Kontaktseminaril osalevad õpetajad Eestist, Taanist, Saksamaalt, Rootsi Lätist ja Leedust. Sobib ka algajatele.
Sihtrühm:  kõikide ainete õpetajad, kes õpetavad õpilasi vanuses 10 eluaastat ja vanemad. 
Osalustaotlus (vt taotluse vorm allpool) tuleb saata 10. oktoobriks. Eestist saab osaleda 4 õpetajat.

OSALUSTAOTLUS

SEMINARI KAVA

Lisainfo: Elo Allemann, eTwinningu projektijuht, elo.allemann(ät)hitsa.ee 

Samal teemal: 

• eTwinningu projektivõistlusel tunnustatakse silmapaistvaid projekte
• eTwinninguga Vilniuses
• Tänavusel eTwinningu päeval tunnustame mitmekesisust
• Alasniidu Lasteaias õpivad ja mängivad väiksed leiutajad!

Tekst avatakse Vikerraadio kodulehel täna kell 9. Viimane aeg oma võistlustöö ära saata on homme kell 18.

Võistlusel saab osaleda üksi ja võistkonnana. Võistkonna võib moodustada kool, klass, perekond, sõpruskond jne. Võistkonna suurus on vaba.

Kokkuvõtte tegemine nõuab oskust tekstist aru saada, sellest tuumne info üles leida ja tulemus lugejale selgelt edasi anda. Vaja on jälgida, et algse teksti mõte ei moonduks, tulemus oleks objektiivne ja esitaks teksti autori mõtteid, mitte refereerija arvamusi, kokkuvõte oleks arusaadav ka ilma originaalita ning tekst oleks selge, täpne ja kirjavigadeta.

Parimatele kokkuvõtte tegijatele on auhinnad, parimale kooliõpilasele antakse eriauhind. Iga osavõtja saab välja prinditava nimelise osalustunnistuse.

Võistlus toimub viiendat korda. Selle korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Rahvusringhääling ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut koostöös Emakeele Seltsi ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tarkusepäeval algab EENeti arvutijoonistuste võistlus „Ajarada“
• Selgusid HITSA õpilastööde konkursi „Maailmariik Eesti“ võidutööd

29. ja 30. septembril saavad kõik huvilised Äpilaboris oma äppe tasuta testida!

Äpilaborisse on tänaseks üles rivistatud enam kui 30 erinevat nutiseadet, mille seas on esindatud nii tuntumad tootjad (Samsung, LG, Nokia, Microsoft, HP, Apple, Asus, Sony) kui operatsioonisüsteemid (Android, iOS, Windows Phone). Seejuures uueneb seadmete nimekiri pidevalt. 

Sedavõrd lai nutiseadmete rivistus on loodud just Äpilabori klientide huve silmas pidades – uute äppide loojad peavad saama võimalikult kiire ja mugava tagasiside selle kohta, kas loodud äpp töötab korrektselt eri situatsioonides. 

Seni sai Mektorys äppide testimisi läbi viia n-ö käsitsi ja ükshaaval, mis sisuliselt tähendas seda, et äpi testimiseks tuli minna laborisse kohale ja hakata eri seadmete lõikes teste läbi viima. Nüüd lisandunud automaattestimise võimekus on aga nii Eestis kui Baltimaades unikaalne nähtus. 

„Automaattestimine on kiireim ja mugavaim moodus veenduda, kas sinu poolt loodud mobiilirakendus või veebileht töötab tõrgeteta nii erinevates nutiseadmetes kui ka levinumatel operatsioonisüsteemidel,“ selgitas Äpilabori automattestimise platvormi looja Priit Pikk. 

Tema sõnul tuleb automaattestimise puhul valmis kirjutada testiskript ning kirjeldada selles ära oma soovid. Automaattesti käivitab testija oma arvutis, kuhu jookseb ka testi tulemus. 

„Sisuliselt võimaldab automaattestimine sooritada läbi käskluste kõiki neid tegevusi, mida saab teha manuaalset sama seadet käes hoides,“ lisas Pikk. 

Äpilaborisse on oma äppe testima oodatud erinevad sihtrühmad: idufirmad, ettevõtted, riigiasutused, kooliõpilased ja tudengid. 

Septembri lõpus on Äpilaboriga tutvuma oodatud kõik huvilised. Selleks toimuvad TTÜ Mektorys 29. ja 30. septembril demopäevad, kus antakse ülevaade äppide testimise võimalustest. Demopäevadel on võimalik oma äppe täiesti tasuta testida. Lisaks viib Telia 30. septembril toimuva Teadlaste öö raames Äpilaboris läbi esimese automaattestimise ühe oma tuntud teenuse äpiga. 

Äpilabori teenuseid on tänaseks kasutanud terve rida tuntud ettevõtteid ja asutusi: Estravel, Postimees, ASA Quality Services, Telia, Keskkonnaministeerium ja mitmed teised. Samas pole ükski ettevõte veel läbi viinud automaattestimist, mis on varasema lahendusega võrreldes tunduvalt mugavam ja kiirem. 

Huvilistel on võimalik Äpilaboriga ühendust võtta e-posti aadressil: info@smartlab.ee.

2014. aasta novembris allkirjastasid TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory, IT Kolledž ning juhtivad Eesti IT ettevõtted Telia Eesti, Samsung,  TTÜ, ASA Quality Services, Nortal, StagnationLab, Applaud, MobiLab ja MTÜ IKT Demokeskus  koostöölepingu, millega  loodi Mektorysse äppide testimise keskkond. Hiljem liitus labori partnerite ringiga Elvior. Keskuse sponsoriteks on ka Microsoft, HP, Valge Klaar ja LG. 

Äpilabori loomise idee sai alguse IT ettevõtete ühisest huvist suurendada Eesti ettevõtete loodavate rakenduste võimekust ja ärilist potentsiaali. Keskus loodi, kuna igal ettevõttel eraldi ei ole otstarbekas keskust välja ehitada ning ülikoolidel puudub vajalik taristu suuremahuliseks õppetegevuseks.

Allikas: Äpilabori info. 

Teemad on sellel aastal erakordselt põnevad:

joonistuskonkurss „Robotite argipäev“

digitaaljoonistuskonkurss „Robotex 2050“

fotokonkurss „Robotid teevad kodu targaks“

videokonkurss „Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga“

meisterdamiskonkurss „Kuidas pääseda kosmosesse?“

luuletuskonkurss „Julge roboti rind on õline“ 

Töid saab esitada kuni 07.11.16: http://www.robotex.ee/konkursid
  
Robotexile saab tulla ka õppima. Igas vanuses lastele on töötubades loodud üle 3000 koha. Info täieneb jooksvalt: http://www.robotex.ee/tootoad2016. Töötubadesse registeerumine avatakse 1. novembril.

Tule uudista ka tehnoloogiavaldkonnas toimuvat! Tehnoloogianäitusel on palju põnevaid eksponaate ning 2. detsembri õhtul toimub ka kosmoserobootika konverents  www.robotex.ee/konverents.

Robotexile saab tulla võistlema nii täiesti algajate kui ka kogenud robootikutest lastega. Robotex 2016 võistlustele registreerumine on nüüd avatud: http://voistlus.robotex.ee/2016/register 

Pane end kirja ka Facebooki üritusele!
  
Lisaks eelmise aasta 17 võistlusele on lisandunud proffidele LEGO 3 kg SUMO, droonide takistussõit ja Tartu Ülikooli Mõttejõud; kuni 14-aastastele VEX IQ võistlushooaeg; kuni 12-aastastele algajatele ProgeTiigri haridusrobotite ja LEGO WeDo võistlus. 

Võistlejale vajalik info on leitav lingilt www.robotex.ee/osalejale

Allikas: Robotexi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta suurim robootikaüritus Robotex kutsub osalema!
• Ettevalmistus robotijalgpalliks on omaette teadus
• Robotex 2015 võistlusel pälvis aktiivseima kooli tiitli Rakke Gümnaasium

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab Tartu Ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja kolmeteistkümnendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu ja senati liikmed, valdkondade  ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised palume saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-posti aadressil rektor@ut.ee.

Eelmistel aastatel esitatud isikuid ei arvata automaatselt auhinna saaja kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada korduvalt.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. 

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taies pidulikult üle rahvusülikooli 97. aastapäeval 1. detsembril 2016 Tartu Ülikooli aulas. 

Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul ning kirjanik Arvo Valton.

Rohkem infot leiab www.ut.ee/rahvusmotte-auhind-2016

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Rein Taagepera sai võrdleva poliitika valdkonna kõrgeima preemia
• Järje Hoidja auhinna saab Ilmar Tomusk

Võistlus toimub Tallinnas (TTÜ) ja Tartus (TÜ) ning teste on võimalik lahendada eesti ja vene keeles.

Rohkem infot võistluse kohta ning registreerimine: http://www.plussmiinus.edu.ee

See on juba neljas PlussMiinus MTÜ poolt korraldatav matemaatikavõistlus ning hea meel on tõdeda, et populaarsus ja nõudlus kvaliteetsete ning huvitavate võistluste järele kasvab iga korraga.

Meie eesmärk on pakkuda õpilastele meeldejääv suurvõistluse kogemus, võimalus end proovile panna uues keskkonnas, võrrelda enda teadmisi teiste vanusekaaslastega ning süvendada huvi matemaatiliste teadmiste vastu. 

Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, partnerite, sponsorite ning uuendatud ainekomisjoniga garanteerime ülesannete kõrge kvaliteedi ning anname õpilastele tõelise suurvõistluse kogemuse.

Huvitavad ülesanded, vinged auhinnad ja sõbralik õhkkond on vaid mõned põhjustest, miks PlussMiinus matemaatikavõistlusel osaleda.

Nutikad auhinnad nutikatele õpilastele:

1. koht - tahvelarvuti Samsung Galaxy

2. koht - e-luger

3. koht - PlussMiinus käekell

Lisaks palju huvitavat meie sponsoritelt!

Tallinna aktiivseima klassi auhind - Atlantis H2O Aquapark pakett kogu klassile (info paketi kohta: http://aquapark.ee/kooligrupid/).

Tartu aktiivseima klassi auhind - Tartu observatooriumi külastuskeskuse ekskursioon kogu klassile (info ekskursiooni kohta: https://kylastuskeskus.to.ee/est/ekskursioonid).

Võidavad mõned, kuid kogemuse saavad kõik!

Allikas: MTÜ PlussMiinus info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti õpilane tõi rahvusvaheliselt matemaatikaolümpiaadilt pronksi
• Tallinna Ülikool õpetas õpetajatele matemaatikat

Selle kohta, miks võit nii napilt saamata jäi, ütles Gregor, et iseenda väikese rumaluse pärast: „Üks ülekandemehhanismi nöör oli kas välja veninud või pingutamata jäänud.“  (Saate finalistidel oli aega üks ööpäev, et ehitada ülimat täpsust nõudev Rube Goldbergi masin.) 

Miina Härma Gümnaasiumi nüüdseks vilistlane Gregor Randla sõnas, et kogu saade oli väärt kogemus, kust üksikasju on raske välja tuua: „Kogemus ise oli see, mis mind edasi arendas. Õppisin, et ei tohi närvi minna, asjatult rapsima hakata, tuleb rahulikuks jääda.“

Ehkki Rakett 69-s saavutatud teine koht avanuks nii mõnegi kõrgkooli uksed, ei läinud Gregor sügisest edasi õppima, vaid otsustas kõigepealt läbida teenistuse Kaitseväes. „Eks pärast vaatab, mis kõrgkool valida. Tahan minna tehnika- või insenerieriala õppima, mis ei oleks kontoris istumine, vaid aktiivne praktiline töö. Mulle istuvad praktilised tööd rohkem,“ ütles Gregor. 

Rakett 69 eripreemiana pälvisid Frida ja Gregor HITSA, Skype Eesti ja IT Akadeemia poolt välja pandud nädalase õppereisi USAsse Microsofti peakontorisse Seattle´i lähistel Redmondis. Reis toimus augustis. 

„Ausalt öeldes ma ei teadnud küll, et Microsofti peakontor on Ameerikas, ma polnud eraldi selle kohta uurinud. Ameerikas ei olnud varem käinud ka,“ ütles Gregor. „See oli üks minu elu parimaid reise. Esimene mulje Ameerikast – kõik oli nagu filmis. Tagantjärele mõtlen, et olin nagu väike laps, iga asja peale üllatusin. Ameerika filmidest ju näed, kuidas seal elu on, aga kui kõike oma silmaga näed, siis minu jaoks oli see võimas kogemus. Kasvõi tänavate paigutus, hiigelsuured majad, suured Ameerika autod – kõik need pisiasjad lõid kokku Ameerika-tunde.“

Microsofti peakorter on linnak, kus töötajaid 30 000 ringis ja majad on nummerdatud. On kontorid, on poed, pargid, puhkealad, on külastuskeskus, on oma väikebussid. Mida teile näidati?

Iga päev käisime erinevates kohtades, kus meiega tegeles juhendaja-vastuvõtja. Näiteks käisime Wordi hoones ja Exeli hoones, vaatasime, kuidas seal töötatakse. Meile anti üldine ülevaade, missugused on töötingimused, puhkuse- ja õppimisvõimalused. Ja võisime ise küsida. Näiteks Wordis nad rääkisid, et enam ei lasta igal aastal uut tekstitöötlusprogrammi versiooni välja, vaid tehakse uuendusi. Nägime, kuidas tegeleti vigade parandusega selles mõttes, et Wordi tegijad ei oleks unes ka selle peale tulnud, kuidas inimesed võivad üht või teist Wordi funktsiooni kasutama hakata. Kasutajad mõtlevad välja x asju, mida arendajad ei ole algselt mitte mõelnudki. Siis tekib tarkvaras viga, ja nad peavad vea ära parandama. 

Samas väga palju nad ei tohtinud meile rääkida. Minu küsimus oli, et kuhupoole saab Word ja Office veel areneda. Vastus kõlas, et võimalusi on palju. 

Visuaalselt olid kõik kontorid väga erinevad. Näiteks Skype´i kontorid on interaktiivsed, suured, seal oli väga vaba õhkkond. Office´i kontoris olid kinnisemad boksid, kus inimesed tegid omaette oma tööd. Puhkevõimalused on igal pool suurepärased. 

Neil käib palju praktikante, Microsoftile meeldib praktikante võtta. Praktikantidele meeldib seal ka olla, sest võimalusi on palju, tegu võib olla ju tulevase töökohaga. Mina ennast  praktikandiks ei pakkunud, ma ei ole nii tugev programmeerimises, ma ei oskaks seal eriti midagi teha. 

Meie inglise keele oskust kiideti, küsiti, kas me oleme Inglismaal elanud, et nii hästi keelt oskame. Keeleoskusega probleeme ei olnud. 

Kas kaugelt vaadates tundus ikka ka, et Eesti on IT-riik?

Ega hullu vahet ei tundnud. Ameerikas ei toiminud kiibi-süsteem. Meie kasutame kiibiga kaarte, nemad kasutavad magnetriba. Kui rääkisin Eesti ID-kaardist, et saame hääletada ja makse maksta ID-kaardiga, et see on mõne kliki küsimus, oli see nende jaoks uskumatu. Aga ega selle nädalaga väga aru ei saanud, et Eesti ja Ameerika IT-arengul suur vahe oleks. 

Aga nii palju see reis sinu mõtteid ei muutnud, et plaaniksid minna IT-d õppima?

Kindlasti on infotehnoloogias ka praktilisemat poolt. Kahjuks minu loomuses ei ole seda, et istuks paar päeva järjest arvuti taga. Ma tahan asjadele käed külge panna. Ja öeldakse ju, et tee ikkagi seda, mida ise soovid teha, mitte ära tee asju raha pärast. Aga ma ei saa ka kindlalt öelda, et ma mitte kunagi ei hakka infotehnoloogiaga tegelema. 

Mis on see kõige olulisem teadmine või õppetund, mille Ameerikast kaasa võtsid?

Kindlasti ei tasu endal teed ära lõigata asjadega, mille puhul sa arvad, et sellega ma tulevikus küll ei tegele. Alati hoia oma valikud avatud. Erinevad tutvused erinevates valdkondades toovad sulle igati kasu. 

Fotod: erakogu ja ekraanitõmmis. Ameerikas nähtust valmis noortel ka video. 

Samal teemal:

• Microsoft YouthSpark programm toetab NutiLaboreid
• Nädal aega Microsofti südames
• Skype ja HITSA viivad Eesti noored mainekatesse välisülikoolidesse

Eile TTÜ Mektorys esinenud USA astronaut kolonel Douglas H. Wheelock rõhutas oma ettekandes, et igas teadushimulisel noorel on potentsiaali saada edukaks astronaudiks. Tema sõnul peitub võti suurte tegude taga just nimelt huvis loodus- ja täppisteaduste vastu, samuti uudishimus ning julguses proovida. Eriti julgustas ta noori reaalainete õppimist tõsiselt võtma, sest nii nagu sai temasugusest tavalisest noormehest 178 päeva kosmoses viibinud astronaut, võib seda saada igaühest.

Teadlaste ööl leiab TTÜ Mektorys endale meelepärast igas vanuses teadusesõber. Nii saab näiteks telestuudios tutvuda teletöö telgitagustega, virtuaalreaalsuse laboris proovida kosmoses käimist ja ventilatsioonilaboris on oodata suuremat ventilatsioonishowd. Saab teha katseid ja osaleda töötubades - uurida, kuidas helid mööda nööri liiguvad, osaleda robootika töötoas, lahendada inseneriülesandeid ja palju muud põnevat. Kõige noorem töötoa läbiviija on 9-aastane Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Kristjan Liiv, kes õpetab huvilisi YouTube’i kanalit oma sõnumi levitamiseks ära kasutama.

Ettevõtlushuvilisi ootab koos JCI BeWise’ga korraldatud välkloengud teemal „Kuidas „ulmelises“ tehnoloogiamaailmas ettevõtjana läbi lüüa?“. Esinevad Eesti idufirmade esindajad, kes jagavad oma kogemusi tehnoloogiavaldkonnas tegutsemise kohta – räägivad eelistest ja väljakutsetest. Samuti arutletakse, kas tehnoloogia kiire areng võimaldab pakkuda paremat toodet või tähendab see ettevõttele hoopis lisapingutust, et konkurentidest mitte maha jääda. Õhku visatakse ka küsimus, mis üldse on tehnoloogiavaldkonnas tegutseva idufirma jaoks „ulmeline“ ja kuhu võiks välja jõuda 20 aasta pärast.

Filmisõpradel on võimalik kell 19.00 vaadata legendaarset filmi „Blade Runner“, pisematele külalistele näitame temaatilisi multifilme.

TTÜ Mektory teadlaste öö toimub reedel, 30. septembril kell 18.00-22.00 ja kõikides tegevustes osalemine on tasuta. Põhjalikuma programmi leiab siit: http://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/innovatsiooni-ja-ettevotluskeskus/teadlaste-oo-30-septembril-ttu-mektorys/

Teadlaste Ööga päädib TTÜ Mektory kosmosekuu. Lisaks kolonel Wheelocki esinemisele toimus septembris Mektorys rahvusvaheline kosmosedebatt ning TTÜs avalik loeng Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektori Johann-Dietrich Wörner poolt.

Allikas: TTÜ Mektory

Samal teemal:

• FIRST LEGO League ootab õpilasi osalema ja õpetajaid koolituma
• Tartu Ülikooli muuseum kutsub Teadlaste Ööl avastama ulmelisi paiku ja oma fantaasia piire

Valitsuses kinnitatud järgmise aasta riigieelarve eelnõus lepiti kokku raha eraldamises huvitegevuse riiklikuks lisatoetamiseks. Riik hakkab huvitegevust täiendavalt toetama alates järgmise aasta septembrist, milleks riigieelarve eelnõusse on plaanitud lisatoetust 6 miljonit eurot. Eelarvestrateegia näeb ette, et ülejärgmisest aastast kasvab huvitegevuse riiklik toetus juba 15 miljoni euroni aastas. Lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja -tegevus 7–19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks, tõsta kvaliteeti ning mitmekesistada võimalusi.

Minister Maris Lauri rõhutas, et riigipoolne toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste vahenditele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. „Omavalitsuste täiendava toetamisega soovime kaasata huvitegevusse noori, kes on sellest siiani eemale jäänud ning pakkuda noortele rohkem erinevaid võimalusi,“ märkis minister Lauri. „Huvitegevus peab olema kättesaadav vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“

Järgmisel aastal kasvavad ka õpetajate palgad ja teaduse rahastamine. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks on 2017. aastal planeeritud ligikaudu 8 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Sellega seoses suureneb teadusasutuste baasfinantseerimine ning kasvavad personaalsed uurimistoetused ehk PUT-id ja teadusandmebaaside rahastamine.

Üld- ja kutsehariduse õpetajate ning koolijuhtide tööjõukuludeks on kavandatud eelnõus kokku vähemalt 282 miljonit eurot, kuid lõplik summa sõltub õpilaste arvu kasvust, mis selgub peale 10. novembrit. Munitsipaal-, riigi- ja era- kutse- ning üldhariduskoolide õpetajate palgafond suureneb vähemalt 4,3 protsenti ning sotsiaalmaksu vähendamine võimaldab kasvatada palku veel 0,3 protsenti. Haridus- ja Teadusministeerium otsib, nagu ka eelnevatel aastatel, täiendavaid võimalusi õpetajatele suurema palgakasvu võimaldamiseks.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Muudatused õigusruumis uue kooliaasta alguses ning 2017. aasta alguses
• Põlva-, Valga-, Võru- ja Pärnumaa huvikoolid said riigilt toetust 

Jaga enda avastusi ja saadud tulemusi ning osale TalveAkadeemia teaduslike lühiartiklite konkursil! Näita, et sinu uurimus on jätkusuutlik!

Osalemiseks esita tööst lühike eestikeelne kokkuvõte enne 1. novembrit ja kuni 8-leheküljeline artikkel jaanuari alguses.

Osalejatele toimuvad tasuta kirjutamise, teaduspostri koostamise ja esinemise koolitused. Konkursi võitjatele 500 euro suurune stipendium ning lisaks mitmeid teisi auhindu!

Abstraktide esitamine ja rohkem infot: www.talveakadeemia.ee

TalveAkadeemia loob Eesti teadusmaastikul olulist paika, kus saavad kohtuda akadeemilist karjääri tegevad inimesed, andes neile võimaluse jagada oma mõtteid ning panna ennast proovile. Laiemalt võib TalveAkadeemia eesmärke kirjeldada järgmiselt: jätkusuutliku eluviisi propageerimine, erinevate inimeste ühendamine, akadeemilise suhtlusvõrgustiku loomine, teaduse ülikooli seinte vahelt välja toomine ja teaduse populariseerimine eesti keeles.

Allikas: Talveakadeemia pressiteade. 

Samal teemal:

• Ootame õpilasi kandideerima noore uurija stipendiumile!
• Tervise Arengu Instituut ootab õpilastelt ideid, kuidas suurendada köögiviljade söömist
• Tallinna Tehnikakõrgkool kutsub masina ehitamise võistlusele