„Siiani on sarnased masintõlke rakendused kasutanud statistilisi meetodeid, mis tõlgivad fraaside kaupa ning tihti ei sobitu lõpptulemus konkreetsesse konteksti. Neurovõrkudel töötav tõlge annab võimaluse rohkem ja rikkalikumat infot töödelda ning selle tulemusena on ka rakenduse väljund kvaliteetsem,“ rääkis keeletehnoloogia õppetooli juhataja dotsent Mark Fišel.

Mark Fišel lisas, et praktikas Google´i automaattõlke teenus juba kasutab sarnast lahendust, kuid hetkel on see kättesaadav vaid 15 keelepaari jaoks – peamiselt inglise keelest teistesse keeltesse tõlkides. „Eestikeelset tõlget teeb Google Translate endiselt statistiliste meetoditega, mis tähendab seda, et meie rakendusel on suurem tõenäosus anda kvaliteetsemat tõlketulemust,“ sõnas Fišel.  

Masintõlke tööriist tuleb puhtautomaatsel kujul kasutusse ka 19.-20.04 toimuval keeletehnoloogia konverentsil, kus koostöös TTÜ kõnetehnoloogia ja foneetika laboriga tuvastatakse kõnet ja tõlgitakse see reaalajas eesti keelest ingliskeelseteks subtiitriteks. Praktiline koostöö analoogsete tehisnärvivõrkudel põhinevate tõlkelahenduste arendamiseks on ka tõlkebürooga Grata. Dotsent Mark Fišel selgitas, et tõlkebüroo jaoks valmivate neurotõlkesüsteemide rakenduslik eesmärk on tõlgete järeltoimetamise võrdlemine otsast lõpuni inimese poolt tõlgitud tekstidega, mis võimaldab teadlastel hinnata masintõlke efektiivsust ja kvaliteeti.  

Tööriist on kättesaadav aadressilt http://neurotolge.ee/ ning kasutajatel on võimalik ka ise selle kvaliteedi tagamisele kaasa aidata. Nimelt pakub rakendus alternatiivseid tõlkeid teenustest Google Translate ja Tilde masintõlge ning kasutaja saab märkida, milline tema jaoks kõige parem tundub. Tulevikus lisandub tõenäoliselt võimalus tõlkida eesti keelest lisaks inglise keelele ka läti, vene ja soome keelde. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Keelekonverentsi töötoas toimub masintõlkimise häkaton
• Tartu Ülikool viis eesti keele masintõlke tehnoloogia ärimaailma

Täienduskoolituste keskkond https://koolitus.hitsa.ee/ koondab suure osa Eesti õpetajatele suunatud täienduskoolitustest ja on heaks tööriistaks koolijuhile oma töötajate professionaalse arengu jälgimiseks ja planeerimiseks. Juht näeb, millistele täienduskoolitustele on asutuse töötajad registreerunud või millised koolitused on nad lõpetanud. Samuti teavitatakse juhti, kui töötaja kavatseb koolitusest loobuda ning see võib kaasa tuua arve esitamise tööandjale.

Töötajate koolitustel osalemisega seotud teated saadetakse alates aprilli algusest üks kord päevas automaatselt edasi haridusasutuse juhi e-postile, juhul kui juhil on selles keskkonnas kasutajakonto loodud. Kui kasutajatunnust loodud ei ole, palume haridusasutuse juhil oma töötajate täienduskoolitusinfo nägemiseks luua ID-kaardiga kasutajakonto https://koolitus.hitsa.ee ning anda loodud kontost teada e-postiaadressile tkis@hitsa.ee, misjärel kasutajale lisatakse vastavad õigused.

Kasutajate tagasiside ja märkused on süsteemi arenduste tellijale alati oodatud. Ühistellijateks on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Sihtasutus Innove ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:

Ave Rand
IT projektijuht
ave.rand@hitsa.ee

Seminar korraldatakse Erasmus+ programmi koostööprojektide partnerite leidmiseks.

Seminarile oodatakse osalejaid erinevatest haridusvaldkonna asutustest kui ka näiteks kohalikest omavalitsustest, ettevõtetest, kultuuri- ja noortetööga tegelevatest organisatsioonidest.

28. aprillini ootab SA Archimedes nende Eesti haridusasutuste ja organisatsioonide taotlusi, kel plaan osaleda Erasmus+ rahvusvahelises koostöös.

Täpsemat infot taotlemise kohta leiab SA Archimedese kodulehelt.

Kontaktseminar annab lisaks digipädevuste mõistete tutvustamisele võimaluse tutvuda kolleegidega eri riikidest ning töötada ühiste projektiideede kallal. Eesmärk on alustada Erasmus+ strateegilise koostöö projektide ettevalmistamisega 2018. aasta taotlusvooruks.

Lisaks on seminari oluline eesmärk toetada koostööd ja uute ideede sündi eri valdkondade ja asutuste vahel, rikastades sel moel hariduselu uute vajalike algatustega ja nutikate IKT-lahendustega. 

Loe pikemalt SA Archimedese kodulehelt!

Allikas: SA Archimedese koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Stipendiumiprogramm elavdas Eesti ja Norra hariduskoostööd
• Haridus- ja koolitusprogrammil „Erasmus+“ oli rekordarv osalejaid

eTwinningu koolitaja ja ekspert Meeri Sild annab ülevaate tänavuse Euroopa projektikonkursi võiduprojektidest. Martna kooli õpetaja ja eTwinningu Eesti projektivõistluse eelmise aasta üks võitjatest Kairi Mustjatse räägib oma kogemusest eTwinningus. Veebiseminaril peatutakse ka sellel, missugused on suurepärase õpiprojekti kvaliteedinäitajad. Türi Põhikooli õpetaja Laine Aluoja näitab praktiliselt, kuidas seda projekti võistlusele esitades esile tuua.

Registreeru veebiseminarile siin>> 

Samal teemal:

• eTwinningu 2016. aasta parim projekt aitas noortel enesehinnangut tõsta
• Projektõpe aitab lõimida erialaõpingud nii keeleõppe kui ka infotehnoloogiaga
• eTwinningu projektivõistlusel tunnustatakse silmapaistvaid projekte

Artikkel ilmus 13. aprilli Õpetajate Lehes. Autor: Koolielu haridusportaali toimetaja Madli Leikop

eTwinningu projektid on juba oma olemuselt kaasamise musternäidised. Need õpetavad lastele koostööoskust, tolerantsust, avardavad silmaringi, õpetavad mõistma maailma ja kultuuride mitmekesisust, rahvuste eripärasid; õpetavad aru saama ka sellest, et õpilastel on erinevad võimed ja võimalused, ja et seda tuleb aktsepteerida. Kui see ei ole kaasamine, siis mis veel on?

eTwinningu eksperdi, Tartu Hiie kooli haridustehnoloogi ja informaatikaõpetaja Mari Tõnissoni töös on kaasamine koolielu tavapärane osa. Selles koolis saavad kuulmis- ja kõnepuudega lapsed põhihariduse ning kuulmispuudega koolieelikuid valmistatakse kooliks ette. Siin on palju panustatud sellesse, et keegi ei jääks kõrvale, et kõik saaksid piisavalt tähelepanu, osaleda tegevuses ja kogeda edu.”

Käib töö Norra projekti kallal, juhendajaks Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson. Foto: erakogu

On sul tulnud lastele selgitada, mis on kaasamine?

Mari Tõnisson: Kaasamine kerkib esile eriti siis, kui hakkad korraldama grupitööd. Kuni lased lapsel midagi personaalselt teha, toimetab igaüks oma tempos. Nagu hakkad tegema grupitööd, on keegi kohe kellegi arvates liiga aeglane või ei oska piisavalt hästi käituda jne. Ühekordsest selgitusest üldjuhul ei piisa. Et keegi lühikese jutu peale oma senist arvamust muudaks, on palju nõutud. Kiire lahendus õpilaste gruppidesse jaotamisel on nn sunniviisiline variant, kus valiku teeb ära näiteks veebipõhine loosiratas.

Kui rääkida kaasamisest kodanikukasvatuse ja ühiskondlikus võtmes, siis puudutan teemat väga sageli. Minu metoodiliseks võtteks on minu endaga juhtunud lugude rääkimine. Loo lõpu lasen õpilastel välja pakkuda. Seejärel suunan neid arutlema nende ja minu variantide üle. Näide jutustatud loo algusest: „Umbes aastal 1979 seisin noore tüdrukuna ühes Eesti väikelinna poes järjekorras ja minu ees seisis pikkade juustega mustanahaline naine …” Me oleksime võinud kulutada toona selle loo arutelule terve tunni.

Kas eTwinningu projektis toimub kaasamine teisiti kui koolitunnis?

eTwinning on internetipõhine. Kuna see on õpilastele tuttav ja meeldiv keskkond, siis on kaasamine internetis üsna hõlbus. Kaasamine on veelgi lihtsam, kui lasta õpilastel endil (vähemalt osaliselt) valida, mis teemal ja mis riigiga projekti teeme, ja anda võimalus projekti eesmärgid ning tulem paika panna.

Ka eTwinningus tehakse grupitöö ja ilmnevad grupitööle omased probleemid, kuid need lahenevad oluliselt lihtsamalt, sest on aega reageerida, asja kohta uurida ja arutada enne, kui ennast väljendad. Suur eelis on rahvusvaheliste gruppide moodustamine, kus õpilased algul üksteist ei tunne ja oma erisuste kohta järk-järgult teada saavad. eTwinningu projektid on suurepärane kaasamise võimalus ka seetõttu, et meie riigis tuleb eri kultuuridest pärit inimestega kokkupuuteid ette väga harva.

Üks asi on kaasata oma õpilasi, keda tead ja tunned. Aga kui kaasata tuleb projektipartnereid, näiteks Türgist, kas siis tuleb arvestada kultuurilise eripäraga, temperamendi erinevustega?

Türklased kaasavad ennast suurepäraselt ise. Oluliselt keerulisem on minu üle kümneaastase eTwinningu kogemuse põhjal kaasata heaoluriikide õpilasi ja õpetajaid. Türgi koolid on väga motiveeritud eTwinningus osalema. Selle riigi projektipartneritega ei ole minul kunagi probleeme olnud, nad on positiivsed ja löövad agaralt kaasa.

Meie koolilaste arvamus ja suhtumine teistesse kultuuridesse ei erine oluliselt meie täiskasvanute arvamusest ja suhtumisest. Sellega, mis puudutab suhtumist eri rahvustesse, kultuuridesse, on palju tööd teha. Takistus on kindlasti see, et nii meie õpilaste kui ka õpetajate kogemused selle koha pealt on kesised ja harimist vajavad nii õpetajad kui ka lapsevanemad. Lapsed on tavaliselt väga elevil, kui teeme koostööd mõne kooliga riigist, mida nad eriti ei tunne. Või siis arvavad, et tegu on Eestiga sarnase riigiga. Nii hakkame eTwinningu keskkonnas üksteisega tutvuma ja pilte jagama. Siis aga selgub, et inimeste nahavärv, hooned, loodus, toit on üsna teistsugused. Lapsed lähevad selle peale enamasti elevile, aga neil ei ole tavaliselt eelarvamusi. Lapsed ei jää ükskõikseks, ükskõiksuse kasvatame endale ise selga, kui ei tea, kuidas ühte või teise olukorda, nähtusesse, inimesse suhtuda. Laps on oma väljendustes siiras, ta ei varja oma arvamust ja üldjuhul on see positiivne ning kui ei ole, on meie töö selgitada.

On sul ka praegu mõni eTwinningu projekt käsil?

Praegu on mul käsil projekt ühe Norra kooli 15–16-aastaste õpilaste ja meie kooli 14–15-aastaste õpilaste vahel. Jõulude eel osalesime 3. klassi õpilastega jõulukaartide ja heade soovide vahetamise projektis. Lisaks osalen juba aastaid projektis, mis toimib nagu erivajadustega õpilaste õpetajate üleeuroopaline kogukond, kus on sadu liikmeid ja kus vahetame materjale, teadmisi ning kogemusi.

Norra partneritega projekti sisu on, et oleme üksteisele õpetajad ja õpime üksteiselt, projekti nimi on „E-flipping”. Norra õpilased õpetavad Eesti õpilastele video vahendusel viit tegevust ja meie õpilased omakorda neile viit. Seejärel tuleb proovida partneri õpetatut järele teha ja selle sooritamine üles filmida. Kui Norra õpilaste esimesed videod TwinSpace’i üles said ja üks neist oli tants, arvasid meie õpilased, et seda nad järele teha ei suuda. Aga suutsid küll. Samas oli Norra õpilastel tükk tegemist, et meie õpilaste õpetatud lihtsat visuaalse programmeerimise ülesannet täita. Praegu ootame huviga, kuidas nad eesti keele õppetunniga hakkama saavad. Partnerkool Norrast on tavakool ja nad teavad, et meie oleme erikool. Projekt on olnud õpetlik mõlemale poolele.

Kõlab nagu kaasamise muster­näidis …

Jah, kui mõelda, et riikidena on Eesti ja Norra üldjoontes üsna sarnased. Minu õpilased olid projekti algul arvamusel, et Norra, see on rikkus ja mugavus ning sealsed õpilased eriti pingutama ei pea. Norra õpilased arvasid meist, et Eesti on vaene, mahajäänud maa, kus elatakse vaat et kiviajas. Oleme nüüd vastastikku näidanud, et päris nii see pole.

Kaasamise teema sisaldub tugevalt ka meie heade soovide vahetamise projektis, mida tegime koos kuulmispuudega laste kooliga Kesk-Türgist. Head soovid andsid lapsed üksteisele edasi video vahendusel igaüks oma maa viipekeeles ja ka paberist kaardil, mis saadeti postiga. Projekti pildigalerii ja oma õpilaste emotsioonide järgi otsustades olid mõlema kooli lapsed väga motiveeritud projektis kaasa lööma eelkõige huvist näha ja teada saada, mis meis on sarnast ja mis erinevat.

Oled eTwinningu mentor ja ekspert. Kuidas eTwinningul sinu arvates Eestis praegu läheb?

Mina näen, et seis on väga stabiilne. Igal aastal luuakse Eesti koolides ja lasteaedades hulk eTwinningu projekte, on uusi programmiga liitujaid koole, kes tööd alles alustavad, on vanu tegijaid, kelle jaoks rahvusvaheline projektitöö on koolielu loomulik osa. eTwinning on stabiilses seisus ka sellepärast, et õpetajad on hakanud aina enam projektõpet rakendama oma igapäevatöös. Ja kes projektõppe metoodika kasutusele võtab, see varem või hiljem ka eTwinninguni jõuab. On ka vastupidiseid variante – kes käib eTwinningu koolitusel ja näeb, et selline õppevorm on olemas, hakkab seda kasutama mujalgi kui eTwinningus.

Kas probleemid HEV-õpilastega on riigiti sarnased?

Riigiti võrrelda ei saa, sest eri riikides on HEV-laste hariduspoliitika väga erinev. On riike, kus HEV-õpilasi õpetatakse senini eraldi koolides, suures osas Euroopas on nad juba aastaid kaasatud tavaõppesse. Üleeuroopalises HEV-õpilaste õpetajate projektis ei räägi me probleemidest, vaid pigem võimalustest, kuidas HEV-lapsi kaasata, ja üks suurepärane võimalus on eTwinning.

Eestis HEV-laste kaasamine tavakooli alles areneb. Viimasel ajal olen oma erikooli õpilastega osalenud just sellistes eTwinningu projektides, kus meie parteri(te)ks on tavakoolid. Võimalik, et varem natuke pelgasime, kas meie õpilased saavad hakkama ja on võrdväärsed partnerid. Aga on küll, ja eTwinningu kaudu, veebipõhiselt, on kõik väga loomulik olnud, areng on toimunud iseenesest.

Samal teemal:

• Osale eTwinningu veebimängus ja võida auhindu!
• eTwinningu mentorid kutsuvad õpetajaid osalema multiprojektides

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar ütles, et Eesti pakub väga kvaliteetset haridust ning seda kogemust saame kindlasti jagada. “Nii meil kui ka teistes Euroopa riikides tuleb kaasajastada õpetamisviise ja õppekorraldust, arvestada enam õppijate soove ja vajadusi. Samuti on süvenemas lõhed oskustes, väärtustes ja käitumismallides põlvkondade ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Haridussüsteem peab andma endast parima, et neid lõhesid vähendada,” ütles Käosaar.

Koolidel tuleb õppetöö korraldamisel senisest enam arvestada nii õppijate vajaduste ja võimete kui ka uutest tehnoloogiatest ajendatud töömaailma muutustega. Muutuva hariduse teemal soovime vahetada riikidega kogemusi, et paremini mõista, mis vajab haridussüsteemis senisest enam tähelepanu ning uut lähenemist.

Tööturu ja hariduse seoste osas on plaanis keskenduda enam kõrghariduse kaasajastamisele ning sellele, kuidas saavad Euroopa kõrgkoolid paremini arvestada tööturu muutuvate vajadustega. Prognoositud on, et aastaks 2025 vajatakse pea pooltele vabadele töökohtadele kõrgema kvalifikatsiooniga inimesi. Samal ajal usub 71% tudengitest ja värsketest vilistlastest ning 61% kõrgkoolide töötajatest, et õpe kõrgkoolis ei vasta tööturu praegustele vajadustele. Kõrgkoolide esindajatest arvas nii vaid 46%.

Eesti võtab Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise Maltalt üle 1. juulil 2017 ning täidab liikmesriikide arutelude juhtimise ja poliitikate koordineerimise rolli aasta lõpuni. Haridus- ja Teadusministeeriumil on sel ajal korraldada 22 sündmust, sh teaduse valdkonna ministrite kohtumine Tallinnas ning neli rahvusvahelist konverentsi.

Allikas ja fotod: HTMi pressiteade.  

Samal teemal:

• Eesti tutvustas noortevaldkonna peadirektoritele oma eesistumise prioriteete

Sellest kirjutas ja saatis Koolielule fotod lasteaia Põngerjas õpetaja Svetlana Astahhova. 

29. märtsil oli tore päev. Oma rühmaga sõitsime külla lasteaeda Päikseke, mis asub Sillamäel.

Minu rühma lapsed esinesid väikese kontserdiga. Laulsime enda valmistatud pillide saatel ja tantsisime kaks tantsu. Lapsed Päikseke lasteaiast laulsid ka laule. Peale kontserti korraldasime koos meistriklassi, kus üheskoos meisterdasime puidust seibidest lõbusad numbrid.  Lapsed joonistasid ja värvisid väikestele ümmargustele seibidele numbrid ühest kümneni. Sõbraliku kohtumise lõpetasime ühistantsuga „Kui sul tuju hea“.

Täname Kellukese rühma lapsi ja pedagooge sooja, sõbraliku ja suurepärase vastuvõtu eest. Suur tänu ka meie bussijuhile.

Samal teemal:

• Lapsed õpivad headust looma
• Naerul näoga Nõlvakule
• Animatsioon on lasteaedades jätkuvalt populaarne

Selle käigus vahetatakse välja Noora seadmeruumi elektritoite ahelad. Nimetatud ajavahemikul ei tööta ükski teenus (välja arvatud püsiühendused), e-kirjad jäävad ootele.

Palume vabandust ebamugavuste pärast!

„Maailmas on meie õpetajad tuntud professionaalidena, kellele on antud suur ametialane vabadus ning kellele toetub üks maailma tugevaimaid põhiharidusi. Samas olen veendunud, et õpetajate häält ja mõtteid võiks olla meie ühiskonna arvamusliidrite seas oluliselt rohkem kuulda,“ ütles minister Reps konverentsil.

Minister märkis, et tugeva õpetajaskonna hoidmiseks peab õpetajana töötamine olema ühiskonnas auasi ning köitev valik. „Oma osa on siin kindlasti magistrikraadiga professionaalile sobiva töötasu garanteerimisel, mis on valitsuse selge prioriteet. Õpetajate miinimumpalk tõuseb aasta teiseks pooleks 1050 euroni ning usun, et aasta lõpuks jõuab keskmine 1300 euro juurde. See on nii riigi kui ka omavalitsuste ühine eesmärk ning omavalitsustel kui koolide peamistel omanikel on väga suur roll.“

„Vundament koolis edukalt toime tulemiseks ning hilisemas elus hakkama saamiseks laotakse alushariduses,“ rääkis minister Reps. „Samas on lasteaiaõpetajate palk üldhariduskooli õpetajate keskmisest palgast madalam ja ka väga suurte regionaalsete kääridega. Sellisel moel ei saa edasi minna – valitsus on otsustanud, et omavalitsused hakkavad saama sihtotstarbelist toetust, millega viia ülejärgmiseks aastaks kvalifitseeritud lasteaiaõpetaja töötasu samale pulgale üldhariduskooli õpetaja palgaga,“ selgitas minister.

Minister rääkis, et tugispetsialisti teenuse kvaliteet ja kättesaadavus hakkab suurenema. „Igal lapsel on õigus saada vajadusel tugispetsialisti nõustamist ja omavalitsus peab seda pakkuma. Selleks anname omavalitsustele alates järgmisest aastast lisaraha orienteeruvalt 6 miljonit eurot aastas, mis lubab tõsta nii spetsialistide töötasu kui ka võtta praegusega võrreldes inimesi juurde,“ kõneles Reps.

Minister Reps rõhutas, et õpetajaametit ei muuda ahvatlevaks valikuks üksnes palk. „Küsides noortelt, mida nad oma tuleviku töölt ootavad, siis tuuakse välja soov teha tähendusega tööd, omades selgeid karjääri- ja arenguvõimalusi, võimalust ise otsustada ning ka paindlikku töökeskkonda. Paljud neist kattuvad sellega, mida õpetajatöö ju tegelikult pakub. Seetõttu peame tooma õpetajatöö tänapäevase sisu enam nähtavale,“ rõhutas minister. „Selle kõrval peavad nii riik, koolid kui ka ülikoolid tegelema ameti sisemise poolega – toetame üliõpilasi ja alustavaid õpetajaid, et nad saavutaksid suurema selguse õpetajate töökoormuse, põhi- ja lisaülesannete teemades ning leiaksid kindluse, et oma tööle tagasiside küsimine ja kolleegile tagasiside andmine oleks erandi asemel reegel,“ rääkis minister.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Iga neljas Eesti õpetaja ei tea oma tööõigusi
• Aasta klassiõpetaja Merle Lepik: unistage suurelt!

Tasuta sissepääsuga messil pakuvad kümned kirjastused uudistoodangut ning soodushinnaga teoseid.

Viiendat korda aset leidva Tallinna Raamatumessi kavas on enam kui 30 sündmust, neist tubli kolmandik lastele. Toimub raamatuesitlusi, kohtumisi kirjanikega, arutlusi ja vestlusringe, räägitakse kirjandusest linnaruumis, vanade raamatute taaskasutamisest, tutvustatakse uuemat kirjandust ja kirjeldatakse oma kirjanduselamusi.

„On rõõm, et viie aastaga on Tallinna raamatumessil välja kujunenud omad traditsioonid, nagu kirjandusfoorum ja tüpograafiaseminar ning üleriigiline lastesündmus Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel, kuid messi kavas on ka värskeid ettevõtmisi, nagu näiteks kirjandusklubi, kus lugemishuvilised saavad loetu üle mõtteid vahetada ning raamaturingluse-teemaline vestlusring, mis on ajendatud talvel üles kerkinud temaatikast,“ ütles Eesti Kirjastuste Liidu juht Kaidi Urmet. Ta lisas, et sama oluline on see, et messil on palju mõeldud lastele ning näiteks kirjandusklubi ajaks saab lapsed jätta juhendajaga töötuppa meisterdama. Eraldi välja toomise vääriliseks peab Urmet venekeelsele lugejale mõeldud sündmusi, mida on messil koguni mitu.

Messi avaürituseks olev kirjandusfoorum on tänavu pühendatud neile, kel lugeda raske ehk eelkõige Marrakeši lepingu tutvustamisele ning nägemisprobleemidega inimeste muredest kõnelemisele, kuid samas ei jää tähelepanuta ka Marrakeši lepingust tulenevad muudatused autoriõiguses. Foorumil kõneldakse teemast nii ministeeriumi kui ka pimedate raamatukogu pilguga, tutvustatakse teistsuguseid kirjanduse kogemise võimalusi ning vaadatakse muuseumi pilguga minevikku, kus nägemismuredega pidid maadlema ka kirjanikud.

Lisaks toimub neljapäeval kell 17.30 suures saalis kohtumine hetkel kõmulisima Saksa autori Norman Ohleriga, kelle sulest on ilmunud raamat „Patsient A“, mis uurib uimastite kasutamist Teise maailmasõja aegses Saksa sõjaväes. Norman Ohleriga vestleb Priit Hõbemägi. Milleri salongis algab kell 14 Tallinna Kirjanduskeskuse juhi Maarja Vaino ning kirjanike ja kirjanduskriitikute Peeter Helme ja Paavo Matsini arutelu kirjanduse olulisuse üle linnaruumis, mis ühtlasi on kultuurisaate „Vasar“ avalik salvestus. Kell 15 räägivad samas algajate autorite tüüpvigadest ja annavad neile nõu tippkirjastajad Krista Kaer (Varrak) ja Tauno Vahter (Tänapäev). Kell 16 esitleb kirjastus Argo seal raamatut „Musta koidiku kuulutajad: Soome fašistide lugu“ ning kell 17 algab vestlusring vanade raamatute saatusest, milles osalevad Raamatuvahetus.ee esindaja Leo Ariva, bookworld.eu juht Anu Vunk ning raamatupoe REaD looja Maaja Hallik.

Autorinurgas esitleb kirjastus Valgus kell 16 koos David Vseviovi ja Vladimir Sergejeviga raamatut „Venemaa – lähedane ja kauge. Viimasest Rjurikovitšist esimese Romanovini“, kell 17 kirjastus Varrak raamatut „101 Eesti toitu ja toiduainet“, mille autorite Anu Kannikese ja Ester Bardonega vestleb Peeter Helme ning kell 18 kirjastus Grenader raamatut „Varjudes lõhnavad valgused“, mille autori Rein Saviga vestleb Mati Mandel.

Lastealal saavad lapsed kell 12 osa kohtumisest Milvi Martina Piiriga, kes tutvustab oma värsket muinasjuturaamatut „Uppunud mets“ ning lapsevanemad ja õpetajad kell 16 koolitusest, mida viivad läbi kasvatusteadlased Jana Rebane ja Kristi Kirbits, kes on kirjutanud raamatu „Arengu jälgimise mängud“. Lisaks on lapsed oodatud kella 17–19 autorinurgas avatud töötuppa, kus saab valmistada endale märkmiku. Samuti toimub igal messipäeval Tallinna Keskraamatukogu eestvedamisel lastele otsimismäng.

Messi teise päeva suursündmus on reedel tavapäraselt kujunduskonverents „Kirjak“ ning kolmandal päeval ehk laupäeval toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel üleriigilise õpilaste kirjandusmängu finaal.
Messile on oodatud kõik kirjandushuvilised. Sissepääs on kõigile tasuta!

Messi täpse ajakava leiab veebilehelt

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogu säilitab kultuuri digitaalselt
• Rahvusraamatukogus on avatud Veljo Tormise mälestusraamat