Koolielu artiklist "Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust" saab lugeda, mis on eTwinningu kool ja kuidas seda tunnustust pälvida. 

Muljeid Dublini konverentsilt vahendavad Aimi Jõesalu ja Florika Kolbakova Põlva Gümnaasiumist ning Siret Soe ja Toomas Liivamägi Luunja Keskkoolist. 

Siret Soe: Osalesin konverentsi töötoas “Shared Leadership” ehk jagatud juhtimine. Hea mõtte sain kaasa: igaühel on juhtimisprotsessis oma roll, mitte juht ei delegeeri ülesandeid alluvatele.
Osalesin ka täiskasvanuhariduse töötoas. Sealt sain kaasa mõtte, et mitte kunagi ei ole hilja hakata õppima.

Konverentsilt tervikuna jäi kõlama see, et eTwinningu kool saab toimida vaid siis, kui kogu kool ja ka kogukond on kaasatud, mitte ainult õpetaja. Hea näite tõi üks kool, kus ajalootunnis käsitleti II Maailmasõja teemat ja eTwinningu kaudu otsiti endale projektipartnerid II Maailmasõjas osalenud riikide hulgast.

Koolidele, kes plaanivad kandideerida eTwinningu märgisele, ütleksin, et asi töötab ja toimib siis, kui terve kool on huvitatud ja innustunud tegutema eesmärgi nimel. Soovitan eestvedajatel aktiivselt tutvustada erinevaid võimalusi, mida eTwinning pakub, siis tekib huvi ka teistel kolleegidel.

Aimi Jõesalu, Florika Kolbakova: See asjalik  rahvusvaheline teemakonverents toimus 9.-11. mail Dublinis, suurejoonelise staadioni Aviva ruumides, kus kolme päeva jooksul innustati eTwinningu koole olema teistele eeskujuks. Ja nagu tavaks, oli igal osalejal võimalus luua kontakte teiste riikide eTwinningu koolidega.

Avatseremoonial esinesid Iirimaa Haridusministeeriumi vaneinspektor Seamus Knox ja Euroopa Komisjoni poliitik Cécile Le Clercq, kes rõhutasid eTwinningu koolide tähtsat ja eeskuju andvat rolli kõikidele õpetajatele just digipädevustes, -vahendites, -meetodites. Peaesineja oli Iirimaa parlamendisaadik Maureen O’Sullivan, kes rõhutas, et noored üle Euroopa saavad tänu eTwinningu projektidele tundma õppida teiste maade kultuure ja elu-olu, väärtushinnaguid jms. Paljud etwinningu projektid on põimitud ka Erasmus+ projektidega ja nii toimuvad ka reaalsed koostöökohtumised, kus noored õpivad ja tegutsevad koos. Nii õpitakse teisi paremini mõistma, saadakse aru üksteise väärtushinnangutest. 

Konverentsi töötubades pakutud teemad  olid huvitavad ja vajalikud. Kuulsime, kuidas eTwinningu koolid oleksid eeskujuks teistele koolidele oma riigis just kaasaval juhtimisel ja innovaatilisemal õpetamisel, tutvustaksid  toredaid projekte ja jagaksid oma parimaid praktikaid. eTwinningu projekte je tegemisi oleme ikka varasematel aastatel ka teistele tutvustanud küll Koolielus, Facebookis, kohalikes ajalehtedes, raadioski.

Teine töötuba, kus osalesime, vahendas meile, kuidas edukalt kaasata noori kooli tegevustesse, projektidesse; kuidas just noored oleksid entusiastlikud ja asjalikud muutuste elluviijad koolielus. Meie Põlva Gümnaasiumis neid just niimoodi tegutsemas näemegi. Selles töötoas oli huvitav kuulata teiste koolide noori kaasavatest ettevõtmistest, samas ka tutvustada meie gümnaasiumi õpilastest lähtuvat koolikorraldust ja -elu. 

Kolmandaks töötoaks valisime “Usaldus ja koostöö: edukas täiskasvanute õpetamine koolides”, mille viis väga huvitavalt ja professionaalselt läbi Iirimaa PDSTi ( õpetajate professionaalse arengu keskuse) juhatuse esimees Bernard MacHale. Kõlama jäi just usalduse tähtsus ja vajalikkus küll suhtlemisel, küll kaasaval juhtimisel.

Oleme tänulikud HITSAle ja oma gümnaasiumile selle hariva toreda võimaluse eest!
Elagu eTwinning, sest eTwinningu projektid  on arendavad ja tänuväärsed, ka digiajastut silmas pidades. Kõigile eTwinningu kooliks saada soovijatele soovitame: pange koolis kokku tegus meeskond eTwinningut viljelevatest õpetajatest ja veel toredam, kui juhtkond ka eTwinningut toetab.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Narva lasteaed Põngerjas on eTwinningu lasteaed
• Rahvusvaheline tunnustus Metsküla Algkoolile
• eTwinningu kool – tunnustus kogu kooliperele

Konverentsi lõpus allkirjastatakse deklaratsioon, millega rõhutatakse riikide vajadust töötada välja ühtne poliitika täiskasvanute põhioskuste valdkonnas, kaasates nii hariduse kui ka tervishoiu- ja tööhõivepoliitika eest vastutavaid sidusrühmi.

Põhioskustena käsitletakse EBSN võrgustikus funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist ja digikirjaoskust. Kuigi Eesti on võrgustiku liikmete seas täiskasvanute koolitamisel üks edukamatest, puudutab põhioskustega seotud väljakutse ligi 20% meie elanikkonnast. Euroopas on hinnanguliselt lausa 128 miljonit inimest, kelle põhioskused vajavad värskendamist või täiendamist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets on uhke seniste edusammude üle täiskasvanuhariduse edendamisel Eestis, kuid tõdes, et põhioskuste arendamine nõuab ka edaspidi suurt tähelepanu. „Kirjutamis-, lugemis- ja arvuti kasutamise oskus võivad tunduda arenenud riikide seisukohalt naeruväärsete väljakutsetena, aga nende oskuste tase mõjutab otseselt inimese sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut. Töötame selle nimel, et täiskasvanud tahaksid ja saaksid igapäevaelu kõrvalt kooli naasta, et oma oskusi täiendada.“

Konverentsil kõnelevad teiste seas Tallinna Kirjanduskeskuse juhataja Maarja Vaino ning infotehnoloog ja IT-visionäär Linnar Viik.

Euroopa põhioskuste võrgustik loodi 2010. aastal eesmärgiga soodustada täiskasvanute põhioskustega seotud poliitikate arengut ja edendada koostööd poliitikakujundajate ning -elluviijate vahel. Tänaseks on võrgustikul 92 liikmesorganisatsiooni 41 riigist üle maailma.

Konverentsi korraldab EBSN koostöös Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooniga Andras, Eesti Vabaharidusliidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas: HTMi pressiteade

Hetkel on käimas piloottestimised, kus osalevad üle Eesti 675 õpilast.

Juba alates sellest sügisest saavad gümnasistid, kes oskavad piisaval tasemel inglise keelt, teha tasuta Cambridge C1 Advanced testi, mille on välja töötanud rahvusvaheliselt tuntud testimisorganisatsioon Cambridge Assessment English ning millega saab tõestada oma keeleoskust. Cambridge Assessment English Euroopa strateegilise arengu juhi  Alistair Starlingi sõnul on neil hea meel olla Eesti riigi partneriks, et aidata tuua rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele eksami tasuta sooritamise võimalus Eesti abiturientideni. „Cambridge on valmis Eesti õpetajaid nende töös igati toetama, muutes oma teadmised ja kogemuse nende jaoks lihtsasti kättesaadavaks,“ selgitab Starling.

 Selleks, et noored saaksid Cambridge Assessment English C1 Advanced eksami sooritada juba käesoleval sügisel, viib Innove läbi piloottestimised mai lõpust juuni alguseni. Piloottestist võtavad osa 675 õpilast 16 koolist. Eksami kirjalik osa toimub 6. juunil. Suulise osa intervjuud viiakse läbi 30. maist 7. juunini. Eksam toimub erinevates linnades üle Eesti – Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Kuressaares. Suulist osa hindavad koolitatud hindajad Eestis, kirjaliku osa hindab Cambridge Assessment English. Sooritaja saab oma tulemusest teada kuu aja jooksul peale testi toimumist. Keeleoskuse tunnistuse saab õpilane kätte 5-9 nädala jooksul. Kui õpilane sooritab testi edukalt, saab ta vastavalt oma oskustele kas B2, C1 või C2 taseme tunnistuse.

Testimine hakkab edaspidi toimuma kaks korda aastas – sügisel ja kevadel. Testile pääsemise eelduseks on arvutipõhise eeltesti (CEPT, Cambridge English Placement Test) sooritamine, mis määrab õpilase umbkaudse taseme. Tulemuse saab õpilane kohe pärast testi sooritamist ning testi saavad õpilased teha oma koolis. Õpilastel, kes saavutavad eeltestil C-taseme, on võimalus registreeruda rahvusvahelisele C1 testile eksamite infosüsteemis EIS, nii nagu tavalise riigieksami tegemiseks.

Peale juunikuist piloottestimist saadetakse kõikide koolide inglise keele õpetajatele täpne teave C1 eksami sooritamise nõuete ja võimaluste kohta, et nad saaksid oma õpilasi informeerida ja ette valmistada. Innove teatab peagi koolidele ka järgmise õppeaasta C1 inglise keele eksami toimumisajad.

Cambridge Assessment English C1 Advanced eksamit rahastab Haridus- ja Teadusministeerium, testimisorganisatsioon valiti välja rahvusvahelise hanke tulemusena. Testimise läbiviimist Eestis korraldab SA Innove.

Allikas: SA Innove pressiteade

Archimedese rahvusvaheliste kõrgharidusprogrammide büroo juhi Annela Hendriksoni hinnangul võttis Erasmus+ sisu väga hästi kokku programmi tunnuslause, mis lubab elu muutvat ja silmaringi avardavat kogemust.

„Erasmus+ on mõeldud kõigile. Õpirändesse võivad minna noored, õppurid ja haridustöötajad sõltumata vanusest, soost ning erialast. Kõigil on võimalus saada osa rahvusvahelisest kogemusest ja seeläbi ennast arendada,“ rääkis Hendrikson, kes on ise olnud vahetusüliõpilane Itaalias. 

Statistiliselt olid Eestist välja minevatest õpiränduritest kaks kolmandikku naised ja kolmandik mehed. Nendest 86 protsenti olid eestlased, kaks protsenti venelased ja kaks protsenti soomlased, kellele järgnesid grusiinid ja ukrainlased. 

Keskmine õpirändur oli 28-aastane ja kõige eelistatumad sihtkohad olid Saksamaa, Soome ning Hispaania. Haridustöötajate sihtriigid olid mõnevõrra teises järjestuses: esikolmiku moodustasid Soome, Ühendkuningriik ja Saksamaa.
  
Eesti õpirändurite seas oli kõige rohkem humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna, inseneriteaduste, teenindus ning haridusvaldkonna erialade esindajaid. Töötajate õpirändes moodustasid kaks kolmandikku kõrgkoolide töötajad, kellest 40 protsenti käis partnerasutustes õpetamas.

Õppeasutustest olid kõige aktiivsemad õpirändes osalejad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kutsehariduskeskus ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus. 

Eestisse rändas viimase viie aastaga Erasmus+ programmi raames sisse ligi 16 000 inimest, mis on küllaltki tasakaalus Eestist välja suundunud õpirändega.
  
 Erasmus+ hariduse õpirändega Eestisse tulnud õpiränduritest 70 protsenti olid õppurid ja 30 protsenti töötajad. Rahvustest õppis siin kõige rohkem sakslasi, kellele järgnesid prantslased, itaallased, soomlased ja lätlased. Sissetulnute seas oli ka eestlasi, kes elavad väljaspool Eestit. 

Eestisse tulevatest õpiränduritest olid 56 protsenti naised ja 44 protsenti mehed ning nende keskmiseks vanuseks oli 26 aastat.

Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogramm Erasmus+ tähistas 2017. aastal kolmekümnendat sünnipäeva, Eestis vahendab programmi Sihtasutus Archimedes alates 1997. aastast. 

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Võistkonda kuulusid Toomas Roosma, Kertu Liisa Lepik ja Paul Erik Olli. Nende juhendaja oli Kerli Orav-Puurand.

Õpilaste Euroopa statistikavõitluse rahvusvahelisse vooru pääsenutel tuli teha 2-minutiline video teemal „Europe reflected in statistics“. Võistlejad pidid riiklikku statistikat kasutades näitama, milline on nende riik Euroopa teiste riikide või piirkondadega võrreldes. 

Videoid hinnanud rahvusvahelise žürii esimees Tim Allen Eurostatist tõi esile, et videos on Eesti võrdlus Euroopa naabritega edasi antud nutika kaadrivaliku ja väga hea animatsiooniga. „Sõnum on ärgas ja positiivne – see tagaski Eesti kolmikule esikoha,“ märkis Allen. 

„On rõõm näha, et meie õpilased paistavad rahvusvahelisel võistlusel silma nii hea analüütilise mõtlemise kui ka loovusega,“ sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane. Ta tunnustas ka õpetajaid, kes ärgitavad õpilasi teadmisi ja oskusi mitmekülgselt rakendama.

Vaata Eesti võiduvideot

Auhinnatseremoonia toimub 11. juunil Luksemburgis Eurostatis. 

Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat eestvedamisel toimus õpilaste Euroopa statistikavõistlus 2018/2019. õppeaastal 15 Euroopa riigis. Nooremas vanuserühmas lõid kaasa 14–16-aastased ja vanemas vanusrühmas 16–18-aastased. Eesti osales võistlusel esimest korda.

Võistlus koosnes kahest rahvuslikust voorust ja rahvusvahelisest Euroopa voorust. Üle 12 000 õpilase 15 riigist registreerus riikide rahvuslikku vooru, et lahendada matemaatikaülesandeid ja teha reaalseid andmeid kasutades statistiline uurimus. Iga riigi kummagi vanuserühma kaks parimat said võimaluse osaleda Euroopa voorus. 

Euroopa voorus hindas rahvusvaheline žürii ligi 50 videot ja valis kummagi vanuserühma kolm parimat. Tim Allen tõdes: „Valik oli raske, kui kuid võitjad ilmutasid võimet rääkida olulisi ja lõbusaid statistilisi lugusid.“ 

Euroopa statistikavõistluse eesmärk on äratada õpilastes huvi statistika vastu ja julgustada õpetajaid kasutama statistika õpetamisel uusi materjale. Samuti levitada statistilist kirjaoskust ning näidata õpilastele ja õpetajatele statistika tähtsust ühiskonnas.

Eestis korraldasid võistlust Statistikaamet, Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove ja Tartu Ülikool.

Vaata Euroopa vooru tulemusi ja vanuserühmade kolme parimat videot Eurostati veebilehelt. 

Allikas: Statistikaameti pressiteade 

Samal teemal:

• Noored statistikud Pärnu Rääma Põhikoolist tegid vabariigis tugeva tulemuse
• Selgusid õpilaste Euroopa statistikavõistluse Eesti võistlusvooru võitjad

Vana-Rooma luuletaja Juvenalisele omistatakse mõttetera „Terves kehas terve vaim“. Värskest õpilaste teadusajakirja Akadeemiake numbrist leiab seekord lugemist nii kehast kui ka vaimust. Läbivaks teemaks ongi vaimne ja füüsiline tervis.

Tasakaalustatud elustiil võimaldab samaaegselt hoida head füüsilist vormi ja arendada intellekti. Noorte füüsilist ja vaimset toimetulekut mõjutavaid tegureid uuriti kahes Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilastöös. 11. klassi õpilane Dagmar Salk analüüsis nutiseadmete mõju inimeste silmanägemisele ja õpilaste silmanägemist mõjutavaid harjumusi. Sama klassi õpilane Mari-Liis Lindre võttis fookusesse depressiooni tekkepõhjused ja sümptomid ning selle haiguse raskusastmed. Lähemalt käsitleb ta depressiooni esinemist noorukitel ja võtab vaatluse alla selle ravi ning ennetamise.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Anna-Liis Torm-Kriisi artikkel on ühiskonnas laialdast kajastust leidnud vaktsineerimisvastasuse teemal. Oma töös analüüsis ta haigla personali soostumist gripivastase vaktsineerimisega ning kirjeldas seda mõjutavaid tegureid. Ta leidis, et vaktsineerimisega mittesoostumine on seotud vaktsineerimist puudutavate teaduslike teadmiste puudulikkuse või vaktsineerimisega seotud uskumustega.

Põllumajanduses taimekaitsevahendite kasutamise hoogustudes suureneb ka keskkonna saastumise oht. Rõngu Keskkooli 11. klassi õpilane Heiko Viksi keskendus jätkusuutlikkuse, ökoloogilise tasakaalu ja puhta keskkonna temaatikale. Oma töös uuris ta inimeste teadmisi mahetoidust ja selle tarbimisest ning teadlikkust tavapõllumajanduses kasutatavate toidu tootmise meetoditest. Linnastunud keskkonda uuris Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Rain Alvar Kõllamaa, kes võttis vaatluse alla gümnaasiumiõpilaste transpordieelistused kooli liikumisel ja neid mõjutavad tegurid. Samuti vaatles ta, kui oluliseks peavad õpilased liikumisviiside mõju tervisele ja keskkonnale.

Kultuur ei tähenda siiski ainult kultuuri väljendusvahendite loomist ja neist osa saamist, selle all peetakse silmas ka põlvkondlikult edasiantavaid tavasid, norme ja väärtusi, mida saab vaadelda sotsiaalse tegevuse kirjutamata reeglitena. Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane Elisa Monticelli töö käsitleb rahvusliku identiteedi kujunemist sega- või mitte-eesti perekonnast pärit Eesti noorte seas.

1930. aastatel Tartu Mart Reiniku Koolist tehtud foto alusel loovtööna valminud linoollõiget tutvustav 8. klassi õpilane Triin Kuusk annab lisaks oma loomeprotsessi avamisele ka ülevaate kooli ajaloost ning koolimaja ja selle arendusi projekteerinud arhitektide tegevusest. Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane Hana Geara uuris maailma mastaabis unikaalse eesti hobuse värvikirevuse põhjusi ja hõbemutatsiooni päritolu eesti hobuse genofondis. Lisaks eesti hobuse värvikirevuse tagamaade selgitamisele kirjeldab ta ka Eestis ainulaadse geneetilise ekspertiisi läbiviimist.

Täname kõiki autoreid ja juhendajaid!

Põnevat lugemist!

Andu Rämmer, Akadeemiakese toimetaja

LEGO SPIKE Prime aitab samuti omandada STEM-oskuseid (inglise keeles Science, Technology, Engineering and Math).

LEGO Education on LEGO eraldiseisev bränd, mis toodab spetsiaalselt haridusele mõeldud (robootika)komplekte. Lisaks pakuvad nad komplektidega koos tuge tunnikavade ja õpetajajuhendite näol.

„Robotite kasutamist toetavad erinevad programmeerimise tarkvarad, näiteks uut SPIKE Prime robotit saab programmeerida visuaalses programmeerimiskeeles Scratch, “ ütleb Insplay haridusvaldkonna juht ja LEGO Education Academy sertifitseeritud koolitaja Mari-Liis Peets. Äsja käis ta Saksamaal Münchenis, kus koos Robokaru Robootikakooli juhi Liia Tammesega osalesid LEGO SPIKE Prime´i koolitusel. Väga praktilisel koolitusel, sest robotiehitamise saab selgeks ainult ise proovides ja katsetades. „Oluline, et saime koolitusel ise käed külge panna ja kõik protsessid läbi proovida. Täpselt nagu käed-külge õppimine ette näeb,“ ütleb Mari-Liis. 

LEGO Educationi komplektid jagunevad alushariduse, algkooli ja põhikooli komplektideks. 

Alusharidusele mõeldud robootikakomplektide abil õpivad lapsed STEAM-oskusi ja programmeerimise algoskusi, need toetavad tehnilist mõtlemist. Tuntuimad on kindlasti LEGO DUPLA komplektid. 

Algkoolile mõeldutest tuntakse (ja kasutatakse) meil kõige rohkem LEGO WeDo 2.0 komplekte: mehhaanikakomplektid, mis õpetavad näiteks lihtsamaid hammasrataste ülekandeid, aga ka programmeerimist. 

Meie põhikoolides kasutatakse enim LEGO Mindstorm EV3 komplekte, mis on mõeldud  edasijõudnutele, aga võib mõningatel juhtudel põhikooliõpilasele liiga raske olla.  Uus, SPIKE Prime komplekt on mõeldud ka põhikooli tasemele, see valmistab lapse hästi ette Mindstorm EV3-e kasutamiseks. „SPIKE Prime on mõeldud 6.-8. klassile, aga Eesti kontekstis ei tähenda, et see just nii on. Meil kasutatakse LEGO WeDo-sid ka juba lasteaedades ja EV3sid põhikoolis, siis oleneb haridusasutusest ja juhendajast, kuhu SPIKE Prime sobitub,“ ütleb Mari-Liis Peets. „Mina oma kogemuse põhjal hakkaksin seda kasutama 3. klassist alates,“ lisab Liia Tammes. „Koolitusel rõhutati, et SPIKE Prime tuleks kasutusele võtta igas riigis vastavalt õppekavadele, et mis vanusele just sobib.  Üldiselt Eestis saab õpetaja oma tundidesse LEGOd lõimida probleemideta, tuleb leida vaid koht, mis aine või teemaga LEGO siduda,“ täiendab Mari-Liis. 

SPIKE Prime on LEGO esimene robootikakomplekt, kus laps puutub eriti hästi kokku STEAM-valdkonna ja STEAM-oskustega.  Selleks viidi läbi rahvusvahelise uuring, kus osales pea 5000 õpilast ja 1100 õpetajat. Õpilased ise väitsid, et nad tunnevad ennast STEAM-ainete õppimisel ebakindlalt. Vaid 17% vastanud õpilastest ütles, et neil reaal- ja loodusainete õppimisel probleeme ei ole. Parimaks enesekindluse tõstmise meetodiks peeti nii õpilaste, õpetajate kui lapsevanemate poolt käed-külge õppimist ehk siis õpilane saab ise ehitada, katsetada, programmeerida, loogilist mõtlemist arendada, meeskonnas töötada, ise nuputada jne. 89% vastanud õpilastest uskusid, et käed-külge tegevused koolis aitavad neil paremini uusi asju õppida. 

SPIKE Prime komplektil on neli teemavaldkonda, igaühe juures ülesanded ja tunnikavad (esialgu inglise keeles, aga eesti keelde tõlkimisega tegeletakse). „Leiutajad“ keskendub inseneeriale ja disainiprotsessile. Kuue tunni jagu ülesandeid aitavad kaasa tehniliste oskuste arendamisele. „Käivita oma ettevõte“ pöörab tähelepanu algoritmilise mõtlemisega seotud oskustele. Õpilastel tulebki ehitada toote (roboti) prototüüp. „Näiteks koolitusel pidime ehitama ja programmeerima roboti, kes viiks paki sihtkohta,“ toob Liia näiteks. „Eluhäkid“ õpetab andmeid töötlema, taasesitama ja muutma. „Meie tegime Münchenis kõhulihaste lugemise robotit, pidime ta programmeerima kõhulihaseid lugema. Kui tegid viis kõhulihaste harjutust, siis mitu kalorit kulutasid – täitsa eluline asi!“ kinnitas Liia. „Valmis võistluseks“ on mõeldud neile, keda ees ootamas robootikavõistlus (First LEGO League ja World Robot Olympiad). 

SPIKE Prime komplekt koosneb 523st LEGO klotsist, riistvarast, tugevast hoiukastist ja sorteerimisalusest,  kolmest andurist, kolmest mootorist. Liia Tammes rõhutab just teistsuguseid, mugavamaid ja väiksemaid andureid võrreldes LEGO WeDo-ga: on värviandur, kaugusandur ja puuteandur. Värviandur töötab ka valgusandurina ja puuteandur mõõdab kuni 10 N suurust survet. LEGO klotsid on teistsuguse disainiga kui seni, kollane-sinine-roosa jäävad kohe silma. Ja muidugi on olemas tehniline tugi, abimaterjalid, koolitusvõimalused jne. 

Liia Tammes on neli aastat robootikaga tegelenud. „Iga nädal õpetan Robokaru robootikakoolis 32 rühma lapsi, 250-300 last nädalas. Lastele pakub robootika tõsiselt huvi, üha rohkem ja rohkem. Robootikakoolis on LEGOl keskne osa. Igas tunnis võtame kasti ette ja ehitame tunni jooksul ühe roboti, õppides sealjuures näiteks hammasülekannet, rihmülekannet, mis suunas asjad liikuma hakkavad jne. Enamik robootikaringe kolmandas klassis alustab EV3dega. See on kohati on raske, seega Spike on väga vajalik ja hea komplekt sinna vahele,“ kinnitab Tammes.

Huvilistele on SPIKE Prime kättesaadav augustist firma Insplay vahendusel. Sügisel on oodata ka spetsiaalset koolitust õpetajatele. Vaata ka veebiseminari, kus tutvustati uut robootikakomplekti. 

Fotod Münchenis toimunud koolituselt, autorid Mari-Liis Peets ja Liia Tammes.

Samal teemal:

• Roboolümpia 2019 on kõigile jõukohane robootikavõistlus
• Oma kätega tehtud nutilabor Lillekülas

Suvi läheneb ja saatejuhid Karin Tõevere ja Signe Varendi, mis toimub Eestimaa suvepealinnas ehk nutiinimeste digilinnas Pärnus. Saate külaliseks on Mart Kimmel, mees nagu orkester, kes töötab Pärnu Rääma Põhikoolis haridustehnoloogina. Paljud on kindlasti osalenud nutiviktoriinis "Nutt tuleb peale", mille algataja ja korraldaja Mart on.  

Kuula siit!

SoundCloud: https://bit.ly/315nWa4

YouTube:  https://bit.ly/2Xl4cNr

Järgi, laigi, jaga!

Instagramis: https://www.instagram.com/opimekoos

Facebookis: https://www.facebook.com/opimekoos

Samal teemal:

• Õpime koos ja muudame mõtteviisi
• Mis on kogupäevakool?
• Urmo Uiboleht tutvustab saates "Õpime koos" Tartu Erakooli

• eTwinningus osalevad õpetajad saavad ise oma oskusi hinnata
• eTwinningu kontaktseminar Maltal innustas projektitööd tegema

Minister Mailis Repsi sõnul on nii ministeerium kui ka huvigrupid ühel nõul, et on aeg muuta õppetulemuste hindamissüsteemi ning põhikoolieksamitest loobuda. Juba õppeaasta alguses väljapakutud idee sai ühiskonnas tugeva toetuse. “Väga paljud õpilased teavad juba enne põhikoolieksamile minekut, kuhu nad edasi õppima lähevad. Põhikoolieksamid dubleerivad gümnaasiumisse astumise katseid ning tekitavad õpilastele kahekordse stressi ja põhjendamatult suure koormuse,” ütles Reps. “Oleme valmis pakkuma uue lahenduse, mis lisaks tarbetu koormuse vähendamisele annab ka sisukamat tagasisidet põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta."

Plaani kohaselt edaspidi otsustab selle üle, kas õpilane on põhihariduse omandanud, kool ise. “See on õige ja õiglane lähenemine, kuna õpilase küpsust ja valmidust edaspidiseks haridusteeks oskab kõige paremini hinnata just kool, kus õpilane on üheksa aastat õppinud,” sõnas Reps ning lisas, et koolides jätkatakse õpetamisega riikliku õppekava järgi, kuid kõikidele samasuguse eksami sooritamise asemel saavad koolid ise sätestada, mis on põhikooli lõpetamistingimused. “See võib olla näiteks uurimistöö või projekt, millega hinnatakse mitte ainult õpilase teadmisi ühes konkreetses aines, vaid ka teisi eluks vajaminevaid oskusi ja pädevusi”.

Muudatuste jõustamisel muutub riiklik testimissüsteem paindlikumaks ning testimisega kaasnev koormuse jaotus ühtlasemaks. Põhikooli lõpuklassis hakatakse edaspidi korraldama kõigile õpilastele eesti keele testi, kuid jälgitakse, et see ei langeks gümnaasiumisse astumise katsetega ajaliselt kokku. “Riigikeele oskamine on eduka toimetuleku peamine eeldus ning kahtlemata on oluline mõõta põhihariduse omandanud noore eesti keele oskuse taset nii emakeele kui ka teise keelena,” ütles minister Reps.

Põhikooli jooksul korraldatakse edaspidi regulaarselt teste lisaks eesti keelele ka matemaatikas ja loodusainetes, samuti sotsiaalainetes ja võõrkeeltes. Selline teave on oluline nii riigile, kes saab paremini jälgida hariduse kvaliteeti erinevates Eesti nurkades, kui ka koolidele, kes saab tagasisidet oma õpilaste taseme kohta riigi keskmisega võrdluses. Selline lähenemine lubab samuti paremini jälgida õpilaste arengut terve põhihariduse omandamise käigus.

Pärast kooskõlastusringide läbimist esitatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu Vabariigi Valitsusele. Valitsuses heakskiidu saamise järel edastatakse eelnõu riigikogusse. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aprillis mõõdetakse õpilaste digipädevust
• Heli Aru-Chabilan. Õppimine koolis aastal 2035