Osalemissoovi registreerimise tähtaeg on 1. märts. 
Festivalile pääseb osalema 20 projekti, mis valitakse välja 15. märtsiks. Valitutele antakse e-posti teel teada ja nimekiri pannakse ka festivali kodulehele.
Info ja registreerumine siin. 

Registreerumisvormi kaudu on vaja esitada kuni 1-leheküljeline projekti lühikirjeldus, mis sisaldab projekti/katse eesmärki ja seda, millistele küsimustele või probleemidele lahendust otsitakse, töö käiku ehk protsessi kirjeldust ning tulemusi ja järeldusi/kokkuvõtet tehtust.
Registreerumisvormis sisestatakse ka töö autori ja tema juhendaja andmed.

Kui projektide ja/või festivali teemal küsimusi tekib, siis võtke kindlasti ühendust tel 730 0335, 520 3270, e-posti aadressil margit.lehis(ät)etag.ee.

Osalema valitud õpilased tutvustavad oma töid mõlemal festivalipäeval (27.04 kell 10-17.30, 28.04 kell 10-13). 

Algkooliõpilaste teadusprojektid on seni olnud väga mitmekesised ja nähtud on klassikalisi uurimistöid, ajaloo ainetel koostatud legoinstallatsiooni ja palju muud väga põnevat.  2015. aastal osalenud algklassiprojektide tutvustusi näeb: https://youtu.be/gNA-1fNvE5M 

Sellisel suurel õpilasteaduse üritusel uurimis- või katseprojekti avalikkusele tutvustamine annab õpilastele hea kogemuse ja võimaldab saada oma tööle ka külastajatelt tagasisidet. Lisaks saab ammutada positiivset inspiratsiooni parimatest õpilaste teadustööde konkursile esitatud uurimistöödest ja vestelda nende autoritega. 

Festivalil ootavad külastajaid teadusteatrite etendused, teaduse tutvustajate väljapanekud, vanemate klasside uurimistööde stendiettekanded, mille autoritelt otse kohapeal töö kohta pärida saab, eakaaslaste projektid ja mitmetes töötubades osalemise võimalus - suur majatäis põnevaid teadusega seotud tegevusi. 2016. aasta festivali tutvustavat videot näeb siit: 

Klassiga festivali külastamiseks on koostatud vaatluslehed, mis aitavad õppekäiku eesmärgipärasemaks ja süsteemsemaks muuta. Lehed on samuti leitavad festivali veebilehelt.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Baltikumi suurim teadusfestival otsib kaaskorraldajaid
• Tänavu toimub läbi aegade suurim Teadlaste Öö festival

Salasõnahaldurid - turvaline lahendus?

Kes ei teaks, et internetis tegutsedes on kõige tähtsamal kohal tugev parool? Ikka vähemalt kaheksa tähemärki pikk, suured ja väiksed tähed, numbrid ja mõni muu sümbol veel lisaks. Kuidas aga kõiki unikaalseid paroole meeles pidada? Siinkohal soovitavad paljud paroolihaldureid. Samas on ka parimatesse halduritesse juba mitmel korral sisse murtud ja ühe peaparooliga avanevad kõik teie muud paroolid. Ei kõla just turvaliselt? Seega tuleks kasutada veel midagi – näiteks kaheastmelist autentimist mõne lisaseadmega.

Isikuandmete kaitsmine nutitelefonis, kas vajalik või tüütu tegevus?

Tänapäeval kasutavad pea kõik nutiseadmeid ja neis olevaid võimalusi ning rakendusi. Elu on muutunud mugavaks, aga samas on oht, et kui seade peaks kaotsi minema või ära varastatama, siis on ohus kõik vastavas seadmes olevad andmed ja rakendustes olevad paroolid ja muu info. Olles ise samuti mugav ja kandes pidevalt oma nutitelefoni kaasas, on mul olnud hetki, kus ma olen telefoni ära paigutanud nii, et ma korraga seda ei leia. Väiksed paanikahood on seoses sellega tekkinud küll, aga õnneks ei ole midagi hullu juhtunud. Siit võib järeldada, et aastatetagune ütlus, et kui rahakott ära kaob või varastatakse, on terve elu läinud, käib rohkem nüüdisaja nutiseadmete kohta paremini. Selle lahendamiseks peaks seadmed varustama seadmelukuga ja ka äppidega, mis kaugelt võivad kogu seadme ise muuta n-ö telliskiviks, et keegi peale meie seda kasutada ei saaks.

Mu kontole on sisse häkitud, kuidas see juhtus?

2014. aastal hakkasin kasutama oma ainetundides erinevaid veebiõpikeskkondi. Aga juba ühe aastaga oli õppetöös kasutuses veebikeskkondasid nii palju, et õpilased hakkasid kurtma, et ei suudeta kontode kasutajatunnuseid meeles pidada. Tihti õpilased unustasid oma keerulised paroolid. Osad õpilased küll kirjutasid paroolid päevikusse üles, kuid see ei ole turvaline käitumine/tegevus. Sellest pahest pole priid ka õpetajad, kes peaks olema õpilastele eeskujuks. Varem pidime jälgima, kuidas käitume turvaliselt füüsilises keskkonnas, kuid tänapäeval peame mõtlema, kuidas turvaliselt käituda ja toimetada nii füüsilises kui virtuaalses ühiskonnas. Kui igas keskkonnas pole kasutusel erinev parool või kui neid kasutatavaid keskkondi on rohkem kui suudetakse hallata, siis tuleks läbi mõelda – kas mul on kõike seda vaja, mida internet suudab mulle pakkuda?

Kui sul on rohkem kui 80 asja, siis sa ei ole asjade omanik, vaid asjad omavad sind!

Tänapäeval suureneb kõikide inimeste digitaalne jalajälg iga aastaga. Meie elu on muutunud digivaraga tegelemiseks: digivarade turvamine - turvasõnad, viirustõrje, ohutu käitumine; digivarade  hoiustamine - kõvaketas, pilveteenus, automaatne kopeerimine; digivarade loomine – programmide kasutamine, ideede genereerimine; digivara jagamine- jagamisplatvormid (Youtube, blogi jne); digivara tarbimine – infovoogude lugemine, jälgimine. Oleme ise loonud olukorra, kus digitaalse vara tarbimine, hooldamine ja hoidmine on hakanud võtma rohkem energiat kui materiaalne kola meie eluruumis. Et sellega toime tulla, tuleks hakata rääkima digielustiilist, et infoühiskonna voos ellu jääda, ja selle hulka käib ka näiteks oskus infokaosega hakkama saada.

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Digiturvalisus ja arvutimeedia

„Ingliskeelne õpe on parim võimalus saada rahvusvaheline õpikogemus kodusest Eestist lahkumata. Multikultuurne õpikeskkond avardab kahtlemata noore inimese maailmapilti ja pidev kontakt eri rahvustest kaastudengite ning välisõppejõududega loob mitmekesise ning tarviliku suhtevõrgustiku kogu eluks. Oluline on seegi fakt, et mitmed õppekavad, mida Tartu Ülikoolis pakume, on väga ainulaadsed, kuna sarnaseid õppekavasid meie lähiümbruses, peamiselt Euroopas, inglise keeles ei õpetata,“ rääkis TÜ õppeprorektor Mart Noorma TÜ ingliskeelsete õppekavade eelistest. 

TÜ välisüliõpilaste vastuvõtu spetsialist Kaija Murasov rõhutas, et tänavu on ingliskeelsete magistriõppekavade kandideerimistähtaeg varasem, 15. märts 2017. Ingliskeelsetele bakalaureuseõppekavadele (sh arstiteadus) saab kandideerida 15. aprillini 2017.

„Ingliskeelsete õppekavade rahvusvahelises konkurentsis on ka Eesti kandidaatidel oluline ennast kandideerimiseks hästi ette valmistada, eeskätt oma valikut ja plaane motivatsioonikirjas või muus kirjalikus töös põhjalikult selgitades. Et kandidaatidele piisavalt aega anda, avas ülikool sisseastumise infosüsteemi SAIS avalduste esitamiseks tavapärasest varem, 6. veebruaril.“ ütles Murasov.

Lisaks juhib Kaija Murasov tähelepanu, et avalduse esitamise ajal ei pea eelnev haridustase olema lõpetatud, vaid õpingud kõrgkoolis või gümnaasiumis võivad olla lõpetamisel ka 2017. aasta juunis.

Uued õppekavad

Tänavu on lisandunud 5 uut magistriõppekava: linnastunud ühiskonna geoinformaatika; Euroopa keeled ja kultuurid; folkloristika ja pärandirakendused; haridustehnoloogia; innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimine.

Ingliskeelne õpe on parim võimalus saada rahvusvaheline õpikogemus Eestist lahkumata. Rahvusvahelise mõõtme annavad lisaks töökeeleks olevale inglise keelele ka välisõppejõud ja eri riikidest pärit kaastudengid. Tartu Ülikoolis õpib hetkel 1300 rahvusvahelist tudengit enam kui 90 riigist. 

Praktiline info

- Ingliskeelsele õppekavale kandideerimiseks on vajalik vähemalt B2-tasemel inglise keele oskus, mida saab tõendada inglise keele riigieksamiga või erinevate rahvusvaheliste testidega; samuti on võimalik sooritada inglise keele test TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis. 

- Ingliskeelsetel õppekavadel pakutakse sihtstipendiume, mis võimaldavad õppekava läbida õppetasu maksmata.

- Eestis kõrgkooli lõpetanud ja sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad ingliskeelsetele magistriõppekavadele avalduse esitada 6. veebruarist 15. märtsini SAIS-is. Ingliskeelsetele bakalaureuseõppe õppekavadele kandideerimiseks on SAIS avatud 15. aprillini 2017.

- Magistriõppesse vastuvõtust teavitatakse kandidaate hiljemalt 15. mail, bakalaureuseõppesse vastuvõtust hiljemalt 15. juunil. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikoolis algab uute tudengite vastuvõtt
• Rekordarv Tartu Ülikooli ingliskeelseid õppekavasid ootavad sisseastujaid

Innove elukestva õppe keskuse juhataja Maarja Parve sõnul on koolitused, mida taotlusvoorust rahastatakse õpetajatele väga vajalikud, sest „Kaasava hariduse“ valdkonna täiendusõppe läbinud pedagoogid oskavad edaspidi paremini arvestada õppurite eripära ja kohandada õpet vastavalt. „Ohutuse“ valdkonna õpe aga tutvustab õpetajatele, kuidas aine edasiandmise kaudu arendada õppijates teadlikkust turvalisusest ja väärtustada ohutust. „Pedagoogide täiendusõpe peab toetama ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppetöös kasutamise oskuste tõusu, eneseanalüüsioskuse ja uurimispädevuse kasvu ning õpilaste üldpädevuste kujundamise kasvu,“ rõhutab Parve.

Projektitaotlusi on Innovesse oodatud esitama kõrgkoolid ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle õppekavad vastavad haridus- ja teadusministri määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard" nõuetele.

Välja on võimalik jagada kuni 150 000 eurot toetusraha, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 127 500 eurot ja riiklik kaasfinantseering 22 500 eurot. Ühele projektile antav toetus on kuni 8 000 eurot.

Taotlusvooru tutvustav infopäev huvilistele toimub 16. veebruaril Tallinnas.

Täiendavat infot taotlusvooru kohta leiab ja infopäevadele saab registreeruda Innove kodulehel: www.innove.ee/struktuuritoetused/opetajad

Taotlusvooru viib läbi SA Innove struktuuritoetuste agentuuri elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õpetajate Ühenduste Koostöökoda pakkus õpetajatele koolitust muutunud õpikäsitusest
• Toetust saab taotleda koolide ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. 

Mille üle digiturvalisuse maailmas tunnevad muret haridustehnoloogia magistriõppe tudengid Tallinna Ülikoolist?

Digiturvalisus on IKT-pädevustes jõudnud üheks viiest oskusest, millele tuleks koolis kindlasti tähelepanu pöörata. Selle alla käivad:  seadmete kaitsmine – õpilane rakendab ohutus- ja turvameetmeid, et vältida füüsilisi ning virtuaalseid riske; isikuandmete kaitsmine – õpilane arvestab digitegevustes teiste inimeste privaatsust ja ühiseid kasutustingimusi ning kaitseb oma isikuandmeid ja ennast veebipettuste, ohtude ning küberkiusamise eest; tervise kaitsmine – õpilane väldib digitehnoloogia ja digitaalse teabe kasutamisest tulenevaid terviseriske; keskkonna kaitsmine – õpilane teadvustab digitehnoloogia mõju keskkonnale (IKT pädevusmudel, 2016).

Toome siin artiklis väikse ülevaate, mida sügissemestril eelmisel aastal üliõpilased privaatsuse ja turvalisuse aines kaardile tõid, mille üle võiks Eestis koolides ja kodudes mõtiskleda. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

I osa. Arvutimeedia

Kelle tagant näpatakse internetis?

Laadides ebaseaduslikult alla filme, muusikat, tarkvara, ei pea Juku raha kulutama kino jaoks, et näha uut Star Warsi filmi või ostma uut Trad.Attacki plaati, et kuulata head muusikat. Kinno minnes on võimalik Maril film enne Jukut ära näha ja saada imeline kinoelamus. Kuid siis jääb Maril üks vegan-burger ostmata. Samas Juku saab vaadata nii filmi kui ka süüa vegan-burgerit, sest ta ei raisanud oma raha kino peale. Mis puutub arvutitarkvarasse, siis seda on ka võimalik ebaseaduslikult alla laadida ja jälle on raha säästetud.

Olen kuulnud jutte, et: “Hei, kas saad täna tulla ühele üritusele esinema, aga no ... mul maksta ei ole sulle võimalik." Siis tekibki küsimus, et kas muusikud peaksid elama õhust ja armastusest? Ja lisada sinna juurde veel ka inimeste piraatmuusika kuulamine. Muusikuks olemine on samamoodi töö nagu seda on nt raamatupidaja või firma ülemus ning kui piraatida muusikat, siis ei saa ka muusikud oma töö eest palka.

Veebikaamera kinnikleepimine - paranoia või põhjendatud tegevus?

Teema koolis-kodus on mõistlik tõstatada aruteluna, miks maailmas kipuvad inimesed oma arvuti veebikaamerat kleepsuga kinni kleepima? Näitena on seda teinud ka meie president Toomas Hendrik Ilves kui ka Facebooki asutaja Mark Zuckenerg kui ka teised. Kas tegemist on moeilminguga või ekspertide soovitustega, millel on põhjendus taga? Kui kleepida kinni arvutikaamera, siis miks me ei näe kinnikleebituna nutiseadme kaameraid – neid on lausa kaks: ees ja taga?

Videopäeviku pidamine ehk vlogimine - normaalne käitumine või edevuse laat?

Kui mujal maailmas on vlogimine(daily vlogging) ehk video blogimine populaarne olnud juba ligi kümme aastat, siis Eestis on hakanud uus trend populaarsust koguma alles viimasel kahel aastal. Iga päev uue video postitamine võimaldab juba lastel teenida - vaatajate arvule vastavalt - raha ning end iseseisvaks kuulutada. Vlogimine loob väljakutsed eraelu puutumatuses, küberkrattide huvis teie isiku vastu, võimalused identiteedi varguseks ja potensiaalse riski, et tulevane tööandja ei soovi oma meeskonda nii avalikku inimest, nagu on vlogger. Samas loob ta võimalused hoiustada mälestusi, on osa noorte tänapäevasest eneseväljendusest ja võibolla sellest kasvab välja ka karjäär, kui videopäviku pidaja on piisavalt tark ja suudab ka trende luua.

Laps, vanem ja sotsiaalmeedia

Viimasel ajal märkan üha tihedamini Facebookis, et lapsevanem on teinud oma beebile või eelkooliealisele lapsele Facebooki konto. Alati mõtlen, et milleks selline asi vajalik on ja kellele see vajalik on? Ilmselt haldab seda kontot selle sama lapse vanem. Ta postitab sinna pilte oma lapsest. Ta täägib last enda fotodele. Kui ta kuskile läheb, siis kindlasti postitab, et ta reisib praegu koos oma lapsega ehk ilmub ajajoonele ka aktiivne lapse nimi, kust saab omakorda lapse Facebooki kontole ligi pääseda. Postitused Facebookis - noortel on oma nägemus, mida nad Facbooki postitavad. Samuti ka vanematel. Me kõik oleme erinevad. Kui laps peaks kunagi endale oma konto tegema, siis ootab teda ees massiivne digijälg. Meil kõikidel peaks jääma vabadus ise oma digijälge tekitada!

Digivahendite ja veebikeskkondade mõjud väikelastele

Tehnoloogia ja meedia kasutamisega kaasnevad ohud nagu näiteks arvutiviirused, digitaalmaailma sõltuvus, tervislikud- ja psühholoogilised probleemid (küberkiusamine). Liigne arvuti ja interneti kasutamine tekitab lastes mängu- ja internetisõltuvusi, kuna nad mängivad palju erinevaid video- ja arvutimänge (sh võib esineda vägivaldsust). Õpetajate töö seisukohalt võib pidada suurimaks ohuks arengu pärssimist – negatiivne mõju keskendumisvõimele ja eneseväljendusoskuse hääbumine. Negatiivne mõju avaldub ka täiskasvanud IKT-vahendite kasutajatel. Lastevanemate/õpetajate või mõne muu täiskasvanu järelvalve või kontroll on oluline just seepärast, et isegi kui lapsed antud keskkondi kasutavad õppimise eesmärgil, siis üksi nad ei pruugi erinevatest asjadest aru saada – õpetaja või mõne muu täiskasvanu juuresolekul järgneb erinevate ülesannete lahendamisel ka arutelu jne, mis on ilmselt kõige tõhusam viis õppimiseks.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• 7. veebruaril tähistatakse üle Eesti turvalise interneti päeva
• Veebiseminar „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades"

Gümnaasiumis oma õpilasfirma loomine on üks väga vahva võimalus õppida, kuidas lihtsal viisil äri ajada. JA Eesti on juba aastaid õpilasfirmade programmi gümnaasiuminoortele pakkunud ja aastast aastasse tõuseb õpilasfirmade tegijate hulk ja sellega ühtlasi ka populaarsus.

EBSi noored õpilasfirmast Jepriis panid oma mõtted kirja ja soovivad neid ka lugejatega jagada. Kui tänapäeva noor kahtleb, kas teha õpilasfirmat või mitte, siis need noormehed julgevad küll öelda, et tuleks kindlalt kohe peale hakata. Olgu siis siinkohal ära toodud viis põhjust:

1. See on parim võimalus noorel saada tunnetus ärimaailmast. Ettevõtlus õpilasfirmas on küll lihtsam ja seda on tublisti kergendatud nagu näiteks toimimine ilma maksudeta, kuid kõva kogemuse saab kindlalt kätte.

2. Õpilasfirma aitab luua palju uusi suhteid. Olles samadel laatadel või tehes koostööd teiste õpilasfirmadega, loob see võimaluse kohata omavanuseid inimesi, kellel on sarnane tulevikusiht - olla edukas. Olles ettevõtja, läheb vaja palju erinevaid kontakte ning õpilasfirma on just see, mis aitab neid tulevikuks luua.

3. Õpilasfirma on hea võimalus õppida tundma ennast paremini. Kui veel pole täiesti kindel, kelleks saada tahta, siis firma tegemine aitab kindlamini lähemale oma plaanidele. Töötades meeskonnas, aitab see kujundada selgema pildi, millised on tegevused, mis sobivad paremini. Näiteks üks hakkab tegelema suhtlemise, teine paberitega. Oma koha leidmine toimub nii loomulikult.

4. Õpilasfirmat tehes on alati võimalik juhendaja või mentor appi kutsuda, kui endal kogemusest ja oskustest puudu jääb. Meil on väga vedanud, sest meid toetavad inimesed, kes alati hea nõuga abiks on.

5. Viimase punktina võib lisada, et loomulikult saab õpilane õpilasfirmat tehes väikese taskuraha, aga sellest just väga rikkaks ei saa. Hulle raha teenimise lootusi ei ole mõtet heietada.

Õpilasfirma Jepriis soovib kõigile gümnaasiuminoortele palju lennukaid ideid ja kutsub kõiki Eesti õpilasfirmade laadale Rocca Al Mare Kaubanduskeskusse 11. veebruaril 2017 kell 12.00-17.00! Õpilasfirma Jepriis on kohal ja tutvustab kõigile oma õpilasfirmade veebipoodi Õpilasfirma24. Kes aga ei jõua laadani oodata, siis saab kohe kõike veebis www.opilasfirma24.ee järele vaadata!

Laulud valitakse välja varasema nelja Uma Pido laulude hulgast kooriliikide kaupa, valida saab Internetis aadressil www.umapido.ee. Viies Uma pido tuleb 2. juunil 2018 Võrus Kubija laululaval.

Järgmine Uma Pido tuleb eelnevatest veidi pidulikum, sest koos võrukeste peo väikese juubeliga tähistatakse ka suurt Eesti Vabariigi juubelit – viies Uma Pido on kingitus 100-aastasele Eestile.

«Üts õigõ Võromaa juubõl tähendäs laulu, tandsu ja nalla. Tuud piät ka viiendäl Uma Pidol saama! Kõrraldaja’ tahtva’, et laulõtava’ laulu’ olõssi õkva nuu’, midä pidolisõ’ kõgõ inämb uutva’,» ütleb peo korraldaja Triinu Laan. 

Laulude valimiseks on valminud küsitlusleht, mille leiab aadressilt www.umapido.ee. Küsitlusleht on avatud kaks kuud. «Valli' saa veebruarin ja märdsin 2017. Saada' uma helü Umalõ Pidolõ!» kutsub Triinu Laan huvilisi üles laule valima.

Et laulude valimine oleks lõbusam, loositakse valijate vahel välja ka auhindu. Ülevaateid laulude valimistel toimuvast antakse Uma Pido facebooki lehel www.facebook.com/UmaPido-278039651663/.

Uma Pido korraldamist veab eest Võro Selts VKKF, korraldavad Võru instituut, Põlva ja Võru maavalitsused, Põlvamaa ja Võrumaa omavalitsuste liidud ja paljud Põlva ja Võru maakonna seltside ja asutuste inimesed. Peo suuremateks toetajateks on Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskuse Vana Võromaa kultuuriprogramm, Võru- ja Põlvamaa omavalitsuste liidud, Võru Vallavalitsus, Võru Instituut ja mitmed Vana Võromaa ettevõtted. 

Võrukeelset rahva- ja laulupidu peetakse alates 2008. aastast. Pidu käib külakorda kahe Vana-Võromaa suurema keskuse vahel. Esimene pidu peeti Võrus Kubija lauluväljakul, teine pidu oli aastal 2010 Põlvas Intsikurmus, kolmas pidu 2013. aastal jälle Võrus Kubijal ning 2016 oli pidu jälle Põlvas. Uma Pido võib nimetada ka võrukeste ülemaailmseks kokkutulekuks.

Allikas: Uma Pido pressiteade. 

Targalt internetis - I kooliastme klassijuhatajatele ja lasteaiaõpetajatele

E-kursus on loodud lasteaiaõpetajatele ning I kooliastme õpetajatele, et paremini mõista võimalusi, mida tänapäeva tehnoloogia ja laste huvi selle vastu meile pakub, kuidas seda hariduslikel eesmärkidel rühmas või klassiruumis kasutada. Lisaks vaadatakse üle võimalikud ohud, millega lasteaia- ja kooli esimestes klassides õppivad lapsed enamasti silmitsi seisavad.

Koolituste teemad on:

 e-ohutuse alasest olukorrast Eestis ja mujal;

 laps netis: keskkonnad, probleemolukorrad ja nende lahendamine;

 nutiseadmed - kuidas neid koolikeskkonnas kõige mõistlikumalt kasutada;

 meie klassi veebireeglid - viisakus, sõbralikkus, privaatsus ja väärtushinnangute kujundamine;

 ohud netis - mida ja kuidas nendest lastele rääkida;

 nett on lahe - kasulikud lingid, äpid jne.

Targalt internetis - II kooliastme klassijuhatajatele ja aineõpetajatele

E-kursuse eesmärgiks on juhtida õpetajate tähelepanu õpilaste internetikasutusele ning sellega kaasnevatele võimalikele ohtudele. Kursusel antakse juhiseid probleemolukordades toimetulemiseks.

Koolituste teemad on:

 digitaalne jalajälg;

 kooli ja klassi e-ohutusreeglid;

 suhtlemine internetis;

 nutiseadmed klassis ja koolitunnis;

 nutirakendused;

 tehniline turve - arvutikaitse ABC;

 Targalt internetis projekti õppe- ja koolitusmaterjalid.

Targalt internetis - III kooliastme, gümnaasiumi ning kutsekooli klassijuhatajatele

E-kursusel õpitav annab vajalikud oskused muutmaks oma arvuti või nutiseadme kasutamine turvaliseks, kursus aitab mõista õpetaja ja õpilase rolli sotsiaalvõrgustikes, läbi viia internetiotsingu ja leitut vajadusel ka eemaldada, luua teie klassi puudutavad internetiohutuse heakorra reeglid.

Koolituse sisu:

Koolitus algab tutvustusega olukorrast maailmas - kas Eesti õpetajad ja õpilased on selles vallas tegijad või mitte? Järgmised teemad aitavad turvaliselt hakkama saada tehnikaga (kuidas hoida arvuti viirustest vaba, kuidas hallata oma nutiseadet, kuidas krediitkaardi andmeid kogemata mitte maailmaga jagada). Arutleme, kuidas olla oskuslik e-õpetaja; uurime erinevaid ohte kontode loomisel ning privaatsusseadete oskamatul kasutamisel; mõtiskleme, milline peaks olema õpetaja ja õpilase ja ka lapsevanema suhtlus läbi tehnoloogia (olla sõber või mitte)? Kõige lõpus kirjutame üles oma klassi või kooli reeglid, mille abil saame kõik ühiselt olla internetis targemad ja turvalisemad.

Internetiohutusest räägib ka venekeelne veebikursus Koolielu kogukonnas https://koolielu.ee. Koolituse leidmiseks kasutage Kogukondade alt otsisõna „Targalt internetis“ ning valige kursus „Безопасный Интернет (Targalt internetis) - для учителей детских садов, школ и проф-тех училищ“, mille kogukond on avatud.

Kõigi koolituste täpsemad kirjeldused on leitavad koolitusveebis http://koolitus.hitsa.ee/portfolio.

Kõik eestikeelsed kursused on ligipääsetavad HITSA Moodle`i õpikeskkonnas https://moodle.hitsa.ee/ külalise rollis (kategooria „HITSA täienduskoolitused“ ). Külalisel peab sisse logimiseks olema Moodle`i kasutajakonto

Head enesearendamist HITSA koolitusmeeskonna nimel soovib

Egle Kampus, koolitusvaldkonna juht

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• 7. veebruaril tähistatakse üle Eesti turvalise interneti päeva
• Täienduskoolitus "Tehnoloogiaõpetuse õpikäsitus"
• Haridus- ja koolitusprogrammil „Erasmus+“ oli rekordarv osalejaid

Loo autor on algatuse "Nutitund igasse kooli!" algataja Birgy Lorenz. 

Kindlasti kulub marjaks ära tunnikavade uurimine: http://www.targaltinternetis.ee/opetajatele/tunnikavad/ ja noorematele leiate kindlasti materjale ka siit: http://laps.targaltinternetis.ee/.

Jätkuvalt ootame muidugi ka postitusi muudest põnevatest tegevustest, mis aitavad koolis, lasteaias, kutse- ja huvikoolis digielu edendada. Seega ootame Sind "Nutitund igasse kooli!" Facebooki kanalile ikka ja jälle tagasi!

Auhinnad: Telia Eesti paneb välja viis akupanka. Targalt Internetis programm paneb välja koolitused (lasteaiale, põhikoolile ja gümnaasiumile) #targaltinternetis. Tallinna Ülikooli digiturbe labor kingib ühele koolile 7.-12. klassi tegevuste eest digiohutuse vallas kuus ingliskeelset digitaalse ohutuse kaardimängu. Ning jätkuvalt võib Õpiveebi kasutuse eest võita aastase preemia (too näide kasutusest ja kasuta ka #õpiveeb).

Turvalist digikasutust soovides!

Samal teemal:

• "Nutitund igasse kooli!" ootab näiteid kooli-kodu koostööst digivaldkonnas
• Jõululoosi tulemused "Nutitund igasse kooli!" projektis
• Õpiveeb - iga õpetaja abiline!

7. veebruaril kella 15‒16:30 korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus lapsevanematele ja kõigile teemast huvitatutele veebiseminari „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades”. Seminari viib läbi Henry Jakobson, blogi „A mida Henry teeb?” (http://amidahenryteeb.eu) autor. Henry räägib oma kogemusest blogipidajana, kes avaldab igal nädalal infot ja pilte oma pere tegemiste kohta. Veebiseminaril osalemiseks saab registreerida siin.

Projekti „Targalt internetis” eestvedamisel kutsutakse kõiki koole, lasteaedasid ja noortekeskusi tähistama turvalise interneti päeva ja selle raames läbi viima lastele, noortele ja täiskasvanutele temaatilisi teavitusüritusi. Kõik, kes veebilehel www.targaltinternetis.ee oma üritustest enne 6. veebruari teada annavad, kantakse Eesti kaardile. Kaart koos üle Eesti toimuvate üritustega avaldatakse 7. veebruaril „Targalt internetis” ja Koolielu.ee veebilehel. Tänaseks on infot andnud üle saja asutuse, kes korraldavad õpilastega ja õpilastele temaatilisi kampaaniaid, seminare, arutelusid jpm. Eelmisel aastal viidi sarnase üleskutse raames läbi teavitusüritusi 9600 lapsele ja noorele.

Turvalise interneti päeva nädalal korraldatakse projekti „Targalt internetis” vedamisel meediakampaania „Postita targalt”, mille raames avaldatakse nii noortele kui ka lapsevanematele videod, mis juhivad tähelepanu internetile kui avalikule ruumile ning kutsuvad üles oma postituste sisu ja ulatuse üle mõtlema.

Turvalise interneti päeval ilmub ka lastekaitse liidu ajakiri Märka Last, mille artiklid käsitlevad 0‒3-aastaste laste nutiseadmete kasutamist, privaatsust internetis, nõuandeid blogipidajale, infot, mida teha küberkiusamise puhul, mida silmas pidada meemide postitamisel, kuhu nõu ja abi saamiseks pöörduda jpm.

Allikas: MTÜ Lastekaitse Liit

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Veebiseminar „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades"
• November on lapse õiguste kuu