PÜÜK on suunatud ennekõike õpetajate võrgustikutöö tugevdamisele, pedagoogide ühenduste ühtekuuluvustunde suurendamisele, ja loomulikult praktikale, praktikale, praktikale. Seekord siis keskpunktis õppeainete lõiming ja õpetajate koostöö.

Keelekeskuse kogemus

Sisekaitseakadeemia vene keele lektor ja akadeemia keelekeskuse kauaaegne juht Merle Tammela jagas avaettekandes kogemusi, kuidas korraldada meeskonnatööd tingimustes, kus õppijad on üle Eesti laiali: üks osa Tallinnas, üks osa Pärnumaal ja üks osa Väike-Maarjas. Lisaks vajavad sealsed õppurid mitte lihtsalt eesti või vene või inglise keele oskust, vaid spetsiifilist ametikeelt, ja seetõttu peavad keeleõpetajad tulevaste piirivalvurite, vanglaametnike ja päästjate igapäevatööga hästi kursis olema. Ainetevahelise (ning õppejõudude vahelise) lõiminguta poleks see mõeldav. Näiteks tõi ta turvalisuse valdkonna töötajate erialase eesti keele õppematerjalid .

Matemaatika koos kunstiga

Väga praktiline, kohati ka ootamatute lahendustega oli Tallinna prantsuse lütseumi matemaatikaõpetaja Anne Küüsma ettekanne „Loomisrõõm on kõige suurem rõõm. Matemaatika lõiming teiste õppeainetega“.  Mida kõike ei saa matemaatikaga ühendada! Kunstiajalugu, Mozarti teoseid, iidset Roomat, suusatamist, Shakespeare´i loomingut, loodusest rääkimata. Kõike seda, mis õpilast huvitab, saab kasutada matemaatikaülesannete koostamisel, eriti veel siis, kui ülesannete autorid on õpilased ise. Kui oskuslikult sealjuures kasutatakse IKT-vahendeid, võisid kõik osalejad oma silmaga veenduda.

Klassist välja üheskoos

Rocca al Mare kooli loodusklassi projektijuht Silja Pihelgas tutvustas, miks ja kuidas nende koolipere kord aastas täies koosseisus koolist välja loodusesse läheb. Taas üks ettevõtmine, mis saab toimuda üksnes õpetajate, õpilaste, lastevanemate koostöös ning ainetevahelises lõimingus.

Kui öeldakse, et päriselu toimub klassist väljas, siis kus see ikkagi toimub? Sellele küsimusele hakkaski Rocca al Mare kool vastust otsima, ja otsingud on õpilased tänaseks viinud nii Järva-Jaani kui ellujäämiskursustele keset metsa, nii talumajapidamisse kui rännakule iseendasse loodushäälte keskel.

Algklassides on põhirõhk kogemusel: ise näha taime kasvamas, ise käega rändrahnu katsuda, ise mustikas korvi panna. Põhikoolis on rõhk tegutsemisel, sotsiaalsete oskuste arendamisel: kaaslastega koos matkarada läbida, õppida lõket tegema, aga ka „Jõudu tööle!“ soovima või saada aimu talvistest metsatöödest. Keskkoolis on rõhk filosoofilisemal lähenemisel, oskusel asju ning nähtusi vaadelda ja mõtestada: miks üks küla inimestest tühjaks voolab, teine aga õitsele puhkeb? Mis on väikelinna elu allikas? Kuidas ekstreemsetes loodustingimustes hakkama saada?

Just Sirje Pihelga ettekandest on pärit ka pealkirjas toodud mõte: on inimestevaheline lõiming, mitte ainetevaheline lõiming.

Väikesed olümpiamängud

Et parasjagu on käimas olümpiamängud, siis olid ka koostööpäevad olümpiavaimust kantud: esimese päeva õhtul said kõik oma sportlikud oskused proovile panna ning Eesti Olümpiaakadeemia tutvustas kooliolümpiamänge kui õppeainetevahelise lõimingu head näidet.

Koostööpäevade osa on ka töötoad, mida juhendavad õpetajad ise.

Pedagoogide ühenduste ülesed koostööpäevad said teoks ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ toel. Programmi viib ellu Sihtasutus Innove. Esimesed koostööpäevad toimusid märsis 2012 Rocca al Mare koolis, koostööpäevade eestvedaja on MTÜ Õpetajate Ühenduste Koostöökoda.Toonaseid muljeid saab lugeda-vaadata õpetajate võrgustikutöö uudiskirja erinumbrist.

Loe lisaks:

• Õpetajate Ühenduste Koostöökoda: siht selge, tulevik kindel
• Koolielu aineühenduste koostööpäeval

Pildid: Madli Leikop