Fotokonkursile oodatakse pilte, mis on tehtud linnakeskkonnas ja mis räägivad lugusid looduse ja linna püüdlusest koos elada. Linnupojad paneelmaja rõdukastis, esimene roheline võrse trepikivide vahel või kakupojad pargis möödujatele nägusid tegemas - need on vaid mõned näited linna metsikusest. 

„Julgustame oma pilte konkursile saatma kõiki loodushuvilisi, kes vähegi on ümbritsevat maailma läbi objektiivi vaadanud," selgitab fotokonkursi eesmärki ettevõtmise peakorraldaja Veljo Runnel. „Žürii hindab foto puhul ennekõike head ideed. Püüame suunata linnaloodust märkama ja jäädvustama ka neid, kes muidu fotograafiaga ei tegele. Seetõttu ei ole vahet, kas foto on tehtud telefoni või tipptasemel tehnikaga,” lisab ta.

Fotokonkursile „Metsik linn" saab töid esitada kuni 20. maini 2017 aadressil http://veeb.ut.ee/photo-contest/metsik-linn-2017.

Esitatud töid hinnatakse kahes vanuserühmas: lapsed ja noored (kuni 15-aastased k.a) ning üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud). Iga autor võib esitada kuni kolm tööd. Osalemistingimustega saab tutvuda fotokonkursi veebikeskkonnas http://veeb.ut.ee/photo-contest/metsik-linn-2017. Võidutööd kuulutatakse välja Tartu loodusfestivali avapäeval 7. juunil.

Pilte hindab žürii koosseisus loodusemees ja fotograaf Rein Kuresoo, loodusnäituste kuraator Lennart Lennuk, fotograaf Ingmar Muusikus, kujundaja Margot Sakson, fotograaf Sven Začek ning kujundaja Eve Valper.

Auhinnad on välja pannud Photopoint, National Geographic Eesti, Looduse Omnibuss, Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Eesti loodusmuuseum, Salibar OÜ, MyPrint, Seto Folk, Tartu linn, Keskkonnaamet, Energia avastuskeskus ning teaduskeskus AHHAA.

Fotokonkursi korraldamist toetab Tartu linn.

Konkurss kuulub Tartu loodusfestivali kavasse. Festival toimub 7.-10. juunini Tartus.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Tudengite energia- ja ressursisäästukonkursi Negavatt esimesse etappi laekus 47 ideed
• Uuringulaegas aitab uurimistöös

3.-7. aprillini pakutakse Tartu Ülikooli poolt Tallinnas mitmekesist valikut huvitavaid ja inspireerivaid loenguid ning seminare, mida viivad läbi ülikooli õppejõud ja praktikud. Kõik üritused on tasuta.

Kõik seminarid ja loengud toimuvad ülikooli Tallinna esinduses (Teatri väljak 3) ja on TASUTA. Info ja registreerimine www.ut.ee/tallinn.

Nädala kava

Esmaspäev, 3. aprill

15.00–16.30 loeng „Turvaline arvuti ja interneti kasutamine“
Kristjan Krips, Tartu Ülikooli informaatika assistent
Registreeru SIIN

17.00–18.30 loeng „Inkade kuld ja muistse Peruu loojang“
Tarmo Kulmar, Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse professor
Registreeru SIIN

Teisipäev, 4. aprill

15.00–16.30 loeng „Surnud räägivad“
Martin Malve, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi doktorant
Registreeru SIIN

17.00–18.30 loeng „Uudsed ravimpreparaatide tootmise tehnoloogiad“
Andres Lust, Tartu Ülikooli füüsikalise farmaatsia teadur
Registreeru SIIN

Kolmapäev, 5. aprill

15.00–16.30 seminar „Emotsionaalselt SEOtud klient sotsiaalmeedia abil ja SEAtembud sisuturundusega“
Kristian Pentus, Tartu Ülikooli turunduse assistent
Kulno Türk, Tartu Ülikooli personalijuhtimise professor
Registreeru SIIN

17.00–18.00 loeng „Kui poliitika on tõepõhjata, kuidas saab selles siiski tõeliselt osaleda?“
Alar Kilp, Tartu Ülikooli võrdleva poliitika lektor
Registreeru SIIN

Neljapäev, 6. aprill

12.30–14.15 seminar „Laste ja noortega filosofeerimine“
Egle Säre, Tartu Ülikooli haridusteaduste assistent
Registreeru SIIN

15.00–16.30 loeng „Eesti keel maailmas“
Birute Klaas-Lang, Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor
Registreeru SIIN

17.00–18.30 loeng „Kas meil läheb halvasti? Ühiskondliku ja iseka mõtte konfliktist ökoloogi pilguga“
Kristjan Zobel, Tartu Ülikooli taimede evolutsioonilise ökoloogia professor
Registreeru SIIN

Reede, 7. aprill

12.30–13.30 seminar „Info üleküllus vajab professionaalseid ajakirjanikke“
Marju Himma-Kadakas, Tartu Ülikooli praktilise ajakirjanduse nooremteadur
Registreeru SIIN

14.00–15.00 seminar „Kuidas andmetega (mitte) valetada“
Kadri Rootalu, Tartu Ülikooli sotsiaalse analüüsi meetodite lektor
Registreeru SIIN

15.30–16.30 seminar „Kas kõik peab olema nii, nagu on praegu – sotsiaaltöö muutuste võimaldajana“
Helmer Hallik, Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna juht, Tartu Ülikooli sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistrant
Registreeru SIIN

Kohtade arv on piiratud, palume eelnevalt registreeruda. Kavas võib ette tulla muudatusi.

Koolitusel anname ülevaate eTwinningu portaali võimalustest koostööpartneri leidmiseks ning õpiprojekti läbiviimisel. Samuti arutame, kuidas integreerida veebipõhine projektitöö õppetööga ning tutvustame koostööks sobivaid veebivahendeid.

Kuna eTwinningu portaal on viimase kahe aasta jooksul palju uuenenud, siis ootame koolitusele ka neid õpetajaid, kes on eTwinningu projektitöös osalenud, kuid soovivad lähemalt tutvust teha uue õpetajate töölauaga eTwinning Live ning projektitöö keskkonnaga Twinspace. 

Koolitajad on Ingrid Maadvere ja Laine Aluoja.

Registreerimine 27. märtsini 2017 HITSA koolitusveebis:
https://koolitus.hitsa.ee/training/1020/register

Samal teemal:

• Kaasamise aasta – eTwinningu 2017. aasta teema
• Bratislavas õppimas ja ajalugu nautimas
• eTwinning Live – loo oma professionaalne võrgustik

Info ja pildid saatis Koolielule Martna Põhikooli õpetaja Kairi Mustjatse. 

Tegemist oli ülekoolilise üritusega, mis on seotud Erasmus+ programmi projektiga „Programmeeri oma tulevikku“.  Progeööl õppisid lasped muusikat programmeerima Edisoni programmiga, Tynkeriga valmisid reklaamklipid, mängiti Codemonkey'ga.

Vanemad õpilased püüdsid kolle ja püütoneid, samal ajal kui väiksemad orienteerusid ja otsisid koolimajast aardeid. Käigus olid nii Edisoni haridusrobotid, nutitelefonid, tahvelarvutid, haridusrobotid Bee-Botid ja Blue-Botid, aga ka paber, teip, vahukommid, markerid, spagetid ja muu huvitav, mis programeerimisel-ehitamisel-kujundamisel abiks. 

Õpilased said uusi teadmisi ja vanemad klassid ka kogemuse väiksemate koolikaaslaste õpetamises. Eraldi tunnid olid õpetajatele, kes samuti programmeerimist õppisid.
Õhtu lõpetas öödisko ja järgmisel päeval said kõik programmeerimisöö tunnistuste. Selliseid kooliöid võik rohkem olla – on õpilaste kindel arvamus. 

Martna Põhikooli pere tänab Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajat Kristi Rahnu, kes jagas oma kogemusi programmeerimise õpetamisel. Aitäh ka HITSAle, kust saadi robootikavahenditele lisa ja parimate esiletõstmiseks meeneid. 

Samal teemal:

• Meeril on üks väike robot...
• Programmeerimine vallutab nädalaks Eesti
• Programmeerimis- ja robootikaalased koostööprojektid Eesti koolides

„Üllatuslikult ei olnud märgata, et nooremad lapsed astronoomiaprobleemidega rohkem hätta jääksid kui vanemate klasside õpilased, mis oli positiivne,” ütleb võistluse korraldaja Tiit Sepp. 

Sepa sõnul üllatas korraldajaid ka nooremate klasside õpilaste aktiivne osavõtt. 8.- 9.  klassi õpilasi osales 705 ja gümnaasiumiõpilasi 555. „Rõõm tõdeda, et osalejaid oli kõigist maakondadest, nii suurtest linna- kui ka väikestest maakoolidest,” sõnab Sepp.

Kõige nooremate õpilaste seas viis üldvõidu Metsküla Algkooli 6. klassi õpilane Silver Nikkel. 8.-9. klassi arvestuses oli parim Merilin Radvilavicius Viimsi Keskkooli 9. klassist. Gümnaasiumi arvestuse edukaim oli Toomas Tennisberg Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassist. 

Kõik tulemused on avaldatud võistluse lehel http://teaduskool.ut.ee/pulsar.

Iga vanuseastme võitjale on ette nähtud ajakirja „Horisont“ aastatellimus. Teistest toetajatest premeerib füüsikaleksikon parimaid oma veebipõhise leksikoni kasutusõigustega, TÜ arvutiteaduse instituut akupankade ja mälupulkadega ning Tartu tähetorn raamatute ja mängudega. 

Eriauhinnana pakutakse iga vanuseastme kõige aktiivsemale koolile tasuta Tartu observatooriumi külastuskeskuse aktiivõppeprogramme. Nooremas vanuseastmes oli aktiivseim Metsküla Algkool, keskmises astmes Sõmerpalu Põhikool ning gümnaasiumide arvestuses Võru Gümnaasium. 

Pulsari toimumist rahastas hasartmängumaksu nõukogu ja korraldas MTÜ Stellaarium koostöös TÜ teaduskooli, TÜ koolifüüsika keskuse ja Eesti füüsika seltsiga. Pulsari korraldamist toetasid Tartu observatoorium, ajakiri „Horisont“, füüsikaleksikon, TÜ arvutiteaduse instituut ja Tartu tähetorn.

Pulsar toimus veebikeskkonnas http://õpik.füüsika.ee/. Viktoriin koosnes 40 valikvastusega küsimusest, mille lahendamiseks oli aega 40 minutit. 

Fotol (autoriõigused NASA) näete infrapunateleskoopi SOFIA.  

Allikas ja foto: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Astronoomiaviktoriin „Pulsar“ testib noorte võimekust lahendada loodusteadustega seotud probleeme
• Eesti õpilased tegid rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil ajalugu

Päeva jooksul avavad neljas valdkonnas toimuva õppetöö sisu erialased loengud ja töötoad. Lisaks on võimalik tutvuda Eesti ainsa tudengilinna üliõpilaseluga Tartu ühiselamutes ja uudistada TÜ akadeemilist spordiklubi, kus treenivad Tartu korvpalli esindusmeeskond ja mitmed tuntud Eesti kergejõustiklased.

Tänavune Tartu Ülikooli lahtiste uste päev on eriline, kuna esmakordselt asuvad samal päeval 1088 kõrgharidushuvilist Eesti eri paigus testima oma akadeemilist võimekust, lahendades elektrooniliselt akadeemilist testi. Need, kellel õnnestub test lahendada vähemalt 65-punktisele tulemusele, võivad juba enne lõpueksameid kergemalt hingata, kuna koht Tartu Ülikoolis on kindlustatud.

„Meil on väga hea meel, et huvi ja valmidus akadeemilist testi varakevadel lahendama tulla on niivõrd suur. See näitab, et huvi õpingute jätkamise vastu Tartu ülikoolis on kõrge ja varajane kindlustunne, mille annab testi edukas sooritamine, on sisseastujatele oluline,“ rääkis TÜ vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. 

Lahtiste uste päeva avab kell 9.30 peahoone aulas erialasid tutvustav infomess. Kell 11 on kõik oodatud Jakobi 2 ringauditooriumisse, kus tulevasi sisseastujaid tervitab õppeprorektor Mart Noorma. Infotunnis antakse nõu, kuidas valida õiget eriala ning tutvustatakse vastuvõtutingimusi. Tudengielust ja Tartu kui mitmekesise tudengilinna võimalustest kõneleb esmakursuslane Hanna Mai Raadik. 

22. märtsil on huvilistele avatud 50 põneva ja eriilmelise töötoa uksed. Töötubades saab muuhulgas teada, mida kujutab endast matemaatilise aine õppimine ülikoolis, kuidas valmib kaadritaguse töö tulemusel üks korralik uudistesaade, millist moodsat aparatuuri kasutatakse tänapäevases arheoloogias, kuidas õppida viha valitsema ja palju muud põnevat. Registreeru töötubadesse ja loengutesse ut.ee/tu-lahtiste-uste-paev.

Populaarne TÜ lahtiste uste päev toob igal kevadel Tartusse tuhandeid noori üle Eesti.  Tänavu oodatakse ülikooliga tutvuma rekordhulka gümnaasiumiastme õpilasi, kes saavad soovi korral Eesti eri punktidest ülikoolilinna sõita tasuta bussidega. 

Swedbanki abil tulevad Tartusse bussid Tallinnast, Narvast, Jõhvist, Sillamäelt, Pärnust, Viljandist, Võrust, Paidest, Põltsamaalt ja Koselt. Registreeru bussile ut.ee/buss.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ avatud uste päeval on fookuses rakenduskõrgharidus
• Avatud uste päev Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis
• Viljandi Kultuuriakadeemia kutsub inspireerivale festivalile

IT-huvipäevad toimuvad Tartu Ülikoolis alates 2015. aastast ja nende käigus on oma IT-alaseid teadmisi täiendanud üle 400 noore õppuri. Tänavu keskenduvad huvipäevad küberturvalisuse, riistvara programmeerimise ning erinevate arvutigraafika ja virtuaalreaalsuse arvutimängude loomisega seotud teemadele. Töötubades tutvustatakse teemasid ning praktilistes ülesannetes saab ka ise käed külge panna.

TÜ arvutiteaduse instituudi turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Mari Krusten rääkis, et instituut peab selliste ürituste korraldamist kooliõpilastele väga oluliseks. „Tihtipeale ei ole õpilastel mingeid varasemaid kokkupuuteid programmeerimise ja IT-ga ning arvatakse ekslikult, et see on eriala, mis neile kindlasti ei sobi. Tahame huvipäevadega näidata, et tegemist on teemadega, mida võivad kõik proovida ja mida kartma ei pea. Loomulikult üritame ka innustada erineva taustaga õpilasi kaaluma IT-d kui tulevast eriala- ja karjäärivalikut,“ selgitas Krusten.

Töötoad algavad kell 10.00 ja lõpevad kell 16.00. Töötoad toimuvad TÜ arvutiteaduse instituudi õppehoonetes Tartu kesklinnas, täpsem asukoha info saadetakse registreerunutele e-kirja teel.

Registreerumine ja täiendav info töötubade teemade kohta: http://programmeerimine.ut.ee/   

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Täna toimunud „Robotlahing“ tõestas, et IKT-huviring sobib kõigile
• Vastuvõtt TÜ magistriõppekavale "Infotehnoloogia mitteinformaatikutele" kestab 15. märtsini
• Küberkaitsevõistlusel tuli kehastuda kräkkeriks

Juba neljandat aastat peetav festival algab inspiratsioonipäevaga pärimusmuusika aidas, kus algusega kell 10.00 räägivad lugusid tuntud inimesed erinevatest kultuurivaldkondadest. Nende seas on laulja ja helilooja Tõnis Mägi, näitleja Adeele Sepp, maalikunstnik ja graafik Jüri Arrak, kitarrist ja laulukirjutaja Erki Pärnoja ning ühe suurima kontsertagentuuri Live Nation Entertainment Baltikumi kontori peapromootor Eva Palm. 

Õhtu kulmineerub suurejoonelise eksperimentaalse kontsertprojektiga Sounditoorium, kuhu on kaasatud enam kui poolsada noort muusikut nii Viljandi Kultuuriakadeemiast kui ka paljudest teistest Eesti muusikaõppeasutustest, aga ka mitmeid tuntud tegijaid. Ebatavaline on elamus selle poolest, et heli- ja videosilla, erinevate audiovisuaalsete elementide, valguskujunduse, ruumilise helilahenduse, dekoratsioonide ja muude üllatuslike elementide abil vahendatakse publikule muusikat Koidu seltsimajast reaalajas pärimusmuusika aita. Esitamisel on Kaarel Kuuse uuslooming, dirigeerib tänavuse noorte laulupeo dirigent Silja Uhs.

Neljapäeval avab kultuuriakadeemia oma majade uksed ja päeva jooksul on võimalik osa võtta erialasid tutvustavatest loengutest ja töötubadest. Lisaks saab tudengite juhendamisel tutvuda ka Viljandi linnaga. Festivali lõpetab pidu kultuuriklubis Wimka. 

Oma Loo peakorraldaja, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teise kursuse kultuurikorralduse eriala tudengi Elli Kalju sõnul on festival kokkusaamise koht akadeemia erinevate osakondade üliõpilastele, aktiivsetele gümnasistidele, tulevastele tudengitele ning Viljandi llinnaelanikele. “See on koht, kus inspiratsioon ning mõtted saavad teoks! Need päevad on täis avastamisrõõmu ja mõnusat Viljandi vibe’i, “ lisab Kalju. 

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pakub kõrgharidust nii rakenduskõrgharidus- kui ka magistriõppe erialadel, mis ühendavad pärimuse ja tänapäeva, rahvuslikkuse ja rahvusvahelisuse, teadus- ja kunstiloome, teooria ja praktilised lahendused. 

Avatud uste päeva programm: http://www.kultuur.ut.ee/et/akadeemiast/avatud-uste-paev

Lisainfo festivali kohta: http://www.kultuur.ut.ee/et/omalugu

Allikas: kultuuriakadeemia pressiteade. 

Samal teemal:

• Märtsikuu koolivaheaeg Viljandi Kultuuriakadeemias
• Kultuurikorralduse magistrikonverents keskendub kultuuri korraldamise väljakutsetele ja võimalustele

Õpilaste omavaheline mõõduvõtt toimub kahes kategoorias - joonistus ja kirjand. 

Joonistusvõistlusele on oodatud 3.-4. ja 5.-6. klassi õpilaste tööd. Võistlusele on oodatud vabalt valitud tehnikas joonistustööd autori unistuste aiast, tema lemmiktaimedest või südamelähedasest nurgakesest looduses. 

Kirjandivõistlusele on oodatud 7.-8., 9.-10. ja 11.-12. klassi õpilaste tööd. Kirjandeid oodatakse teemadel „Kõnnin oma unistuste aias”, „Minu vanaema/ema aed (õunapuu, lillepeenar)”, „Ühe koduaia lugu”. Kuna nii mõnigi koduaia või -metsa puu on olnud tunnistajaks sündmustele, mis on autori lähedaste elu muutnud, võiks oma  kirjandis ühendada puu ja inimeste saatuseloo. Sobiva pealkirja oma loole valib kirjutaja ise. 

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 5. mai 2017. a. Tööle lisada kooli ja autori nimi, klass, autori kontaktandmed ja juhendaja nimi.

Parimate tööde autoreid ootavad auhinnad, mis antakse üle Räpina linna Hea Kodu päevade tunnustamisõhtul 26. mail 2017. a.

Kontakt: kool@aianduskool.ee

Seminar aitas avada muutunud õpikäsituse mõistet. Millised õppemeetodid toetavad muutunud õpikäsitust? Millist ettevalmistust see õpetajalt nõuab? Kuidas õppijad aru saavad, et nüüd on midagi muutunud?

Ühte õiget muutunud õpikäsitust ei olegi 

Sarnaste küsimustega alustas avaettekannet ka Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse didaktikaarenduse suuna juht Mati Heidmets: „Kui õpikäsitus muutub, siis mis muutub ja miks ta muutub? Õpikäsitus on viis, kuidas õppeasutus õpetamine ja õppimine toimub, mida teeb õpetaja, mida õppur, suures plaanis on see koolielu muster.“ Heidmets sõnas, et kui Eesti on maailma parim PISA-riik ja seda mustrit on aastakümneid lihvitud, siis on küsimus muutumise vajalikkusest asjakohane. „Surve muutuseks tuleb väljastpoolt kooli, ja see on nii kogu maailmas, eriti viimastel aastatel. Tööandjad vajavad uute oskustega töötajaid, ja siis vaadatakse ootavalt kooli poole. Teiseks surve kooli enda seest: mitte ainult meil,  vaid mujal ka on nii, et lapsed on küll targad, aga nad ei tunne end koolis hästi. Viis, kuidas õppimine käib, on probleem kogu maailmas,“ sõnas Heidmets. 

Esineja selgitas, et muutus üritab lõhkuda traditsioonilist kooli hierarhiat, kus tipus on koolijuht, kes on kõige targem, siis tulevad õpetajad ja siis õpilased. „Võimu üritatakse ümber jagada viisil, kus õpetajate ja õpilaste otsustusruum läheb suuremaks: võimalus ise otsustada ja ka ise vastutada. Teine selge muutuste rada on liikumine individuaalsest tegevusmudelist koostöise tegutsemise suunas nii õppimise kui õpetamise suhtes,“ ütles Heidmets. Kasvõi üksteise tundide külastamine – praegu õpetaja kolleegi tundi pigem ei lähe, ja üksteise tegemistest teatakse pigem vähe kui palju. Kolmandaks toimub liikumine mõtestatud õppimise suunas, inimene peab aru saama, miks ta üht või teist asja õpib. Skaala teine ots on päheõppimine, kuna õpetaja käskis. 

Kuidas kõik koolielu praktikas välja näeb? Võtteid ja viise on palju. „Ühte õiget muutunud õpikäsitust ei olegi olemas, iga kool paneb selle enda jaoks ise kokku,“ ütles Mati Heidmets. Ta tõi näite ühest Londoni kooli külastusest, kus pealtnäha oli kõik väga kaootiline, traditsioonilisi tunde justkui ei olnudki, aga õpitulemused väga head. Selles koolis oli iga õpetaja ka juht – iga õpetaja juhtis üht koolielu valdkonda (IT, muusika, keeleõpe jms). 

Pildikesi väikekooli elust

Vormsi kooli direktor Age Hälvin tõi kuulajateni pildikesi väikekooli elust, kus tuleb tegutseda põhimõttel upu või uju. „Väikekooli puhul on muutused ujumise või uppumise küsimus, kas ujuda või muutumatuna paigale jääda ning uppuda,“ sõnas koolijuht. Ühtpidi on Vormsi koolil väga soliidne ajalugu ja traditsioonid, teisalt traditsioonidest jätkusuutlikkuseks ei piisa. „Meil on lasteaed-põhikoolis kokku 43 last. Miks meil on vaja olnud uuendusi? Kohalikul kogukonnal on teatud ootused kooli suhtes, lisaks laste õpetamisele on koolil rahvavalgustuslik roll, et oleks näha, et elu käib ja kool on jätkusuutlik. Uuenduste otsimise ajend ongi olnud lisaväljundite otsimine koolile, just ellujäämise küsimus,“ ütles Age Hälvin.  „Kui töötad klassis, kus on üks õpilane, siis see ei ole väga hea ja arendav õppekeskkond ei õpilase ega õpetaja jaoks.“

Ja tegelikult just siit sai alguse muutunud õpikäsituse rakendamine Vormsi koolis, ehkki õpetajad ise seda nii ei näinud ega plaaninud. „Mitmed vanemad pöördusid meie poole, et kas oleks võimalik koduõppe vormis end kooliga siduda. Hakkasime mõtlema, mis on õppimise jaoks hädavajalikud asjad, et leida teisi õppimise vorme: õppija; ruum, kus ta õpib, aga see ei pea olema klassiruum; vahendid, millega ta õpib, kasvõi mõõtmisvahendid; aeg, millal ta end rakendab; õpetaja, kes peab kõik ühele pildile kokku tooma. Ruumi ja ajaga annab kõige rohkem mängida,“ rääkis Age Hälvin. Vormsi kool hakkas pakkuma distantsõppe võimalust. See ei ole koduõpe, sest vanemad ise ei ehita õppimise struktuuri ülesse, see tuleb koolilt. Vanemad jälgivad omalt poolt, et kõik toimiks. „Võtmeküsimus kogu õppimises on suhtlus. Teistsugune vorm nõuab teistsugust suhtlust. Kontakti hoidmine, kui õpilane ei ole kogu aeg silme all, on õpetaja professionaalsuse küsimus. Lootus oli, et saame sel moel suurendada õpilaste hulka, mis läks ka täide. Praegu on näiteks 7. klassis üks õpilane kohapeal, kaks osalevad distantsõppes. Ja juba see teeb tunni põnevamaks ja palju huvitavamaks. Skype´i vahendusel saab rühmatöidki teha,“ ütles koolijuht. 

Muidugi oli ka kõhkluseid ja kahtluseid, kasvõi see, kuidas omandavad üldpädevused distantsõppel õppijad, kes kooliperega kogu aeg kokku ei puutu. Aga omandavad küll, vähemalt suhtlusoskuse ja iseseisvalt töötamise oskuse. Distantsõpe on variant nende jaoks, kellele ei sobi suured koolid ega suure kooli rütm, aga pere ei saa ka kolida. Näiteks tundliku närvisüsteemiga lapsele on distantsõpe sobilik. 

„Distatntsõpet alustasime nullist, saatsime meili teel materjale edasi-tagasi, aga see ei toiminud nagu vaja. Siis avastasime Google´i klassiruumi, võtsime selle kasutusele, jäi väheks. Õppisime selgeks Moodle´i, ja see on distantsõppeks sobiv e-keskkond,“ sõnas Ave Hälvin. 

Seminaril jagasid oma kogemust veel Liina Karolin-Salu  Tartu Hansa Koolist ("Sünergia Tartu Hansa Koolis: avatud õpiruum“), Maria Murumaa-Mengel Tartu Ülikoolist ("Kuidas planeerida õppetööd rööptegutsemisega harjunud tudengitega?"), Anu Peri Gustav Adolfi Gümnaasiumist  ("Kuidas ma muutunud õpikäsitust rakendan"), Lauri Toim Luua Metsanduskoolist ("Uuenenud praktikasüsteem Luua Metsanduskoolis") jpt.  

Seminari ettekanded on mõne aja pärast järelvaadatavad HITSA kodulehelt.  

Samal teemal:

• Õpetajate Ühenduste Koostöökoda pakkus õpetajatele koolitust muutunud õpikäsitusest
• Koolid saavad taotleda toetust meeskonnatööks ja uuenevaks õpikäsituseks