Need tulemused selgusid tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA rakendusuuringust. OSKA alustas Kutsekoja juures tegevust 2014. aastal. OSKA raames koostatakse kord aastas üldraport tööjõuvajaduse muutuste, tööturu arengute ja neid mõjutavate trendide kohta lähima 10 aasta vaates. OSKAst räägiti ka augusti lõpus Tartu Kutsehariduskeskuses toimunud digitehnoloogia teemalisel seminaril „DigiMeister 2016: köieltants“. HITSA korraldatud üritus tõi esmakordselt kokku ligi 250 kutseõppe õpetajat ja koolijuhti, et arutleda digitehnoloogia arengu ja rakendusvõimaluste üle kutsehariduses.

OSKA programmi koordinaator Urve Mets sõnas, et igal aastal analüüsitakse tööjõu- ja oskuste vajadust ning antakse soovitusi tööturu koolitustellimuse jaoks viies OSKA valdkonnas. „Praegu on põhjalikult analüüsitud arvestusala, infotehnoloogia ning metsandus ja puidutööstus. Valmimas on sotsiaaltöö ning masina- ja metallitööstuse raportid. Aga isegi viis aastat on liiga pikk aeg ühe valdkonna jaoks, arengud on nii kiired. Iga-aastaselt toimub seire, tulemused vaadatakse ekspertide poolt üle, et õppesse jooksvalt muutusi sisse viia.“ 

Ta sõnas, et kui esimesed uuringutulemused selgusid, siis oli päris palju infot, mida teadsime enne ka, nii et kannapöördeid ei pea tegema. „Ja oli infot, mida aimasime, et nii vist asjad on. Näiteks lõpetajate praktilised tööoskused nii kutse- kui kõrghariduse osas, bakalaureuseõppe lõpetanute praktilised tööoskused on vähesed, nad ei saa töökohal kohe töösse panustada, vaid vajavad tuge. See oli läbiv kõikides analüüsides,“ ütles Urve Mets.  

Kutseõppe lõpetajatelt oodatakse, et nad näevad oma valdkonnas laiemat pilti, mitte üksnes ei piirdu tööoskustega. „See oli uus, eeldasime, et suure pildi nägemise oskust oodatakse kõrgkooli lõpetanult. Ja vaja on valdkondlikke IKT-oskusi, see tuli ka kõikidest analüüsidest välja. Selle all ei ole mõeldud arvutikasutust üldiselt, vaid just konkreetse valdkonna IKT-kompetentsi,“ ütles Urve Mets. 

OSKA uuringust tuli ka välja, missuguses majandusvaldkonnas missuguse haridustasemega inimesi tööle vajatakse. Näiteks kutseharidusega raamatupidajaid tööturg tulevikus väga ei oota. Põhjuseks see, et teatud töölõigud võtab tulevikus üle tehnoloogia.  „Eeldatakse, et raamatupidaja on tulevikus just see laiema pildi nägija, kes on organisatsioonis juhtkonnale nõuga abiks, mitte ei ole töötaja, kes teeb kandeid tabelisse,“ selgitas Urve Mets.

Kutsehariduse puhul  tuli välja, et arvestusalal lõpetab praegu iga aasta ligi 200 noort rohkem kui tööturg vajab, sama tuli välja kutsehariduse IT-erialadest. Samas metsa- ja puidutööstuses on kutseharidusega tööjõudu puudu. 

IT puhul hindab tööandja rakendusliku kõrgharidusega spetsialiste rohkem kui bakalaureusega lõpetanuid. Enim vajatakse siiski magistrikraadiga spetsialiste. 

„IT-inimesi ei ole vaja niivõrd IT-ettevõtetesse, kui just teistesse sektoritesse. Meil töötab valdav osa IT-inimesi IT-ettevõtetes, Euroopa Liidus on suund vastupidine – enamik IT-inimesi töötavad teistes sektorites,“ tõi Urve Mets välja ühe uuringutulemuse. 

Järeldusi OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna uuringust

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uuringu lühiversioonist (kättesaaadav Kutsekoja kodulehelt http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/IKT-Veeb.pdf) võib lugeda, et IKT kutsealadel oli 2011–2013 IKT-sektoris hõivatuid 62% (14 180) ja teistes sektorites vaid 38% (8 790). Euroopas keskmiselt oli IKT kutsealadel hõivatuid IKT-sektoris 42% ja teistes sektorites 58%. 

Kõige rohkem IKT põhikutsealade esindajaid (IKT-juhid, IKT-süsteemide ja -teenuste arendajad ning haldajad, tarkvaraarendajad) on väljaspool IKT-sektorit avalikus halduses ja riigikaitses, töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.

IKT-sektori tööhõive on koondunud peamiselt Tallinnasse ja Harjumaale, kus töötab 67,5% IKT valdkonnas hõivatutest,  ning 12,5% töötab Tartumaal.

IKT valdkonna sooline struktuur on tugevalt meestekeskne, moodustades 71% valdkonna põhikutsealadel töötajatest. 

Kokkuvõttes võib tõdeda, et IKT põhikutsealadel töötavad valdavalt nooremapoolsed ja kõrgemalt haritud mehed. Ilma erialase hariduseta on üle 15% põhikutsealadel töötajatest. 

Tööandjate hinnangul on tõsiseks probleemiks, et nii kõrg- kui ka kutsehariduse õppekavade lõpetajatel jääb vajaka tööle rakendumiseks vajalikest praktilistest oskustest. Eriti kehtib see
bakalaureuseõppe lõpetanute kohta. Ühine suur probleem on kõrge katkestamise määr ja väga madal nominaalajaga lõpetajate osakaal, mis tähendab, et tööturule jõuab vähem kvalifitseeritud tööjõudu.

Kõrgharidusega töötajate osas ei vasta pakkumine nõudlusele ehk lõpetajate arv on pea poole võrra väikesem oodatavast iga-aastasest tööjõuvajadusest. Haridustasemete osas eeldatakse, et magistrikraadi omandanute osakaal kõrgharidusega IKT-spetsialistidest peab oluliselt suurenema. 

Kutseharidusega lõpetajate järele on IKT valdkonnas märkimisväärselt madalam nõudlus, kokku hinnanguliselt 455 lisanduvat töötajat aastas. Kutsehariduses pakutav IKT-õpe ei arvesta hõivestruktuuri ning on ebaühtlase tasemega. Ekspertide hinnangul tuleks kvaliteetse kutsehariduse tagamiseks lõpetada osas koolides IKT-alase õppe pakkumine. Erialade struktuuri osas nähakse, et tarkvaraarenduse alavaldkonnas tuleks vähendada kutsehariduse mahtusid ja suunata pakkumine ümber elektroonika ja telekommunikatsiooni alavaldkonda.

Fotodel valik töötubadest HITSA seminaril "DigiMeister 2016: köieltants". 

Samal teemal:

• Digiarengust kutsehariduses kolme kooli näitel
• Kutseharidus on tulevikku vaatav valik
• Kutsekoolides on veel vabu õppekohti

Neli päeva kestnud Erasmus+ programmi kontaktseminaril otsiti ühiseid projektiideid digipädevuse teemal.

Üritusel esinenud Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere räägib, kuidas digimaailm õpetaja ja õpilase rolle muudab. Loe intervjuud Archimedese kodulehelt. 

Samal teemal:

• Haridustehnoloogia konverentsil Edu EXEX 2016 tutvustati digitaalseid õppeplatvorme
• Virtsu koolist Läänemaal sai kiire internetivalmidusega näidiskool
• Eksperdid leppisid kokku, millised peavad olema õpilaste digioskused

Konverentsil astub üles ligi 70 esinejat.

TÜ saksa filoloogia lektor Reet Bender ütles, et konverentsi pealkiri ja ühtlasi teema – Bildungsgeschichte(n) – on mitmetähenduslik ja seetõttu raskesti tõlgitav teistesse keeltesse: „Seda võiks tõlkida nii hariduslooks kui ka arengu- või kujunemislooks, ta võib tähendada nii hariduse ja haridusasutuste ajalugu kui ka individuaalseid kujunemislugusid. Seetõttu ongi konverentsil väga mitmeid valdkondadeülese rõhuasetusega sektsioone.“

Konverentsi ühe korraldaja, Tartu Ülikooli saksa kirjanduse dotsendi Silke Pasewalcki sõnul on Baltimaad teema „Bildung“ käsitlemisel omalaadseks näitlikuks võtmepiirkonnaks. Kauplemise, ristiusu leviku, (ordu)sõdade ja õigusruumi ülevõtmise tulemusena sattus Balti ruum erineva kaaluga kultuuriliste, keeleliste ja poliitiliste mõjude alla, mille tulemuseks olid protsessid, mida on sageli võrreldud koloniaalsete protsessidega. Erinevad dominantsed kultuurid rajasid oma positsioonide kindlustamiseks erinevaid majanduslikke, õiguslikke, religioosseid ja kultuurilisi institutsioone.

Reformatsiooniga seostatavast omakeelsuse vajadusest tulenevalt kasvas ajapikku ka kohalike keelte ja kultuuridega suhtlemise maht, mistõttu – käsikäes avaliku sfääri üldise arenguga – leidsid alates 18. sajandist kohalikud keeled, rahvad ning ühiskonnas valitsev etnilis-sotsiaalne asümmeetria ka enamat kajastust ajakirjanduses, publitsistikas, kirjanduses ja akadeemilises sfääris. 

Ametlike õigusnormide ja kultuuritegevuse eesmärk oli tagada valitsevate vähemuste kultuuriline ja sotsiaalne ellujäämine. „Selline olukord tõi Baltimaades kaasa erakordselt suure hulga haridusalaseid ettevõtmisi, mis ühelt poolt on arvu poolest silmapaistvad terve Euroopa kontekstis, teisalt aga jätsid mõjusaid jälgi ka Saksa mõttelukku. Kui kusagil on võimalik näha Saksa kultuuriajaloo sügavalt juurdunud koloniaalset külge, siis just siin,“ tõdes Pasewalck.

Konverentsi esinejate hulgas on mitmeid nimekaid kirjandusteadlasi ja ajaloolasi, nende hulgas ka TÜ audoktor, Baltimaade ajaloo grand old man Gert von Pistohlkors (Göttingen) ja 2012. aastal ilmunud monograafia „Bildungsrevolution 1770-1830“ autor dr Heinrich Bosse (Freiburg).

Konverentsi „Baltische Bildungsgeschichte(n)“ korraldab Tartu Ülikooli saksa filoloogia osakond koostöös Marburgi Ülikooli ja Saksa-Balti germanistikavõrgustikuga. Konverentsi toetab Saksamaa Liitvabariik.

Töökeelteks on saksa ja inglise keel. Kõik huvilised on oodatud! Rohkem infot ürituse ja programmi kohta leiab https://sisu.ut.ee/bildungsgeschichten/.

Lisainfo korral kirjutage bildungsgeschichten@ut.ee.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Mõisa kooli!
• Eesti Ajaloomuuseum tähistab sünnipäeva

Arvestades e-riigi ja e-valitsemise edasist kasvu on kursus abiks e-riigi arhitektuuri mõistmisel ja ühe keskse e-teenuse arengu- ja kasutusmustrite tundmaõppimisel, mis muutub järjest olulisemaks oskuseks tööturul.

Kursus on mõeldud IKT eriala välistele tudengitele ja tööturul aktiivsetele professionaalidele, kes õpivad või töötavad Eestis ja soovivad täiendada oma teadmisi e-riigist üldisemalt ja e-valimistes spetsiifilisemalt. Samas on osalemine avatud ka IKT taustaga inimestele.

Kursusel käsitletakse Eesti e-riigi toimimise printsiipe ja arengut seni; e-valimiste levikut ajas ja kasutusmustreid tänapäeval; e-valimiste mõju valimisosalusele ja valimistulemustele ning huvitavaid käitumuslikke aspekte e-valimiste juures ning selle valimisviisi arenguid tulevikus.

Kursus kasutab unikaalset ja rikkalikku empiirilist materjali e-valimiste kohta nagu näiteks 10 aastat katvad küsitlusandmed, e-valimiste sessioonide anonümiseeritud logid ja ametlikud valimistulemused.

Kursus on ülesehitatud iganädalaste videoloengute ja õppematerjalide põhiselt. Osalejad, kes läbivalt edukalt iganädalased testid, saavad Tartu ülikoolilt vastava sertifikaadi. 

Registreeru tasuta online-kursusele „E-valimiste levik ja mõju“ hiljemalt 14. oktoobril aadressil https://goo.gl/5VVDan.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Avatud on registreerumine tasuta e-kursusele „Programmeerimisest maalähedaselt“
• Tartu Ülikooli IT kursused gümnasistidele ja õpetajatele

Selle põhjuseks on, et bakalaureuseõpingute katkestajaid oli Eestis rohkem kui teistes OECD riikides.

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri sõnul on meil kiireim õpetajate palgatõus OECD-s, seega liigume õiges suunas, sest meie palgatase oli veel mõned aastad tagasi väga tagasihoidlik. „Eesmärk on viia õpetajate palk võrdseks kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga. Konkurentsivõimeline töötasu aitab tuua õpetajaametisse ka rohkem noori, kellest meil on samuti suur puudus;“ lausus minister.

Õpetaja palk on aastatel 2010-2015 tõusnud 45%, 2016. aasta lõpu prognoosiks on 50%.

Minister Lauri sõnul tuleb meil rohkem tähelepanu pöörata õpingute katkestamise ennetamisele, et hoida kõrgharidusega elanikkonna osakaalu kõrgena.

„Katkestamise ennetamisel saab tõhusat abi nii karjäärinõustamisest, mida riik pakub Rajaleidjate keskuste kaudu kui ka erinevatest toetustest – näiteks vajaduspõhisest õppetoetusest ja stipendiumitest. Kõrgkoolid saavad samuti palju ära teha, pakkudes tudengitele rohkem tuge,“ selgitas Lauri.
 Ajalooliselt on meil elanikkond olnud kõrgelt haritud, 55-64aastastest oli Eestis 2015. aastal kõrgharidusega 35%, OECD keskmine 26%. Samas katkestab meil bakalaureuseõpingud 51% tudengitest, mis on suurim näitaja OECD riikide seas.

Minister Lauri rõhutas, et koolivõrgu korrastamise vajadust näitab õpetaja palga väike osakaal kogu haridusasutuste tegevuskuludest. „Meil moodustas õpetaja palk 2013. aastal 42% tegevuskuludest, OECD keskmine on aga 61%. Vajalik on rohkem vahendeid suunata hariduse sisusse, mitte pooltühjade majakarpide kütmisesse,“ lisas Lauri.

• Education at a Glance 2016 ülevaade Eesti kohta 
• Minister Maris Lauri slaidiesitlus 
• OECD slaidiesitlus 

Taust

Education at Glance on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. 
Education at a Glance 2016 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna. 
Sellel aastal koostas OECD teist korda Eesti kohta pikema ülevaate. 
Education at a Glance analüüsib 35 OECD liikmesriigi ning lisaks Argentiina, Brasiilia, Costa Rica, Hiina, India, Indoneesia, Kolumbia, Leedu, Venemaa, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi haridussüsteeme. 
Täies pikkuses ülevaade on kättesaadav OECD kodulehel www.oecd.org 

Fotod: HTM ja Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Euroopa haridusinspektorid arutavad õppeasutuste hindamise üle
• OECD soovitab koolivõrgu korrastamist ning plaanitavast suuremaid muutusi erakoolide rahastamises

Tartu Ülikoolis tehtud uuring "Nutikad tehnoloogiad ja digitaalne kirjaoskus õppimiskäsituse muutmisel" näitas, et umbes 13% õpetejatest kasutab digiseadmeid peaaegu igas koolitunnis ja 58% õpetajatest kasutab neid info otsimiseks. Kahjuks kasutatakse digiseadmeid väga vähe sisuloomeks. Õpetajad kasutavad Google Drive’i, Dropboxi, WeTransferi jt, mis tingib selle, et õpilased peavad iga õpetajaga kasutama erinevat keskkonda. Kui e-Kool on Eesti esimene ja suurim veebipõhine õppeinfokeskkond, mis on turul olnud üle kümne aasta ja millest enamus on juba kuulnud, siis Õpiveeb ja Foxcademy on võrdlemisi uued digitaalsed õppeplatvormid. 

Õpiveeb on koolidele suunatud veebipõhine uuenduslik õppekeskkond, kus õpetaja saab hoida oma faile, linke, pilte, videoid ja muud õppematerjali koos ühes kohas. Õpiveebi kaasasutaja Tõnis Kusmini sõnul peab digikeskkond olema võimalikult lihtne, et õpetajad tuleksid selle kasutamisega kaasa. “Ühisest infopangast leiab õpetaja erinevaid materjale – seal on presentatsioonid, videod, töölehed, testid ja õpimängud. Samuti saab sealt uusi ideid ja ei pea ise nullist looma seda, mille keegi teine õpetaja on juba ära teinud,“ selgitas Kusmin. Veebipõhiste testidega saab õpilane kiiresti kontrollida oma teadmisi, õpetaja saab ülevaate klassi keskmisest ja individuaalsetest tulemustest.

Õpiveebis on kasutajaks registreerunud 25% Eesti õpetajatest. Kusmini sõnul on see erakordselt hea tulemus, eriti esimese õppeaasta saavutuseks. “Õpetajate ja koolijuhtide huvi õppeplatvormide vastu on suur. Takistuseks on vahel vaid see, et koolil on mõned vajalikud vahendid puudu - näiteks võimas WiFi võrk või pole tahvelarvuteid,” rääkis Kusmin.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets kinnitas haridustöötajatele, et eelarves on olemas vahendid Digipöörde programmi elluviimiseks. Tema sõnul on digitaristu küll eelkõige koolipidaja vastutus, kuid 10 miljonit eurot on olemas selleks, et koolid saaks endale hankida tehnoloogilisi õppevahendeid ja 4 miljonit on ette nähtud e-testideks vajalike arvutite ostmise toetamiseks.

Foxcademy kaasasutaja Sebastian Pikandi sõnul on nad välja arendanud kasutajasõbraliku ja funktsionaalse õppeplatvormi, mida saadab väga võimas sisuloomismootor. „Platvormi interaktiivsus on meie tippklassi sisuloojate poolt läbi põimitud eluliste näidetega ja selle üle oleme me eriti uhked,“ selgitas Pikand.

Hetkel on Foxcademy platvormis üle 50% gümnaasiumi matemaatikast digitaliseeritud. Eesmärk on terve gümnaasiumi matemaatika digitaliseerida 2017/18. õppeaasta alguseks. Pikandi sõnul võiks koolidel olla kordades rohkem seadmeid, et rääkida igapäevasest ja täiesti loomulikust täisdigitaalõppest.

e-Kooli juhataja Pille Vaheoja sõnul on kõige olulisem koolides erinevad vahendid ja tehnoloogiad piisavas mahus kasutusele võtta - selleks on vajalik õpetajate kaasamine ja koolitamine. Oluline on, et kõik õpetajad läbiksid IT-alaseid koolitusi ja omaksid ülevaadet pakutavatest võimalustest. “Oluline ei ole mitte seadmete ja tehnoloogiate omamine koolides, vaid nende aktiivne kasutamine,” selgitas Vaheoja.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Microsofti ja Telia poolt 14.septembril korraldatud haridustehnoloogia konverentsil Edu EXEX 2016 tutvustati uusi tehnoloogiaid, mis õpetamist ja õppimist rikastavad ning arutleti, mida need tehnoloogiad toovad kaasa haridusasutustele.

Allikas: korraldajate info. Foto: Joanna Jõhvikas. 

Samal teemal:

• New Education Expo 2016 Jaapanis
• Pöördumatu digipööre Priimetsa ja Veeriku koolis
• Marju Piir: haridustehnoloogid on ühise keele ja huvidega äge seltskond!

Kõik osalevad õpetajad õpetavad lapsi vanuses 10 kuni 15 eluaastat.

Seminaril osaleb ka kümme Eesti õpetajat, peamiselt maa- ja väikekoolidest.

Kontaktseminar keskendub õppeaineid lõimivate eTwinningu projektide loomisele, kaasates eri vanuses õpilasi ning andes õpetajatele suurepärase võimaluse koostöö tegemiseks innovaatiliste veebipõhiste tööriistade abil. eTwinningu projektide eesmärk on arendada õpilastes 21. sajandi oskusi ning aidata kaasa nende ettevalmistamisele tulevaseks tööeluks.

Kontaktseminaril on õpetajatel võimalus leida projektipartnereid, koostada projektiplaani ning kavandada tegevusi, saades seejuures abi eTwinningu ekspertidelt ja kolleegidelt. Seminari jooksul tutvuvad osalejad edukate projektidega ning õpivad kasutama Twinspace´i keskkonda, mis abistab õpetajaid projektide läbiviimisel.

Fotol on eTwinningu 2015/16. õppeaasta lõpuüritus Tallinnas, kus tunnustati parimaid projekte. Õpetajad said katsetada ka uusi roboteid. Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• eTwinninguga Vilniuses
• eTwinning kodulinnast lauamängudeni
• eTwinningu võluv lihtsus

Lisainfo HITSA koolitusveebist. Veebiseminarile võib registreeruda igaüks, kes teema vastu huvi tunneb. 

Septembrikuus toimub Horizoni raporti teemal kolm veebiseminari: 

12. septembril toimunud veebiseminari "Ülevaade Horizoni raportist" saab järele vaadata Youtube’ist. 

Järgmine veebiseminar „Horizoni raport üldhariduskoolidele“ toimub esmaspäeval, 26. septembril kella 19.00-20.00. Salvestus. 

Lisainfo Horizoni raporti kohta Koolielu portaalis. 

Info veebiseminaride ja Adobe Connecti kohta leiab siit. 

Samal teemal:

• Koolielu teemaveerandite neli väljakutset
• Horizoni raport aitab vaadata tulevikku
• Tehnoloogia tulevikuväljavaated Norra hariduses

2016. aasta võistluse „Kodumaja jutustab“ tänuüritus, kuhu oli kutsutud 116 uurimuse kirjutanud last koos 70 juhendajaga, toimus 10. septembril Tallinnas.

Külalistele avas oma kodumaja, Rootsi Mihkli kiriku ukse õpetaja  Patrik Göransson. Tallinna vanalinna tutvustasid kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, Toomkooli õpetaja Heiki Haljasorg, Paide Ühisgümnaasiumi vilistlane Kadi Kallas ja Gustaf Adolfi Gümnaasiumi  noorgiidid. Pedagoogika Arhiivmuuseumis toimus konverents, kus esitleti põnevamaid töid, jagati korraldajate keedetud tänumoose ja kiituse kirju ning kuulutati välja uue konkursi teema: „Ise tehtud, hästi tehtud“.

Tänupäeva aitasid läbi viia Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik, Paide Ühisgümnaasiumi direktor Kersti Laastau, õpetaja Terje Peets, kuuendat aasta järjest nüüdseks juba üheksandasse klassi jõudnud õpetaja Heli kunagised õpilased ning Heli ja Tiina tütred Maris ja Paula.

Jüri Gümnaasiumi 3. klassi poiss Tuudur Jakob Padari kirjutas oma uurimuses: „Käesolev uurimistöö on lühikokkuvõte vanaemal ja vanaisal pool elu kestnud tööst. Pea 30 aastat kulus aega selleks, et ehitada oma perele kodumaja. Töö kirjutamise käigus sain teada, et kui sa tahad midagi väga, siis tee nagu tahad ja võib kuluda palju aastaid, aga kui üritad, siis sa saad soovitud tulemuse.“ 

Eripreemiad

Karl Kristofer Alp   Tarvastu Gümnaasium / juhendaja Aive Kaldra
Henry Sälik            Esku-Kamari Kool / juhendaja Aili Lomp, Pille Nikonorova
Eliise Võigemast    Märjamaa Gümnaasium / juhendaja Eve Burmeister
Lümanda Põhikool,  juhendajad Külli Lindau, Johannes Lonks, Urve Vakker
Tarvastu Gümnaasium, juhendajad Aive Kaldra, Moonika Põder, Kairi Lõhmus, Merle Tiri, Urve Talvik

Kiituse kirjad

Kollektiiv
Are Kool / juhendaja Marju Sepp

3.-4.klass
Tuudur Jakob Padari       Jüri Gümnaasium / Margit Rohusaar, Piibe Padari
Joosep Jürissaar             Imavere Põhikool / Margit Reinpõld
Marten Meriloo               Jüri Gümnaasium / Mirje Hagur, Merje Meriloo
Maria-Johanna Jõemets  Jüri Gümnaasium / Mirje Hagur

5.-6.klass
Kristiine Kiisküla             Albu Põhikool / Kaja Kraav
Henry Kull                      Paide Valla Lasteaed-Kool / Urve Salm
Oskar Luhar                    Paikuse Põhikool / Külli Jürisoo, Kadri Karjus
Anita Lõhmus                 Vastseliina Gümnaasium / Anneli Lõhmus, Annela Tohv
Triinu Räim                      Kuressaare Gümnaasium / Ülle Räim
Laura Valdmaa                 Suure-Jaani Kool / Merike Jaska
Säde Au                          Valjala Põhikool / Ulvi Peeters
Grete Laura Kunnas          Tallinna 21. Kool / Ester Barkala
Egerth Tiido                      Tarvastu Gümnaasium / Aive Kaldra
Gardo-Ranno Rosenberg    Haljala Gümnaasium / Külli Heinla
Aveli Kane                         Leisi Keskkool / Urve Salm, Aire Kurs
Jonete Visnapuu                 Simuna Kool / Siiri Kanarbik
Lissel Mägi                         Saaremaa Ühisgümnaasium / Merle Prii
Brittany Paat                      Vastseliina Gümnaasium / Külli Lendsaar

Loo autor on Paide Ühisgümnaasiumi õpetaja Tiina Kivimäe. Autori foto. Oma tööd tutvustab Tuudur Jakob Padari Jüri Gümnaasiumist. 

Samal teemal:

• VI väikeste kodu-uurijate võistlus kutsub osalema!
• Viies väikeste kodu-uurijate tänupäev

Reedel, 30. septembril kell 11.00 toimub Pirita raamatukogus (Metsavahi tee 19) kohtumine lasteraamatute illustraatori Kertu Sillastega. Kohtumisel tutvustab Kertu raamatuillustraatori tööd ja enda illustreeritud raamatuid. Toimub ka ühine joonistamine. 

Teisipäeval, 4. oktoobril kell 10.00 jagab Paepealse raamatukogus (P. Pinna 8) lastele raamatu-uudiseid lastekirjanik Indrek Koff. uttu tuleb uudiskirjandusest, Indreku loomingust ning raamatute tõlkimisest.

Projektis "Mis uudist, raamatukogu?" korraldatakse kohtumisi laste- ja noorteraamatute autoritega, kes tutvustavad raamatukokku jõudnud uudisteoseid. Projekti eesmärk on tutvustada ja populariseerida uuemat eesti kirjandust.

Lisainformatsioon Paepealse raamatukogust telefonil 632 7463 või e-posti aadressil paepealse@tln.lib.ee, Pirita raamatukogust telefonil 683 0955 või e-posti aadressil pirita@tln.lib.ee. 

Sarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Samal teemal:

• Ööraamatukogu avab sessiperioodil uksed
• Algab aardejaht raamatukogus
• Alustab Tallinna Keskraamatukogu noorteprogramm