Küsitlusega uuritakse näiteks, milliseid digiseadmeid (arvuti, nutitelefon, robootikaseadmed jne) ja millisteks tegevusteks õppetöös kasutatakse? Missugust kasu nähakse digivahendite kasutamises? Kuidas hinnatakse oma digioskuseid? Milliseid koolitusi vajatakse, et digivahendeid enam ja paremini kasutada?

Küsitluses on palutud osalema uuringu juhuvalimisse sattunud koolide õpetajad ja õpilased – täpsem info selle kohta on juba vastavate üldhariduskoolide kontaktisikutele edastatud. Nii õpilaste, õpetajate kui ka kõige aktiivsemalt osalenud koolide vahel loositakse välja ka erinevaid auhindu.

Küsitlus on osa suuremast IKT-hariduse uuringust, mille eesmärk on saada ülevaade IKT-hariduse trendidest, hoiakutest ja võimalustest Eesti lasteaedades ja üldhariduskoolides. Lisaks õpetajate ja õpilaste küsitlemisele analüüsitakse uuringu raames ka digioskuste käsitlemist õppekavades ning koostatakse ülevaade koolides ja lasteaedades pakutavatest IKT-alastest huviringidest. Uuring valmib 2017. aasta aprillis.

Rohkem infot uuringu kohta siit!

Uuringu tellija on HITSA

Allikas: Praxis

Samal teemal:

• Kaheksa digioskust, mida peaksime lastele õpetama
• Eksperdid leppisid kokku, millised peavad olema õpilaste digioskused

Dirigent Janne Fridolini sõnul on koolidesse jõudnud loeng-kontsertide näol tegemist väärtusliku ettevõtmisega: „Kuigi jõudsime detsembris vaid kuute erinevasse paika ning umbes tuhande õpilase ja õpetajani, väärib mõte edasikandmist, sest tagasiside on olnud väga positiivne.

Muusikateadlane Tiia Järg sütitab kuulama ka kõige noorema publiku, nii et sellised koostööprojektid peaksid kindlasti jätkuma. Järgmised ideed on juba idanemas!“

2016. aastal möödus armastatud isamaalauliku Lydia Koidula surmast 130 aastat ning ümbermatmisest 70 aastat. Eesti Muusikaõpetajate Liidu eestvedamisel tutvustasid kooliõpilastele Lydia Koidula elulugu ja tema loomingut muusikateadlane Tiia Järg, Noorte Segakoor Vox Populi ning Tallinna Muusikakeskkooli laulu- ja koorijuhtimise eriala õpilased.

Detsembrikuus sai loeng-kontserdist  “Mu isamaa on minu arm” osa Vändra, Kose, Võru, Paide, Keila ja Haapsalu koolinoored ja õpetajad.

Allikas: MTÜ Noorte Segakoor Vox Populi

Samal teemal:

Koolidesse jõuavad Lydia Koidula elulugu tutvustavad loeng-kontserdid “Mu isamaa on minu arm”

Eesti võistkond esines rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil üliedukalt. Võistlusel, kus osaled 250 õpilast 42 riigist, pälvis kuldmedali Taavet Kalda. Hõbemedali sai Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilane Richard Luhtaru ning pronksi sama kooli vilistlane Jonathan Kalmus. Diplomiga naaseb kodumaale Paul Kerner Tõnismäe reaalkooli 12. klassist ning tunnustusega tuleb koju Carel Kuusk Tallinna reaalkooli 12. klassist.  

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Tartu observatooriumi teadurid Tiit Sepp ja Tõnis Eenmäe. Võiskonna juhendaja Tiit Sepa sõnul on saavutus ajalooline, kuna nii rikkalikku medalisaaki pole Eesti õpilased astronoomiaolümpiaadilt veel toonud.

Meie õpilaste saavutuse väärtust tõstab seegi, et rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil on medali lävend suhtelisel kõrge. „Erinevalt enamusest teistest olümpiaadidest, kus medaleid jagatakse protsendipiiridega paremusjärjestuse alusel, jagatakse IOAA’l (olümpiaadi rahvusvaheline lühend) medaleid protsendilävendiga kolme parima töö keskmisest, mistõttu on IOAA’l  raskem medalit saada. Näiteks kui üleilmsel füüsika- ja matemaatikaolümpiaadil saab kulla umbes 8% osalejatest siis IOAA’l sai kulla alla 6% võistlejatest, pronksmedali piirid on seetõttu IOAA’l veelgi kõrgemad, võrreldes teiste olümpiaadidega,“ rääkis Tiit Sepp.

Ülesanded olid seekordsel olümpiaadil mitmekesised. Õpilased pidid leidma näiteks LIGO  gravitatsioonilainete observatooriumi vaatlusandemete järgi laineid tekitanud keskse musta augu massi. Veel tuli uurida näiteks eksoplaneete eri vaatlusmeetoditest lähtudes ning Saturni kuu Titaani atmosfääri stabiilsust. Vaatlusvoorus hindasid võistlejad näiteks Plejaadide heledemate tähtede heledusi ja uurisid, milline paistaks tähistaevas Uraanilt.

Lisaks võistlusvoorudele said osalejad tutvuda ka India elu-oluga ja külastada mitmeid India eri religioonide templeid, millest olulisim oli päikesejumalale pühendatud Konarki tempel.

10. rahvusvaheline astronoomia ja astrofüüsika olümpiaad toimus 10-18. detsembril Indias Bhubaneswaris.
Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Eestile Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt kuld ja kaks hõbemedalit

Koolielu on jõulupuhkusel kuni 2. jaanuarini 2017.

Kohtumiseni uuel aastal!

Ozoboti tootja Evollve Inc. on varem tuntust kogunud oma eelmise põlvkonna robotiga Ozobot Bit, mida kasutavad paljud robootikaringid ja koolid ka Eestis, kus on see robot kõrgelt hinnatud nii laste kui õpetajate seas.
Äsja Eestisse müügile jõudnud uue põlvkonna Evo viib aga robotiga suhtlemise täiesti uuele tasemele, lubades õppijatel ja mängijatel alates kaheksandast eluaastast suhelda üksteisega ja ka robotiga, koostööd teha ning oma oskusi teistega jagada.

“Eesti koolides jõudis Ozobot kasutusse alles sel aastal, kuid on lühikese ajaga saavutanud suure populaarsuse nii laste kui õpetajate seas,” meenutab Rekato tegevjuht Andres Sirel, millise eduga robot siia saabus. “Ka paljud lapsevanemad on õpetliku roboti juba kodustanud. Usun, et oluliselt täienenud ning uute suhtlus- ja koostöövõimalustega Ozobot Evo saab üheks hinnatumaks vahendiks robootika õpetamisel kõigile.”

Põhjalikud uuendused ja võimalus Evo just oma käe järgi ära seadistada pakuvad täiesti uut taset STEAM-is – nii kutsutakse viiest erialast koosnevat õppesuunda, kuhu kuuluvad Science – teadus, Technology – tehnoloogia, Engineering – inseneeria, Arts – kunstid ja Mathematics – matemaatika. Just neid viite distsipliini on vaja tulevikuinseneril hästi osata, et robotite ja masinatega tegutseda.

Evo sobib hästi nii koju kui kooli, pakkudes meelelahutust ja kasulikke oskusi tehnoloogiaga toimetulekuks. Koolis võib Evo abiga õpilastele edukalt selgeks teha programmeerimise põhialused, harjutada praktilist matemaatikat ning miks mitte tegeleda ka kunstiga. Uue põlvkonna Evo tähtsaimaks värskenduseks on võimalus ühendada oma seade teiste omasugustega, tegutseda sünkroniseeritult ja juhtida roboteid koos sõpradega. Juhtida saab Evo LED-tulesid, helisid ja liikumist otse üle mobiilse seadme või kasutades markeritega ise joonistatud värvikoodidega valmisprogrammeeritud käskusid, mida Evo iseseisvalt täidab.

Ozobot Evo põhiomadused on järgmised:
•    OzoChat for Evo-2-Evo ehk robotitevaheline sõnumivahetus (suhtluskeskkond kuni 13-aastastele)
•    Läheduseandur infrapunasensoriga
•    Bluetooth-ühendus (leviulatus kuni 10 meetrit)
•    Raadio teel liigutuste, heli ja LED-tulede juhtimine
•    Värvide ja joone äratundmine
•    Iseseisev tegutsemine etteantud käskluste (programmi) järgi
•    Vajaliku sisu ja omaduste allalaadimine
•    60+ minutit mänguaega ühe laadimisega

Uue roboti Ozobot Evo suhtluskeskkond töötab inimese ja masina, inimese ja inimese ning masina ja masina vahel. Seadme oskuste hulka kuuluvad veel sõitmine mööda joonistatud või prinditud markerijoont ja värvitriipudest koosneva “programmeerimiskeele” jälgimine, mis teeb Ozobotist suurepärase vahendi programmeerimise õppimiseks läbi mängu. Programmeerimiseks on olemas lihtne keskkond OzoBlockly, mis pakub viit erineva raskustasemega režiimi, kus näiteks koolieelikud saavad kasutada visuaalseid ikoone käskude koostamiseks ja edasijõudnud kodeerijatel on juba põhjalikumad vahendid algoritmide kirjutamiseks.

Allikas: AS Rekato

Foto: Tootja foto

Samal teemal:

• Ozobotid sumisesid Robotexil lastega võidu
• Haanja Kooli koodinädal

“Uue akadeemilise karjääri mudeli loomisel tutvusime ka TTÜ partnerülikoolide – Aalto ülikooli, Chalmersi tehnikaülikooli ja Taani tehnikaülikooli kogemusega. Neis ülikoolides on karjäärisüsteemi keskseks põhimõtteks kandidaatide võrdne kohtlemine, otsuste läbipaistvus ja konkursil valitud kandidaatide võrreldav tase rahvusvahelisega,” selgitas TTÜ teadusprorektor Renno Veinthal.

Tenuur rakendub 1. jaanuarist 2017, üleminekuperiood kestab viis aastat. Selle aja jooksul täidetakse tenuuri ametikohad ning toimub ka praegu kehtivate töölepinguga teadlaste atesteerimine ning uue karjäärimudeli rakendumine.

Uue akadeemilise karjääri mudeli keskseks elemendiks on alalised akadeemilised ametikohad ehk tenuur, millele ülikool tagab keskse rahastuse, sõltumata projektipõhise rahastamise kõikumistest ja tagasilöökidest. Tenuuri ametikohad ühendavad õppejõu ja teadlase ameti ühtseks professori ametiks, kus teadus- ja õppetöö osakaal võib varieeruda sõltuvalt professori eelistustest ja ülikooli vajadustest. Kõik tenuuri ametikohad on võrdsete õigustega iseseisva uurija ametikohad, mille ümber koonduva uurimisrühma moodustavad doktorandid-nooremteadurid ja järeldoktorandid-teadurid sõltuvalt tehtava teadustöö mahust ja rahastamisest. Tenuuri ametikohal on rahvusvahelise traditsiooni kohaselt kolm astet: abiprofessor, kaasprofessor ja täisprofessor, mis vastavad erinevale akadeemilisele tulemuslikkusele. Otsus professori edutamiseks tenuuris (liikumine järgmisele astmele) võetakse vastu varasema töö tulemuslikkuse hindamise ehk atesteerimise käigus. Mahuka õppetöö toetamiseks on ülikoolides kõrvuti tenuuri ametikohtadega ka alalised lektori ja vanemlektori ametikohad, kus peamine rõhk on õppetööl ning teadustöö on eelkõige vajalik õppetöö kvaliteedi tagamiseks. Ülikoolivälise, eelkõige praktilise ettevõtlus- või ka avaliku sektori kompetentsi kaasamiseks on kavas täiendavalt rakendada töövõtulepingu alusel õppetööd tegevaid õppeülesande täitjaid.

Tenuurile ülemineku otsustas TTÜ kuratoorium arengukava vastuvõtmisega, konkreetsed juhised on sõnastatud 20. detsembril TTÜ nõukogu vastu võetud akadeemilise karjääri korralduses. Uus karjäärikorraldus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2017. Eestis on tenuuril põhinev karjäärimudel ainulaadne, kuid on laialdaselt kasutusel mitmetes Skandinaavia ja angloameerika ülikoolides.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Foto: Stina Kase

Samal teemal:

• TTÜ süvendab koostööd Swedbankiga
• TTÜ uue põhikirjaga muutub ülikooli juhtimine läbipaistvamaks ja tõhusamaks

Loo ja foto saatsis Koolielule algatuse "Maleta naabriga" eestvedaja Heino Laiapea. 

FIDE president Kirsan Iljumžinov tegi 14. detsembril Tallinnas malekonverentsil Eesti presidendile Kersti Kaljulaidile ettepaneku meie koolides võtta male kohustusliku õppeainena õppekavasse. Maleajalugu hästi tundvale maailma malejuhile tundus ilmselt kummaline, et seda Paul Kerese kodumaal seni pole tehtud. Veel kohtus Kirsan Iljumžinov EOK presidendiga, kellega räägiti male lisamisest olümpiaalade hulka. 

Male kooli õppekavas eeldab maleõpetajaid, keda praegu pole. Nende koolitamiseks kulub vähemalt kolm aastat. Seega võib õppekava muutuda male kasuks alles 2021/2022. õppeaastal.

Vahepealset aega ei või lasta tühja joosta. 

Tänavu tekkinud malehuvi hoidmiseks sobib Eestis nimetada 7. jaanuar (Paul Kerese sünniaastapäev) rahvalikuks maletamise päevaks. Igal aastal sel päeval võiksid käigud selgeks saanud inimesed mängida malet kodus, koolis, kohvikus, kus iganes. Ja siis oleme üks osa miljardist maletajast.
Maksma ei lähe see Eesti riigile sentigi, tulevikus aga on kasu mõõdetav palju enamas kui rahas.

Fotol loo autor ja FIDE president Kirsan Iljumžinov.

Samal teemal:

• 1. aprillil maleta pinginaabriga − täiesti tõsiselt!
• Maleõpetus kooli - võimalus austada malemeistrit

Selleks tuleb pildile püüda kõikvõimalikke keskkonnasäästlikke pühadenippe ning jagada neid sotsiaalmeedias. 

Negavati projektijuht Kadi Mitt selgitab, et rahuliku jõuluajaga kaasneb paratamatult iga-aastane tarbimistrall, kuid Negavatt kutsub tänavu sellelt karussellilt maha astuma ning ressursisäästlikult pühi pidama. „Ootame säästlikult veedetud pühadeajast pilte, olgu selleks siis isetehtud kingitused, kodumaisest toorainest pühadesöök, second hand peokleit või mõni muu lahe idee. Laadides pildid Facebooki või Instagrami ning lisades #negavatt, loosime kõikide pildisaatjate vahel 3. jaanuaril 2017 välja ühe õnneliku, kelle saadame koos sõbraga Tõnis Niinemetsa power-up comedy’le „Homme on täna!“ Vaba Lava teatrikeskuses“, räägib Mitt konkursi olemusest. „Oma pilte on oodatud postitama nii väikesed kui ka suured keskkonnasõbrad olenemata vanusest ja elukohast."

Tudengite energia- ja ressursisäästukonkurss Negavatt alustab veebruaris juba oma neljandat hooaega. Konkursile saavad tudengid esitada ideid ajavahemikul 3. veebruar - 3. märts 2017. Seejärel valitakse laekunud ideede hulgast välja kuni 12 parimat, mis saavad edasi konkursi teise etappi. Neist parimaid premeeritakse kuni 10 000 euroga, et teha oma ideed teoks. Konkursi kohta leiab täpsemalt infot Negavati kodulehelt ning lisaküsimustega saab pöörduda projektijuhi Kadi Mitti poole aadressil kadi.mitt@kik.ee.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist.

Allikas: KIKi pressiteade. 

Samal teemal:

• Parim Negavati meeskond ketrab Tartu Ülikoolis karpe
• Negavati superfinaal toimub 24. mail Rakvere Targas Majas

Valikus on kaks teemat: 

- Kas rändest võib saada Eesti eelis? 

- Innovatsioonid, mis päästavad maailma

Esseekonkursist osalemiseks tuleb kõigepealt elektrooniliselt registreeruda ning saata essee hiljemalt 27. jaanuariks 2017 eesti keeles .doc või .odt formaadis aadressile maailmaharidus@mondo.org.ee. Essee pikkus on 9000–10 000 tähemärki. Konkursile esitatud tööle palume mitte märkida nime ega kontaktandmeid, essee autori nimi tuleb märkida saadetava faili pealkirjaks. Rohkem infot leiab siit. 

Esseid hindava žürii koosseis:

Johanna Helin (MTÜ Mondo), Mai Mikkelsaar (MTÜ Mondo), Reigo Ginter (Eesti Välisministeerium), Piret Järvela (Tallinna Lilleküla Gümnaasium), Madli Ross (UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon), Margit Saal (esseekonkurss 2015 võitja).

Esseekonkursi võitja sõidab aprillis 2017 õppereisile Ghanasse, kus saab võimaluse külastada Ghana koole ning tutvuda MTÜ Mondo koostööpartnerite tööga Põhja-Ghanas Kongo küla kogukonnas.

Teine ja kolmas koht premeeritakse raamatute ja õiglase kaubanduse meenetega. Parimad tööd avaldatakse maailmakool.ee veebilehel.

Esseekonkurssi ning õppereisi toetab Eesti Välisministeerium arengukoostööks ette nähtud vahenditest.

Fotol on eelmise aasta esseekonkursi võitja Margit Saal proovimas korvipunumist Kongo küla ühistuliste juhendamisel.

Allikas ja foto: MTÜ Mondo.

Samal teemal:

• Arengukoostöö teadlikkuse päev ehk miks peaks võõraid vaeseid aitama?
• MTÜ Mondo pakub kahele tegusale eksperdile vabatahtlikku tööd Aafrikas

Maiasmokkade päev on traditsiooniline kogupereüritus, millega muuseum paneb aastale eriliselt magusa punkti. 

Muuseumi selle sügise näituseteema on "Legomaania", seega voolime maiasmokkadele pühendatud päeval martsipanimassist söödavaid Lego-kujukesi. Iga osaleja saab oma kujukese kas koha peal mõnusalt ära nosida või koju mälestuseks kaasa võtta. Piletid maiasmokkade päevale on müügil muuseumi veebipoes ja Teatri Kodu kassas, koha saab aga endale broneerida ka kodulehel olevat osalemisvormi täites.

Tartu Mänguasjamuuseum ja Teatri Kodu on 23. detsembril avatud kuni 15.00. 
Kogu muuseum on suletud 24.-25. detsembril, 31. detsembril ning 1. jaanuaril.

Lõhnavaid pühi ja rõõmsate kohtumisteni muuseumis!

Tartu Mänguasjamuuseum ja Teatri Kodu asuvad Tartu vanalinnas Lutsu tänaval ja on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18, mängutuba on avatud kell 11-16. 
Lisainfot leiab aadressilt www.mm.ee, muuseumi veebipood asub aadressil pood.mm.ee. 

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Tartu Mänguasjamuuseumis toimuvad töötoad Hullu Teadlasega!
• Uued õpitoad "Mäng kohtub teadusega" Tartu Mänguasjamuuseumis