2.-3. märtsini toimub Tallinnas koolijuhtidele suunatud rahvusvaheline konverents „Juhtides muutusi muutuvas maailmas“. Konverentsist võtavad osa sadakond koolijuhti ning hariduspoliitika kujundajat Baltimaadest, üles astuvad ka Inglismaa haridusjuhid. Teiste seas esinevad Kieran Osborne (Hayes Schooli ja Inglismaa Koolijuhtide Ühendus), Susan Douglas (Eden Academy tegevjuht ja Briti Nõukogu), Toomas Kruusimägi (Tallinna Inglise Kolledž, Eesti Koolijuhtide Ühendus), Zane Olina (Läti Hariduskeskus) ja Dr. Jūratė Valuckienė (Šiauliai Ülikool).

Konverentsi avava üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmetsa sõnul on kõrge juhtimiskvaliteet haridusasutuste edu võti. „Kooli töö- ja õppekeskkond sõltub suurel määral sellest, millisel tasemel on kooli meeskonna kaasamine ja juhtimine. See on kriitiline küsimus sõltumata kooli suurusest," sõnas Laidmets.

Briti Nõukogu Eesti esinduse juhataja Ursula Roosmaa sõnul on aastatega koolijuhimine muutunud. "Inglismaa näitel on see pigem meeskonnatöö kui koolidirektori ainuisikuline tegevus. Tore, et et haridusküsimused ja Eesti hariduse edulugu PISA tulemuste näol on leidnud nii põhjaliku kajastuse meie meedias. Kool puudutab igaüht," sõnas Roosmaa.

Konverentsi põhiteemaks on ootused koolijuhtidele kui liidritele ja sellega seotud väljakutsed. Arutletakse koolijuhi nüüdisaegse rolli üle, kuidas mõjusalt muudatusi juhtida ning jagatakse oma kogemusi. Need on olulised haridusküsimused kõikides osalejariikides ja konverents pakub väärt võimalust üksteise kogemustest õppida. 

Konverentsil osalejad tutvuvad ka Eesti hariduse igapäevaeluga külastades Tallinna Läänemere Gümnaasiumi, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutust, Tallinna Inglise Kolledžit.

Konverents toimub Briti Nõukogu ja ministeeriumi ühise koostööprojekti raames, mille toel on Eesti koolijuhtidel olnud võimalus Inglismaal õppevisiitidel käia. Samasisulist projekti korraldab Briti Nõukogu ka Leedus ja Lätis. Konverentsi raames arutatakse ka edaspidist koostööd.

Konverentsi korraldavad Briti Nõukogu, SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo ja programm konverentsi kodulehelt: http://britishcouncil.confent.com/

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• 16 alustavat koolijuhti said võimaluse osaleda aastases arenguprogrammis
• Tõnu Piiburi pausideta kooliaeg
• Kuidas koolid digiajastul õppeprotsessi juhivad

Aeg ja koht: 16.-17. märtsil 2017 Tallinnas (Meriton Old Town Garden Hotell, Lai tn 24)

Sihtrühm: eesti- ja venekeelsete gümnaasiumide ja kutsekoolide õpetajad, kes soovivad õpetada meediaõpetuse algkursust valikainena ja/või läbiva teemana.

Eesmärgid: meediaõpetuse valikkursuse ainekava üldprintsiipide tutvustamine, valdkonna keerulisemate küsimuste tajumise, arutlemise ja problematiseerimise oskus, õpetajate koostöövõrgustiku käivitamine kursuse praktiliste küsimuste arutamiseks.

Koolitaja: Maarja Lõhmus (Tartu Ülikool).

Maht: 14 akadeemilist tundi.

Töökeel: eesti keel.

Täpne koolituskava saadetakse märtsi 2. nädalal.
Koolitusel saavad osaleda 20 õpetajat, kes registreeritakse koolitusele sooviavalduste laekumise järjekorras.
Koolituse läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Ühendkuningriigi Suursaatkond Eestis.

Info ja registreerumine:
Liilika Raudhein, analüütik
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
tel 6599 841
liilika.raudhein@meis.ee

Allikas: MISA info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Digiturvalisus ja arvutimeedia
• Meediaõpikud näitavad meediast idealistlikku pilti

Tänavu on esmakordselt võimalik akadeemilist testi sooritada juba märtsikuus. 

Tartu Ülikooli avatud uste päeval, 22. märtsil avaneb esmakordselt õppuritel võimalus sooritada elektrooniliselt akadeemilist testi ja kindlustada sellega juba kevadel koht ülikoolis. Akadeemilise testi lahendamine vähemalt 65-punktisele tulemusele võimaldab õppima asuda enamikele Tartu Ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele. 

„Tänavu on testi korralduses mitmeid olulisi muudatusi. Nimelt toimub test esmakordselt elektroonselt SA Innove hallatavas e-testimiskeskkonnas ja testi sooritamiseks ei pea tingimata Tartusse kohale sõitma, vaid seda saab lahendada kõigis suuremates maakonnakeskustes,” rääkis TÜ vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. Ühtlasi paneb ta noortele südamele, et nad akadeemilise testi tulemusega ülikooli kandideerimise soovi korral end kindlasti testile registreeriksid. „Eelneva registreeringuta me kahjuks kedagi testile lubada ei saa. Akadeemilisele testile on võimalik registreeruda kuni 12. märtsini veebilehel www.ut.ee/akadeemiline-test.”

Lisaks 22. märtsile viiakse akadeemiline test läbi 4. juulil 2017 Tartus ja Tallinnas kohustusliku sisseastumiseksamina neljal õppekaval: ajakirjandus ja kommunikatsioon; psühholoogia; riigiteadused; sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika. Juulikuisele testile registreeritakse neile õppekavadele avalduse esitanud kandidaadid, kes ei ole märtsis testi sooritanud. Akadeemilist testi saab lahendada ühe korra aastas. 

Akadeemilises testis on 150 valikvastustega küsimust. Testi saab sooritada eesti või vene keeles ning testi lahendamiseks on aega kuni kolm tundi. Möödunud aastal kasutatud akadeemilist testi on võimalik kõigil elektroonselt harjutada kuni 21. märtsini. 

Testi tulemused avalikustatakse hiljemalt 31. märtsil. Tulemus kehtib 2017. aastal ülikooli kandideerimisel.

Lahenda 2016. aasta testi ja loe akadeemilise testi kohta täpsemalt siit: www.ut.ee/et/akadeemiline-test

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool kutsub akadeemilist e-testi harjutama
• Tartu Ülikool kutsub kandideerima ingliskeelsetele õppekavadele

"Hea lasteraamat" valitakse möödunud aastal ilmunud uudiskirjanduse hulgast, kuhu kuulub nii Eesti kui välisautoritelt ilmunud luule- ja proosaraamatuid erinevas eas lastele. 

Hea lasteraamat on kaunilt kujundatud, arendab kujutlusvõimet, inspireerib, äratab uudishimu, näitab, kui mitmekülgne on maailm, pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema, ei sea ealisi piiranguid, on huvitav nii lapsele kui vanemale.

Käesoleval aastal auhinnatakse kokku 14 raamatut. Raamatumaastikul orienteerumise lihtsustamiseks tuuakse eraldi välja nii suurematele kui väiksematele lugejatele sobivad raamatud. 

Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. 

Parimaks tunnistatud raamatutele kleebitakse raamatukogudes äratundmise hõlbustamiseks Rahva Raamatu poolt trükitud "Hea lasteraamatu" kleepekad ning suurematesse ja väiksematesse raamatukogudesse jõuavad ka nomineeritud raamatuid kujutavad plakatid.  

"Hea lasteraamatu" kodulehekülg

Allikas: Lastekaitse Liidu pressiteade. 

Samal teemal:

• Täna esitletakse uut põhjalikku eesti keele hääldust käsitlevat raamatut
• Ilmus Rael Arteli ja Viktor Gurovi „See on kunsti- ja värviraamat lastele!”

Kokku laekus jaanuaris ideekorje kaudu 275 teemat Paidesse ning nii Kagu-Eesti kui ka Hiiumaa (eel)arvamusfestivali jaoks mõlemale umbes 40 aruteluideed. 

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul on praegusel tormilisel ajal üsna ootuspärane, et tajutakse vajadust küsida taas põhimõttelisi küsimusi. „Ajastumärk on seegi, et sageli küsiti väärtuste kohta eelarvamuste kaudu, mistõttu on sel aastal kavas ka eelarvamuste aruteluala,“ ütles Karulin. „Kuna tänavu on laste ja noorte kultuuri aasta, puudutavad väga paljud teemad lapsi ja noori: nende tervist ning kohustusi ja võimalusi nii hariduses kui ka tööturul. Lisaks jagub esimest korda regionaalarengu alale arutelusid mõlema festivalipäeva jagu, sest paistab, et käimasolev haldusreform on tõstatanud rohkem küsimusi kui pakkunud vastuseid.“

Festivali toimkonna liikmed hindasid saadetud ideid neljas kategoorias: arutelu eesmärgi argumenteeritus, teemapüstituse selgus ja põhjendus, aruteluvormi sobivus eesmärgi täitmiseks ja osalejate mitmekesisus. Arvamusfestival keskendub tänavu veelgi enam arutelude kvaliteedile ning seetõttu oli ka ideede hindamine seekord rangem. Festivali meeskond pakub ka mitmekülgsemat tuge arutelualade ettevalmistajatele.  

Täpsem Paide arvamusfestivali aruteluprogramm avalikustatakse juunikuus.

Hiiumaa (eel)arvamusfestivali üks korraldajatest Maria Ruubas on tänulik kõigile idee saatjatele, kes aitasid kaasa, et seal esimest korda toimuv festival oleks võimalikult sisukas ja põnev. "On hea meel näha, et ürituse vastu on suur huvi. Laekunud ideede hulk ületas meie ootusi," ütles Ruubas ja lisas, et oli nii ootuspäraseid ka kui üllatavaid teemapüstitusi. “Näiteks teema, kuidas panna pidu, mille arutelu peaks keskenduma rahvapidude formaadile ja kogukonnatundele laiemalt.” 

Kagu-Eesti (eel)arvamusfestivali korraldaja Ott Rätsep ütleb, et ideekorje põhjal tundub, et eelarvamusfestival tuleb tänavu aruteluderohkem kui mullu. “Ka meie ideekorjest peegeldus ühe aktuaalse teemana kogukondade ootused seoses haldusreformiga. Teiseks suureks teemaks regionaalarengu kõrvale tõusis keskkond,” kommenteeris Rätsep. 

Arvamusfestival on isetekkeline, kogu ühiskonda kaasav ja vaba õhustikuga kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa (eel)arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Avatud Eesti Fond ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes, Eesti Koostöö Kogu ja CV-Online. 

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Arvamusfestivali aeg
• Arvamusfestival: kuidas valmistuda ja mida oodata?

Koostöö ehitatakse üles kolmes valdkonnas: tehnoloogiaõigus, teadus- ja arendustegevus ning õppetöö. Viimase näitel kaasab TTÜ enda “Tootearenduse ja robootika” programminõukoja töösse ka Starship Technologies esindaja, mis võimaldab ettevõttel otseselt mõjutada TTÜ õppeprogrammi arengut ja toimimist ning toob kaasaegse tehnoloogiaettevõtluse uutele tudengitele ja õppejõududele oluliselt lähemale.

“Starship on suures osas Eestis tekkinud teadmistest, kogemusest ja kapitalist sündinud ettevõte ning selle koostööleppe läbi avaneb meil võimalus seda plahvatuslikku arengut, mida iseliikuvate ja autonoomsete robotite valdkond juba lähitulevikus pakub, rohkem Eestiga siduda, et kogu riik sellest rohkem osa saaks. Soovime õppida koostöös Tehnikaülikooliga tulevikutehnoloogiate rakendamisega kaasnevalt uute toodete ja teenuste head reguleerimist - see on teadmine, mille järele janunevad paljud riigid, kes on valmis uusi tehnoloogiaid ühiskonna hüvanguks katsetama. Mõistagi tahame arendada ka vastastikuselt kasulikku teadus- ja arendustööd ning lõpuks toetada üksteist niivõrd maistes küsimustes nagu igapäevane õppetöö ülikoolis ja meie enda spetsialistide täiendõpe,” ütles Starshipi asutaja ja juht Ahti Heinla.

“Tallinna Tehnikaülikooli jaoks tähistab leping selget suunavõttu tulevikutehnoloogiate uurimisele ja arendamisele ning tihedamale koostööle kodu- ja välismaise ettevõtlusega. Loodame koostöös Starshipiga arendada kõige laiemal alusel robotite ja inimeste koostöökeskkonda, pakkudes selles valdkonnas üleilmset eeskuju,” sõnas Tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo.

Lepingu allkirjastasid Tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak ning Starshipi tegevjuht Ahti Heinla.

Starship Technologies on tehnoloogiaettevõte, mis arendab täiesti uut tehnoloogiat, mille rakendamine toob kaasa tarbijaid ja kohalikku ettevõtlust toetava revolutsiooni nn viimase kilomeetri pakiveoäris. Ettevõtte asutasid Ahti Heinla ja Janus Friis 2014. aastal. Varasemalt on nad uute tehnoloogiate loomisega ümberkorraldanud  kaks suurt tööstust – telekommunikatsioonisektori Skype’i abil ja muusikatööstuse KaZaA toel. 

Tallinna Tehnikaülikool on kaasaegne tehnoloogiaülikool, mille tugevus peitub tehnika-, loodus-, täppis-, sotsiaal- ja terviseteaduste sünergias. TTÜ vastutab eelkõige inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamise eest Eestis. 

Ülikoolis on 700 õppejõudu ja rohkem kui pooltuhat teadustöötajat, TTÜ vilistlaste arv ulatub 70 000-ni. Rohkem kui 50 hektaril laiuv TTÜ linnak hõlmab 72 ehitist. Üliõpilastele pakutakse suurepärast tudengi- ja kultuurielu, ülikooli majutus- ja sportimisvõimalused on ühed paremad Põhja-Euroopas.

Allikas: TTÜ pressiteade. Fotod: Edmond Mäll. 

1.03 avatakse näitus „Rooma mündid ja Eesti“, mille raames eksponeeritakse ja tutvustatakse Eesti üht viimase aja olulisimat ja põnevaimat aardeleidu, mis koosneb 51 Rooma mündist, neljast sõrmusest, käevõrude katketest ja pronksrõngast. 

„Kuigi 2015.aastal Varudi-Vanakülast avastatud aare oli segamini küntud ligi 3 m2  suurusele alale, õnnestus arheoloogiliste päästekaevamiste käigus leid siiski tervikuna kätte saada. Tänu sellele on olnud võimalik täpsustada väga mitmeid seni oletusliku iseloomuga või lausa spekulatiivseid väiteid. Materjaliteadlaste analüüsidest selgus näiteks, et Rooma münte kasutati siinmail mitte rahana, vaid hoopis uute, kohalike ehete valmistamiseks,“ kommenteerib näituse kuraator Mauri Kiudsoo. 

Näitus jääb Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avatuks 31. maini ning toob märtsikuus kaasa ka Antiigiakadeemia, kus on neljal nädalal võimalik osa saada põnevatest loengutest. 

1.märtsi loeng keskendubki näitusetemaatikale ning kuraator Mauri Kiudsoo kõneleb Eesti suurimast Rooma rauaaegsest peitleiust. 

8. märtsil on huvilised oodatud osa saama teadur Ester Orase ettekandest „Kavastu pronkslamp – loodusteaduslike uuringutega põneva muinasaegse looni“, mille käigus saab 20. sajandi alguses leitud lambi päritolu, rännutee ja võimalik tähendus lahti seletatud. 

15.märtsil esineb arheoloog Risto P. Koovit, kes kutsub osalejaid väikesele ekskursioonile sellesse aega ja ruumi, kust pärinevad näituse „Rooma mündid ja Eesti“ staareksponaadid ehk 51 rooma münti. 

21.märtsil on aga kõik oodatud kuulama Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu ettekannet teemal „Hannibali marss ajalukku“, mis käsitleb süvenenult II Puunia sõja käigus Hannibali juhtimisel toimunud retke, kus 65 000 meest ja 37 sõjaelevanti ületasid Alpid ning jõudsid Po jõe orgu, kus purustasid mitmes lahingus Rooma armee. 

Kõik Antiigiakadeemia loengud algavad kell 17.15 ning neis saab osaleda muuseumipiletiga. Tartu Ülikooli töötajatele ja tudengitele on muuseumikülastus tasuta. 

Erakordselt on TÜ kunstimuuseum märtsikuus avatud ka ühel laupäeval – 4. märtsil kell 11-16 – et pakkuda paremat võimalust tutvuda näitusega ning ka hiljuti avatud muumiakambriga. 

Allikas: TÜ kunstimuuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli muuseum kutsub Teadlaste Ööl avastama ulmelisi paiku ja oma fantaasia piire
• Koolivaheajal tähetorni ja kunstimuuseumisse!

Loo autor on Pille Säälik. 

Kas Eestis toimub 9. mai paiku rohkem kuritegusid kui jõulude ajal? Millised naised meeldivad Olavi Ruitlasele ja milliseid eelistas Charles Bukowski? Kas Eestis saab varsti emakakaelavähi vastu tasuta vaktsineerida? Keda nimetatakse peajalgseteks ja kuidas on need elukad seotud laste arenguga? Kas Tartu Annelinna gümnaasiumi õpilased teavad, mida tähendab brutopalk ja mida nad peavad tegema pangakaardi PIN-koodidega, kui nad on need kätte saanud? Kas edu pranglimises ja matemaatikas käivad käsikäes?
Ja kui suur töö on ühe kirjandusteose tõlkimine ühest keelest teise? Kas üks loll jõuab rohkem küsida kui sada tarka vastata?  Vot seda viimast Akadeemiake küll ei tea, aga eelpool toodud küsimustele leiab vastuseid meie vastsest talvenumbrist, kus seitse uurimistööd toovad teieni nii sotsiaaliat, humanitaariat kui reaaliat.

Maria-Helena Rahumets on vaadelnud seda, kuidas on omavahel seotud tähtpäevad (loe: vabad päevad) ja alkoholi tarbimisest põhjustatud  kuritegevus. Ükskõik, mida räägib Jevgeni Ossinovski või Tarmo Noop, numbrid paraku ei valeta. Põletav ja aus töö.

Sotsiaalia valda liigitub ka üks ütlemata tore uurimus, teostajaks Pille Markov. Töö on sellest, kuidas eri vanuses lasteaialapsed inimest joonistavad ja kuidas selle põhjal lapse arengut hinnata saab. Küll seda uurimistööd võis alles vahva teha olla!

Mariette Vassus luges kahte raamatut meeste vaatenurgast naistele ning võrdles neid omavahel. Kas on tegu tulevase feministi või muhedalt kriitilise raamatusõbraga, näitab aeg. Toimetaja tunnistab, et Ruitlase romaan on tal nüüd vaja ette võtta.

Teine humanitaarvaldkonna töö on aga klass omaette  nii pikkuse kui sisu poolest. Helo-Liis Soodla luges läbi Jerome Klapka Jerome’i rõõmsameelse raamatu „Kolm meest paadis“ nii inglis- kui eestikeelse variandi ja vaagis, mida oleks saanud selles 1994. aasta eestikeelses väljaandes teisiti tõlkida ja miks. Suur projekt, aga rõõm on näha, et üks gümnasist söandab sellist põhjalikkust nõudva töö ette võtta ja lõpule viia. Kiiduväärt meie süvenemisvaeses maailmas.

Emakakaelavähk. Hmm… Vähk? Kus see emakakael üldse asub??? Viiruse poolt põhjustatud vähk? Seks? Välditav vähk? Palun, nii neiud kui noormehed, lugege seda Maarja Everti väga olulise infoga uurimistööd ja andke ka oma vanematele lugeda. See võib muuta teie või teie lähedase elu.

Reaalianurgake. Olga Kudrjavtseva uuris seda, milline on finantskirjaoskuse tase tema kooli gümnasistide hulgas. Tasub lugeda ja testi küsimustele vastata – kuigi väidetavalt saab elada ka vaid õhust ja armastusest, on argipäev üüri maksmise, telefoniarve ja tänapäeva noortel ka bensiinihinna seisuga siiski uksele koputamas.

Finantskirjaoskusele tuleb kindlasti kasuks see, kui peast arvutamine raskusi ei valmista. Kui palju pranglimise võistlusteks aga harjutama peab, seda saab teada Helis Ojala uurimistööst, mis tehtud peast arvutamise maailmast. Lisaks saab teada, kust see kraps mõiste üldse pärit on!

Lugema, lugema! Ja sõbraga loetu üle mõtteid jagama!

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Eesti Teadusagentuur.

http://www.akadeemiake.ee

Samal teemal:

• Akadeemiake avaldas parimad uurimistööd
• Ilmunud on õpilaste teadusajakirja Akadeemiake kevadnumber

8.-10. märtsini saab oma kunstimeelt teatraalsete vahenditega väljendada ja nii mõndagi selle kaudu õppida. 4.-7. aprillil on Teatrituba aga nalja ja naeru täis kui naljakuu alguses kohe klounidega tutvuda saab.

Kunstitund teatritoas 08.-10.03

Teatrikunstnik on võlur, kes võib viia meid ajas rändama, tutvustada meile võõraid maid ja muuta soovi korral inimesed loomadeks või taimedeks. Teatritoa kunstitunnis räägitakse teatrikunstniku tööst ja kõik lapsed saavad ise teatrikunstnikuna kätt proovida.
Toimumiskoht: Särevi Teatrituba, Tallinn, Tina 23-13.
Sihtgrupp: lasteaedade vanemad rühmad, 1.-4. klassid.

Klounid, teater, tsirkus 04.-07.04

Nali ja nalja tegemine on tihedalt seotud väärtuskasvatusega. Hea naljaga saab kellegi tuju paremaks muuta ja võita sõpru. Naljaga saab ka haiget teha ning suhteid rikkuda. Missugune nali on hea nali? Programmi pealkiri paljastab ka tunni sisu – räägitakse klounidest ja nalja tegemisest, teatrist ja tsirkusest. Aimu saab klounide ajaloost, aga nalja tegemisega puututakse kokku ka väga vahetult.
Toimumiskoht: Särevi Teatrituba, Tallinn, Tina 23-13.
Sihtgrupp: lasteaedade vanemad rühmad, 1.-4. klassid.

Täpsem info ja külastusteks registreerumine: http://tmm.ee/teatrituba-haridus

Allikas: Särevi Teatritoa info. 

Samal teemal:

• Jõulutunne Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist
• Muuseumide ühine infopäev õpetajatele läks edukalt
• Tartu Ülikooli muuseumi kaks lustakat tegelast

Projektide teemad katsid väga erinevaid valdkondi kunstist ja spordist kuni loodusteaduse ja robootikani välja. Pilootkatsetused näitasid ka, et vene kodukeelega noorte kutsumine suvelaagritesse andis häid tulemusi eesti ja vene noorte üksmeelse koostegutsemise kasvatamisel. 

Projektikonkursi eelarve on 250 000 eurot. Ühe projekti piirsummaks on 8000 eurot. Nii nagu eelmisel aastal, ootame ka seekord projektikonkursile koolidevaheliste koostööprojektide kavandeid. Uue arendusena toetame eesti keelt teise keelena ainekava järgi õppivate õpilaste kutsumist erinevatesse suvelaagritesse, et võimaldada noortele ka koolivälisel ajal aktiivset eestikeelset suhtluskeskkonda. Täpsemat infot konkursitingimuste kohta leiab (nimekirjas ülevalt teine konkurss): https://www.hm.ee/et/uudised/konkursid-ja-preemiad.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Koolidevahelised lõimumisprojektid saavad taotleda kuni 8000-eurost toetust
• Lõiming on inimeste, alles siis õppeainete vahel