Viimasel ajal räägitakse palju psüühika- ja käitumisprobleemidega laste arvu suurenemisest. Laste käitumise muutmiseks on aga kindlasti vaja muuta ka nende vanemate käitumist. Vanemlusprogrammis  õpetataksegi vanemaid kasutama lapse arengut toetavaid kasvatusmeetodeid. Programm on mõeldud 3–8-aastaste laste vanematele laste käitumisprobleemide ennetamiseks, ning ka neile, kelle lastel juba on tõsised psüühika- ja käitumisprobleemid (näiteks agressiivne ja hüperaktiivne käitumine, hajutatud tähelepanuvõime jm). 

Vanemlusprogrammi „Imelised aastad" on Eestis rakendatud viimased kaks aastat ning tulemused on olnud head. „„Imelised aastad“ ei ole tavaline koolitusprogramm, vaid tegemist on sotsiaalprogrammiga, kus oluline osa on grupijuhtide poolt personaalse toe pakkumisel lapsevanematele,“ ütles Tervise Arengu Instituudi vanemahariduse ekspert Ly Kasvandik. „Pilootprojekti mõju-uuringu tulemused näitasid olulist positiivset muutust. Laste probleemne käitumine vähenes vanemate hinnangul kolm korda. Samuti paranesid lastevanemate oskused lapse käitumise suunamisel. Meie eesmärk on järgnevatel aastatel jõuda programmiga võimalikult paljude vanemateni, et toimuks soovitud positiivne muutus Eesti lastevanemate oskustes ja seeläbi väheneks laste käitumisprobleemide teke,“ lisas Kasvandik.

2014. aasta oktoobris startinud vanemlusprogrammi „Imelised aastad" viis Tervise Arengu Instituut läbi koostöös kohalike omavalitsustega. Pilootprojekti jooksul kuni märtsini 2017 läbis koolituse 523 lapsevanemat (52 gruppi) 20 kohalikus omavalitsuses üle Eesti. Koolitusgruppidesse kutsuti lastevanemaid kohaliku lastekaitsetöötaja, lasteaedade või koolide kaudu. Koolitused kestsid keskmiselt neli kuud.

„Imelised aastad“ on kasutusel ligi 30 riigis ning selle mõju on laialdaselt uuritud. Programmi läbinud lastevanematel paranevad märgatavalt vanemlikud oskused ja väheneb stress.Tänasel lõpuseminaril teevad kokkuvõtte programmi pilootperioodi tegevustest ja uuringutulemustest Tervise Arengu Instituudi vanemahariduse ekspert Ly Kasvandik, vanemanalüütik Aire Trummal ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Helen Noormets. Toimub vestlusring programmi grupijuhtide ja kohalike omavalitsuste esindajatega, kus muuhulgas arutletakse vanemlusprogrammi jätkumise üle pärast pilootprojekti lõppu. Oma kogemusi vanemlusprogrammi rakendamisest Manchesteris jagab videointervjuus The Incredible Yearsi sertifitseeritud treener, dr Caroline White. Päeva külalisesineja, etoloog ja ja zoosemiootik Aleksei Turovski räägib vanemlusest loomariigis. Seminari juhib vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ grupijuht, SOS Lasteküla teenuste arendus- ja kvaliteediosakonna juhataja, Keila linnavalitsuse liige Elmet Puhm. Avasõnad ütleb sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Tõenduspõhise vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ piloteerimine Eestis toimub märtsini 2017 Euroopa Majanduspiirkonna toetusprogrammi “Riskilapsed ja -noored“ raames. 

Allikas: Tervise Arengu Instituudi pressiteade. 

Samal teemal:

• MTÜ Lastekaitse Liit: lapsel on õigus olla ära kuulatud!
• Lapsed seostavad Eestit kõige enam kodu, perekonna ja lipuga

Kahepäevase seminari peamine teema on doktorantide prokrastineerimine. Uurimused nii maailmas kui ka Eestis on näidanud, et prokrastineerimine ehk kohustuste ebamõistlik edasilükkamine on üheks põhjuseks, miks ülikooliõpingud (sh õpingud doktoriõppes) venivad või lõpetamata jäävad. „Kuna doktoriõpe liigub üha enam suunas, kus osaletakse uurimisrühmade (ka rahvusvaheliste) töös ja kirjutatakse teadusartikleid, mis mõlemad on ranget ajaplaneerimist ja eneseregulatsiooni vajavad tegevused, siis on oluline tõsta doktorantide juhendajate teadlikkust nii prokrastineeriva käitumise äratundmise kui ka sekkumisstrateegiate kavandamises, et selle kaudu aidata doktorantidel taolist käitumist ennetada ning õpingutes kiiremini ja tõhusamalt edasi jõuda,“ rääkis kõrgkoolipedagoogika dotsent Marvi Remmik. 

Jätkuvalt võib kõige olulisemaks takistuseks doktoritöö edenemisel pidada doktorantide liigset hõivatust põhitööga. „Töötamise põhjuseks on madalad doktoranditoetused. Juhendamises on probleemne doktorantide teemade ebakõla juhendajate uurimissuunaga ja ka uurimisrühmade puudumine. Samuti saab parandada juhendajate ettevalmistust tööks doktorantidega,“ rääkis Remmik. 

Seminari esimesel päeval räägitakse doktoritöö juhendamisega seotud väljakutsetest, vahetatakse mõtteid, milline peaks olema edukas doktoritöö kirjutamise protsess ning tutvustatakse efektiivseid doktoritöö superviseerimise praktikaid. Seminarile on kutsutud kaasa rääkima juhendamist ja õppeprotsessi uurinud Auli Toomi ja Telle Hailikari Helisingi Ülikoolist.

Seminari teisel päeval käsitletakse nii doktorantide juhendamise teemat laiemalt kui vahetatakse ka juhendamise kogemusi. Päeva juhivad Larissa Jõgi Tallinna Ülikoolist ja Marvi Remmik Tartu Ülikoolist.

Seminar toimub Tartu ülikool ASTRA projekti PER ASPERA ja Tallinna ülikooli projekti TLÜ TEE haridus- ja kasvatusteaduste doktorikooli raames, mida  toetab Euroopa Liidu regionaalarengu fond.

Seminari päevakavaga saab tutvuda siin.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Birgy Lorenz: doktoritööd ei tehta ajaviiteks
• Doktoritöö: Eesti vajab keskset lahendust õpilaste digiohutusalase kompetentsi tõstmiseks
• Doktoritöö pakub ideid õppetöö mängustamiseks kõrgkoolis

Konkursil osalemiseks tuleb esitada keskkonnaalast jätkusuutlikust käsitleva õpetamismeetodi või tegevuse kirjeldus, mida on juba rakendatud ja mis on väärt teistega jagamist, sest see on andnud häid tulemusi. Näiteks võib selline tegevus hõlmata läbiviidud õppetegevusi, sh lühiajalisi (kestusega mõni tund) tegevusi klassitöös teatud ainevaldkonnas, või pikaajalisi, mitut valdkonda hõlmavaid õppekavaväliseid kooliprojekte (mis kestavad mitu nädalat või kuud). Tegevus peab olema ellu viidud viimase kolme õppeaasta sees ning koos õpilastega vanuses 12 kuni 19 eluaastat. 

Võistlus korraldatakse rahvusvahelise maailmaharidusliku projekti SAME World toel, mille keskseteks teemadeks on kliimamuutused, keskkonnaõiglus ja -ränne. Ka võistlusele esitatavad õpetamistavad peaksid olema seotud mõnega neist teemadest.

Võistluse peaauhinnaks on õpetaja(te) ja õpilaste (kuni 30 osalejat) ühine õppereis Portugali Sintrasse 2017. aasta oktoobris. Eesti-sisese võistluse I auhind on teemakohane õppereis Peipsimaale 2017. aasta juunis.

Täpsemad osalemise tingimused, sh vorm õpetamistegevuse kirjeldamiseks, on kättesaadav Peipsi Koostöö Keskuse kodulehelt.

Maailmahariduslikku projekti "SAME World. Jätkusuutlikkus, teadlikkus, keskkond maailmahariduses, Euroopa arengukoostöö aastal 2015" tegevusi, sh konkurssi rahastavad Euroopa Liit ja Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Allikas: Peipsi Koostöö Keskuse pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Peipsi Koostöö Keskus kutsub noori uurima ning kirjeldama keskkonnaalase ebaõigluse juhtumeid

„Oskuste päeva eesmärk on anda põhikooliõpilastele võimalus natuke lähemalt ühe ametiga tutvust teha ja panna neid mõtlema selle üle, millist ametit nad õppida tahaksid,“ rääkis päeva projektijuht Anneli Viherpuu-Berens. 

Oskuste päevale eelnes Saaremaa Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistide koostatud ametivaliku testite sooritamine. Testide alusel jagati õpilased töötubadesse: sõiduautotehnik, tarkvaraarendaja, väikelaevade ehitaja, kokk, turismi- ja restoraniteenindaja, ehitaja, juuksur ja kujundaja.

„Töötubasid planeerides oli meie eesmärk, et õpilased saaksid midagi käegakatsutavat teha,“ märkis Viherpuu-Berens.

Töötoas saavad õpilased ametit proovida, samuti peab oskuste päeval miniloengu üks antud sektori tööandja või antud ameti esindaja Saaremaalt.

„Maakonna koolide huvi oskuste päevadel osalemise vastu oli väga suur. Kõik soovijad seekord ei mahtunud, kuid novembris ja järgmise aasta märtsis plaanime korraldada kaks samasugust päeva veel,“ ütles Viherpuu-Berens. 

Oskuste päevad on osa käimasolevast üleriigilisest oskuste aasta programmist. Oskuste aasta eesmärgiks on väärtustada oskusi, meisterlikkust, kutseharidust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas. 

Oskuste päevade raames on kavas ka töövarjupäevade korraldamine õpilastele Saaremaa Ettevõtjate Liidu liikmesettevõtetes.

Oskuste päevi toetab Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM)“ kaudu. 

Korraldajad on Kuressaare Ametikool, Saaremaa Rajaleidja keskus ja Saaremaa Ettevõtjate Liit.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Kokakunstivõistlustel osalevad esmakordselt Leedu õpilased
• Ametikoolis algavad uued tasuta täienduskoolitused

Reedel kogunevad erineva valdkondliku tausta ja kogemusega inimesed Tartus, et korraldada tiimides intensiivne ajurünnak eesmärgiga luua 24 tunni jooksul ajakirjanduslikke ja tehnoloogilisi näidislahendusi, mis võiks tagada avalikus sfääris leviva info usaldusväärsuse. 

Häkatoni projektijuht Märt Põder selgitab, et maailmas, kus populaarseid massitarbeuskumusi esitatakse tõe pähe ehk teisisõnu – kus usaldusväärsus ja tõejärgsus on terminid, mis puudutavad igaüht, on oluline mõelda võimalikele lahendustele info usaldusväärsuse tagamisel. 

Üritus lõppeb laupäeval parimate projektide autasustamisega, ajakirjanduslikult uuenduslikud andmelood (data story) avaldatakse partnerite väljaannetes, tseremooniast on ka veebiülekanne. Osalema on oodatud kõik huvilised, sõltumata erialast, valdkonnast ja kogemusest.

Täpsem info ja registreerimine: http://hack24.ut.ee

Häkaton (ehk häkkimis-maraton) on rühmatöö viis, kus erineva valdkondliku tausta ja kogemusega inimesed saavad kokku, et leida lühikese aja jooksul lahendus mõnele rühma liikmeid huvitavale olulisele probleemile.

Häkatoni korraldavad TÜ Infoühiskonna Keskus (http://utcis.ut.ee) ja TÜ Ideelabor (http://www.ideelabor.ut.ee/).

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Meediaõpetuse e-õppevara Koolielu varamus
• Digiturvalisus ja arvutimeedia
• Magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista

Raamlepingu sõlmimise eesmärk on arendada õpetajate ja õpilaste digipädevust ning toetada digikultuuri integreerimist õppeprotsessi. Kolmeks aastaks sõlmitav tarkvara raamleping koolide ning Microsofti partnerite vahel sõlmitakse 2017. aasta jooksul. Praegused partnerlepingud Microsofti, Microsofti Eesti partnerite ning koolide vahel lõppevad selle aasta lõpus.

„Microsofti eesmärk on võimaldada igal õpilasel rohkem saavutada,“ sõnas Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane. „Meie missioon on luua haarav ning põnev õpikeskkond, mis aitab kaasa eluliselt vajalike oskuste omandamisele, abistab õpilasi kui ka õpetajaid ning panustab elukestvasse õppesse. Mida atraktiivsem on õpikeskkond, seda rohkem on õpilased motiveeritud õppima.”

Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna juhataja Andres Ääremaa tervitab ettevõtete algatusi osalemaks tugevamalt ühiskonna arendamises.

„On heameel, kui ettevõtted tajuvad ühiskondlikku vastutust ning on valmis pakkuma soodustusi haridusvaldkonnas. Meil on lisaks Microsoftile sarnaseid kokkuleppeid ka teiste ettevõtetega ning iga uus ühineja on alati teretulnud,“ sõnas Ääremaa.

Microsoft toetab hariduse arendamist üle maailma. Konkreetsed haridusasutustele tehtavad pakkumised sõltuvad regioonist ja Microsofti partneritest. Varasemad aastad on näidanud, et haridussektoris on suurim huvi olnud Microsoft Office kontoritarkvara ning Windows operatsioonisüsteemi vastu.

Allikas: Microsoft

Samal teemal:

• Rahvusvaheline raamleping pakub koolidele soodsamaid ja turvalisemaid pilveteenuseid
• Microsoftis Ameerikat avastamas
• Microsoft YouthSpark programm toetab NutiLaboreid
• Ülevaade interaktiivsetest tahvlitest õppetöös
• Töökohad muutuvad tehnoloogiapõhisemaks

Rändelugusid kogutakse õpetajatele mõeldud rändeteemalise plakatikogumiku koostamiseks.

„Me soovime luua Eesti koolidele uut metoodilist vahendit, mis oleks õpetajatele toeks kooliõpilastele rändetemaatika selgitamisel,“ selgitab projektijuht ja Eesti Pagulasabi juhatuse liige Ingi Mihkelsoo. „Valmiv vahend kajastab ühelt poolt põhjuseid, miks inimesed oma kodumaalt välja rändavad, ning teisalt seda, kuidas sisserändajad või nende järeltulijad end uues ühiskonnas tunnevad ja oma identiteeti lahti mõtestavad,“ lisab Mihkelsoo.

Huvitavad ja kaasahaaravad lood rändajate elust võiksid puudutada järgmiseid teemasid:
- olulised sündmused, mis mõjutasid seniselt kodumaalt lahkuma,
- kuidas uus kodumaa välja valiti või kuidas just sinna satuti,
- kuidas tuntakse end sisserändajana uuel kodumaal - mis on seal kummaliselt teistmoodi, millest võõrsil elades puudust tuntakse, 
- mis tunne on elada teises riigis, kus sinu emakeel/kultuuritaust/usk/nahavärv on erinev,
- miks ollakse otsustanud igaveseks uuele kodumaale jääda,
- või hoopis vastupidi - miks kahetsetakse tehtud valikut või vähemalt kaalutakse tulevikus kodumaale naasmist/ mõne uue riigi väljavalimist? Mis otsuse tegemist takistab?

Kuni 20-lauselisi lugusid eesti, inglise või vene keeles oodatakse 17. aprilliks aadressile ingi@pagulasabi.ee.

Laekunud rändelugudest valitakse välja kümme parimat, mida kasutatakse inspiratsiooniks õpetajatele suunatud rändeteemaliste plakatite loomisel. 

Loe lähemalt eetikaveebist.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Välisüliõpilased hindavad Eestis õppimist kõrgelt
• Noorte ootused, lootused ja hirmud välismaale õppimamineku osas

„Lastearutelu on, nagu nimi ütleb, laste korraldatav ja peetav arutelu,“ selgitas festivali eestvedaja Ott Karulin. „See aga ei tähenda tingimata, et ka aruteludes peaksid osalema ainult lapsed, vaid meie jaoks on oluline, et lapsed neid korraldaksid.“ Karulin lisas, et kuna noorte aruteluala on suunatud põhikooli lõpuklasside ja keskkooli õpilastele, oodatakse lastearutelusid korraldama just 5.–7. klassi õpilasi, võimaluse korral veel nooremaid.

Ideekorjes on oodatud osalema kõik koolinoored üle Eesti, aruteluettepanekuid saab esitada aadressil https://www.arvamusfestival.ee/ideekorje-lastele/. Kui ideed saavad välja valitud, siis aitavad festivali korraldajad koolidel välja selgitada, milline on parim aruteluvorm ja kes võiks seal osaleda. Arutelude tehniline ettevalmistus saab tehtud koostöös Arvamusfestivali tiimiga enne kooliaasta lõppu. 

Neli välja valitud lastearutelu avalikustatakse koos ülejäänud aruteluprogrammiga 1. juunil. 

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav eri maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arvamuskultuuri ja kodanikuharidust. Viies Arvamusfestival toimub 11. ja 12. augustil 2017 Paides. Kahel päeval peetakse üle 150 arutelu, mida korraldavad sadakond organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest.

Arvamusfestivalil on alati olnud ka lasteala, kus on seni tegutsenud lastehoid ja pakutud meelelahutust. Arvamusfestivali lastearutelusid aitavad korraldada Ajaloomuuseum, Eesti Vabariik 100, laste ja noorte kultuuriaasta „Mina ka!“, Eesti Väitlusselts ja programm Noored Kooli.

Fotol festivalimelu möödunud aastaselt Arvamusfestivalilt (autor: Anna Markova).

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. 

Samal teemal:

• Arvamusfestivali teemadering varieerub laste tervisest haldusreformini
• Arvamusfestivali aeg
• Arvamusfestivali kultuuriprogrammi keskmes on visuaalsed arvamusavaldused

Tegu on Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja agronoom Heino Laiapea algatusega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. 

Teraviljapeenra rajajad on kohtunud Eesti Rahva Muuseumis, Paistu Rahvamajas ja Maaeluministeeriumis. Nende kohtumistel jagati Eesti Taimekasvatuse Instituudi töötajate koostatud seemnepakid ja peeti ühiseid külviplaane.

Huvi osaleda oli ootuspärane. Sooviavaldusi laekus kõigist Eesti maakondadest: Tartumaalt 17, Harjumaalt ja Viljandimaalt 16, Järvamaalt ja Pärnumaalt 8.

Selliseid teraviljapeenraid võib suvel näha seitsmes Eesti linnas. Rajajate hulgas on 12 lasteaeda, 13 kooli ja 6 muuseumi. Ülejäänud on pered ja talud ning üksikud ettevõtted. Enamik kavatseb koduaias peenraid rajada koos laste või lastelastega ja nende jaoks. Kõik on ühel meelel, et näitavad oma teraviljapeenart suvel ka külalistele.

Osalevad lasteaiad:
Sutlema Lasteaed Linnupesa, Haiba Lasteaed (rajab peenra koos Kernu Põhikooliga), Väätsa Lasteaed, Koeru Lasteaed Päikeseratas, Rukkilillede rühm; Ritsu Lasteaed-Algkool, Puhja Lasteaed Pääsusilm,  Vastemõisa Lasteaed, Karksi-Nuia Lasteaed, Rae valla lasteaiad Pillerpall ja Võsuke ning Tallinna lasteaiad Rõõmutareke ja Lepatriinu.

Koolid:
Oja Kool, Türi Toimetulekukool, Ala Põhikool, Pärnjõe Kool, Rakke Kool, Tõstamaa Keskkool, Kihelkonna Kool, Tamsalu Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Suure-Jaani Kool, Vändra Gümnaasium, Järvamaa Kutsehariduskeskus.

Info ja foto edastas Heino Laiapea, algatuse "100 teraviljapeenart" eestvedaja.

Samal teemal:

• Külvame 100 teraviljapeenart!

Küsimused puudutavad nutimaailma ning kindlasti oskad ka Sina nendele vastata!

Osalema on oodatud kõik huvilised!

Õigesti vastanute vahel loositakse välja auhinnad (koolidele), mille sel korral on välja pannud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Võistkonna suuruseks võib maksimaalselt olla 4 inimest, aga võib mängida ka üksi! 

Auhinnad teevad head nii kehale kui ka vaimule!

Link nutiviktoriini täitmiseks avaldatakse 5. aprillil 2017 Facebook´is kasutaja Rääma Nutiajud seinal!

Lisaküsimuste korral kirjutage kooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Julget pealehakkamist!

Rääma Nutiajud

Samal teemal:

• Nutiviktoriini "Nutt tuleb peale vol 1" kokkuvõte
• Nutiviktoriin "Nutt tuleb peale vol 1"