Loodusmuuseumi kodulehel http://www.natmuseum.ut.ee/et/kuu-objekt ja teistes virtuaalkanalites esitletakse 2017. aasta jooksul haruldaste museaalide 3D virtuaalseid mudeleid. Kokku esitletakse kuuobjektina 12 museaali loodusmuuseumi kogudest koos ajaloolise ülevaatega. „Virtuaalnäitus annab vaatajale väga hea arusaamise, kuidas teadus on läbi ajaloo nii loonud kui ka mõjutanud kultuuripärandit," selgitab näituse erilisust loodusmuuseumi näituste ja loodushariduse osakonna juhataja Reet Mägi. 

Jaanuarikuu objektiks on geoloogiakogudest pärit trilobiit. Eesti suurim terviklik trilobiit leiti Kohtla kaevandusest ja kingiti ülikoolile 1927. aastal. Trilobiidid olid Ordoviitsiumi- ja Siluri-aegse merekeskkonna lülijalgsed. Mereelustiku arenedes surid nad Vanaaegkonna lõpuks välja.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum asutati 1802. aastal ülikooli Naturalienkabinett’ina ning on tänaseks kujunenud Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaeda ühendavaks teadus- ja hariduskeskuseks.

Projekti toetab Eesti Kultuurkapital. 

Allikas: TÜ loodusmuuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Muuseumide ühine infopäev õpetajatele läks edukalt
• Tartu ülikooli muuseumid pälvisid rekordarvu muuseumide aastaauhindade nominatsioone

Minister Mailis Reps: „Soovime koostöös Rakverega ja teiste Lääne-Viru omavalitsustega leida parima lahenduse noortele, et maakonnas pakutav gümnaasiumiharidus oleks jätkuvalt nii tugev kui ka kättesaadav igale motiveeritud noorele. Seetõttu panime täna paika ka põhimõtted, kuidas peaksime ühiselt selle kooli looma.“

Riigigümnaasium peab vastama riigigümnaasiumide kvaliteedikokkuleppele ning seal tuleb anda valikuterohket haridust, mis vastab Eesti elukestva õppe strateegia eesmärkidele. Kooli asukoht, õppekohtade hulk ning loomise ajakava sõltub läbirääkimiste tulemustest. Rakvere linn kohustub riigigümnaasiumi alustamise hetkel andma linnas gümnaasiumihariduse korraldamise üle riigile.

„Rakvere on olnud enam kui sada aastat Virumaa hariduskeskuseks. Usume, et see otsus aitab meil seda üliolulist rolli täita veel vähemalt teist sama kaua veel,“ sõnas allkirjastamise järel Rakvere linnapea Mihkel Juhkami.

Viimase 11 aastaga on Lääne-Virumaal langenud gümnasistide arv pea poole võrra ehk 1724 pealt 944 nooreni. Aastaks 2023 langeb gümnaasiumikohtade vajadus umbes 870ni.

Riigigümnaasiumid

Eestis tegutseb kokku 12 riigigümnaasiumi. Riigigümnaasiumid luuakse kokkuleppel kohalike omavalitsustega ning eesmärk on tagada kaasaegne õpikeskkond ja valikuterikas gümnaasiumiharidus igas Eesti maakonnas.

Maakondlikud riigigümnaasiumid tegutsevad Viljandis, Haapsalus, Jõgeval, Tartus, Võrus, Pärnus, Jõhvis, Kärdlas, Valgas ja Põlvas. Lisaks on sõlmitud kokkulepped riigigümnaasiumide loomiseks Viimsi, Rapla, Paide, Kohtla-Järvega, Harku vallaga, Saue vallaga, Rae vallaga ja Narva linnaga.

Lääne-Viruma koolivõrk 2016/2017. õppeaastal

Lääne-Virumaal on käesoleva õppeaasta seisuga kokku 34 kooli, millest üheteistkümnel on ka gümnaasiumiosa (sh üks täiskasvanute gümnaasium). Õpilasi kokku 6763, kellest 944 on gümnasistid. 
Rakvere linnas on sellel õppeaastal kuus kooli, kus õpib 2560 õpilast, sh 532 gümnasisti statsionaarses ja 131 mittestatsionaarses õppes. 

Riigi prognooside kohaselt on Lääne-Virumaal 2023. aastal vajadus 870 gümnaasiumi õppekoha järele ja 2026. aastal 940 õppekoha järele. 

Pildidigalerii ministri Lääne-Viru visiidist ning ühiste kavatsuste kokkulepe allkirjastamisest.  

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tabasallu rajatakse riigigümnaasium
• Kolm uut riigigümnaasiumi alustavad õppetööd

Infopäeval osalesid Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Meremuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Tervishoiu Muuseum, Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseum ja NUKU muuseum.

Tallinnale lisaks oli tulnud infopäevale õpetajaid Rakverest, Porkunist, Jänedalt,  Jürist, Põlulast ja mujaltki.

Muuseumide ühise infopäeva idee sündis seoses Tallinna vanalinna muuseumide ühisprojektidega „Kaheksa ühe hoobiga“ ning „Puust ja punaseks“. Ühisprogrammidega soovivad vanalinna muuseumid pakkuda õpetajatele, lastele ja lastevanematele võimaluse külastada kompaktselt ja eesmärgistatult mitmeid muuseumeid.

Oma kogemusi muuseumis õppimisest jagasid infopäeval Anne Tiitson Kadrioru Saksa Gümnaasiumist, Greete Toming Haljala Gümnaasiumist, Ina Hannus Kiili Gümnaasiumist, ajaloolane ja õpetaja Jaak Juske ning Huvitav Kooli esindaja Pille Liblik.  

Samuti oli õpetajatel võimalus osaleda erinevate muuseumide haridusprogrammides.

Infopäeva raames loositi kõigi õpetajate vahel välja kaheksa tasuta haridusprogrammi külastust.

Fotol: Infopäev „Puust ja punaseks“ Suurgildi hoones. Fotograaf: Vahur Lõhmus.

Infopäeva fotogalerii

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi info. 

Samal teemal:

• Tartu ülikooli muuseumid pälvisid rekordarvu muuseumide aastaauhindade nominatsioone
• Maanteemuuseum kogub lugusid lääne autode saabumisest
• Liivi muuseumis toimub kirjandusfestival "Omamüüt"

Tekst ja fotod: projektijuht-dramaturg Iiris Viirpalu, Cabaret Rhizome

„Olümpiaad“ esietendub käesoleva aasta mais ning etendused on planeeritud tulevasse teatri- ja koolihooaega.

Lavastusprojektis “Olümpiaad” uuritakse nüüdisaegseid digiõppevorme ja mängulist pedagoogikat etenduskunsti kontekstis ja spetsiifilises, multimeedia võimalustega teatriruumis. Protsessis keskendutakse mängudramaturgiale, arvestades sihtrühma vanust, pedagoogilist kasu ja uuenduslikke etendusformaate. Lavastus seab fookusesse koostöövormid ja kollektiivse probleemilahenduse mehhanismid, pöörates tähelepanu ka võistlusmomendi tekitamisele.

Oluline ongi koostöö moment – ülesannete lahendamine nõuab kõigi mängijate koostegutsemist. Noored saavad etenduse käigus õppida koos tegutsema ning otsida vastuseid viktoriinitüüpi ülesannetele. Ülesanded panevad proovile koolis ja mitteformaalses õppes omandatud teadmised ning kaasavad interaktiivselt kõik kohalolijad. Lavastuse süžee keskendub tehisintellekti ja inimliku probleemilahenduse võrdlusele, püstitades küsimuse ka inimestele omastest oskustest ning õpetaja rolli võimalikust ümberkujunemisest seoses tehiintellekti tulekuga.

"Otsuse anatoomia" mängulaud. Gabriela Liivamägi foto

Oluline on sealjuures etenduslikkuse ja lavastuse aspekt: lavastus kaasab etendaja ja lavastuslikud võtted, mis on publiku osaluse ja kaasamise aluseks. Tegu on nüüdisaegseid multimeedia ja digilahendusi rakendava osalusteatri lavastusega, mis erineb tavapärasest mängust, kuna selle keskmes on elav esitus, mis toob osalised kokku reaalsesse aegruumi, loob fiktsionaalse maailma teatrisaali ning kätkeb reaalajas tegelase ja publiku vahelist suhtlust. Tegu on mäng-mängus võttega, kus lugu areneb kahel tasandil: mängusisesel (etapid, ülesanded, laudkonnad) ja lavastusesisesel (dramaturgia,narratiivi ülesehitus, tegutsemisstruktuur). Lavastuse sihtrühm on noored vanuses 14-18 aastat.

Foto: Kristjan Mõru

Lavastuse töörühma kuuluvad: lavastajad Loore Martma ja Johannes Veski (Cabaret Rhizome), uue meedia disainer Karina Koorsgaard Jensen (Taani), projektijuht-dramaturg Iiris Viirpalu (Cabaret Rhizome), näitleja Joonas Parve (Cabaret Rhizome). Tehnilised lahendused ja virtuaalse stsenograafia loovad Karina Koorsgaard Jensen, Johannes Veski ja Mart Männik.

www.cabaretrhizome.ee

Samal teemal:

• ITL andis Aasta Teo tiitli projektile "Netis sündinud"
• Noortelavastus „Netis sündinud“ nüüd veebis kättesaadav
• Kaheksa ideed innovatsiooni arendamiseks klassis
• Mäng mängus, mis soodustab õppimist

Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210x297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd saata või tuua 1. aprilliks 2017 Tartu Variku Kooli aadressil Aianduse 4, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman.

Töid ei tagastata, parematest töödest korraldatakse näitus.

Parimatele auhinnad!

Võistlust toetab Tartu linna kultuuriosakond

Lugupidamisega

Eele Kants, Tartu Variku Kooli huvijuht

eele.kants@variku.tartu.ee

Soovitavalt tasub näitust võtta mänguna: kui hästi tunned sina Eesti kunstiajalugu? Kindlasti on paljud pildid äratuntavad, kuid on ka parajaid pähkleid. Näitusel on ka spikker, millega vajadusel oma äraarvamisi kontrollida. 

Vihjeks olgu öeldud, et näitusel on võimalik näha hommage'e Peeter Alliku, Enn Tegova, Eduard Wiiralti, Olev Subbi jpt loomingule.

Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale, mille pidustused ja tegevused kestavad 2017-2020.

Näituse avamine on 31. jaanuaril kell 17.00.

Allikas: Nooruse galerii info. 

Samal teemal:

• Ilmus Rael Arteli ja Viktor Gurovi „See on kunsti- ja värviraamat lastele!”
• Oh dear! – kaasaegne kunst
• IV kunstiolümpiaad näitas osalejate kõrget taset

HITSA Nutiklassi eesmärk on tutvustada haridustöötajatele innovaatilisi õpetamismeetodeid  kaasaegsete tehnoloogiliste seadmete abil. Nutiklass on loodud European Schoolneti Future Classroom Lab põhimõtteid järgides. Nutiklassis toimuvad koolitused, seminarid, õppepäevad.

Future Classroom Lab veebiseminaride kaudu saab tutvuda teiste liikmesriikide tegemiste ja kogemustega digivõimaluste rakendamisel tuleviku klassiruumis.

Seminaride ajakava (veebruar-märts) leiab siit. 

Registreeruda saab siin. 

Foto: Koolielu arhiiv. Õpetajate koolituspäev HITSA nutiklassis. 

Samal teemal:

• Avati HITSA nutiklass, kus saab tutvuda tuleviku klassiruumiga
• HITSA nutiklass kutsub sünnipäevale!
• Kaheksa ideed innovastiooni arendamiseks klassis
• HITSA nutiklassis saab katsetada uusi andmekogujaid

Kutseharidus.ee Facebooki lehelt saab lugeda, et kaheksa tuuri on tänaseks valmis ning esimesena saab virtuaalselt ringi vaadata Tallinna Polütehnikumis. Teostus: panoraamfotograaf Lauri Veerde. Virtuaaltuuride valmimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove ja Euroopa Sotsiaalfond. Head uudistamist!

Samal teemal:

• Oskuste aasta algas inspireeriva hommikuga Tallinna Teeninduskoolis
• Räpina Aianduskooli taimeprojekt tuleb jälle!
• Kuressaare Ametikoolis saab õppima asuda viiel tsükliõppe erialal
• Kutseõppeasutuste talvine vastuvõtt pakub õppimisvõimalusi rohkem kui 60 õppekaval

REEGLID
Osa võivad võtta kõik üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilased.
Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast.
Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.
Referaadid ei kuulu hindamisele.

ESITAMINE
Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 20. veebruariks 2017. a aadressil www.etag.ee/konkursid/.
 
KONKURSS
I voorus hindab iga tööd 2 retsensenti.
II voorus kutsutakse oma töid konverentsil esitlema 10 põhikooli ja 10 gümnaasiumi parema töö autorit.
Konverentsist osa võtma on palutud kõik osalejad ja juhendajad.

MIKS OSALEDA?
Ühe kuni kahe parema töö autorid saadetakse Eestit esindama Hollandis toimuval rahvusvaheliste keskkonnaalaste projektide olümpiaadil INESPO.
Konkursi tulemusi võtavad arvesse ülikoolide vastuvõtukomisjonid.

Konkursi lisainfo: Erle Tüür, e-post: erle.tuur@teec.ee
Konkursi veebileht: http://uurimistoodekonkurss.wordpress.com/

Laiemalt vaadates on see lausa haridusliku õigluse võtmeline küsimus, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi avaliku poliitika lektor Triin Lauri.

Miks? Tavapäraselt on lapsed käinud kodulähedases koolis. Linnaruumi kasvav kihistumine on aga toonud kaasa olukorra, kus sama linna koolid võivad olla väga erineva tasemega. Nii tasemeerinevus kui ka perede kasvav soov ise oma lapsele kool valida, on löönud mõranema usu ühtluskooli. Loe artiklit täismahus ja vaata videot ERRi portaalist Novaator!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kooli vahetamisel on sada ja üks põhjust
• Truu oma koolile