

Omavalitsustele toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse edaspidi valitsuse määrusega, esindusühingute toetamise täpsed tingimused haridus- ja teadusministri määrusega. Summad määratakse omavalitsustele valitsuse korraldusega.

Täna Riigikogus vastu võetud noorsootöö seaduse, huvikooli seaduse ja erakooliseaduse muutmise seadus jõustub 1. juulist. 

Taustainfo

Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks 2016. aasta 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. Kontseptsioon töötati välja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel. 

Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides (kokku 597), näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures. 

Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori 169 554. 
Huvikoolides õpib 2016/2017. õppeaastal EHISe andmetel 67 127 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 74 016 õpilast. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Moekonkurss noortele "Sedamoodi 2017"
• Põltsamaal arutletakse Eesti teadushuvihariduse kvaliteedi ja arengusuundade üle
• Täna toimunud „Robotlahing“ tõestas, et IKT-huviring sobib kõigile

Konverentsi eesmärgiks on tutvustada ja teada anda parimatest praktikast sotsiaalpedagoogilises töös.

Konverentsile on oodatud sotsiaalpedagoogid ning haridus- ja sotsiaalvallas töötavad spetsialistid, õpetajad, õppejõud, üliõpilased ja kõik teemast huvitatud.

Konverents toimub 5. mail 2017.a. algusega kell 11.00 Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis aadressil Salme 1a, Tartu.

Konverents on külastajatele tasuta.

Rohkem infot ja registreerumine konverentsile: http://www.ht.ut.ee/et/sotsiaalpedagoogide-teaduskonverents

Samal teemal:

• Sotsiaalpedagoog: oluline on oskus kaasata ja soov olukordi mõista
• SA Innove aitab koolidel ja lasteaedadel üle Eesti leida tugispetsialiste
• Eripedagoogid märkavad ka väikeseid edusamme