Valminud on ka uus temaatiline ainekava.

Äsja toimunudKüberolümpia seminaril rääkis veebikonstaabel Maarja Punak, millised trendid valitsevad digitaalses ohutuses politsei vaates. Kui Punak koole külastab, siis kõige tavalisem asi, millest ta oma loengutes räägib, on mobiiltelefon, kuna sellest algab nutihügieeni teema, kirjutab oma artiklis Katre Pilvinski. 

“Oleme jõudnud ajajärku, kus lapsevanemad nõuavad, et lapsel peab olema lasteaias kaasas telefon, et nad saaksid pidevalt oma lapsevanemaga ühenduses olla. See on üks trend ja me ei tea, kuhu see välja viib,” tunnistas Punak.

2000ndate keskpaigas käis veebikonstaabel koolides mobiiltelefoniga seonduvatest probleemidest rääkimas 7. ja 8. klassile. “Praegu oleme jõudnud sinnani, et neist samadest asjadest tuleb rääkida esimeses, teises ja kolmandas klassis. Neljas ja viies klass on juba ammugi liiga hilja,” lausus ta.

Loe artiklit täismahus siit!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Küberolümpial selgitati välja parim arvutisüsteemide kaitsja Eestis
• eSafety Label – e-ohutuse tunnusmärk koolile
• Veebikonstaabel: kaitse veebikontot nagu oma kodu
• Miljonikirjaga noort ei peta

Haridusasutuste veebilehtede ühtse platvormi loomise, juurutamise ja hoolduse riigihanke võitis AS Andmevara. Platvormi loomise ja juurutamise töid teostab AS Andmevara koostöös Trinidad Wiseman’iga. Loodav veebiplatvorm põhineb Drupal CMS tarkvaral.

„Hankele eelnes põhjalik analüüs, kust ilmnes, et meie haridusasutuste veebilehed on ebaühtlased, erineva kvaliteedi ja ülesehitusega. Sisuliselt on iga haridusasutus arendanud kodulehe lahendust ise, see on aga väga ressursimahukas,“ selgitas HITSA infosüsteemide arenduskeskuse juht Pirgit Kahro. Analüüsi tulemusena valmis haridusasutuste kodulehtede prototüüp, nõuded kavandatavale platvormile ning stiiliraamat, mis koondab juhiseid kodulehtedele sisu loomiseks. Analüüsi teostas Trinidad Consulting OÜ, valminud prototüübi ja stiiliraamatuga saab tutvuda projekti lehel.

„Ühtse platvormi kasutamine lihtsustab kasutajate jaoks koolide kodulehtedelt info leidmist, kuna uuel platvormil loodavad kodulehed on sarnase ülesehituse ja infoarhitektuuriga. Samas saab iga asutus kasutada kodulehe isikupärastamiseks oma kujundust ja domeeni,“ lisas Kahro.

Veebilehtede platvorm valmib 2017. aasta lõpuks, haridusasutustel on võimalus seda kasutama hakata 2018. aasta I kvartalist.

Loodava platvormiteenuse kasutamisega kaasnevat majutus- ja hooldusteenust hakkab haridusasutustele pakkuma HITSA. Kõikide lisaküsimustega palume pöörduda HITSA IT-projektijuhi Kristi Kadaja-Kollomi poole: kristi.kadaja-kollom@hitsa.ee

Samal teemal:

• Huawei, AS Datel ja HITSA alustasid koostööd Eesti koolide kaasajastamiseks
• E-teenustes võetakse kasutusele uus autentimisvahend Smart-ID

Minister Mailis Repsi sõnul on omavalitsustele lisaraha andmise eesmärk muuta lasteaiaõpetajate töötasu konkurentsivõimelisemaks. „Motiveerime omavalitsusi ka ise panustama palgatõusu, samuti loome võimaluse parandada tugispetsialistide teenuse kättesaadavust,“ ütles minister Reps. „Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetamisel oleme seadnud sihiks nii kättesaadavuse kui mitmekesisuse parandamise, et suurem hulk noori saaks oma huvidega tegeleda ning nende valikuvõimalused oleksid laialdasemad ka maapiirkondades.“

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks on aastatel 2017-2021 riigieelarves kavandatud 61 miljonit eurot. Omavalitsused võivad vajadusel toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Toetust saavad omavalitsused, kes on tõstnud lasteaiaõpetaja palga alammäära alates 1. septembrist vähemalt 840 eurole ehk 80 protsendini üldhariduskooli õpetaja palga alammäärast, 2018. aastast vähemalt 85 protsendini ja 2019. aastast 90 protsendini ning magistrikraadiga või -tasemel õpetajatel 100 protsendini. Omavalitsused peavad vastava otsuse tegema hiljemalt 20. augustiks.

Noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetamiseks on omavalitsustele sel aastal ette nähtud 5,7 miljonit eurot, alates 2018. aastast tõuseb toetus 14,25 miljoni euroni aastas. Omavalitsustel tuleb pakkuda noortele huviharidust ja -tegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.

Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks erinevad näitajad nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Lisaraha kasutamiseks peab omavalitsustel olema eraldi või mitme peale ühiselt koostatud kava noorte huvihariduse ja huvitegevuse hetkeseisu, kitsaskohtade ja nende lahendustega. Kava peab lähtuma eeskätt noorte huvidest ning tagada tuleb munitsipaal- ja eraõiguslike pakkujate sisust lähtuv võrdne kohtlemine.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal kahel korral
• Eestis on OECD riikide väikseimad klassid ning õpetajate kiireim palgatõus

Robotexi võistluste koordinaatorid on ilusatest ilmadest hoolimata keskendunud ennastunustavalt tänavuste reeglite koostamisele. Tubli töö tulemusena saabki nüüd tutvustada 2017. aasta joonejärgimise võistluste reegleid. Kolmes kategoorias toimuvas joonejärgimise võistluses on roboti ülesandeks, nagu nimigi ütleb, joont järgida. Täpsemaid reegleid ja juhiseid loe Robotexi kodulehelt.

 PS! Ära unusta ennast ka võistlustele eelregistreerida!
   
Joonejärgijad Joonatan ja Tambet

LEGO joonejärgimise võistlustel osalenud Joonatan Oskar Tallinna Rahumäe Põhikoolist ning Tambet Eelmere Tallinna Tehnikaülikoolist seletavad lihtsalt lahti, mida joonejärgimise võistlus endast kujutab ja kuidas nemad selleks võistluseks valmistuvad. Kiika Robotexi Youtube’i kanalisse ja tutvu Joonatani ning Tambeti soovitustega tulevastele Robotexi osalejatele. 
   
Robotid ja Red Bull?

Igal robotiehitajal on parima tulemuseni jõudmiseks oma ehitamise ja programmeerimise protsess. Tallinna Rahumäe Põhikooli õpilasel Ain Johannesel on enne võistlust aga veel üks huvitav rituaal - ta joob oma roboti kõrval ära ühe Red Bulli energiajoogi. Selleks, et teada saada, kas Red Bull robotile ka tiivad annab, vaata intervjuud Ain Johannesega.
    
Robotex 2017 toimub 24.-26. novembril Tallinnas, Eesti Näituste messikeskuses, Pirita tee 28. 

Allikas: Robotexi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Mis saab sinu sumoroboti nimeks?
• Euroopa suurim robotivõistlus Robotex tuleb taas
• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis

Lisaks saab 17.-21. juulini lugemissaalide avariiulitelt koju laenata võõrkeelseid erialaraamatuid kolmeks nädalaks tavapärase kolme tööpäeva asemel. 

Alati on võimalus nutivahendites lugeda ajakirju ja ajalehti. Olles Rahvusraamatukogu lugeja, saab otsinguportaali kaudu Pressreaderi vahendusel lugeda perioodikat kogu maailmast alates Forbes’ist Vogue’ini. Rahvusraamatukogu lugejaks on võimalik registreerida kodulehel.

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Pop-up Rahvusraamatukogu juba täna Telliskivi loomelinnakus
• Rahvusraamatukogus avatakse Neeme Järvi loometeed tähistav näitus
• Rahvusraamatukogu pakub võimalust digiteerida raamat poole hinnaga

Suvine Pop-up Rahvusraamatukogu stardib tänan kell 11-15 Telliskivi loomelinnakus, kus tutvustatakse loomemajanduse, innovatsiooni ja turunduse spetsialistidele valdkonna uusimat ja parimat kirjandust ning ajakirjade lugemise tasuta portaali PressReader.

Rahvusraamatukogu kommunikatsiooni- ja turundusjuht Terje Talv
projektist "Pop-up raamatukoguga soovime tulla lugejale lähemale.
E-teenuste kaudu oleme juba ammu kasvanud suuremaks enda füüsilisest
majast. Nüüd soovime seda teha ka raamatutega. Raamatukogu on ühiskonnaspüsiv väärtus, oleme alati avatud kõigile.”

Telliskivi loomelinnakusse võtame kaasa raamatud ettevõtlikule inimesele. Valikus on viimase paari aasta jooksul Eesti ja maailma tunnustatud kirjastustes välja antud raamatutest. Kindlasti tasub uudistama tulla, kui huvi pakub ettevõtlus, turundus, idufirmad, müük, juhtimine, tootearendus, reklaam, innovatsioon, raamatupidamine, personalijuhtimine, meeskonnatöö, klientide leidmine ja hoidmine või äriõigus. Meie raamatute seas leiab nii kergemat, kuid samas kasulikku lugemist, kui ka teaduspõhiseid uurimusi ja juhtumianalüüse.

Kohal on meie infospetsialistid, kes hea meelega annavad nõu, kuulavad lugejate ettepanekuid ja raamatusoovitusi. Suvisest pop-up raamatukogust laenutame raamatuid erakordselt kuni kaheks kuuks tavapärase kolme tööpäeva asemel. Sama pikk tähtaeg kehtib ka Eesti Rahvusraamatukogust Tõnismägi 2 laenatud raamatutele.

Lugemissoovitusi suveks jagab Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl-Martin Sinijärv.

Kuna raamatud ei armasta vett, siis vihmasaju korral on Pop-up suletud.
Täpsem ajakava ja järgmised asukohad selguvad jooksvalt ning infot nende kohta leiate Rahvusraamatukogu veebilehelt ja Facebookist.

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu kutsub lapsi osalema suvises lugemisprogrammis „Suvi raamatuga“
• Rahvusraamatukogu säilitab kultuuri digitaalselt

Muudatus tuleneb Riigikogu tänasest otsusest lõpetada maavalitsuste tegevus ja anda kõik maavalitsuste ülesanded  ministeeriumidele või nende valitsemisala asutustele ning kohalikele omavalitsustele.

Järelevalvega seotud ülesanded olid seni jagatud 15 maavalitsuse ja ministeeriumi ametnike vahel ning järelevalve kvaliteet oli maakonniti ebaühtlane: erines spetsialistide kompetents ja töökoormus ning puudus võimalus suunata neid just sellesse piirkonda, kus neid kõige enam vaja oli. „Ei saa öelda, et maavalitsused ei saanud järelevalvega hakkama, aga kohati puudusid neil selleks vajalikud ressursid“, ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo. „Ministeerium on aastaid tegelenud kõige keerulisemate järelevalvekaasustega ning koordineerinud järelevalvet üle Eesti. Üldise juhtimise all saame saavutada rohkem, teostada järelevalvet palju efektiivsemalt - lähtudes konkreetsest probleemist saame suunata eksperte operatiivsemalt sinna, kus selle järele reaalne vajadus on“.

Muudatused järelevalve korralduses ei tähenda aga seda, et kaugelt vaadates jäävad koolide probleemid märkamata. „Piirkondades asuvad tööle pädevad eksperdid, kes tagavad infovahetuse piirkonna haridusasutuste ja ministeeriumi vahel, nõustavad koole ja pidajaid ning osalevad vastavalt vajadusele kohalike võrgustike töös“, ütles Hollo ja lisas, et kui tööprotsessis selgub, et mõnes piirkonnas on lisajõudu vaja, on ministeerium valmis seda tagama.

Peale korralduslike muudatuste toimuvad järelevalve protsessis ka sisulised muutused. Senise temaatilise järelevalve asemel võetakse suund riskipõhisele järelevalvele, mis avaldab selget mõju õppekvaliteedi paranemisele riigis, kuna esmajärjekorras  tegeletakse nende asutustega, kus eelduslikult võivad tekkida või on juba tekkinud probleemid. See annab võimaluse sihipäraselt kvaliteediprobleeme lahendada ja neid ka ennetada.

Riiklikult toetatavatele õpilaskodukohtadele õpilaste suunamisega seotud ülesanded, mida seni täitsid maavalitsused, võtab samuti üle Haridus- ja Teadusministeerium.

Riiklike eksamite, tasemetööde ja uuringute korraldamisega ning lõpudokumentide plankide ja medalite koolidesse toimetamisega seotud ülesanded võtab üle SA Innove. 

Piirkondlike õpilastele ja õpetajatele suunatud ürituste ja arendustegevuste, nagu näiteks olümpiaadid ja tunnustusüritused, korraldamise toetamiseks on ministeeriumil sõlmitud lepingud kohaliku omavalitsuse üksuste liitudega ja seda on kavas teha ka edaspidi.

Lisainfo:

• Alates 1. septembrist saab kõigi hariduse valdkonnas tekkivate kaebuste ja probleemidega pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole aadressil jarelevalve@hm.ee
• Lõpudokumentide plankide ja medalitega seotud küsimustes saavad koolid pöörduda SA Innove poole, kus kontaktiks on Asjaajamise üksuse juhataja Kristi Madismäe: kristi.madismae@innove.ee, telefon 735 0510
• Eksamite ja tasemetöödega korraldamisega seotud küsimustes palume pöörduda samuti SA Innove poole, kus kontaktiks on Testide keskuse juhataja Rain Sannik: rain.sannik@innove.ee, telefon 735 0560
• Riiklikult toetatavate õpilaskodukohtadega seotud küsimustes on kontaktiks Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal: raivo.trummal@hm.ee, telefon 735 0282

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Suvekoolis jagame kogemusi ja häid näiteid projektitööst, tutvustame eTwinningu plaane järgmiseks õppeaastaks, koolituse läbivaks teemaks on kaasamine. Seekord kõige laiemas tähenduses – kuidas kaasata oma õpilasi ja kolleege eTwinningusse.

Suvekoolis peatume sellel, kuidas saada eTwinningu kooliks ja missugust meeskonnatööd see eeldab. Näitame, millised tööriistad on õpetaja käsutuses oma kolleegide kaasamiseks. Arutame üheskoos, missuguseid võtteid võiks projektitöös kasutada veebipõhise grupitöö tegemisel.

Koolitus on õpetajatele tasuta (sh majutus). Neile, kes vajavad Pärnus öömaja, on majutus hotellis kahekohalistes tubades.

Tutvu suvekooli päevakavaga siin >>
 
Registreerimine koolitusveebi kaudu kuni 7. augustini 2017.

Kuna suvekoolis on kohtade arv piiratud, siis palume huvilistel registreerimisega kiirustada.

Samal teemal:

• Veelkord parimatest eTwinningus
• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga
• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis

eTwinningu ekspert, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloogi Meeri Sild ütles  eTwinningu populaarsuse kohta, et see on lihtne, sest on juba algselt keskse kasutajatoe pealt hästi ette valmistatud: „On suur pank, kust saab ideid ammutada. Projektipartneri otsimine on õpetajatele lihtsaks tehtud. On olemas väga turvaline keskkond, kus töötada (Twinspace). On palju koolitusi ja võrgustik eTwinningu õpetajatest. Ja suur pluss on bürokraatia puudumine. Rahalistel projektidel tuleb kirjutada taotlusi ja teha aruandlust, eTwinningu puhul on õpetaja enda otsustada, kas ta tahab projektile kvaliteedimärki taotleda (siis tuleb natuke rohkem dokumentatsiooni täita) või teeb projekti lihtsalt tegemisrõõmust.“

Sel õppeaastal esitati eTwinningu projektivõistlusele 46 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. „Oli hea aasta, kuidas projektidega edasi toimetame, sellest räägime augustis traditsioonilises eTwinningu suvekoolis,“ ütles eTwinningu projektijuht Elo Allemann. „Võin öelda, et projektid olid paremad kui eelmistel aastatel,“ kiitis projektivõistluse žürii liige Meeri Sild. „Paranenud on projektide kvaliteet. Tavaliselt jääb puudu õpilaste refleksioonist, ka projekti käigu dokumentatsioon pole alati parim. Sellele oleme kogu aeg tähelepanu juhtinud ja sel aastal oli neid puudusi palju vähem.“

Meenutati multiprojekte

Tunnustati kümmet parimat tööd ning multiprojektide eestvedajaid. Nimelt algatasid eTwinningu mentorid kevadel terve hulga eTwinningu multiprojekte, kus said osaleda kõik õpetajad. Eesmärk oli populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. Kes soovis projektis osaleda, võttis ühendust projekti algatajatega. Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere, kes oli ka üks multiprojektide algatajatest, oli kindel, et sügisel selliste projektidega jätkatakse. 

Lõppenud kooliaastast tõstis ta esile näiteks projekti“Pilt rühmaaknast välja”. 4- kuni 7-aastased lapsed jagasid vaadet oma rühma aknast õue, esitasid sellest foto ning lõid juurde lühijutu. Projekti algatajad: Eve Saare, Leila Lehtmets. 

Projektis “Suur Munamägi” tundsid 7- kuni 9-aastased õpilased rõõmu munadepühadest ja selleks valmistumisest. Igaüks s kujundas vabalt valitud tehnikas pühademuna. Valminud munadest laoti kokku näitus (Suur Munamägi). Projekti algatajad: Marika Viks ja Ene Kruzman.

Või näiteks programmeerimise ja robootika multiprojekt “Loodus ärkab!” ja põnevust pakkuv „Kummituslood“. Esimeses otsisid õpilased erinevaid kevade märke ja kujutasid neid läbi robootika ning  programmeerimise prisma (rojekti algatajad: Kristi Rahn ja Kairi Mustjatse). Teises kirjutasid õpilased õudusjutte või joonistasid koomikseid ning esitasid need digitaalselt. Kummituslugusid võis ise välja mõelda või jutustada tõestisündinutest. Kui kõik jutud on kokku kogutud, siis vormistatakse need ühiseks veebiraamatuks. Hea materjal, mida hiljem õpilastele ette lugeda või mida lapsed saavad ise lugeda. Projekti algatajad: Maria Malozjomov ja Petri Asperk.

Esimene koht

Tänavusel võistlusel pälvis esimese koha Võru Kreutzwaldi Kooli inglise keele õpetaja Ere Tumm projektiga „My Precious Phone“ („Minu väärtuslik telefon“), mis aitab noortel paremini hinnata nutitelefoni kasulikkust ja kahjulikkust ning tuletab meelde nutitelefonide abil internetis surfamise ja sotsiaalmeedias toimetamise kirjutamata käitumisreegleid. Rahvusvahelises projektis tegid koostööd 27 Tšehhi ja Eesti õpilast vanuses 13-14 aastat ning nende õpetajad. 

„Meie projekt oli ainult kahe partneri peale üles ehitatud, ja see tegi asja väga lihtsaks. Kõikidest tähtaegadest peeti kinni ja rõõm oli nii töötada. Meie suurem eesmärk oli noore inimese mõttemaailma veidi muuta ja panna nad mõtlema, kas nutitelefon on ikka kõige tähtsam asi siin maailmas, milliseid alternatiive sellele leida. Tegevusi mahtus oktoobrist aprillini igasse kuusse palju. Tegime logo, tutvustasime endid, vaatasime videoid, mis õpilasi sügavalt puudutasid. Õpilased nägid, kuidas nutitelefon võib inimese üksindusse jätta, sest sõpru enam ei märgata. Tegime postrid nutitelefonide kasulikkusest ja kahjulikkusest, oli loovkirjutamine teemal „Üks päev ilma nutitelefonita“. Kõige ägedam oli 31. mail, kui meil oligi täielikult nutivaba päev. 8 last 11st said sellega hakkama. Arutasime, kuidas saab koolipäeva huvitavamaks muuta ilma nutitelefoni kasutamata,“ rääkis Ere Tumm. 

Meeri Sild tutvustas žürii hinnagut: „Tegemist on suurepärase näitega veebipõhisest koostööst ja pedagoogilisest meisterlikkusest. Projekt aitas mõtestada tehnoloogia kasutamist igapäevaelus ja aru saada tehnoloogia ning sotsiaalmeedia rollist tänapäeval. Projekti tugevusteks on ainete lõiming ning tehnoloogia eesmärgipärane kasutamine. Projekti dokumentatsioon on eeskujulik.“

Teine koht

Teise koha pälvis Luunja Keskkooli saksa keele õpetaja Margit Laidvee projektiga „Active European eCitizens #eTwCitizen16“ („Aktiivsed Euroopa e-kodanikud“), mille eesmärgiks oli tõsta õpilaste enesekindlust ja vastutustunnet Euroopa kodanikena, kes tulevad toime tänapäeva virtuaalses maailmas. Projekti partneriteks olid õpilased ja õpetajad kokku kaheksast Euroopa riigist (Saksamaa, Eesti, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Itaalia, Ukraina ja Gruusia). Projekt oli õppekavaga väga tihedalt seotud. Lõiming toimus eelkõige inglise keele ja arvutiõpetuse tundidega.

„Väga aktuaalne projekt, kuidas olla aktiivne kodanik. Lapsed õppisid tundma erinevaid veebikeskkondi, õpilased suhtlesid oma eakaaslastega. Loodan, et läbi selle mõtestasid ka oma käitumist rohkem, kuidas käituda internetis ja kuidas näha sealseid ohtusid,“ ütles Margit Laidvee.

Meeri Sild tutvustas žürii hinnangut: „Väga hea ja hästi korraldatud projekt. Selge, arusaadav, hea ülevaatega. Projektis on näha, kuidas õpilased teevad veebipõhist koostööd. Projekti tugevusteks on ainete lõiming ja tehnoloogia eesmärgipärane kasutamine.“

Kolmas koht

Kolmanda koha vääriliseks hinnati Loo Keskkooli saksa keele õpetaja Piret Kelgo projekt „Du und ich“ („Sina ja mina“). Tegemist on Belgia, Itaalia, Horvaatia, Poola ja Eesti III kooliastme õpilaste saksakeelse projektiga, mis keskendub huve ja hobisid käsitlevatele ühistegevustele. Selleks töötasid õpilased nii individuaalselt, paaristööna kui ka rühmatööna rahvusvahelistes rühmades. Vajaminevat sõnavara ja keeleteadmisi õpiti ainetundides ning rakendati praktiliselt projektitöös.
„Mul on nii hea meel meie laste üle“ See oli saksakeelne projekt. Tegime, mida õppekava ette näeb, tegime oma hobidest ühistöö. Valmis dokument, mille lapsed ise tegid: tutvustasid omaenda hobi, ükskõik mis koolist või riigist nad olid, ja kõik tutvustused koondusid sellesse dokumenti,“ ütles Piret Kelgo. 

Meeri Sild tutvustas žürii hinnangut: „Projekti teema oli valitud nii, et see oleks eakohane, samuti on projekti hästi seotud õppekavaga. Tehnoloogia kasutamine on mõistlik ja asjakohane. Projektis on õnnestunud Twinspace aktiivselt elama panna, näha on õpilaste loomulikku koostööd.“

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Fotod: Laura Vetik.

Samal teemal:

• Selgunud on tänavused parimad eTwinningu projektid
• Ükskord tuleb auhind niikuinii!

Üle maailma toimuvad programmeerimisnädala raames erinevad üritused, mis on koondatud kõik ühele kaardile. Et Eesti paistaks programmeerimisnädala kaardil silma, kutsume kõiki, kes on tegevad IT valdkonnas, korraldama Code Weeki ajal programmeerima innustavaid üritusi, mis on suunatud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Üritused lisage kindlasti ka Code Week kaardile: http://events.codeweek.eu. 

Nagu eelmisel aastal, nii annab Google ka sel aastal välja kuni 2500-euroseid stipendiume koolidele ja mittetulundusühingutele programmeerimisteemaliste ürituste läbiviimiseks Code Weeki raames. Stipendiumi saab taotleda tegevuste läbiviimiseks lastele vanuses 5–18. Stipendiumitaotlusi saab esitada kuni 14. juulini! Loe lähemalt taotlustingimuste kohta siit. 

Eelmisel aastal pälvis Google stipendiumi Narva Paju Kool, kelle tegemistest saab lähemalt lugeda Koolielust. 

Code Weeki algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad, nüüdseks on tegevustesse kaasatud üle 50 riigi kogu maailmas. Eestis koordineerib nädala tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Code Week on meie koolides väga populaarseks muutunud, eelmisel aastal korraldati nädala raames üle 300 ürituse kõikjal Eestis. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks
• Koodi minuga, õpetaja!
• Koodinädal 2016 Pärnu Rääma Põhikoolis