Nii näiteks saab Järva- ja Jõgevamaal tutvuda eripedagoogi tööga ning otsida vastuseid küsimustele, mis vahe on pedagoogil ja eripedagoogil, miks seda saab õppida vaid ülikoolis ning miks mehed ei õpi erapedagoogiks. Pärnumaa, Läänemaa, Hiiumaa ja Põhja-Eesti Rajaleidja keskustes saab varjutada logopeede ning uurida, kuidas saab õpetada rääkimist, mida logopeedil selleks teha tuleb jpm. Viljandimaa keskuses ootab töövarju aga hoopis karjäärinõustaja ning Põlvamaal on võimalik tutvuda sotsiaalpedagoogi ja sealse Rajaleidja keskuse juhi tööga. Tartumaa keskus on väljas kõige suurema töötajaskonnaga ning pakuvad varjutamise võimalust kõigile eespool nimetatud erialadele.

Lisaks on töövari oodatud ka SA Innove peamajja Tallinnas, kus huvilise võtab vastu õppenõustamisteenuste keskuse logopeedia peaspetsialist Pille Tina-Kuusik, kellega koos avaneb harukordne võimalus osaleda nõustamiskomisjonide piirkondlikul koostöökohtumisel.

Pille Tina-Kuusik ja Tartu Ülikooli logopeedia osakonna juhataja Marika Padrik sõnavad kui ühest suust, et nõudlus õppenõustamisspetsialistide, eeskätt logopeedide ja eripedagoogide järele on ühiskonnas äärmiselt suur ning aina kasvav. „Õpetajate Leht on töökuulutustest pungil, magistriõppe tudengite listi tuleb kuulutusi igal nädalal,“ kinnitab Padrik, et antud erialade spetsialistidel tulevikus tööpuudust karta ei ole. Mõlemad naisterahvad sõnavad, et haridustugiteenuste spetsialiste võib vaja minna elukaare erinevatel etappidel alates sünnist kõrge elueani ning ametialaseid väljundeid leidub lasteaias, koolis, nõustamiskeskustes, aga ka meditsiini- ja rehabilitatsioonisüsteemis.

Nõudlus nimetatud elukutsete järele on küll suur, kuid huvi erialade omandamise ja haridus- ning sotsiaalsfääris töötamise vastu ei jõua sellele paraku järele. Peamise põhjusena näevad Tina-Kuusik ja Padrik vähest teadlikkust, sest noored ei tea, et niisugused erialad on olemas või milles tulevane töö täpselt seisneb. Rajaleidja keskuste töövarjupäeval osalemise peamiseks eesmärgiks ongi pakkuda sissevaadet tugiteenuste spetsialistide maailma ning tõsta noorte teadlikkust spetsialistide vajalikkusest tänapäevases ühiskonnas.

„Erialade õppimine on huvitav ja need on interdistsiplinaarsed. Näiteks logopeed peab mõistma, kuidas toimib inimese aju, tema kõne- ja kuulmiselundkond, psüühika, ta peab oskama suhtlemis-, sh kõneoskusi õpetada jne. Eriala sobib kahtlemata neile, kellele meeldib suhtlemine ja kes soovivad inimesi aidata,“ kirjeldab Tartu Ülikooli logopeedia osakonna juhataja Marika Padrik eriala mitmeid erinevaid tahke. Naiste sõnutsi on tugiteenuste spetsialistide töö väga vaheldusrikas. „Iga juhtum on eriline ja nõuab mõtlemist ning loovat lähenemist,“ tõdeb Padrik.

Rohkem infot leiab Rajaleidja Facebooki leheküljelt või kodulehelt. Töövarjuks kandideerimiseks palume võtta ühendust e-posti teel vastava piirkonna spetsialistiga:

Logopeedid ja logopeedia peaspetsialist
riina.leok@rajaleidja.ee (Pärnumaa Rajaleidja keskus)
marina.nairismagi@rajaleidja.ee (Läänemaa Rajaleidja keskus)
marie.pajo@rajaleidja.ee (Hiiumaa Rajaleidja keskus)
katrin.kirsila@rajaleidja.ee (Põhja-Eesti Rajaleidja keskus)
pille.tina-kuusik@innove.ee (SA Innove peamaja Tallinnas)
Karjäärinõustaja
kersti.sillaots@rajaleidja.ee (Viljandimaa Rajaleidja keskus)
Sotsiaalpedagoog
maarja.masing@rajaleidja.ee (Põlvamaa Rajaleidja keskus)
Eripedagoog
tiiu.viira@rajaleidja.ee (Jõgevamaa Rajaleidja keskus)
elo.siska@rajaleidja.ee (Järvamaa Rajaleidja keskus)
Piirkondliku Rajaleidja keskuse juhataja
monika.adamson@rajaleidja.ee (Põlvamaa Rajaleidja keskus)
Tartumaa Rajaleidja keskus
Kui oled huvitatud Tartumaa Rajaleidja keskuse spetsialistide varjutamisest, siis võta ühendust sealse karjääriinfo spetsialistiga meiliaadressil heidi-maarja.melts@rajaleidja.ee.
 
Rajaleidja võrgustik pakub karjääri ja õppenõustamisteenuseid kuni 26aastastele lastele ja noortele ning toetab hariduse tugiteenuste metoodikaga õpetajaid, lapsevanemaid ja haridusametnikke. Rajaleidja keskused asuvad igas Eesti maakonnas ja nende tööd koordineerib sihtasutus Innove.

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Põhja-Eesti Rajaleidja keskus aitab alla 18-aastastel noortel suveks tööd leida
• Kuidas toetada noort teel unistuste töökohani?

Eesti ühines 20. novembril 1991 ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga, mis on lapse õiguste sisu mõistmisel, arendamisel ja määratlemisel rahvusvaheliseks ning riiklikuks lähtedokumendiks. Konventsiooniga ühinemisel võttis Eesti riik endale kohustuse tagada rahvusvaheliselt tunnustatud õigused kõigile Eestis elavatele lastele. Tänavu tähistab Eesti Vabariik ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ühinemise 25. aastapäeva.

Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu sõnul on oluline tunnustada igas vanuses lapsi kui täisväärtuslikke ühiskonna liikmeid. „Lapsi saab ja tuleb kaasata otsustusprotsessidesse. Lastel on õigus otsustada, missugune saab olema nende tänane päev ja samuti homne päev ühes kaugema tulevikuga. Dialoog saab alguse perekonnast, laienedes lapse kasvades ühiskonna teistele tasanditele,“ märkis Poopuu.

Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimub MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel mitmeid üritusi ja konkursse.

Koomiksikonkursile "Võrdsete võimaluste Eest(i)" oodatakse laste töid kuni 10. novembrini. Konkurss on sellel aastal suunatud 14-18-aastastele lastele (kaasa arvatud), preemiaks sõit Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Traditsiooniline aastakonverents "Kuidas elad Eestimaa laps? Eile, täna, homme", mis toimub 22. novembril Tallinna Lauluväljaku klaassaalis. MTÜ Lastekaitse Liidu kutsel saabub Tallinnasse konverentsi peaesineja, Eurochildi pikaajaline endine president ja ÜRO lapse õiguste komitee liige dr Maria Herczog. Konverents edastatakse otseülekandena Postimehe portaalis.

Käesoleval aastal viis MTÜ Lastekaitse Liit laste seas läbi arvamusküsitluse, mis puudutab laste kogemusi interneti ja nutiseadmete kasutamisel. Uuringu tulemusi esitletakse samuti aastakonverentsil.

PÖFF Just Filmi raames linastub kuuendat korda lapse õiguste eriprogramm (11.-20. november). Programm koosneb üheteistkümnest laste elu eri tahke käsitlevast filmist. Filmilood on pärit lähemalt ja kaugemalt, pakkudes Eesti noortele nii samastumis- kui võrdlemisvõimalusi. Filmidele järgnevad arutelud, kus mõtiskletakse, kuivõrd on lapse õigused tagatud meil ja mujal. Lapse õiguste filmiprogramm on valminud koostöös õiguskantsleri, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja Lastekaitse Liiduga.
Rohkem infot siit.

Lastekaitse Liidu meediaseminar „Laps meedias ja meedia lapse ümber“ toimub 1. detsembril Tartu Ülikoolis. Ajakirjanduse- ja sotsiaalvaldkonna tudengid omandavad teadmisi meedia vastutusest, privaatsusest ja noore eneseväljendusõigusest.

Novembris valmib ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaar nr 12 tõlge eesti keelde, mis keskendub lapse õigusele olla ära kuulatud. Üldkommentaari eestikeelset tõlget tutvustatakse 8. detsembril lastekaitsetöötajate seminaril sarjas „Samal poolel – lapse poolel“.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimise 25. aastapäevale pühendatud ajakirja „Märka Last“ erinumber ilmus 2. novembril, ajakirja saab lugeda siit. Ajakirjast leiavad kasulikku ja harivat lugemist nii spetsialistid kui ka lapsevanemad. Ajakirist leiab ka juriidilisi nõuandeid, Lastekaitse Liidu kodulehel on olemas ka nende venekeelne tõlge.

Lapse õiguste konventsiooniga ühinemise 25. aastapäevale pühendatud kodulehe leiab siit.

Allikas: MTÜ Lastekaitse Liit

Samal teemal:

• HITSA nutiklassis olid külas Lastekaitse Liidu noortekogu liikmed
• Sügisest jätkab taas projekt „Targalt internetis“

Sihtasutuse Innove juhatuse liikme Katri Targama sõnul on Innove keelekümblusmeeskond keelekümbluse kui tõhusa õppeviisi tutvustamiseks teinud head tööd ja õppeviisi kasutamine koolides laieneb: „ Seitsmetestkümne aasta jooksul on keelekümblusprogrammiga liitunud 100 erinevat õppeasutust üle Eesti. Erinevate keelte oskamine ja mitmekeelsus on eelis, mis igat last ja noort elus edasi aitab ja tema võimalusi ning valikuid laiendab.“    

Kahel konverentsipäeval arutletakse mitmekultuurilise keskkonna mõju ning keskkonna rikastavate aspektide üle ja avatakse muusika, filmi, looduse ning teatri võimalused õppekeskkonnana. Väliskülalised Lätist, Gruusiast ja Kõrgõzstanist räägivad oma maade kogemustest. Konverentsi teisel päeval esineb Eesti haridus- ja teadusminister Maris Lauri, kellel idavirumaalasena on keelekümblusprogrammiga ka isiklikum suhe.

Konverentsi päevakorras on neli plenaarsessiooni ja kümme töötuba. Töötubades osalejad saavad kuulda-näha ja ka läbi teha seda, mida lasteaias/koolis riikliku õppekava alusel õpetatakse. Konverentsi tunnustustunnis antakse kätte keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinnad, virtuaalne autahvel tutvustab tublisid õpetajaid.

Konverentsi auditooriumiks on keelekümblusprogrammiga liitunud koolide ja lasteaedade juhid ja õpetajad, haridustöötajad, keelekümblusprogrammi head partnerid ning ülikoolide esindajad.

Konverentsi päevakava kohta saab infot aadressil: http://keelekumblus.publicon.ee/programm/

Konverentsi videoülekannet  on võimalik jälgida 10. novembril alates kella 11.00st aadressil: http://keelekumblus.publicon.ee/avaleht/

Keelekümbluskonverents toimub 16. korda. Konverentside korraldamine sai alguse 2001. aastal sooviga luua ettekannete ja aruteluga alus keelekümblusvõrgustiku liikmete meie-tunde kujunemisele, jagada keelekümblusprogrammi edulugusid ja rahvusvahelisi kogemusi, tutvustada programmi uuringute tulemusi ja tugevdada võrgustikku. Aastakonverentsil vaadatakse tagasi tehtule ja seatakse uusi sihte.

Konverentsi peakorraldaja on sihtasutus Innove.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Innove hakkab väikelaste keeleõppes kasutama jutupliiatsiga kuulatavaid raamatuid
• Kypsise keelekümblus internetis

Kvaliteedimärgi väljaandmise peamine eesmärk on ühtlustada e-kursuste taset ning tunnustada autoreid suurepärase töö eest. Kvaliteedimärgi taotlemiseks tuleb esitada HITSA konkursiveebis oma kursuse eneseanalüüs, avaldus ning organisatsiooni retsensioon.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena antakse kvaliteedinõuetele vastavatele e-kursustele välja kvaliteedimärk. Seekordse juubelivooru eel on alates 2008. aastast kvaliteedimärki taotlenud 379 kursust, märgi on pälvinud neist 229.

Kvaliteedimärgi taotlusvoorus selguvad „Aasta e-kursuse“ nominendid. Tiitliga "Aasta e-kursus" tunnustatakse taotlusvoorus kõige enam silma paistnud e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluva kõrgkooli e-kursuse autorit. Auhinnafond on 2000 eurot.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise kohta leiab lisainfot HITSA kodulehelt.

Samal teemal:

• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt
• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad
• Kuidas luua digitaalset õppematerjali

Üle Eesti osalejaid ootav neljakuuline koolitusprogramm toimub viies maakonnas ja päädib aprillis konkursiga, kuhu ka tänavu oodatakse eelkõige kogukondlikku arengut toetavaid ideid. Esmakordselt toimus koolinoorte äriideede konkurss eelmisel aastal. Ettevõtluspisik sai noortesse süstitud ja eesmärk täidetud - toonane esikolmik tegeleb tänaseks oma lahenduste prototüüpimisega.

TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varraku sõnul toetab konkurss lisaks ettevõtliku mõttelaadi kujundamisele ka koostööd koolide ja kohalike ettevõtjate vahel. „Meie keskust iseloomustavaks võtmesõnaks on ettevõtluskoostöö ning Bright Minds on just nimelt see konkurss, mis aitab meil seda mõtteviisi juba väga noorelt juurutama hakata,“ ütles Varrak. „Lisaks paneme konkursi raames koos tegutsema erinevate huvidega noored, sest ükski idee ei saa lõpuni realiseeruda näiteks ilma inseneeria- , turundus- või majandushuviliseta.“ Tema hinnangul toetab konkurss just sellise lähenemise edendamist, mida TTÜ oma tulevastes tudengites kõrgelt hindab.

Möödunud aastal piloteeriti programmi viies maakonnas. Tänavu jõuab neljakuuline koolitusprogramm järgmistesse maakondadesse – Hiiu- , Pärnu- ja Jõgevamaa ning Ida- ja Lääne-Virumaa. Igas maakonnas toimub neli koolituspäeva, mis keskenduvad ideede genereerimisele ja meeskonna moodustamisele, turu ja sihtrühma analüüsile, müügi- ning turundusteemadele ja oma idee esitlemisele. Koolitustele on oodatud osalema noored üle Eesti.

Tauno Vanaselja Swedbanki ettevõtete pangandusest, kes on aastaid noorte ettevõtlikkuse eest seisnud ja neile mentorina tuge pakkunud, rõhutas programmi puhul just noortele katsetamisvõimaluse andmise tähtsust. „Eesti noortel võib olla suurepäraseid äriideid, kuid nende arendamiseks ja elluviimiseks on kõigepealt vaja proovile panna nii oma teadmisi, oskusi, julgust kui ka koostöövõimet. Koolitusprogramm ja mentorite tugi annavad neile katsetamiseks vajalikud alused ning kokkuvõttes esimese ettevõtluskogemuse,“ märkis Vanaselja. „Seetõttu kutsume noortele toeks ka teisi ettevõtjaid ja aktiivseid inimesi üle Eesti, kes saavad lisaks ka iseend mentorina proovile panna.“

Märtsi lõpus oodatakse konkursil osalevate tiimide äriidee kirjeldust ühel A4-l koos videotutvustusega. Laekunud ideedest valib žürii välja 20 finalisti, kes saavad oma ideed esitleda finaalis 14. aprillil 2017. Osalemisele vanusepiirangut ei seata. Kõik täies mahus koolitusprogrammi läbinud ja tähtajaks konkursitööd esitanud noored saavad soovi korral TTÜ tunnistuse.

Kõik möödunud aasta Bright Mindsil esikolmikusse jõudnud meeskonnad tegelevad oma toote edasiarendusega. Näiteks võistluse noorimad osalejad, Viljandimaalt pärit meeskond EZ-Office, kelle ideeks oli ehitada taaskasutatud materjalist kaasaskantav mürasummutav töölaud, on valmis saanud toimiva prototüübi. Suureks abiks oli neile nii Bright Mindsi auhinnana võidetud preemiaraha kui ka kohaliku ettevõtte Toom Tekstiil toetus ning loomulikult Viljandimaa Taibukate teaduskooli juhendamine ja abi.

Bright Mindsi avaüritus toimub 24. novembril Tallinnas TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Lisainfo konkursi kohta www.ttu.ee/brightminds.

TTÜ Mektory äriideede konkurssi toetab lisaks Swedbankile ka Euroopa Sotsiaalfond ja Zoombook.

Allikas: TTÜ Mektory

Samal teemal:

• TTÜ Mektory Tehnoloogiakoolis algas uus õppeaasta
• Ülikoolid sõlmisid koostöölepingu ettevõtlusplatvormi arendamiseks

Eestis toimuv Euroopa suurim robotivõistlus Robotex laiendab sellel aastal oma haaret kõikidele huvilistele avatud kosmoserobootika konverentsiga.

Lisaks NASA-le, Euroopa Kosmoseagentuurile ja RoboRAVE Internationalile on rahvusvaheliste tuntud esinejate hulgas ka kosmoses kaevandamise roboteid arendava firma kaasasutaja Erika Ilves.

"Kosmoses saab toimuma tulevikus palju ettevõtlust ning just seetõttu on õige aeg kõigil, nii ettevõtjatel kui ka õpilastel ja tudengitel teada saada, millised on kosmosesse suunatud uusimad tehnoloogiad nii täna kui ka kümne aasta pärast. Seoses Eesti liitumisega Euroopa Kosmoseagentuuriga, on kosmoses toimuv muutunud siinkandis väga aktuaalseks, näiteks on tehnikaülikooli sel sügisel väisanud nii USA astronaut Douglas H. Wheelock kui ka Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Johann-Dietrich Wörner," on Robotex 2016 korraldaja Mart Laul konverentsi aktuaalsuses kindel.  

Kosmosekonverents on osa Robotex 2016 programmist. Kokku mahub ingliskeelset konverentsi kuulama kuni 500 huvilist.

Konverentsi toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool.

Robotexi kaaskorraldajad on Tartu Ülikool ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Robotexi kuldsponsorid on CDP Technologies Estonia, Eesti Energia, Oomipood, VEX Robotics.

Robotexi suursponsorid on Stoneridge, Interflux Eesti, Duroc Machine Tool, Ldiamon, Ensto Ensek, iRobot, Norma, Abplanalp Estee, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Starship Technologies ja TRINAMIC Motion Control.

Robotexi sponsorid on Tehnopol, Toftan, Proekspert, Harju Elekter, Zone.ee, Hoiame Kokku Grupp, Baltic Steel Center, 3K Group, Techgroup, Flir, PKC Group, Metaprint, ELFA Distrelec, Artec Design, Perel Eesti, ETS Nord, eKool, Helmes, Rekato, Baltflex, FinEst steel, Defendec, Eesti Electster, Igus, Arrow, Viking Motors, Shaperize, Klotsipood, Saku Õlletehas, Daetwyler Industries, Skeleton Technologies, YE International, Robomiku, Tehnikamaailm, Tehnoturg, Cybernetica, Erply, Eventtents, Netrood.

Robotexi toetajad on Merinvest, M.A Group, TTÜ mehaanikateaduskonna üliõpilasnõukogu, MTÜ Robootika, TTÜ Robotiklubi, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, ITT Group, Rantelon, E-Service, I & T Metall, Energiasääst.ee, Balsnack, Nortal, Vendomar, City Motors, Innokas, Imeline Teadus, Minu Maailm, Inseneeria, OGOGO, Ordi, Taxify, Tomson Trade, Red Bull, Elme Messer Gaas, CV Online Eesti, Eesti Maaülikool, Tallinna Lauluväljak.

Allikas: TTÜ

Samal teemal:

• Meeril on üks väike robot...
• Robotex tuleb niikuinii

REEGLID
⦁ Osa võivad võtta kõik üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilased
⦁ Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast
⦁ Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga
⦁ Referaadid ei kuulu hindamisele

ESITAMINE
⦁ Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 20. veebruariks 2017. a aadressil  www.etag.ee/konkursid/

KONKURSS
⦁ I voorus hindab iga tööd 2 retsensenti
⦁ II voorus kutsutakse oma töid konverentsil esitlema 10 põhikooli ja 10 gümnaasiumi parema töö autorit
⦁ Konverentsist osa võtma on palutud kõik osalejad ja juhendajad

MIKS OSALEDA?
⦁ Ühe kuni kahe parema töö autorid saadetakse Eestit esindama Hollandis toimuval rahvusvaheliste keskkonnaalaste projektide olümpiaadil INESPO
⦁ Konkursi tulemusi võtavad arvesse ülikoolide vastuvõtukomisjonid


Konkursi lisainfo: Erle Tüür, e-post: erle.tuur@teec.ee
Konkursi veebileht: http://uurimistoodekonkurss.wordpress.com/

Tänapäeva lapsed sünnivad sotsiaalmeedia keskele. Nad orienteeruvad digitaalmaailmas hästi, tunnevad uusi meediume ja teevad nende kasutamisel sageli täiskasvanutele silmad ette. Young Rewired State juht Emma Mulqueeny sõnul selgub aga lähemal uurimisel tõsiasi, et tegelikult on noorte teadmised pinnapealsed ning nn sotsiaalsed digitaalsed pärismaalased (social digital natives) vajavad füüsilise ja virtuaalse maailma tasakaalustamiseks abi täiskasvanutelt.

Mida uue põlvkonna noored teisiti teevad?

Mulqueeny sõnul saab välja tuua teatavad omadused, mis iseloomustavad 97ndaid (97ers – ingl.k) ehk 1997. aastal sündinud noori ja aitavad paremini aru saada, kuidas nad oma eelkäijatest erinevad. Järgmise viie aasta jooksul saab see põlvkond täiskasvanuks – need noored lähevad ülikooli, alustavad iseseisvat elu, neist saavad tarbijad ja hääleõiguslikud liikmed ning nad hakkavad üha enam ühiskonda mõjutama.

Esiteks toob Mulqueeny välja selle, et tänapäeva noori kannustab ego rohkem kui kunagi varem. Ja neil on ka märkimisväärselt rohkem võimalusi laiema auditooriumi tähelepanu saada. Mida põnevamat infot, pilte, videoid noored sotsiaalmeediasse paiskavad, seda rohkem tähelepanu ja tunnustust nad saavad. Uued meediumid panevad noori õigeid momente tabama, mida teistega jagada (Instagram, Snapchat jne). Just seepärast iseloomustab uut põlvkonda lühiajaline keskendumisvõime ning n-ö halastamatud keskendumisemomendid (ruthless moments of concentration).

Sotsiaalmeedia on muutnud noored omamoodi vandenõuteoreetikuteks. Noortele meeldib vigade leidmine ja väidete ümberlükkamine, sest kui sa tõestad, et midagi on valesti, saad sa kohe vaatajaid ja like’e juurde, toob Mulqueeny välja. Ja see on asi, mis kannustab noori – tohutu vajadus silma paista.

Sotsiaalmeedia ajastul üles kasvanud noored on andmete müüjad (natural data-traders). Noored saavad aru, et kõik on müüdav ja ostetav - nemad müüvad Snapchatile oma pildi ja saavad vastu õiguse seda keskkonda kasutada. Sageli on nad aga naiivsed jagajad ning vajavad täiskasvanu juhendamist – mida ikkagi info jagamine tähendab, millist infot jagada ja mis võivad olla selle tagajärjed pikas perspektiivis.

Sotsiaalmeedia loob uusi kogukondi – korraga kuulutakse mitmesse erinevasse rühma, üheaegselt ollakse mingi rühma liidrid ja mingi rühma jälgijad. Juba 12-aastased peavad õppima pidevalt infot filtreerima, jagama end mitme erineva rühma vahel ning vajadusel sõnumeid muutma, et rohkem tähelepanu saada. Seega on noored õppinud ka kogukondi mõjutama, saades like’ide ja jagamiste näol vahetut tagasisidet oma mõjukusele, toob Mulqueeny välja.

Peale 1997. aastat sündinud lapsed on maailmakodanikud. Nende jaoks ei oma vahemaad enam sama tähendust, mis varasematele põlvkondadele, sest piltlikult öeldes on maailm vaid ühe hiirekliki kaugusel. „Põnev on näha, kas ja kuidas hakkavad need noored piiranguid maha võtma ja mida nemad üldse piirideks peavad,“ ütleb Mulqueeny.

Viimaks toob Mulqueeny välja selle, et praeguseid noori ei saa suruda ühiskonda, mis pole ehitatud digitaalseks.

Mida selle teadmisega ette võtta?

Kõige olulisem on õpetada noortele tasakaalu füüsilise ja virtuaalse maailma vahel, leida võimalusi nende ühildamiseks ning tuua tehnoloogiakesksesse maailma empaatiat ja inimlikkust.

Tänapäeva lapsed viibivad virtuaalmaailmas üha suurema osa oma ajast – seal saavad nad sõpru, suhtlevad omavahel, lähevad lahku, lahendavad tülisid, ostavad ja õpivad. Seepärast on oluline jälgida, et füüsilises maailmas säilitaksid noored tervisliku eluviisi, mis aitab luua eluterve tasakaalu kahe maailma vahel. Mulqueeny toob selleks välja nn tervise kaheksa sammast (8 pillars of optimal health), mida igaüks peaks järgima – piisavas koguses värsket õhku, päikesevalgust, tervislikku toitumist, aga ka näiteks oskus stressi leevendada, võimalused loovaks eneseväljenduseks jne.

Pidevalt võrgus olevas maailmas, kus erinevate meediumite kasutamises orienteerutakse ning kogukondi osatakse seeläbi mõjutada, jääb Mulqueeny sõnul tegelikult puudu inimlikkusest ja empaatiast ning just seda peaks kool, õpetaja ja lapsevanem tänapäeva noortele õpetama. Oluline on selgitada, et virtuaalmaailmas kehtivad samad reeglid, mis füüsilises maailmas ning tegelikkuses ei peaks need piirid kahe maailma vahel nii jäigad olema. „Ja seeläbi kasvatamegi uuest põlvkonnast tõeliselt võimekad inimesed.“

Emma Mulquueny esines 27. oktoobril Ateenas toimunud eTwinningu aastakonverentsil „Digital citizenship“. Foto: eTwinning Europe

Samal teemal:

• Kaheksa digioskust, mida peaksime lastele õpetama
• Milleks gümnasistile küberkaitse?

Õpingute katkestamine on kutsehariduses jätkuvalt tõsiseks probleemiks. Eelmise aasta tulemused annavad põhjust tunda rõõmu väikeste edusammude üle, kuid oleme veel kaugel elukestva õppe strateegias 2020. aastaks seatud eesmärgist, et kutseõppe katkestamine esimesel õppeaastal oleks alla 20%.

Varasematel seminaridel on käsitletud õpingute katkestamise põhjuseid, jaganud kogemusi koolide headest praktikatest katkestamise vähendamisel ning arutlenud koolikliima tähtsuse üle. Seekord on fookuses õpilase heaolu koolis ning tutvustame kiusamist ennetavaid meetmeid ja meetodeid, mida koolidel on võimalik asuda rakendama.

Esialgne päevakava

Moderaator: Ene-Mall Vernik-Tuubel

10:00 – 10:30

Registreerumine ja tervituskohv

10:30 – 12:10

Miks hooliv kool? - Helen Põllo, kutsehariduse osakonna juhataja, HTM

Õpingute katkestamine ja varane haridussüsteemist lahkumine rahvusvahelises vaates (CEDEFOPi uuringu tutvustus) - Tatjana Kiilo, analüüsiosakonna asejuhataja, HTM

Koolide hea praktika jagamine – Rakvere Ametikool ja Tallinna Teeninduskool

Kuidas luua toimivat tugisüsteemi koolis? – Tartu Rajaleidja keskus

12:10 – 12:30

Sirutuspaus

12:30 –14:00

Kiusajate ja kiusatute tulevikuperspektiivid – Judit Strömpl, sotsiaalpoliitika dotsent, Tartu Ülikool 

Kuidas kiusamiskäitumist ära tunda? – Kristi Kõiv, kasvatusteaduste dotsent, Tartu Ülikool

Sissejuhatus töötubadesse

14:00 –14:40

Lõuna

14:40 – 16:40

Paralleelsessioonid – kiusamist ennetavate meetodite tutvustus (KIVA, Salliv Kool, Vaikuseminutid, TORE jt)

16:40 – 17:00

Päeva kokkuvõte

Seminarile oodatakse nii kutseõppeasutuste juhtkonna esindajaid kui tugispetsialiste või õpetajaid, kes oma igapäevatöös tegelevad otseselt väljalangemisohus olevate õppijatega. Osalejate arv on kahjuks piiratud ja registreerimisel tuleb sellega arvestada. Samuti palutakse osaleda ainult neil, kellel on võimalik kindlasti terve päev seminaril kaasa lüüa.

Registreeruda saab kuni  20. novembrini sellel veebilehel. 

Allikas: HTMi info. 

Samal teemal:

• Kooliga on rohkem rahul väikeste põhikoolide ja suuremate gümnaasiumite õpilased
• Eestis on parimad võimalused hariduse omandamiseks

1. märtsiks 2017 ootame üksikautoritelt käsitsi kirjutatud uurimustöid teemal „Ise tehtud, hästi tehtud“. Võistlustööd saata aadressil: Paide Ühisgümnaasium, Kooli 1, Paide 72718. Kindlasti lisada juhendaja meiliaadress.

Täpsema juhendi leiavad huvilised Paide Ühisgümnaasiumi ja Eesti Lugemisühingu kodulehelt. 2017. aasta septembrikuus teeme võistlusest kokkuvõtteid ja kutsume noored kodu-uurijad koos juhendajatega tänupäevale.

Võistluse korraldajad Heli Prii, Eve Krais, Tiina Kivimäe.

Fotol on septembris Tallinnas toimunud tänupäeval uue võistlusteema "Ise tehtud, hästi tehtud" väljakuulutamine. Neiu kurtis, et tal pole midagi selga panna ja noormees valmistas selle kleidi kärmesti voodilinast. Foto autor on Paula Kivimäe.

Samal teemal:

• Kuuendat korda tunnustati parimaid väikeseid kodu-uurijaid
• VI väikeste kodu-uurijate võistlus kutsub osalema!