Kuna kõige tõhusam õppimisviis toimib „käed-külge“ meetodil, on projekti peamine eesmärk aidata lastel ja noortel tundma õppida oma kodukoha kultuuripärandit ja mõista selle väärtust.See on kooliõpilastele hea võimalus näidata üles sotsiaalset ettevõtlikkust ja osaleda oma esimeses kodanikualgatuse projektis.

Algatusega on oodatud liituma kooliõpilased vanuses 7–19 ning osalejate ring ei ole piiratud vaid koolidega. Panustada võivad huviringid, noortemajad, sõpruskonnad – kõik, kes peavad tähtsaks seda, et kultuuripärand säiliks nii täna kui ka tulevikus.

Käesoleva aasta kevadel ja suvel said laste ja noorte abiga korda juba 14 pärandipaika seitsmes maakonnas. Uute tulijate innustamiseks toon mõned sellekevadised näited pärandivaderite ettevõtmistest.

Kose-Uuemõisa lasteaed-kooli 1.-4. klassi pärandivaderid Harjumaalt on oma hoole alla võtnud Kose-Uuemõisa mõisa kabeli, sel kevadel käidi seal talguid pidamas juba kolmandat aastat. Matusepaik kuulus mõisaomanikele von Uexküllidele ning see asub mõisast pool kilomeetrit eemal Pirita jõe käärus.Õpilased tegid kabeli ümbruses jõukohaseid töid - lõikasid oksakääridega väikest võsa, riisusid lehti ja korjasid kokku prügi. Seekord tulid pärandivaderid talgutelt tagasi nelja suure prügikotiga, mis oli kurvastuseks rohkem, kui eelmisel aastal. Koolipere ise loodab, et kui iga aasta pärandipaika korrastada, siis hakatakse seda rohkem hoidma ja ehk jõuab kätte ka see aeg, kui enam sinna prügi ei tekigi.

Pühajärve Põhikooli pärandivaderid Valgamaalt käisid Sangaste kalmistul, kuhu on maetud kultuurilooliselt olulised inimesed ning kus asuvad ka endiste ümberkaudsete mõisnike perekonnakabelid. Ühises ettevõtmises toimetasid koos 3. ja 8.-9. klassid. Noorimad õpilased ja tütarlapsed korjasid küünlatopse ning prügi, riisusid lehti ja vedasid oksi. 8.- 9. klassi poisid olid uhkelt ametis lagunenud kiviaia taastamisega, tööde juures juhendas ja hoolitses ohutuse eest restauraator Toivo Erilt. 

Valjala põhikool Saaremaalt on Valjala vana kalmistu vaderiks. Eelmisel aastal said võssakasvanud ja suures osas hävinud kalmistul kogukonna toel teoks suuremahulised tööd – saeti ohtlikke ja mahalangenud puid, samuti võeti maha võsa. Õpilased panustasid eakohaste töödega kokku 25 talgutunniga, klasside kaupa käisid tundide ajal kõik õpilased talgutamas. Sel kevadel käisid 4.–9. klassi õpilased kalmistul oksi ja noort võsa lõikamas, mahalangenud oksi kokku korjamas ja põletamas, samuti riisumas ja prügi koristamas.

Õppeaasta viimasel koolipäeval avati pidulikult Valjala vana kalmistu lugu ja sinna maetud perekond Schmidti tutvustav infotahvel. Õpilaste kaasabil koostas ajalooõpetaja infotahvli tekstid, need kooskõlastati ka Saaremaa muuseumiga. 8. klassi noormehed käisid kalmistu joonise jaoks krüptihaudade ja teiste objektide koordinaate määramas ning valmistasid loovtööna ka puidust aluse, millele infotahvel kinnitati.

Vahetult enne suvevaheaja algust käisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnasistid Lääne-Virumaal Kiltsis. Mõisa peahoones tegutsev Kiltsi põhikool on lisaks oma kooliperele juba mitme linnakooli õpilastele nii Tallinnast, Tartust kui Rakverest pakkunud põnevat ajaloo avastamise võimalust von Krusensternide suguvõsalekuulunud lossis. Külalisõpilased on omakorda saanud olla abiks lossi jääkeldri puhastamisel ja pargi hooldamisel, kuid töid jätkub mõisamaadel veel aastateks. 

Algatuses osalemiseks saab käesoleval aastal ennast kirja panna kuni 20. septembrini, korrastustalguid võib läbi viia oktoobri lõpuni. Vajadusel saavad pärandivaderid taotleda toetust töökinnaste ja teiste vajalike vahendite ostmiseks, samuti ajalooeksperdi esinema kutsumiseks.

Registreeruda ja lähemat infot saab aadressil http://pärandivaderid.ee  ning pärandivaderite tegemisi jälgida Pärandivaderite Facebooki lehel.

Pärandivaderite algatuse eestvedajaks on MTÜ Estlander. Projekti toetavad Muinsuskaitseamet, Rahvakultuuri Keskus, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

Loo autor on Elle Lepik, Pärandivaderite projekti eestvedaja

Tunnustusettepanekuid saab esitada Eesti Teadusagentuuri veebilehel www.etag.ee/konkursid 16. septembrini. 

„Vajadus teadusest ja selle kasust inimkonnale rohkem ja paremini rääkida kasvab. Seetõttu on oluline väärtustada ja tunnustada teadlasi ning teaduse populariseerijaid, kes seda tööd südamega teevad,“ ütles teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. 

Varasematel aastatel on elutööpreemia pälvinud Mihkel Zilmer, Ene Ergma, Tiit Kändler, Mare Ruusalepp, Viire Sepp, Helle ja Jaak Jaaniste, Tullio Ilomets, Tiiu Sild ning mitmed teised Eesti teaduse nähtavusele kaasa aidanud teadlased ja teadusest kõnelejad.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhindu antakse välja kuues kategoorias:

1.         Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.

2.         Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.

3.         Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms).

4.         Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

5.         Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.

6.         Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia suurus on 6500 eurot. Teistes kategooriates on peapreemia 2200 eurot ja teine preemia 800 eurot.

Kõigil auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki. Kvaliteeti ja usaldust väljendav märk loodi selleks, et head teaduse tutvustajad ja nende töö senisest enam silma paistaks.

Konkursil osalemiseks palume esitada kandidaadi või kollektiivi juhi CV, kaks allkirjastatud soovituskirja ja täidetud elektrooniline osalusvorm aadressil www.etag.ee/konkursid.

Konkursi tulemused tehakse teatavaks 20. novembril teaduskommunikatsiooni konverentsil.  

Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur. 

Lisainfo konkursist ja varasematest auhinnasaajatest leiab siit: https://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Teaduse populariseerijad võtavad luubi alla oma tegevuse kvaliteedi ja selle hindamise
• Ettevõtete ja koolide koostöö õpetab noortele päriselu ning aitab teha tulevikuotsuseid

Suvekoolis uuritakse lähemalt, mis on kvaliteet teaduse populariseerimisel, milliseid kvaliteedi hindamise süsteeme on Eestis juba olemas ja mida neist on võimalik kasutusele võtta.

„Teaduse populariseerimisega tegeleb suur hulk väga erisuguseid organisatsioone, kelle tegevused varieeruvad mitmetes tahkudes – näiteks väikekoolis tegutsevast loodusringist kuni igas vanuses huvilistele mõeldud AHHAA teaduskeskuseni. Valdkonna mitmekülgsusest ongi omakorda tõusetunud küsimus, mis tuleks võtta tegevuste hindamisel aluseks – kas näiteks osalejate rahulolu või tegevuse populaarsus – ning kas on võimalik  määratleda objektiivsed hindamiskriteeriumid. Seega otsibki tänavune populariseerijate mõttevahetus vastuseid just kvaliteediga seotud küsimustele,“ selgitas Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk. 

Suvekooli korraldab Eesti Teadusagentuur ja seda toetab Euroopa Regionaalarengu Fond TeaMe+ programmi kaudu.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

20 miljoni eurose toetuse eest viidi pea pooleteise aasta jooksul ellu 1800 tegevust, millest sai osa 59 tuhat noort.

„Riiklik lisatoetus jõudis õigesse kohta – selle tulemusel sai huviharidusest ja -tegevusest osa 59 tuhat noort, mida on 63% enam kui oleks ilma toetuseta. Vaadates kohalike omavalitsuste tagasisidet, siis julgen kinnitada, et praegu on Eestis hea olla noor,“ märkis minister Mailis Reps. Ministri sõnul on riigi jaoks oluline, et noored saaksid osaleda just sellistes tegevustes, mis neid päriselt huvitavad. „Mul on hea meel, et kõik Eesti kohalikud omavalitsused on sarnaselt riigile võtnud noored enda prioriteediks ning noortevaldkonna arendamisele panustatakse jõuliselt,“ lisas minister Reps. Tema hinnangul on riiklik lisatoetus äärmiselt oluline huvitegevuse ja –hariduse mitmekesistamiseks ning sellega jätkatakse.

Noored soovivad enam kaasa rääkida

Lisatoetuse kasutamise tagasisidet selgus, et paljud omavalitsused küll seavad noored prioriteediks, kuid ei kaasa neid piisavalt valdkonna kujundamisse. „Selgus, et noorte vajadused selgitati välja enim noorsootöötajate abil. Nad on kahtlemata väga oluline ühenduslüli otsustajate ja noorte vahel, kuid ei saa leppida olukorraga, kus noorte huvi üle otsustab ja selle defineerib ainult täiskasvanu,“ ütles minister Reps. „Noorsootöötaja küll tunneb noori väga hästi, kuid ta ei suuda asendada noorte kaasamist, mistap on noorte otsene osalemine väga oluline. Noored ise soovivad vägagi kaasa rääkida. Julgustan kohalike omavalitsusi senisest rohkem kaasama noori, looma ning küsima nõu noortevolikogudelt ja arvestama noorte vajadustega,“ lisas minister.

Uus võimalus parimatest praktikatest õppimiseks

Ülevaate toetuse abil ellu viidud tegevustest ja ettevõtmistest on esitatud värskes digikogumikus, mille leiab Eesti Noorsootöö Keskuse veebilehelt noortehuviheaks.entk.ee. Kogumikust leiab infot nii maakonna kui ka kohaliku tasandi arengutest ja edulugudest, teisalt ka noortega töötajatele, et õppida kolleegide parimatest praktikatest.

Toetusel oli positiivne mõju

Riikliku täiendava huvihariduse ja huvitegevuse toetust eraldati septembrist 2017 kuni 2018. aasta lõpuni. 20 miljoni eurosele riigi panusele lisandus kohalike omavalitsuste endi panus pea 82 miljoni euro ulatuses ehk pea pooleteise aasta jooksul panustati noortevaldkonda kokku üle 100 miljoni euro.
 Toetuse kasutamiseks koostasid kohalikud omavalitsused piirkonna vajadustele vastava tegevuskava. Omavalitsused hindavad toetuse mõju kohaliku noorte huvihariduse ja –tegevuste võimalustele positiivseks, samuti tunnustavad, et kava koostamine aitas neil paremini mõtestada noorte rolli ja nende vajadusi.

Toetust kasutati nii huvihariduse- ja tegevuse mitmekesistamiseks kui ka kättesaadavuse parandamiseks. Näiteks loodi uusi rahvakultuuri- ja tehnoloogiaalaseid ringe, toetati tantsurühmade tegevust ja spordialadega tegelemist. Samuti panustati ka juhendajate tasustamisesse.

Allikas: HTMi pressiteade

Kui noor oskab suhelda, aktsepteerida erinevusi, on õpivõimeline ja tahab iseennast arendada, siis on ta ka parem kaaslane ja vastutstundlikum kodanik.

TORE = Tugiõpilaste Oma Ring Eestis. NÜ TORE juhendajad tegutsevad koolides (sh kutsekoolides), noortekeskustes, kus peetakse oluliseks inimese elutervet toimimist.

Juba 13.korda toimuvat suvekooli korraldavad noored TORE liikmed ise. Sel korral on korraldusmeeskonnas pea 20 noort erinevatest Eesti paikadest ja päris mitmed neist on suvekoolis juba viiendat korda, aga on ka neid, kes on veel rohkem käinud. Kõige staažikam suvekoolis käija ja juba mitmendat korda meeskonda kuuluv Roland Vilepaju ütleb, et TORE suvekool on üks kindel osa tema suvest, milleta ta ei kujuta suve isegi ette ja lisab, et ta tahab, et uutel torekatel oleks vähemalt sama äge, nagu temal on olnud. “TOREs saangi olla mina ise ning seda väärtustatakse, siinne melu ja elu-olu on see, mis inspireerib ja tekitab selle vinge tunde, et kuulun väga suurde ja olulisse kogukonda.”

Suvekoolis on olulisel kohal koostöö, hoolimine ja märkamine ja seda igal hetkel endast parimat andes. Kõike seda teevadki pea 150 osalejat kogu sündmuse vältel rühmades tegutsedes, töötubades uusi teadmisi saades või stiiliõhtutel end proovile pannes.  

TORE on ühing, mille sees on võimalik kasvada ja areneda - arglikust torekast, kes tuleb oma juhendajaga laagrisse kaasa, võib kasvada õige pea südikas noor, kes oskab korraldada erinevaid sündmusi, kellel on olemas oma arvamus ja kes on igati eeskujuks noorematele. Sel aastal on suisa viis noort, kes on võtnud enda peale grupiprotsesside juhtimise. “Turvalise keskkonna ja toe olemasolul pole miski võimatu, on vaid siht arenguks, mida organisatsioonis tugevalt väärtustatakse. Soov alustada pesapeana pole kunagi olnud lihtsalt mõte, vaid pigem püüdlus millegi poole, milleks vajalikud oskused olen saanud tänu ühingu metoodikale ja võimalustele,” kommenteeris üks alustavatest pesapeadest (grupijuhtidest) Triin Sooäär. 

Sündmusele annavad hoogu ja aitavad jätkusuutlikkuse tagamisele kaasa Haridus- ja Teadusministeerium, KUMU, Tallinna Linnateater, I.L.U, Kadarbiku, Eesti Draamateater, RMK, RUF, Loodusvägi, Metsatöll, Exit Room, Cinamon, ERM ja VPV Veoteenused. 

TORE = Tugiõpilaste Oma Ring Eestis. NÜ TORE juhendajad tegutsevad koolides (sh kutsekoolides),noortekeskustes, kus peetakse oluliseks inimese elutervet toimimist. Enesekohased oskused on olulised vaimse tervise hoidmisel, sotsiaalsed oskused sotsiaalse tervise hoidmisel. Neid oskusi ei anta meile sündides kaasa. TORE väärtustab vahetute suhete loomist, säilitamist ja tervist selle terviklikus tähenduses, panustab nende teadmiste ja oskuste õpetamisse, mis omakorda ennetab kiusamiskäitumise ja riskikäitumise tekkimist. 

NÜ TORE tegevustest loe lähemalt www.tore.ee.

Allikas: korraldajate pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS
• Sajad Narva lapsed õpivad laagris Noored Kooli eesti keelt ja viivad läbi projekte

Kahe päeva jooksul loovad õpetajad üheskoos üle-euroopalisi veebipõhiseid eTwinningu koostööprojekte, mida uuel õppeaastal koos õpilastega ellu viia. 

Suvekoolis osalevad rahvusvahelises koostöös kogenud õpetajad kõikjalt Eestist. Pärnumaa koolidest on esindatud Pärnu Kuninga tänava kool, Pärnu Mai Kool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus ning Paikuse Kool. 

Tänavu keskenduvad õpetajad Pärnus “Hariduse tehnoloogiakompassis” käsitletud tehnoloogiatrendidele hariduses – kuidas tehisintellekt, virtuaalreaalsus ja teised tehnoloogiad koolielu mõjutavad ja mida võib tuua tulevik? Kuidas neid targalt haridusse kaasata ja kas ka Eesti õpilane peaks neid koolitunnis lähemalt tundma õppima? Samuti keskendub suvekool lähemalt sellele, kuidas käsitleda tundides tänavust Euroopa aasta teemat – demokraatlikku osalust.

eTwinningu suvekool

21.-22. august 2019
Pärnu Strand konverentsikeskus

Seminari korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Täpsem info ja päevakava 

„Digivõtmes“ on viis erinevat ainevaldkonna koolitust: lasteaia- ja klassiõpetajatele; eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele; matemaatikaõpetajatele; loodusainete ja inimeseõpetuse õpetajatele; kunsti-, tehnoloogia ja kehalise kasvatuse õpetajatele.

Kõik koolitused on veebipõhised ning lähtuvad õppijate digipädevuse mudelist. „Koolitustel läbitakse (ja omandatakse) viis põhilist digipädevust: teabe haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ehk oskus digivahenditega uusi asju luua, internetiturvalisus ja probleemilahendamise oskus. Kaks viimast on igasse koolitusse läbivalt kaasatud. Koolituse pikkus on kaheksa nädalat,“ selgitas HITSA projektijuht Triin Kaasik.

Programmi kohta loe lähemalt Koolielu artiklist siit. 

Registreerimine ja täpsem info koolituste kohta on siin. 

Foto: Unsplash, Leone Venter

Samal teemal:

• Digi ABC minu koolis
• 17 kooli parandas DigiKiirendi programmis oma digioskusi
• Ülenurme Lasteaia väikesed katsetajad

Eesti Vabariigi juubeliaastal sai teoks esimene moodsa õppimise festival „iduEDU“, kus õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele kingiti 100 moodsa õppimise töötuba. Sügisvaheaja reedel, 25. oktoobril 2019 kell 11-16 on kõik huvilised taas oodatud Tallinna kesklinna hariduskvartalisse, et saada osa „iduEDU“ festivalist. 

Festivali eesmärk on lihtne – see on Tallinna haridusasutuste koos õppimise päev. Kuid oodatud on ka uudistajad kaugemalt, et head kogemused leviks üle Eesti. 

Kesklinna hariduskvartalis – Tallinna Reaalkoolis, Tallinna Inglise Kolledžis, Tallinna Kesklinna Põhikoolis, Tallinna Keskraamatukogus ja nende vahelisel õuealal – pakutakse rikkalikus valikus töötubasid. Päeva esimene pool on sisustatud eeskätt haridusasutuse juhtidele ja õpetajatele mõeldes, teine pool on suunatud ka õpilastele ja lapsevanematele.

Töötube viivad läbi Tallinna koolid ja lasteaiad, kellel on jagada häid ideid huvitavaks õppimiseks, samuti eKool, HITSA ja Startup Estonia. Oma panuse annavad ka õpilasfirmad, kes tutvustavad oma tehtut ja innustavad olema ettevõtlik. Keskraamatukogus keskendutakse täiskasvanuharidusele ja elukestvale õppimisele. Festivali näitusealal tutvustavad firmad uuenduslikke ja seni tavatuid võimalusi, mida õpetamisel-õppimisel võiks kasutada.

Õpetajad saavad inspiratsiooni näiteks Tallinna Kullatera Lasteaia töötubadest „Tere tulemast Coding Express pardale!“ ja „STEAM vahendid lasteaias“ ning Tallinna Pae Gümnaasiumi töötoast „Loodusteaduste laborid ja nutikad sensorid“. SA Hariduskiirendi jagab nippe 21. sajandi oskuste kiiremaks omandamiseks, fookuses on seekord ettevõtlusõpe. Õpilasi, lapsi ja miks mitte ka vanemaid köidavad kindlasti põgenemismäng koolitunnis (Tallinna Inglise Kolledž), tutvumine droonidega ja lennuharjutused (Tallinna 21. kool) ning PlayBox’i juhendatud mäng Lego ja Duplo klotsidega.

See on vaid väike loetelu pakutavatest teemadest. Kogu festivali programm ajakava avaldatakse 26. augustil iduedu.ee veebilehel ja Facebookis, siis saab hakgata ka osalejaks registreerima.

Festivali korraldavad Tallinna Haridusamet,  HITSA, Tallinna Ülikool, eKool, Tallinna Reaalkool, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Kesklinna Põhikool, Tallinna Keskraamatukogu, Junior Achievement Eesti, Startup Estonia ja In Nomine.

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• 100 näoga "iduEDU"

Tunnustuse saanud osakond on hea tiimitööna järjepidevalt viinud ellu projekte ja korraldanud konkursse, mis on aidanud märgata ja toetada laste andeid. Muuhulgas on hoitud järjepidevana Õpilaste Teadusliku Ühingu toimimist. Erilise kiituse pälvisid osakonna iga-aastaselt korraldatavad noorte leiutajate konkurss, õpilaste teadusfestival ja üliõpilaste teadustööde konkurss ning telesaatesarja „Rakett 69“ valmimise toetamine TeaMe+ programmi raames. 

„Paljud lapsed ja noored on oma huvid ja anded avastanud just tänu teaduse populariseerimise osakonna algatatud projektidele, need on tõmmanud kaasa nii uusi juhendajaid kui innustunud osalejaid,” põhjendas auhinna määramise otsust Eesti Talendikeskuse juhatuse liige Viire Sepp.

Talenditäht on mõeldud kiituseks silmapaistva panuse, erakordse algatuse või tubli saavutuse eest andekuse toetamisel. Tunnustustseremoonia leiab igal aastal aset Talendikeskuse suveseminaril.

MTÜ Eesti Talendikeskus on 2016. aastal loodud vabatahtlik võrgustikuühendus, mis on seadnud eesmärgiks tõsta andekusealast teadlikkust ühiskonnas, suurendada mõistmist andekate laste eripärade ja -vajaduste suhtes, koondada ekspertteadmist, vahendada häid kogemusi  ja initsieerida projekte, mis aitaksid kaasa andekate laste arengut toetava keskkonna loomisele kõikjal Eestis.

Fotodel (autor Sulev Kuuse): 

·         Talendikeskuse juhatuse liige Tiina Mikk andmas auhinda üle teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna vanemkoordinaatorile Margit Lehisele

·         Margit Lehis auhinnaga

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade 

Europassi dokumentidega annad tööandjale, õppejõududele ja koolijuhtidele, mentoritele jne hea ülevaate enda oskustest ja võimetest, töö- ja haridusteest. Nagu sina soovid õiget ja adekvaatset teavet õpivõimaluste, kooli, töökoha kohta, ootavad nemad sinult sama: kes sa oled, mida oskad, mis keeli valdad, mis töid oled teinud, mis haridusi omandanud.

Europass on Euroopa Komisjoni algatus teha inimeste oskused ja kvalifikatsiooni nähtavaks ja teistele arusaadavaks ning hõlbustada kodanike (töö- ja õpialast) liikumist Euroopa Liidus. Europass on Euroopa Liidus kasutuses olnud üle kümne aasta. Europassi nimetuse alla kuulub viis dokumenti: Europassi CV, keelepass, õpirände tunnistus, kutsetunnistuse lisa ja diplomilisa. Põhjalikuma info nende eesmärkide ja dokumentide täitmise kohta leiab kodulehelt www.europass.ee.

Europassi CV on nimetatute seast tuntuim dokument, mille suurima kasutajaskonna moodustavad aktiivsed tööotsijad nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides.

Tänaseks on Europassi CV koostanud rohkem kui 100 miljonit inimest. Europassi CVd saab online-keskkonnas täita 29 keeles. Alustamiseks on vaja pealehakkamist, keskendumist ja aega, et oma oskused rahulikult läbi mõelda ja kirja panna. Kõiges muus abistab Europassi CV keskkond ise samm-sammult. Keskkond on eestikeelne, lihtsalt hallatav ja mõistetav. Kui CV on vaja koostada inglise, saksa, itaalia, kasvõi türgi keeles, siis saab teha keelevaliku. CV Keskuse ja CV-Online tööportaalis saad vajadusel muuta oma praeguse CV Europassi CV formaati. Europassi CV-sse sisestatud isikuandmeid ei edastata ega avaldata, andmete anonüümsus on tagatud.  

Europassi CV täitmisel tuleb silmas pidada tavapäraseid CV täitmise reegleid: korrektne õigekiri, andmete õigsus ja ajakohasus, läbimõeldud ja konkreetne tekst, ametlik foto. Online-keskkonnas täitmine annab mänguruumi teksti muutmisel, failide lisamisel, olulise rõhutamisel. Kui enamasti peetakse CV-s oluliseks isikuandmeid, töökogemust ja hariduskäiku, siis Europassi CV palub sõnastada ka oma oskused. Eriti rõhutatakse elukestva õppe printsiipi: inimene õpib kogu elu ja mitte ainult klassiruumis. Kui oled aastaid jalgpallitrennis käinud, oled suur lugemishuviline või kogud marke, tasub seegi märkimist: meeskonnatööoskus, keskendumisvõime, lai silmaring, järjekindlus, tahtejõud tähendavad palju!

Keelepass võimaldab lihtsal, konkreetsel moel kirjeldada oma keeleoskust. Kui kandideerid õppima või töötama välismaale, tuleb oma keeleoskust adekvaatselt hinnata. Mõistmine, rääkimine ja kirjutamine ei pruugi olla ühtmoodi head või halvad. Keelepassi täitmisel palutakse läbi lugeda keeleoskustasemete kirjeldused ja hinnata nende põhjal enda keeleoskust kuueastmelisel skaalal. Europassi keelepassi saad kirja panna ka erinevate võõrkeeletestide tulemused.

Õpirändetunnistus on dokument, kuhu saad kirja panna kõik oskused või akadeemilised saavutused, mida oled omandanud mõnes teises Euroopa riigis õppides või koolitudes: praktika mõnes ettevõttes, semestripikkune õpe vahetusülikoolis, muu haridus- ja koolituskogemus, vabatahtlik töö jne. Tunnistuse täidavad kaks õpirändeprojekti partnerorganisatsiooni: üks lähetavas ja teine vastuvõtvas riigis.
Kutsetunnistuse lisa  kuulub kutsetunnistuse juurde. Selle eesmärk on teha kutseoskuste mõistmine lihtsamaks. Kutsetunnistuse lisas on kirjas kutseoskuste kirjeldus, võimalikud ametinimetused, hindamise alused ja tõendamise vorm, ametlikult tunnustatud viisid kutsetunnistuse saamiseks.

Diplomilisa (Diploma Supplement) on ühtlustatud struktuuriga dokument, mida väljastatakse kõrgkooli õpingute lõpul koos diplomiga. Diplomilisa eesmärk on suurendada kvalifikatsioonide mõistmist ning lihtsustada tunnustamist. 

Europassi tööd koordineerib igas riigis Europassi keskus, mis Eestis tegutseb SA Kutsekoda juures. Europassi dokumnedid on kõigile tasuta. 

Teksti koostamisel on kasutatud veebilehe www.europass.ee infot. Foto: Unsplash, Asli Yilmaz.

Samal teemal:

• Kevade saabumisega sai alguse ka hariduse innovatsiooni maaletoojate õpiränne
• Eestist läheb Erasmus+ programmiga õpirändesse rekordarv inimesi