Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et ministeeriumi valdkondade väga suurte kasvude taga on konkreetsete probleemide lahendamiseks plaanitud tegevused. „Õpetajate töötasu kasv on meil jätkuvalt fookuses, kuid tegeleme nüüd ka sellega, et lasteaiaõpetajate töötasud jõuaksid neile järele. Praegu on lasteaiaõpetajate töötasude erinevused ilmselgelt liiga suured ning seda lõhet hakkamegi vähendama. Järgmise kolme aastaga kasvab enam kui pooltes omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk umbes poole võrra,“ sõnas minister.

„Otsustasime toetada ka tugispetsialistide teenuse paremat kättesaadavust ja kvaliteeti ning suuname selleks 24 miljonit eurot järgmise nelja aasta jooksul. Õpilaste toevajadus on erinev ja muutub ka ajas ning riiklik toetus annab suurema kindluse, et iga laps saab personaalset tuge just siis, kui ta seda vajab,“ lisas Mailis Reps.
 

• Riigi eelarvestrateegias otsustati, et õpetajate keskmise palga tõusuks on järgmisel 4 aastal planeeritud lisaraha enam kui 246 miljonit euro. Kokku on järgmiseks neljaks aastaks kavandatud riigilt õpetajate töötasudeks üle 1,35 miljardi euro. Sellele lisanduvad ka omavalitsuste ja erakoolide poolt juurde pandavad summad.
• Uude lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimise programmi suunab riik kokku 61 miljonit eurot, millest juba tänavu sügisel 2,5 miljonit eurot. Eesmärk on, et lasteaiaõpetajate palk jõuaks järele kooliõpetajate töötasule. Järgmise kolme aasta jooksul tõuseb enam kui pooltes omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk ligikaudu 50 protsenti. Suuremate lasteaiaõpetajate palkadega omavalitsused saavad hoida töötasu kooliõpetaja palgakasvuga samas tempos ning panustada ka tugiteenuste kättesaadavusse ja tugispetsialistide töötasusse.
• Riik hakkab omavalitsusi toetama koolide tugispetsialistide palkamisel ning parema teenuse pakkumisel. Selleks on valitsus plaaninud järgmise nelja aasta jooksul 24 miljonit eurot. See lubab omavalitsustel võtta tööle ca 150 tugispetsialisti enam kui praegu.
• Teadus- ja arendustegevus sai HTM-i haldusalas juurde 5,5 miljonit eurot aastas ja sellele lisanduvad ka teiste valitsemisalade teaduskulud, näiteks MKM-il lisandub toote- ja tehnoloogia arendusprogrammiga 1 miljon eurot jne. Kokku panustatakse järgmisel neljal aastal teadus- ja arendustegevusse 699,1 miljonit eurot, sealhulgas HTM-i valitsemisalas 527,2 miljonit eurot.
• Kõrgharidusprogrammis on kõrgkoolidele eraldatava toetuse maht aastatel 2018-2021 kokku 630,6 miljonit eurot (sisaldab ka doktoranditoetust). Toetuse eesmärk on tagada, et kõrgharidusõpe on kvaliteetne, tõhus ja arvestab ühiskonna vajadustega.
• Järgmisest aastast kasvab märkimisväärselt doktoranditoetus, selleks otsustas valitsus planeerida olemasolevale juurde 5 miljonit eurot aastas ehk kokku 20 miljonit eurot järgmise nelja aasta peale. Kokku on doktoranditoetuseks ja sellelt makstavaks sotsiaalmaksuks planeeritud järgmisel neljal aastal 57 miljonit eurot. Toetuse tõstmise eesmärk on soodustada doktorantide pühendumist õpingutele ning suurendada lõpetajate arvu.
• Koolitoidu toetuse kasvatamiseks, tervislikuma ja parema koolilõuna pakkumiseks kasvab omavalitsustele toetus 1 euroni päevas ehk 175 euroni aastas õpilase kohta. Selleks plaanitakse anda juurde 24 miljonit eurot järgmise nelja aasta peale. Kokku panustatakse järgmisel neljal aastal riiklikuks koolilõuna toetuseks erakoolidele, omavalitsustele ja kutseõppeasutustele ning koolilõunaks riigikoolides 112,4 miljonit eurot.
• Lisatoetus keskustest kaugel asuvatele maagümnaasiumitele on 500 tuhat eurot aastas ehk kokku 2 miljonit eurot aastateks 2018-2021.
• Eesti keele õppe pilootprogrammi rakendamiseks gümnaasiumides investeerib riik kokku nelja aasta peale 4 miljonit eurot.
• Jätkub riigigümnaasiumide rajamine, milleks on järgmise nelja aasta eelarvesse planeeritud olemasolevatele vahenditele juurde vähemalt 4,8 miljonit eurot ehk 1,2 miljonit aastas. Järgmisena rajatakse riigigümnaasiumid Raplasse, Viimsisse, Paidesse ja Kohtla-Järvele.
• Sellest aastast hakkab riik täiendavalt toetama omavalitsusi huvihariduse ja huvitegevuse korraldamisel, et huviharidus ja -tegevused oleksid kättesaadavamad suuremale hulgale 7-19-aastastele noortele ning valikuvõimalused mitmekesisemad. Toetusskeemi rakendamist toetab riik nelja aasta peale kokku 60 miljoni euroga.
• Digipöörde programmi raames panustatakse õpetajate ja õpilaste digipädevuse kujundamisesse ning selleks on planeeritud nelja aasta peale kokku 35,6 miljonit eurot. Riik toetab õpetajate koolitamist, digitaalse õppevara väljatöötamist ja arendamist ning digiseadmete soetamist.
• Kutseõppe andmiseks on järgmiseks neljaks aastaks kokku planeeritud 115,7 miljonit eurot (sellele lisanduvad veel õpetajate palgad jms), millega tagatakse õppimisvõimalused kõikidele soovijatele, tugiteenused õppijatele ja rakendatakse kutseõppe uus rahastamismudel.
• Täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe kursuste rahastamiseks on täiskasvanuhariduse programmis järgmiseks neljaks aastaks kokku planeeritud 31 miljonit eurot. Selle toel motiveeritakse täiskasvanuid õppima ning luuakse kvaliteetsed, paindlikud ja tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused. Üle 42 000 täiskasvanu saab oma oskusi täiendada ligi 30 valdkonna tööalastel kursustel või arendada võtmepädevusi vabahariduslikel kursustel. Kursuste eesmärk on pakkuda õppimisvõimalusi inimestele, kes seni on elukestvast õppest kõrvale jäänud või ei ole saanud end piisavalt täiendada. Tööalased kursused lõpevad õpiväljundite saavutamise hindamisega. Samuti toetatakse ilma keskhariduseta täiskasvanute tasemehariduse õpingute lõpetamist.
• Tööturu programmis suunatakse õppe seostamiseks tööturu vajadustega kokku 35,7 miljonit eurot. Jätkatakse OSKA prognoosisüsteemi rakendamist, arendatakse ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet, populariseeritakse kutseharidust ning laiendatakse õppijate praktikavõimalusi ning töökohapõhise õppe võimalusi. Alates sellest aastast piloteeritakse töökohapõhist õpipoisiõpet kutsekeskhariduses ja kõrghariduses.
• Keeleprogrammis panustatakse nelja aasta jooksul 8,4 miljonit eurot eesti keele kestlikkuse ja kvaliteedi tagamisse – toetatakse eesti keele õpetamist, uurimist, arendamist ja kaitset. Lisaks planeeritakse 3,6 miljonit eurot eesti keele õppe võimaluste loomiseks väliseesti kogukondades ja välismaa kõrgkoolides ning ligi 1 miljon eurot eesti keele kui teise keele õppimisvõimaluste parandamiseks.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Õpetajate keskmine palk ületas esmakordselt 1200 eurot
• Järgmise aasta eelarve eelnõu suunab lisaraha huvitegevusse, teadusesse ja õpetajate palka

Autor: Kelli Seiton, Tagasi Kooli

“Eesti Vabariigi sajas sünnipäev on väga märgiline tähtpäev. Tahame, et pidustuste raames tõuseksid esile ka noorte jaoks olulised teemad. Milline üldse on tänapäeva Eesti õpilaste vaatevinklist?” selgitas üleskutse tausta MTÜ Tagasi Kooli tegevjuht Teibi Torm. Tõstatatud teemade põhjal toimub järgmisel aastal otseülekandena sada e-külalistundi, mis toob esmakordselt Eesti õpilased virtuaalsesse klassiruumi kokku.

“Iga õpilane võiks võtta hetke, mõelda, mis tema jaoks täna Eestis oluline on, ja oma küsimuse Tagasi Kooli veebilehel kirja panna. Ainult siis saame neile ka järgmisel aastal koos vastama hakata,” sõnas Torm.

Esimeste õpilaste küsimused näitavad, et neid huvitavad väga mitmekesised teemad. “Mul on tegelikult kaks küsimust, aga ma ei tea, kumb neist olulisem on,” sõnas Tallinna Arte Gümnaasiumi üheksanda klassi õpilane Daniel, mõtles hetke ja otsustas siis, et rohkem võiksime avalikkuses rääkida, mis on hariduse heaolu ja küsis, kas selle tõusu on Eestis oodata.

Laural, Tallinna Arte Gümnaasiumi viiendast klassist, on oma küsimus olemas ja selle üle tahaks ta arutleda igaühega. “Mis te arvate,” alustab ta, “kas aastal 2117 on olemas koolid ja õpetajad, nagu aastal 2017, või omandavad lapsed uusi teadmisi virtuaalmaailmas ja koole ega õpetajaid ei olegi enam, vaid lapsed õpivad hoopis arvutis?” Milline tulevikukool välja näeb tekitab temas veelgi küsimusi - kooli tulemine on lastele ka hea liikumisharjumus. Kuidas siis liikuda, kui kogu tegevus käib virtuaalmaailmas? Esimese klassi Rasmus tahaks aga just kooli sõna otseses mõttes lennata. “Millal tulevad reaktiiviga lendavad seljakotid, et saaks lennata kooli?” küsib tema ja annab vastamisjärje mõnele teadlasele.

Viienda klassi õpilane Laura küsib, kas saja aasta pärast on kogu kool kolinud virtuaalmaailma. Foto: Ave Palm

“Esimese kooliastme lapsed küsisid ka näiteks, miks pagulased tahavad Eestis elada või miks Eestis nii palju venelasi on, mis on mõlemad väga aktuaalsed teemad,” märkis Torm.

Õpilastele on heaks eeskujuks lauljad Daniel Levi Viinalass ja Getter Jaani, kes oma näitega küsimusi esitama kutsuvad. “Tartus elades olen kokku puutunud kodututega ja kuulanud nende lugusid,” sõnas Viinalass. Nendest lugudest selgus, et tihti on probleemi taga katkine pere. “Kuidas me saaksime teha nii, et perekonnad oleksid tugevad,” küsis Viinalass.

Getter Jaani pööras tähelepanu asjaolule, et üha rohkem tõuseb meie ümber esile halbu uudiseid ja teateid õnnetustest. Miks on meie ümber nii palju vihkamist ja mida saame teha, et maailm oleks parem paik, küsis Jaani ja kutsus kõiki õpilasi enda jaoks olulisel teemal küsimuse esitama.

Iga 1.-12. klassi õpilane saab oma küsimuse esitada Tagasi Kooli kodulehel www.tagasikooli.ee/sinuteema. Küsimusi saab esitada 25. maini. Seejärel võtame esitatud küsimused kokku ja valime välja e-külalistundide teemad.

E-külalistunnid on Tagasi Kooli ja partnerite kingitus Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks ning selle toimumisele aitavad kaasa EV100, Swedbank ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Täname Getter Jaanit, Daniel Levi Viinalassi ja Tallinna Arte Gümnaasiumi õpilasi ning õpetajaid.

Samal teemal:

• Üleskutse: osale Tagasi Kooli projektis "Kõik on digi"
• EV100 algatus „Igal lapsel oma pill“ avas tänavuse taotlusvooru
• Nutitund igasse kooli!

Programmi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ koordinaator Viive Rull märkis, et kiusamisjuhtumite välja arenemise vältimiseks on olulisim teha ennetustööd nii laste, vanemate kui koolipere hulgas. „Kui kollektiivides suhtutakse üksteisesse sallivalt ja austavalt, valitseb seal hooliv ja kiusamist ennetav käitumiskultuur. Just seetõttu on kõige õigem asuda metoodikat järjepidevalt kasutama siis, kui mitte midagi halba ei ole veel juhtunud,“ soovitas Rull.

Pirita Majandusgümnaasiumi arendusjuht Triinu Orumaa sõnul soovib ta töötada koolis, kus märkamine ja hoolimine on kogu kooli mõtteviis. „Mina tahan, et minu õpilased ja lapsed õpiksid koolis, kus kiidetakse igaüht õnnestumiste eest; kus ei mööduta kurvast kaaslasest – olgu selleks klassi- või koolikaaslane, kellegi ema, õpetaja või direktor; kus külalised juhatatakse palumata õigesse kohta; kus ei peeta paljuks nööpida kinni noorema mantlinööbid või tuletada meelde, et bussipeatuses ei mürata,“ sõnas Orumaa.

Infopäeval sai tutvuda kiusamise ennetamise võimalustega „Kiusamisest vabaks!“ metoodika raames Tallinna koolides. Näidati praktikaid, kuidas tuhanded lapsed päevast päeva õpivad häid suhtlusoskusi ja kuulata uuringutegevuse käigus selgunut. Kiusamisvaba haridustee kontseptsioonist andis ülevaate Jürgen Rakaselg Haridus- ja Teadusministeeriumist.

"Kiusamisest vabaks!" ehk häid sotsiaalseid suhteid õpetav Taani algupäraga metoodika jõudis Eesti lasteaedadesse 2010. aastal ja koolidesse 2013. aastal. Tegemist on Eestis esimese lasteaedades ja koolides süsteemselt kiusamist ennetava metoodikaga. Kaheksa aasta jooksul on Eestis metoodika kasutamise õiguse omandanud 456 lasteaeda ja 123 kooli.

Allikas: Lastekaitse Liidu pressiteade. 

Samal teemal:

• Kuulates oma last näitad, et hoolid
• “Kiusamisest vabaks!” metoodika on tõhus

„Lastekaitse valdkonna arendamine toimub käesoleval ajal paraku olulisel määral projektipõhiselt, näiteks Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismivahenditest. Selliste lahendustega ei ole tagatud laste püsivaks heaoluks vajalik jätkusuutlikkus. Riik ei tohi olla projektorganisatsioon,“ sõnas Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu.

ÜRO Lapse Õiguste Komitee soovitas käesoleval aastal toimunud istungil võtta Eestis kasutusele lapse õigusi arvestava lähenemisega riigieelarve, mis on abiks ka kohalike omavalitsuste eelarvete välja töötamisel. See looks seiresüsteemi laste heaolu loomiseks suunatud eelarvevahendite jaotamise ja kasutamise üle.

Poopuu tõi välja värske näite laste rehabilitatsiooniteenusele ettenähtud vahendite lõppemisest käesoleva aasta alguses, mis kinnitab taas, et riik ei saa suhtuda lapsi puudutavatesse otsustesse lühinägelikult. "Laste heaoluks on vaja süsteemset lähenemist ühes pikaajaliste rahastamise otsustega," rõhutas Poopuu.

Lastekaitse Liidu president Loone Ots nimetas siiski positiivseks riigi otsust asuda laste rehabilitatsiooniteenuste probleemi lahendama. "Siiski tuleb edaspidi taolisi ootamatusi vältida,“ märkis Ots.

Üldkogul arutati ka möödunud aasta olulisemaid tegevusi. MTÜ Lastekaitse Liit esindajad osalesid 2. veebruaril 2016 Genfis toimunud ÜRO Lapse Õiguste Komitee istungil, tuues välja ÜRO lapse õiguste konventsiooni valdkondlike vabaühenduste esitatud täiendava aruande peamised tähelepanekud. Novembris täitus 25 aastat Eesti ühinemisest ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga. Üle-euroopaline partnervõrgustik Eurochild nimetas MTÜ Lastekaitse Liit taas oma ametlikuks võrgustikupartneriks Eestis.

MTÜ Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” esindamise õigust omas 2016. aasta lõpuks 456 lasteaeda ja 123 kooli üle Eesti. Kuuenda tööaasta lõpuks toetab metoodikat tugev võrgustik maakondade haridusspetsialistidest ja mudellasteaedadest ning koolidest, kes kaasavad piirkondlike teabepäevade kaudu tervet kogukonda.

Lastekaitse Liidu “Aasta liige 2016” tiitli pälvis Hiiumaa Lastekaitse Ühing, mis kaasab sisukatesse ja sihipärastesse tegevustesse lisaks saare kogukonnale ka Läänemaa.

Vaata MTÜ Lastekaitse Liit 2015. aasta tegevusi tutvustavat voldikut siit.

Allikas: MTÜ Lastekaitse Liit

Samal teemal:

• Kordusuuring „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides”
• Tervise Arengu Instituut tutvustab vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ pilootprojekti tulemusi

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Kui algselt plaanisime valida neli arutelu, siis laekunud ideede sisu ja kvaliteedi põhjal valime neid kindlasti rohkem,“ ütles Karulin. „Päris mitmest pakutud ideest selgub, et lapsed tahaksid palju rohkem klassiruumist välja saada, näiteks sportimiseks või mõne (kultuuri)asutuse külastamiseks. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama näiteks teadlasi, noorsportlasi, poliitikuid jt, ehkki peamisteks arutlejateks on loomulikult noored ise.“
 
Koostöös festivali korraldajatega mõtiskletakse neis koolides, kes arutelusid eest vedama asuvad, milline oleks parim formaat ning kes seal osaleda võiksid. Karulini hinnangul on aga suur osa ideedest juba väga põhjalikult läbi mõeldud. „Meie jaoks on alati võtmekohal see, kuidas festivalil osalejaid kaasatakse. Seetõttu on meil eriti hea meel, et lapsed plaanivad kaasata ka kuulajaid. Nii tasub valmis olla näiteks väikesteks kehalisteks katseteks, teatrietendusteks kui ka küsitlusteks,“ sõnas Karulin.
 
Ideed laekusid Paide Gümnaasiumist, Tallinna Prantsuse Lütseumist, Püha Johannese Koolist ning Järveküla Koolist. Festivali meeskond valib Arvamusfestivalile jõudvad ideed välja lähiajal ning avalikustab need koos ülejäänud programmiga lastekaitsepäeval, 1. juunil.
 
Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arvamuskultuuri ja kodanikuharidust. Viies Arvamusfestival toimub 11.-12. augustil 2017 Paides. Kahel päeval peetakse üle 150 arutelu, mida korraldavad enam kui sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest.
 
Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Allikas: Arvamusfestival

Samal teemal:

• Arvamusfestival korraldab ideekorje laste mõtete üle arutlemiseks
• Arvamusfestivali teemadering varieerub laste tervisest haldusreformini

Kandidaate oli kõigil võimalik esitada üheteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõppeasutuse õpetaja, õppejõud, suunaja, õppeasutuse juht, hariduse sõber ja haridusasutuse aasta tegu.

Peatselt alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon, nad esitavad igas kategoorias oma ettepanekud üleriigilisele žüriile.

Kogu ettevõtmine tipneb 7. oktoobril Pärnu kontserdimajas toimuva galaga, mille korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ja SA Innove ning millest sünnib ka otseülekanne televisioonis.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Aasta klassiõpetaja Merle Lepik: unistage suurelt!
• Aasta haridustegu on küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis

Autor: Mari-Liis Mänd, Lasteabitelefoni 116111 projektijuht

Suhted koduste ja eakaaslastega koolis ning huviringides on olulised tegurid, mis määravad ära lapse heaolutunde. Lasteabitelefoni 116111 viimase aja kogemus näitab, et Eesti laste suur koolipinge ja sellest tekkiv stress kombineerituna koduprobleemide ja lapsevanemate vähese tähelepanuga on loonud situatsiooni, kus üha enam lapsi kannatab kurvameelsuse all ja arvab endal olevat depressiooni. Sageli jäävad need ohusignaalid aga tähelepanuta või loetakse mööduvateks puberteediea ilminguteks.

Üha sagenevaks probleemiks on lapsevanemate kiire elutempo ning soovimatus või oskamatus oma laste tundeid märgata ja nende muresid ning rõõme kuulata. Füüsilisest kohalolust ei piisa, kui tegelikult on mõtted mujal ja laps tajub, et tema hääl ei ole oluline. Lapse jaoks on oluline tunda, et neid väärtustatakse, mõistetakse ja neist hoolitakse.

Lapsevanematel on keskne roll laste suhtlemisoskuste kujundamisel ja seda mõjutab ennekõike lapsevanemate endi eeskuju. Tähelepanelik kuulamine on üks suhtlemisoskuseid, mis esitab praktikas sageli suuri väljakutseid. Ollakse hõivatud argimurede ja –kohustustega ning lapse tähelepanusoovile võib sellises situatsioonis olla raske reageerida, mistõttu valitakse ignoreerimise tee.

Tähelepanelik kuulamine on pingutus ja eeldab huvi

Lapse hääle ja tunnete eiramine õpetab aga teda oma tundeid ning mõtteid endale hoidma, mis ohustavad kuhjudes lapse vaimset heaolu. Tähelepanelik aktiivne kuulamine ja lapse tunnete tunnustamine eeldab pingutust ning huvi lapse tegemiste vastu. Oluline on näidata üles lugupidamist ja hoolivust, kuna lapsed tajuvad ning hindavad seda, kui nende räägitu vanematele korda läheb. See aitab tugevdada ka vastastikku sidet lapse ning vanema vahel.

Laste kuulamine kasvatab neis enesekindlust ja õpetab selget eneseväljendust. Oluline on püüelda aktiivse kohalolu suunas, märgata last tema mures ja anda lastele ruumi oma mõtete ning tunnete väljendamiseks. Lapse tunnete ja mõtetega ei pea tingimata nõustuma, oluline on lasta tal rääkida nendest ning koos nende üle arutleda, vältides enda arvamuse pealesurumist ja edasiste sammude dikteerimist.

Lasteabitelefoni 116111 pakub esmast sotsiaalset nõustamist nii lastele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel, tagades vajadusel saadud info edastamise spetsialistideni. Helistamine lasteabi nõuandetelefonile 116111 on tasuta ja kõnedele vastavad ööpäevaringselt kogenud nõustajad nii eesti kui vene keeles. Samuti on võimalik kirjutada, kas online vestlusena või e-kirja teel.

Samal teemal:

• Nädala äpp: lasteabirakendus
• Uus veebileht "Kool kiusamisest vabaks!"
• Ühegi murega ei pea üksi olema - lasteabi nõuandetelefon aitab

Riigieelarvestrateegias lepiti kokku, et järgmise nelja aasta jooksul antakse selleks kokku 58,5 miljonit eurot. Selle aasta viimaseks neljaks kuuks eraldatakse juurde juba 2,5 miljonit eurot.

„Peame tasandama liiga suure õpetajate palkade erinevuse, mis ulatub praegu 472 eurost 1000 euroni. Ligi pooltes omavalitsustes jääb palk alla 770 euro. Järgmise kolme aasta jooksul tõuseb enam kui pooltes omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk ligikaudu 50 protsenti,“ sõnas minister.

Minister Mailis Repsi sõnul saab lisaraha toel ligi 100 omavalitsust tõsta oma lasteaiaõpetajate palga samale tasemele õpetajate palgaga. „Lasteaiaõpetajate suuremate palkadega omavalitsused saavad hoida töötasu kooliõpetaja palgakasvuga samas tempos ning panustada ka tugiteenuste kättesaadavusse ja tugispetsialistide töötasusse. Samuti võib omavalitsus diferentseerida palgamäärasid ja pakkuda suuremat töötasu, sealhulgas magistrikraadiga lasteaiaõpetajale,“ selgitas ta.

Toetuse saamiseks peab kohalik omavalitsus tagama omaosaluse kuni ühe kolmandiku ulatuses. Lasteasutuse õpetajate toetus eraldatakse kohalikule omavalitsusele siis, kui omavalitsus on teinud otsuse, et palga alammäär on alates 2017. aasta 1. septembrist vähemalt 80% ja 2018. aastast vähemalt 85% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.

Vahendid eraldatakse kohalikele omavalitsustele toetusfondist. Toetusfondi vahendite jaotuspõhimõtted kehtestatakse riigieelarve seaduse alusel toetusfondi määrusega.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Minister Reps: õpetajatöö tegelik sisu peab olema ühiskonnale nähtav
• Õpetajate keskmine palk ületas esmakordselt 1200 eurot

Taotlusvoorus said kõik alus- ja üldharidusasutused taotleda toetust mikrokontroller arendusplaatide, robootika komplektide ja nende riistvaraliste lisade, elektroonika-mehhaanika KIT-ide ning 3D printer KIT-ide soetamiseks. Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Kokku laekus taotlusi 235 koolist ja 165 lasteaiast kogusummas ligi 1 miljon eurot.

Hindamiskomisjoni otsusega eraldatakse toetusi 58 koolile ning 110 lasteaiale. Taotlusvooru eelarve on 250 000 eurot, millest 50% on suunatud lasteaedadele. Haridusasutusi sihtfinantseeritakse 85% ulatuses seadmete soetamise koguhinnast, haridusasutuste omaosalus on vähemalt 15%.

Taotlusi hinnati toetuse kasutuseesmärgi, näidistunnikava ja –tegevuskava alusel, samuti võeti otsuste tegemisel arvesse ka õpetajate kogemust seadmete kasutamisel. „Kuna taotlusi esitati rohkem, kui oli võimalik toetada, otsustas hindamiskomisjon toetada ennekõike neid haridusasutusi, kes ei ole varasemal kahel aastal HITSA-st toetust saanud ning kelle taotluse sisu vastas hindamiskriteeriumite tingimustele – näidistunnikava või tegevuskava oli hästi läbi mõeldud ning kirjeldas detailselt, kuidas seadmeid kasutama hakatakse,“ selgitas ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets.

Seadmete kasutuselevõtu toetamiseks töötatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi toel välja digitaalseid õppematerjale. Samuti korraldab HITSA täienduskoolitusi, et toetada õpetajaid seadmete kasutamisel.

ProgeTiigri seadmete taotlusvoorus toetust saavad üldhariduskoolid ja lasteaiad leiab siit.

Lisainfo taotlusvooru kohta leiab HITSA kodulehelt.

Samal teemal:

• ProgeTiigri võistlus "Mängumaraton"
• Kas sinus on peidus ProgeTiigrit?

Nii saab vahetada häid praktikaid ning toetada haridusrobotite kasutuselevõttu mänguliste õppevahenditena.

Esitatav lugu koosneb kahest osast, mis tuleks postitada Facebook gruppi Robootika Lasteaias www.facebook.com/groups/robootikalasteaias.

• Lühivideo pikkusega kuni 2 minutit, mis tutvustab õpilugu ja selle praktilist kasutamist. Videoklipp tuleks postitada otse grupi seinale või jagada viidet avalikku videokeskkonda nagu YouTube või Vimeo. Oluline on õpiloo sisu ja originaalsus, mitte videos kasutatud tehnilised lahendused ning filmimise kvaliteet. Video võib kajastada ka filmitud lõiku õppetegevusest.
• Kirjalik õpilugu, mis peaks täiendama igat videolugu ja tutvustab selle eesmärki ning kasutuspraktikat. 

Tingimused:
•Lugude postitamise algus on 4. aprill ja lugude postitamise tähtaeg on 30. aprill kell 23.59.
•Võistlusele on oodatud eelkooli tasemele mõeldud õpi- ja videolood nii eesti kui vene keele.
•Lugu peab koosnema kahest osast - videolugu ja kirjalik õpilugu.
•Lugu peab põhinema kas Bee-Boti, Blue-Boti või Ozoboti robotil.
•Osaleda võivad kõik Eesti õpetajad ja huviringide juhendajad.
•Video- ja õpilugude esitamisega annad Rekato AS-ile loa neid hiljem teiste Eesti õpetajatega tasuta jagada. Neist plaanitakse koostada õpilugude kogumik. 
•Võitjad kuulutatakse välja Progetiigri Mängumaratoni finaalis 20. mail.

Auhinnad:
•1. koht: 2x Blue-Bot Tactile Reader Starter Pack
            2x Ozobot Evo stardikomplekt

•2. koht: 1x Blue-Bot Tactile Reader Starter Pack
            2x Ozobot Bit 2.0 stardikomplekt

•3. koht: 1x Blue-Bot Tactile Reader Starter Pack
            1x Ozobot Bit 2.0 stardikomplekt

Lisaks loositakse igal nädalal osavõtjate vahel välja vaheauhindu.

Žürii:
•Rainer Rannala, Tallinna Haridusamet
•Mari-Liis Peets, HITSA
•Birgy Lorenz, Eesti Informaatikaõpetajate Selts
•Jana Süving, Tallinna Kullatera Lastead
•Andres Sirel, Rekato AS

Inspiratsiooniks:
Väljakutsele võid esitada olemasolevaid õpilugusid koos videoklipiga, aga oled väga teretulnud looma ka uusi. Siin on inspiratsiooniks mõned võimalikud teemad:
•Eestimaa, maa ja linn
•Eesti keel ja kultuur
•Eesti Vabariik 100 
•Loodus (taimed, puud, samblikud, loomad, linnud, kalad)
•Matemaatiline robot
•Võõrad maad ja rahvad, kombed
•Võõrad keeled
•Loovus, kunst ja käeline tegevus
•Loogika ja programmeerimine
•Bitid ja baidid (tehnika meie elus)
•Muusika ja helid
•Liikumine ja sport
•Majandus ja rahamängud
•Hobid ja ametid

Samal teemal:

• Robotex tuleb niikuinii
• HITSA koolitusel õpetatakse tõsiseid asju mängu kaudu