Tudengimessil on ettevõtete messiboksid ja töötoad. Noored saavad osaleda praktilistel seminaridel, kus ettevõtjad räägivad tööturu muutustest ning eesmärkide seadmisest teel unistuste töökohani. 

Messil pakuvad töötubades osalemise võimalust Kodumaja AS, AS Ehitustrust, HANZA Mechanics Tartu AS, Viasat AS ja Tele 2 Eesti AS. Töötubade eesmärk on tudengitele lähemalt tutvustada oma ettevõtte tegevust, pakutavaid lahendusi või tootmisprotsesse. Lisaks saavad tudengid ettevõtjatele näidata oma teadmisi ja oskust arutleda päevakajaliste probleemide üle. Töötubade teemadega on võimalik tutvuda Tudengimessi koduleheküljel http://www.tudengimess.eu/. 

„Tänavu on seminaride esinejad ja teemad valitud nii, et tudeng saaks võimaluse õppida midagi iseenda kohta ning jõuaks endas ja oma tulevikus paremini selgusele,“ ütles Tudengimessi projektijuht Ave Rosenberg.

„Kindlasti tuleb huvitav ka ettevõtlusteemaline paneeldiskussioon „Olen iseenda peremees!“. Loodame panna tudengeid mõtlema sellele, kas nad võiksid olla iseenda tööandjad. Panelistid arutlevad peamiselt ettevõtluse ja ettevõtjaks hakkamise kui ühe karjäärivaliku üle,“ sõnas Tõnis Petersell, messi teine projektijuht. 

Töötubades ja seminaridel osalemiseks on vajalik eelnevalt registreeruda siin. 
Sissepääs tasuta! 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli karjääripäev keskendub tudengite huvidele ja tööturu vajadustele
• Teeviidal saab tulevane tugispetsialist suhelda oma võimaliku tööandjaga!

Möödunud aastal oli kõikidel koolidel võimalik SA Innovest taotleda toetust projektidele, mis kaasavad nii kogukonda kui arendavad ka kooli õppekava. Toetust said kooli, kes tutvustasid23. märtsil toimunud vebinaril projektide tulemusi. Vebinari said jälgida kõik huvilised üle Eesti ja see on järelvaadatav siin: http://www.uttv.ee/naita?id=25452

Vebinaril esinesid Haanja Kool, Häädemeeste Kool, Narva Keeltelütseum, Narva Paju Kool, Sinimäe Põhikool, Tamsalu Gümnaasium, Vastseliina Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium.

Esinejad selgitasid, millist probleemi kogukondlike partneritega kooli õppekavas lahendati, mida oli vaja õppimises ja õpetamises muuta või uuendada. Nad rääkisid, kuidas leiti partnereid, kuidas planeeriti tegevusi, milline oli projektide tulemus, kas koostöö jätkub jpm. 

Tammsalu Gümnaasiumi direktor Tiina Parmasto sõnas, et ta oli koolijuhina äsja alustanud ja päevakorras oligi just kogukonna kaasamine kooli tegevustesse. „Taotluse esitamise võimalus tuli õigel ajal,“ ütles ta. Koolist kaasati ideede väljatöötamisse klassi-, kunsti- ja tööõpetuse õpetajad, kohalik omavalitsus aitas partnerite leidmisel kohalike ettevõtete seast. „Vastused tuli kolmelt ettevõttelt. Olime veidi pettunud, aga otsustasime, et võtame sellest maksimumi. Arutasime võimalusi, mida saavad kool ja ettevõtted koos teha. See kõik toimus enne taotluse esitamist Innovele, nii et projekti alustasime väga kindla tundega,“ sõnas Parmasto.  

Koostööpartnerid on Oruveski talu, kus tegeletakse loomakasvatuse ja käsitööga, teine kohalik ettevõte toodab puhastustarvikuid ja müüb puhastusteenust ning kolmandas toodetakse erilahendusega puitlagesid. „Viimast saame siduda poiste tööõpetusega,“ tõi Tiina Parmasto näiteks. Põhimõtteliselt tehakse kõigi kolmega koostööd nii, et igale kooliastmele on sobivad tegevused ja igasse õppeainesse leitakse sobivad näited. Üldise teemana on esil ettevõtlikkuse arendamine, karjääriõpe, praktiliste oskuste omandamine kasvõi koristusnippide näol. 

Narva Paju Koolil on kaks projektipartnerit – vaba aja ja loomingulise tegevuse keskus Gagarin ja mitteformaalse õppe keskus VitaTiim. Loomekeskus korraldab koolile töötube, VitaTiimist käivad koolis kohal abimehed, sest Paju kool on ainuke kool Narvas, kus õpilased õpivad lihtsustatud õppekava järgi. Nendele on eriti oluline käeline tegevus, võimalus materjale katsuda, tunnetada, näha töö reaalset tulemust. Rohkem on projektist mõjutatud kunstiõpetuse, loodusõpetuse ja tööõpetuse tunnid. Projekti tutvustanud õpetaja loetles projekti plusse: annab õpilastele uued võimalused loovate võimete arendamiseks ja kasutamiseks, tõuseb õpimotivatsioon, väheneb koolist väljalangemise risk. Õpetajatele tuleb õppereis Lasnamäe Põhikooli, kus on samuti LÕK-õppekava. 

Viljandi Gümnaasiumi projekti kogukonna ja kooli koostööst tutvustas direktor Ülle Luisk. Kool on tegutsenud viis aastat. „Suur väljakutse on hoida koolimeeskonda pideva arengu kultuuriruumis, et meie kõigi jaoks oleks loomulik mõelda, mida saaks õppetöös teha veel paremini. Selle projekti raames tahtsime laiapõhjaliselt üle vaadata seni tehtu ning kaasata  õpilasi ja lapsevanemaid, et nad harjuksid koolielus rohkem kaasa rääkima, et meie mõttetöö leiaks Viljandi linnas ja maakonnas laiema kõlapinna,“ ütles Ülle Luisk. „Muudatused, mida soovime teha, võivad rakenduda ükskõik mis koolielu valdkonnas, me ei piiranud ennast ainult õppekavaga. Kohe alguses plaanisime, et projekti süda on kõiki kaasav arenguseminar „Viljandi Gümnaasium 2.0“, kus arutelusid juhatavad õpilased.“

Koostööpartnerid olid TÜ haridusuuenduse keskus, Viljandi hariduse arengu fond ja üks kohalik noortega tegelev MTÜ. Viis teemat olid nüüdisaegne õpikäsitus, koostöö, hindamine, vastutustundlik õppimine ja üldpädevuste arendamine. Seminar toimus veebruari alguses. „Teemad tunduvad esialgu paljuräägitud, aga proovisime neid lahti seletada õpilase ja lapsevanema tasandilt,“ sõnas Luisk. Seminaril osalejaid oli üle 80. Tänaseks on selginud konkreetsed muutmist vajavad kohad koolielus, näiteks õpetajad vajavad koostööd väiksemates meeskondades, õpilased vajaksid koolis nn vaikuse alasid jms.  

Liisi Sarap Sinimäe Põhikoolist jagas kogemusi kooli koostööst Sinimäe muuseumi, Rootsikeldri talu, Kiviõli seltsi, kunstikool Belbini, K.S. Pimestiku OÜ ja Artesti OÜ-ga. „Noored näevad võimalusi, mida kohalikud ettevõtted pakuvad, see inspireerib ettevõtlusega tegelema. Meeskonnakoolitustel oli igas grupis ka üks ettevõtja,“ selgitas Liisi Sarap.  

Juba on toimunud viisakusenädal, mille pakkus välja Rootsikeldri talu. Kuidas käib tööle värbamine, kuidas kirjutada CV-d, kuidas käituda töövestlusel, kuidas tutvustada oma ideid – see oli viisakusenädala keskmes. Tulemas on kaubanädal. Artes OÜ tutvustab õpilastele, kuidas kaupu vitriinis välja panna, kuidas peab poes käituma ostja, kuidas müüja jne. Õpilased külastavad kohalikke ettevõtteid selle mõttega, et koostavad pärast ise õppeülesanded – kõigepealt kogutakse infot, siis analüüsitakse seda, siis valmivad ülesanded. Samas sõnas Liisi Sarap, et väga kaugele kodukohast ja õppekavast nad minna ei taha, sest sellega ei pruugi õpetajad kaasa tulla. 

Fotod: ekraanitõmmis. 

Samal teemal:

• Muutuv õpikäsitlus tõi kokku mitusada huvilist
• Kaheksa kooli jagavad täna veebi teel kogemusi, kuidas arendada kooli õppekava koos kogukonnaga
• Muutunud õpikäsituse paneb iga kool enda jaoks ise kokku

22. märtsil avas Tartu ülikool kõigile kõrgharidushuvilistele uksed ülikooli õppimisvõimaluste ja tudengieluga tutvumiseks. Erinevalt eelmistest aastatest oli avatud uste päeval Tartus ning erinevates teistes maakonnakeskustes võimalik lahendada akadeemilist testi.

„Meil on hea meel, et võimalust akadeemilist testi märtsis lahendada ning sellega varakult endale koht ülikoolis tagada kasutati nii arvukalt. See näitab, et testi tõstmine kevadesse on kandidaadi seisukohast samm õiges suunas,“ sõnas Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. „Rõõmu teeb testi kõrge osalusprotsent, vaid kümnendik registreerunutest jättis testile tulemata. Ja eriti hea meel on meil nende 188 testisooritaja üle, keda me täna võime õnnitleda Tartu ülikooli sisse saamise puhul.“

Akadeemilise testi alusel ülikooli õppekoha taganutest 139 lõpetab sel aasta gümnaasiumi päevases õppes, 4 lõpetab täiskasvanute gümnaasiumi, 1 kutseõppeasutuse ning 44 inimest on omandanud keskhariduse varem.

Akadeemilisel testil vähemalt 65-punktise tulemuse saanud on oodatud õppima enamikele Tartu ülikooli bakalaureuseõppekavadele. Õppimisvaliku tegemiseks on neil aega kuni juuni lõpuni, mil tuleb esitada avaldus õppekavale sisseastumiseks. Need, kes said testil vähem kui 65 punkti, on oodatud ülikooli kandideerima riigieksamite ja/või sisseastumiseksamit tulemustega.

Akadeemiline test viiakse läbi ka juulis kohustusliku sisseastumiseksamina neljal õppekaval. Teistele õppekavadele kandideerimiseks testi suvel sooritada ei saa.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Tänasest saab registreeruda akadeemilisele testile
• Tartu Ülikool kutsub akadeemilist e-testi harjutama

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi tutvustas täna Maltal noortevaldkonna peadirektorite kohtumisel Eesti eesistumise noortevaldkonna prioriteete, millest olulisemad on nutikas noorsootöö, noorte vabatahtliku tegevuse toetamine ning valdkonna tuleviku põhimõtetes kokku leppimine.

„Eesistumine annab meile ning Eesti noortele enneolematu võimaluse mõjutada, milliseid võimalusi Euroopaüleselt noortele luuakse ning kuidas kokkuvõttes areneb Euroopa Liit,“ ütles Reelika Ojakivi.

Eesti riik on seisukohal, et noorsootöö peab muutuma nutikamaks. Nutika noorsootöö eesmärk on pakkuda töös noortega välja infotehnoloogilisi lahendeid, mis vastaksid noorte vajadustele.

„Peame looma noortele ja nendega tegelevatele inimestele digitaalsed lahendused, mis aitaksid jõuda noorteni, kelleni täna veel hästi ei jõuta. Samuti peame panema digi enda kasuks tööle, et toetada noorte aktiivset osalemist otsuste tegemises ja kogukonnategevustes, rääkimata valmidusest asuda tööturule,“ ütles Ojakivi.

Samuti plaanib Eesti olla aktiivne uues Euroopa solidaarsuskorpuse algatuses, mille abil luuakse noortele võimalused vabatahtlikus tegevuses osalemiseks, samuti Euroopa kogukondadele suunatud projektides kaasalöömiseks.

Reelika Ojakivi tõi esile ka selle, et kuna Euroopa Liidu noortestrateegia kehtib 2018. aasta lõpuni, siis Eesti jätkab oma eesistumise ajal kindlasti uue strateegia koostamise ettevalmistuste ja aruteludega, millega Malta eesistumise ajal algust tegi.

„Toetame noortepoliitika arengukäsitlust, mis seab keskmesse noored, tõstab esile noorsootöö võtmerolli ning määratleb pikaajalises vaates väärtustele tuginevad prioriteedid, tähtsustades eriti kohaliku tasandi noorsootööd,“ sõnas Ojakivi.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium toetab noorteühinguid ligi poole miljoni euroga
• Aasta noorsootöötajaks valiti Tartu Lille Maja noortekeskuse direktor Hele Riit

Katsele tuleb kindlasti eelnevalt registreeruda https://www.ttu.ee/1aprill-matemaatika-sisseastumiskatse/

Katse tulemus on võrdsustatud TTÜ-sse sisse astumisel laia matemaatika riigieksamiga, sisseastumisel läheb arvesse parim tulemus. Tehnikaülikooli sisseastumiskatse põhineb laial matemaatikal, katse tegemine võimaldab juba aprillis täita TTÜ sisseastujale esitatavad nõuded matemaatikas.

Sisseastumiskatse tegemine on vajalik, kui sisseastumiseks nõutud matemaatika riigieksamit pole tehtud. Samuti juhul, kui on sooritatud kitsa matemaatika riigieksam, kuid kandideerimiseks on vaja laia matemaatika eksami tulemus.

Matemaatikakatset võib teha ka siis, kui soovitakse parandada oma riigieksami tulemust.

Tallinna matemaatikakatsele pääsevad esimesed 300 registreerunut, Tartus pole kohtade arv piiratud. Eelkõige on oodatud katsele need, kes on gümnaasiumi juba varem lõpetanud.

Ülikooli sisse astumiseks tuleb lõpetada gümnaasiumiõpingud. Sisseastumisavaldusi saab esitada 26. juunist sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu. Tehnikaülikooli matemaatikakatset saab teha ka 27. juunil.

Lisainfo katse kohta, registreerumine ning varasemate aastate ülesanded https://www.ttu.ee/1aprill-matemaatika-sisseastumiskatse/

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• TTÜ avatud uste päeval on fookuses rakenduskõrgharidus
• Avatud uste päev Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis

Ettevõtmise üks eesmärke oli tutvustada individuaalsust arvestava õppe põhimõtteid (Universal Design for Learning ehk UDL). Nendest kõneles UDL-i üks väljatöötajaid, Kansase Ülikooli dotsent James Basham. "UDL-ist on USAs saanud hariduselu alus, raamistik, kuidas me toetame innovatsiooni, tehnoloogia kasutamist, laste kirjaoskust ja individuaalset õppimist,“ selgitas ta.

Lisaks USA-le rakendatakse UDL-i viie kontinendi paljudes riikides – Jaapanis, Austraalias, Iirimaal, aga ka Lähis-Idas, kus peale nn Araabia kevadet püütakse üles ehitada uut, demokraatlikule ühiskonnale vastavat haridussüsteemi. UDL-i tutvustav video on kättesaadav siin.

TLÜ haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter lausus UDList rääkides, et Eesti elukestva õppe strateegia on meid juba üle kahe aasta suunanud muutuva õpikäsituse poole. „UDL on osa sellest,“ kinnitas ta. „Ta ei ole valmis lahendus, vaid hea raamistik, et muutuvat õpikäsitlust praktikale lähemale aidata." 

Vinter pidas konverentsil ettekande teemal „Kuidas näeb välja muutuv õpikäsitus klassiruumis ja kuidas seda toetab universaalselt kujundatud õppimine?“

Päeva lõpetasid osavõturohked töötoad.

Konverentsi korraldasid Noored Kooli ja Tallinna Ülikool.

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

• Muutunud õpikäsituse paneb iga kool enda jaoks ise kokku
• Mario Mäeots: digivahendite kasutamine koolis peab olema mõtestatud

Tegemist on õppekavaga, mis on mõeldud eelkõige töötavale õppurile, kellel on varasem haridus ja töökogemus mõnelt teiselt erialalt. Sellel õppekaval omandatakse elementaarsed programmeerimisoskused ja muud informaatika olulised baasteadmised, samuti on lõpetajad võimelised olema näiteks teadlikud tellijad tarkvaraarenduse kontekstis ning juhtima IT-äris protsesse. Eelkõige saavad lõpetajad võimaluse oma olemasolevad oskused ja hariduse siduda täiendavate infotehnoloogiliste teadmistega või siis liikuda edasi IKT-sektorisse - näiteks analüütikuks, projektijuhiks, konsultandiks või mõneks teiseks sarnaseks spetsialistiks.

Õppekava programmijuhi professor Eero Vainikko sõnul on õppekava loodud selleks, et aidata juba töötavatel täiskasvanutel paremini kohaneda tänapäeva tööturu vajadustega. „Seoses kõikvõimalike eluvaldkondade digitaliseerumise ja IT ning interneti kiire arenguga, on tekkinud erinevates sektorites vajadus spetsialistide järele, kes on infotehnoloogilistes võtmeküsimustes pädevad,“ selgitas Vainikko.

Arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo sõnul näitab see, et õppima kandideerijaid oli tänavu ligi sadakond rohkem kui eelmisel, selget vajadust selliste õppimisvõimaluste järele. See eeldab aga ka ülikooli valmisolekut nendele vajadustele vastata. „Ülikool peab kohanema erinevate ülesannetega: noorte õpetamisega tipptasemel spetsialistideks, teadus- ja arendustöö edendamisega ning lisaks elukestva ümberõppega. Töölkäimise kõrvalt õppimine on raske nii õppurile kui ka ülikoolile, kes peab leidma viise õpetada ebatraditsioonilistel aegadel ning erineva taustaga inimesi,“ rääkis Vilo.

Õppeaastaks 2017/2018 on vastuvõtt õppekavale „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ lõppenud, kuid huvilised võivad arvestada, et järgmine vastuvõtt algab 2018. aasta veebruaris.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Martna Põhikoolis oli Progeöö
• Tartu Ülikool kutsub gümnasiste IT-maailmaga sõprust sobitama

Eesti õpetajate keskmine vanus on rahvusvahelises võrdluses OECD riikidega üks kõrgemaid ja noorte tegevõpetajate osakaal samas üks madalamaid. Varasemad analüüsid on näidanud, et õpetajana tööle asumise toetamiseks ja õpetaja kutsekindluse suurendamiseks tuleks Eestis pöörata tähelepanu nii õpetajaameti atraktiivsusele ja õpetajate professionaalse arengu toetamisele kui ka õpetajakoolituse nüüdisajastamisele.

Loengus tutvustataksegi erinevaid võimalusi õpetajakoolituse uuendamiseks ja töötavate õpetajate professionaalse arengu paremaks toetamiseks. „Loeng keskendub peamiselt õpetajate esmakoolitusele, kus parimate näidete esitamise kõrval on oluline enam tähelepanu pöörata üliõpilaste analüüsioskustele ning harjutamisvõimaluste avardamisele. Neid kolme valdkonda silma pidades tutvustan rahvusvahelises koostöös väljatöötatud lahendusi, mille abil õpetajate ettevalmistust realistlikumaks ja tähenduslikumaks muuta,“ rääkis professor Leijen.

Inauguratsiooniloengust toimub ülekanne www.uttv.ee vahendusel.

Professor Äli Leijen on õpetajahariduse professor ja haridusteaduste instituudi juhataja. Ta on taustalt haridusteadlane (lõpetanud kasvatusteaduste eriala Tartu ülikoolis ja „Educational Training and Systems Design“ õppekava Twente ülikoolis Hollandis. Prof Leijen kaitses doktoriväitekirja Utrechti Ülikoolis Hollandis). Pärast kasvatusteaduste eriala lõpetamist töötas ta lastekaitsespetsialistina, hiljem on ta töötanud erinevates kõrgkoolides nõustaja, teaduri või õppejõuna.

Äli Leijeni peamised õpetamisvaldkonnad on uurimismeetodid, haridusfilosoofia ning õpetaja refleksioon ja professionaalne areng. Ta on juhtinud või osalenud mitmetes teadus- ja arendusprojektides. Tema tänased uurimisteemad on õppijate refleksiooni toetamine erinevates kontekstides, õpetajakoolituse üliõpilaste professionaalne areng, doktoriõpingute edukus haridusteaduste valdkonnas ning haridustehnoloogia õppimise ja õpetamise toetamisel. Ta on EARLI (European Association for Research on Learning and Instruction) juhtkomitee ja Eesti noorte teaduste akadeemia asutava kogu liige.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• eTwinningu õppimisüritused toovad maailma klassiruumi
• Õpetaja tähtkujus sündinud

ITLi tegevjuhi Jüri Jõema sõnul tuleb juhtida avalikkuse tähelepanu IKT-valdkonna olulisematele protsessidele ja suundumustele. „Eesti IKT valdkonda kõige enam mõjutanud tegijad on kõrge lennuga ka maailma mastaabis. Tahame neid selle eest tunnustada.“ Auhinnad jagati kategooriates Aasta Idee, Aasta Tegija, Aasta Tegu ja Aasta Läbimurdja.

Aasta Idee – Paberivaba logistika algatuse eest Eesti Ostu- ja Tarneahela Juhtimise Ühingule Prolog, kes koordineerib initsiatiivi taga oleva esindusliku koostöövõrgustiku tööd. Lähiaastatel plaanitakse logistika- ja transpordisektori infovahetus digitaliseerida nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. ITLi tegevjuhi Jüri Jõema ütleb, et paberivaba logistika võimaldab suurendada andmete kvaliteeti, annab parema ülevaate tarneahelas toimuva kohta, suureneb tarnekindlus ning kaubad liiguvad kiiremini.

Sel aastal nimetas ITL kaks aasta tegijat.
Aasta Tegijad – Kaidi Ruusalepp ja Karoli Hindriks valiti Euroopa startup- ja riskikapitali maailma 50 mõjukaima naise hulka. 
Finantsmaailmas innovatsiooni levitav Kaidi Ruusalepp on idufirmade börsi Funderbeam asutaja ja tegevjuht. Karoli Hindriks on asutanud Jobbaticali platvormi, kus pakutakse eneseteostamise võimalust tehnoloogiavaldkonna professionaalidele. „Neid kahte eestlannat, kes riigipiire millekski ei pea, on märgatud mujalgi,“ ütleb Jüri Jõema. „Nad oskavad reageerida nõudlusele ning on käivitanud idufirmade turuplatsi ning põnevate töökohtade ja professionaalide kohtumispaiga. Ka ITL tahab neid ära märkida ja suurte mõtete teostamisele hoogu juurde anda.“

Ka aasta tegusid on sel korral kaks.
Aasta Tegu – Vali-IT programmi ellukutsumise eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Programmi „Vali IT!“ käigus pakutakse 500 inimesele järgmise 3,5 aasta jooksul võimalust end täiendada. „Sellele täienduskursusele kandideerijatel on võimalus oma karjäärile uus suund anda ning tulevikus tarkvaraarendajana tööturule suunduda,“ märgib Jüri Jõema. 

Aasta Tegu – Seadusemuudatuse eest, mis vähendab valguskaablite paigalduskulusid, Riigikogu liikmete algatusgrupile. Seadusemuudatuse algatasid Tanel Talve, Andres Metsoja, Mihhail Stalnuhhin, Andres Ammas, Henn Põlluaas ja Kristjan Kõljalg. ITLi tegevjuht Jüri Jõema selgitab, et seaduseks saanud eelnõu loob eeldused lairibaühenduste viimiseks kodude, ettevõtete ja asutusteni sel moel, et ühiskasutusse võetakse olemasolevad elektripostid ja muu taristu, et nende külge paigaldada sidevõrgu elemente.  

Aasta Läbimurdja 2016 – Skeleton Technologies OÜ-le kiire ja muljetavaldava läbimurde eest nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Superkondensaatoreid tootev Skeleton Technologies nimetati teist aastat järjest maailma saja mõjukaima innovaatilisi ja puhtaid energialahendusi väljatöötava ettevõtte hulka, käivet kasvatati kordades, Aasia riskikapitalifondi juhtimisel saadi miljoneid väärt rahasüst, Eestisse ehitati tehas. Jüri Jõema sõnul on heast ideest kasvamas võimas äri. 

ITL annab auhindu välja alates 1998. aastast.

Allikas: ITL

Foto: ITL

Samal teemal:

• Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds 52 põnevat ideed vallutavad Eesti
• Tartu Ülikool kutsub gümnasiste IT-maailmaga sõprust sobitama

Antsla Gümnaasiumi 9.-12. klasside õpilastel oli suurepärane võimalus osaleda Tartu Ülikooli teaduskooli poolt korraldatud eksperimentaalses Uurimislabori projektis. Laborites juhendasid  õpilasi Tartu Ülikooli üliõpilased ja õppejõud. Projekti rahastab Haridus-ja Teadusministeerium. Täpsemalt projektist.

Uurimislabori teema oli „Kunstirööv“. Õpilased asusid uurima kuritegu, mille käigus oli röövitud unikaalne maal "Must romb  valgel taustal".  Õpilased kehastusid uurijateks, kelle  ülesandeks oli aidata inspektoril süüdlane kindlaks teha. Enne laborisse minekut riietuti stiilset, vastavalt olukorrale, valgetesse kitlitesse. Asitõendite ekspertiisi läbiviimiseks kasutati erinevaid meetodeid.

Maal rööviti mere ääres olevast muuseumist. Röövlid olid professionaalid, sellele viitasid maha  jäänud asitõendid ning tegutsemisviis. Maal leiti muuseumi lähedal olevalt saarelt, kuid majaomanik ei tunnistanud oma süüd. Kahtlus langes muuseumi kõrval asuva väikelaevade kai juures kohti rentivatele laevaomanikele.

Kai juures tehti kõikide laevade juures läbiotsimine. Operatsiooni tulemusena leiti kolmelt laevalt vett ja soodsa kokkusattumusena kolmest laevast tumeda värvainega määrdunud pabereid.

Komissaar Holmil jäi sõelale kolm kahtlusalust, kelle laevadelt olevaid materjale ja proove hakkasid Antsla Gümnaasiumi uurijad uurima.

Esimeses osas tuvastati mikroskoobigaveeproovides leidunud vetikaliigid. Selleks uurisid noored uurijad  rühmatööna kahtlusalustelt võetud veeproove ning võrdlesid leitud vetikaid määrajate abil.

Kuriteopaigast leitud värvide koostist ja päritolu tuvastati planaarkromatograafia abil. Selleks lahustati värviproovid etanooli abil ning kanti need silikageel plaadile. Keeduklaasis oleva elundi sisse pandi plaat koos uuritavate proovidega. Uurijad said jälgida, kuidas tänu kapillaarsusele liiguvad ained plaadilüles poole, UV-lambi abil vaadeldi tekkinud tulemusi. Tehti vastavad mõõtmised ning saadi esialgsed tulemused värvide koostise kohta.

Järgmise etapina valmistasid noored spetsialistid Pasteuri pipetist areomeetri, millega asuti mõõtma kahtlusaluste veeproovide tihedusi. Areomeetri ehitamisel tuletati meelde füüsikast keha ujumise tingimusi. Pipett täideti metallkuulikestega seni, kuni mõõteriist jäi ilusti ujuma. Selleks pidi areomeetri pool mõjuv raskusjõud saama võrdseks vedeliku poolt mõjuva üleslükkejõuga. Pipeti välisseinale tehti millimeeterpaberist skaala. Edasi valmistati uuritavate proovide soolalahused. Taas tuli meelde tuletada, kuidas arvutada soola kogust, mis tuleb lisada lahusele, et saada kindla protsendilise sisaldusega soolalahus. Järgnes lahuste valmistamine, kus õpilased said proovile panna ainete kaalumise oskust. Tehti vastavad arvutused, mille käigus saadi kätte lahuste täpne soolasisaldus. Omavalmistatud areomeetriga mõõdeti valminud soolalahuste tihedused. Andmete põhjal koostati Google drive keskkonnas Exceli abil kalibreerimisgraafik. Graafiku abil saime koostada võrrandi, kus nägime, kuidas areomeetri näit sõltus lahuse soolasisalduse protsendist. Saadud graafikust saime kindlaks teha, millise soolasisaldusega oli vesi, mis oli pärit kahtlusaluste laevadelt. Tulemusi võrreldi kahtlustavate ütlustega. Tehti vastavad järeldused ning selgitati välja tõeline röövel.

Päev oli täis põnevust ja elamusi. Töö tempo oli korraldajatel hästi koordineeritud. Kogu päeva jooksul saime läbi praktilise tegevuse rakendada oma teadmisi matemaatikast, keemiast, füüsikast ja bioloogiast. Matemaatika poole pealt oli tarvis rakendada oskusi graafikute lugemise kohta ning rakendada loogilist mõtlemist arvutustes. Keemia osas rakendasime teadmisi lahustest. Füüsika osas tulid kasuks teadmised tihedusest ning oskus käsitleda erinevaid mõõteriistu. Bioloogia osas tulid kasuks teadmised vetikate kohta ja vee päritolu osas. Kinnistus mikroskoobi ja teiste laborivahendite tundmine ja kasutamisoskus. Kunstiõpetuse osas kasutasime teadmisi värvide maailmast. Noored teadsid, et on olemas väga kuulus vene kunstniku maal “Must ruut valgel taustal.” Kalibreerimisgraafiku osas tulid kasuks oskused, mida olid õpilased omandanud  arvutiõpetuses põhikooli ajal. Eduka uurimise tulemuse tagas loogiline mõtlemine, oskus lugeda, oskus kuulata ning vajadusel küsida abi juhendajatelt.