Sõbralik koostöö on Nõlvaku Lasteaia üks põhiväärtustest. Kokku on väärtuseid neli, lisanduvad tervis, keskkonnahoid ja loovus. 2016. aastal pälvis Nõlvaku Lasteaed süsteemse ja tulemusliku tegutsemise eest laste kasvamist toetava keskkonna loomisel Tartu Ülikooli eetikakeskuse tunnustuse „Väärtuskasvatuse lasteaed“ ja „Hea lasteaia edendaja“.

Käisin Nõlvaku Lasteaias külas enne aastalõppu, mil maja oli tavapärasest vaiksem, aga rikkalikult dekoreeritud ja kaunistatud: suured paberist lumehelbed laes ja seintel, lustakad paberketid ühest seinast teise ulatumas, tuledesäras kuused ja palju muud pühade juurde kuuluvat. „Seda tegid lapsevanemad, see kõik on meie ühine idee ja teostus,“ ütles direktor. Lastevanemate tegutsemine rõhutas veelgi Nõlvaku Lasteaiale vast kõige iseloomulikumat väärtust: sõbralikku koostööd. 

Ühiselt valminud kaunistused

Veidi hiljem olid vestlusringis väärtustest ja väärtuskasvatuses rääkimas direktor Merle Perm, õppealajuhataja Karolin Kabanen, logopeed Kadri Toom, rühmaõpetaja Merilin Mandel ja muusikaõpetaja Katrin Mandel. 

Kas 2016 oli teie jaoks teistmoodi (töö)aasta kui muidu?

Karolin Kabanen: See oli hästi töine, aga üllatusterohke aasta. Võtsime korraks aja maha, et täiesti ausat pilti iseendast peeglis vaadata. Seda aitas meil teha osalemine TÜ eetikakeskuse väärtuskasvatuse konkursil. Saime tagasivaatavalt analüüsida, mida juba teinud oleme. Ja saime hoogu juurde, kuna meile öeldi, et tehtu on ilus ja tore. Ise me elame siin lasteaias igapäevast elu ega analüüsi oma tegevust niimoodi iga päev. 

Merilin Mandel: Väärtuskasvatuse konkursil osalemine oli kui kollektiivne sisekaemuslik tegevus, pidimegi sõnastama, mida me iga päev lasteaias teeme. 

Merle Perm: Meie jaoks oli kõik väga loomulik, need väärtused, mida me endas kanname ja mis meil ka kirjas on, need põhiväärtused ei ole sõnakõlksud, me elamegi neid väärtusi. Sõbralik koostöö tähendabki sõbralikku koostööd – kes näeb sõpra hädas, see aitab; kes oskab, see teeb. Inimesed ei pelga ka eksida, nad on julged ja avatud. Teinekord öeldakse lasteaiapere, meie oleme siin tõesti nagu üks suur perekond. 

Merilin Mandel: Ma pole nii hästi funktsioneerivat perekonda ammu näinud! (Kolleegid on selle toreda ütlemisega väga nõus – toim.)

Katrin Mandel: Minu kui muusikaõpetaja jaoks algab aasta tegelikult sügisel. Oleme tänaseks üksjagu laule jõudnud selgeks õppida. Tegelikult on igaks sündmuseks midagi varnast võtta, nii lastel kui õpetajatel. Meil laulavad õpetajad ka! Oli töine, rõõmus, huvitav, loominguline aasta. Järjest tegusamaks on aastad muutunud. Ja mitte nii, et keegi ütleb, et nüüd peab tegusamaks muutuma, vaid meie ühine tegutsemine järjest aktiviseerub.  

Merilin Mandel: Siin lasteaias töötamine pole mitte töö, vaid eluviis. Kui ikka kellelgi on hea idee, siis kella ei vaadata, nii tore on koos tegutseda.

Merle Perm: Minu jaoks oli suur muutus see, et 2016. aasta sügisest oleme taas kuue rühmaga lasteaed, enne oli 12 rühma. Nõlvaku Lasteaia lasteaia Tuleviku filiaal hakkas elama oma elu, ja nüüd on Laagris tore Tuleviku Lasteaed. 

Üks rühmaruumidest

Rühmaõpetaja on ilmselt see, kes lasteaias väärtuskasvatuse ja väärtustega kõige rohkem kokku puutub?

Merilin Mandel: On küll nii. Ma ei võta küll teadlikult ette paberit, et mis väärtus meil see kuu tulipunktis on. Iga päev saan selle vähemalt korra sõnades lasteni tuua ja tegevustega lõimida, väärtused ei ole lihtsalt sõnakõlksud. Ja kui õpetajad omavahel suheldes ka lastele eeskuju annavad, siis mis neil muud üle jääb kui õppida ja järele teha. 

Kui tihti läheb lasteaias logopeedi abi vaja ja kuidas logopeed oma töös ka põhiväärtustega arvestab?

Kadri Toom: Logopeedi abi läheb vaja igapäevaselt, ehkki tegemist on tavalasteaiaga. Olen püüdnud ka kõnearendustöös tuua sisse teemasid, mis on seotud väärtuskasvatuse ja üksteisest hoolimisega. Veel pean oluliseks sõbralikku koostööd vanematega, sest laps vajab ju mitmekülgset tuge. Võibolla mõni lapsevanem on hõivatum ja tal on raskem leida aega lapsega harjutamiseks, aga üldiselt saan öelda ainult kiidusõnu. Ma ei ole siin veel tervet aastat töötanud, aga minu jaoks ongi kõige positiivsem üllatus see, kui hea seltskond on siin koos. 

Põhiväärtused on kogu aeg silma all ja näha

Nõlvaku Lasteaed oli tubli lasteaed ka kahe, kolme, nelja aasta eest ja on seda kindlasti tulevikuski. Miks otsustasite kandideerida väärtuskasvatuse konkursil just nüüd, ei varem ega hiljem? 

Merle Perm: Tundus, et oleme jõudnud etappi, kus meil on midagi öelda ja ette näidata. Seljataga on kolmeaastane sisehindamise periood, need kokkuvõtted olid tehtud, käimasolev õppeaasta oli kohe kohe lõppemas. Käis juba lasteaia uue arengukava koostamine. Kevadel tuligi kuidagi loomulikult idee, et proovime konkursil osalemiseks vajalikku formaati täita. Kui projekt oli kaante vahel ja olime selle ära saatnud, siis see kõnetas meid nii palju, et sealt tulid meie arengukava põhisuunad. See kõik oli rahulik ja loomulik areng. Siis saime tagasisidet eetikakeskuselt, sealt saime palju julgustust ja nii see protsess liikus.

Karolin Kabanen: Oleme oma teed ja rada otsinud kõik need aastad, tähistasime hiljuti viiendat sünnipäeva. Leidsime, et meil on nii hea siin majas olla ja töötada, et nüüd tahame konkursil osaleda. Kirjutasime ausalt ka oma arenguvõimalustest. Need ei ole vead, need on arenguvõimalused. 

Merilin Mandel: Positiivne eneseanalüüs on alati meeldiv teha, eriti veel, kui saad vastata küsimustele, mis kõik on siin hästi. 

Lasteaias on ka ujula

Sõbralikkus, koostöö, laste tervis ja loovus – need on ju loomulikud asjad ühes lasteaias. Kui põhiväärtused kirjas ei oleks, kas te siis neid ei järgiks?

Katrin Mandel: Need on kõige inimlikumad ja tähtsamad väärtused, igapäevatöös me kogu aeg jagame oma mõttelaade, mis on nende väärtustega seotud. Ma valin ka laule selle järgi, mis lastele neid meelde tuletaksid. Kui lapsed saavad siit need väärtused kaasa tegevuste kaudu, siis see on kõige tähtsam. Meil on võimalus lastele pakkuda ja tähelepanu juhtida sellistele asjadele, mis neile hiljem elus rõõmu ja kasu toovad. 

Merle Perm: Siinkogetuga lähevad nad koju. Meie põhiväärtused ei kõneta üksnes lapsi, vaid need lähevad edasi vanematele. Juba 2012 said põhiväärtused ühiselt kirja pandud. Panime kirja ju seda, mida ise väärtustame! Me ei mõelnud neid projekti jaoks välja. 

Merilin Mandel: Miks meil need igal pool kirjas on, ka rühmas seinte peal näiteks? Ka rühma reeglid on kirjas, et need oleks kogu aeg visuaalselt näha. Kui lapsed lähevad riidu, mida ikka vahel juhtub, siis räägin neile sõbralikust läbisaamisest ja saan näidata kohe visuaalselt, et meil on asjad nii, meie harjutame sõbralikuks olemist. Lapsed ju alles õpivad tundma  ning ellu rakendama neid väärtusi. 

Karolin Kabanen: Tulin siia alguses rühmaõpetajaks. Esimene mulje, mis majast kohe jäi, oli see, et kuidas need inimesed siin nii õnnelikud ja sõbralikud on, kuidas meeskonnatöö nii hästi toimib. Nii et need väärtused – sõbralik koostöö, tervis, keskkonnahoid, loovus –  elavad oma elu hoolimata sellest, kas on kirja pandud või mitte. 

Kadri Toom: Igal asutusel on oma nägu, tajun Nõlvaku Lasteaia poolt esiletõstetud väärtusi siin töötades tõepoolest iga päev. 

"Tarkuste hoidiste" metoodika põhineb eesti vanasõnadel

Nõlvaku Lasteaias on igapäevatöös kasutusel mitu metoodikat. Miks nii?

Karolin Kabanen: Oleme otsinud oma nägu. Kuna variante on nii palju ja õpetajad on praktiseerinud erinevaid metoodikaid, siis tegime pilootaasta, kus proovime erinevaid lähenemisviise ja pärast arutleme. Igaüks saab siis edasi mõelda ja valida.

5-7-aastaste rühmas on Merike Miti „Tarkuste hoidiste“ metoodika, mis on eesti vanasõnadele põhinev. Kasutusel on ainult positiivse suunitlusega vanasõnad ja neid tegevustesse (mängud, loovtööd, igapäevaolukorrad) rakendades õpetatakse lastele märkamatult ka väärtuseid. 4-5-aastased piloteerivad metoodikat „Sina suudad seda“, mis on sotsiaalsete oskuste programm. ja veel on meil kasutusel „Samm-sammult“ metoodika, mis on ka sotsiaalsete oskuste programm. 

Kõik sotsiaalsed oskused on tugevalt seotud väärtuskasvatusega. Valikuvabadus annab võimaluse, et õpetaja saab lähtuda konkreetse rühma vajadustest.

Merilin Mandel: Näiteks „Sina suudad seda“ õpetab lastele emotsionaalset vastupidavust, kuidas oma emotsioonidega toime tulla. Seda metoodikat ei ole Eestis varem kasutatud.

Sügisel tegelesime enesekindlusega, meil oli enesekindluse nukk Eneli, kuidas Eneli ei olnud enesekindel ja kuidas ta selleks sai. Rühmas on üks laps, kelle enesekõne oli enne hästi negatiivne – ma ei saa, ei oska, pole mõtet proovida. Kui ta pani saapaid jalga, siis julgustasin teda, et mida Eneli ütleks, mida teeks. Nüüd oleme asjad saanud nii kaugele, et ta hüüab iga kord, kui saapad jalga saab – ma suutsin seda, ma olen enesekindel! Juba lühikese ajaga on lapse enesekõne muutunud positiivseks. 

Vasakult: Merle Perm, Merilin Mandel, Karolin Kabanen, Kadri Toom. Taustal paistab suur värvimandala, mida kõik õpetajad tasapisi koos valmistavad. Veel üks koostöövorm!

Öelge palun lõpetuseks üks asi, mille poolest Nõlvaku Lasteaed kõigist teistest lasteaedadest kindlasti erineb?

Karolin Kabanen: Tuled alati naerul näoga Nõlvakule, tuled alati hea tujuga tööle. 

Merle Perm: Siin majas on  keskkond, kus inimesed saavad iseendaks jääda. Positiivsed emotsioonid, kaasahaaravad ideed ja tahtmine südamega teha.

Merilin Mandel: Turvatunne, mis on tänu kolleegidele, inimestele sinu ümber. Mul on igas olukorras abi olemas. Kui on nii palju inimesi koos, siis tihti ei jaksata teiste muredele tähelepanu pöörata. Siin seda ei ole.

Kadri Toom: Eluterve õhkkond. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• TÜ eetikakeskus tunnustas parimaid väärtuskasvatuse koole ja lasteaedu
• Väärtuskasvatuse lasteaed väärtustab üksteist austavaid suhteid
• Väärtuskasvatus kodus ja lasteaias

Loo autor on "Nutitund igasse kooli!" algataja ja eestvedaja Birgy Lorenz. 

Kirsina tordil saame pilku heita ka lasteadade, kutsekoolide, huvikoolide nutitegevustesse. Oleme jõudnud juba viiendikuni Eesti koolidest ja teiste igitegijateni, kes on Eestile 100. sünnipäevaks kingituse tegemises osalenud. See on suur asi! Suur tänu teile!

Detsembris anti teada kõige enam tegevustest gümnaasiumi kooliastmele, millele järgnesid tihedas konkurentsis III ning II ja I kooliaste. Sellest võime järeldada, et nutitund sobib igasse kooliastmesse kui ka edumeelsetesse lasteaedadesse, kutsekoolidesse ning ka õpetajate professionaalset arengut puudutavatesse tegevusse. See oli põnev!

Kõige enam postitusi tegid Tallinna Kristiine Gümnaasium (14), Põlva Gümnaasium (13), Laagri Kool (10), Tabivere Põhikool (9), Viljandi Gümnaasium (9), Antsla Gümnaasium (8), Tallinna Pae Gümnaasium (7), Ehte Humanitaargümnaasium (6), Elva Gümnaasium (6), Tallinna Liikuri lasteaed (6). Oli rõõmus teada saada, et muusika ning tehnika käivad kenasti ka koolis käsikäes lisaks otsinguülesannetele, e-testimisele, äppide katsetamisele, digikirjatükkide ja luuletuste kirjutamisele, analüüsimisele ja paljule muule, mis aitavad meil digi enda heaks hariduslikult ära kasutada.

Liigume nüüd aga edasi auhindade loosimise tulemuste juurde.

Telia Eesti auhinna võitis Lohvka Lasteaed (esindaja Anneli Mõtsmees). Teie asutus saab komplekti (30 tk) kõrvaklappe, Ruby raamatu ja ka midagi magusat põske pista. Postitus, mis osutus Random generaatoriga valituks, rääkis meile Dash ja Dot robotite karnevalist, milles osalesid 6-7-aastased lapsed. Pikemalt saab lugeda sellest siit: https://loovlohkva.wordpress.com/2016/…/12/robtite-karneval/

Haridus- ja Teadusministeeriumi auhinna digitaalse õppevara osas võitis Laagri kool (esindajad Aet Mikli, Piret Puusta). Postitus, mis osutus võitjaks, pajatas meile muusika ja informaatika koostööst läbi klaverieriäpi, milles õpilased tegid endale selgeks mõisted tämber, eeltakt, takt, taktimõõt, tähtnimed, absoluutsed helikõrgused, bass, saatepartii, komponeerimine, omalooming. Seda auhinda toetab Euroopa Sotsiaalfondi meede „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“.

Tebo õpiveebi Premium konto kasutusõiguse tervele koolile viieks kuuks võitis Antsla Gümnaasium (esindaja Marietta Lõo). Postitus, mis osutus valituks, tutvustas meile keemiatunnis kasutusele võetud tööriista Random Name Picker http://www.classtools.net/random-name-picker/, millega juhuslikkuse alusel said kõik õpilased tahvli ees rõõmsameelselt vastamas käia. Loodame, et Õpiveeb aitab teil veel paremini realiseerida muutunud õpikäsitluse võimalusi.

Palju õnne! Koolide esindajatega võtakse ühendust FB-kaudu, seega kiigake oma postkasti (sh Messages Requesti alla).

"Nutitund igasse kooli!" Soovib kõikidele projektis osalejatele ja kogukonna fännidele ilusaid jõule ja kena aastalõppu! Kohtumiseni uuel aastal!

Samal teemal:

• Tänavuste pühade kõige ägedam jõulupuu on Mektorys
• "Nutitund igasse kooli!" detsembrikuu teema on "Nutikad helid"

Koolielu on jõulupuhkusel kuni 2. jaanuarini 2017.

Kohtumiseni uuel aastal!

Ozoboti tootja Evollve Inc. on varem tuntust kogunud oma eelmise põlvkonna robotiga Ozobot Bit, mida kasutavad paljud robootikaringid ja koolid ka Eestis, kus on see robot kõrgelt hinnatud nii laste kui õpetajate seas.
Äsja Eestisse müügile jõudnud uue põlvkonna Evo viib aga robotiga suhtlemise täiesti uuele tasemele, lubades õppijatel ja mängijatel alates kaheksandast eluaastast suhelda üksteisega ja ka robotiga, koostööd teha ning oma oskusi teistega jagada.

“Eesti koolides jõudis Ozobot kasutusse alles sel aastal, kuid on lühikese ajaga saavutanud suure populaarsuse nii laste kui õpetajate seas,” meenutab Rekato tegevjuht Andres Sirel, millise eduga robot siia saabus. “Ka paljud lapsevanemad on õpetliku roboti juba kodustanud. Usun, et oluliselt täienenud ning uute suhtlus- ja koostöövõimalustega Ozobot Evo saab üheks hinnatumaks vahendiks robootika õpetamisel kõigile.”

Põhjalikud uuendused ja võimalus Evo just oma käe järgi ära seadistada pakuvad täiesti uut taset STEAM-is – nii kutsutakse viiest erialast koosnevat õppesuunda, kuhu kuuluvad Science – teadus, Technology – tehnoloogia, Engineering – inseneeria, Arts – kunstid ja Mathematics – matemaatika. Just neid viite distsipliini on vaja tulevikuinseneril hästi osata, et robotite ja masinatega tegutseda.

Evo sobib hästi nii koju kui kooli, pakkudes meelelahutust ja kasulikke oskusi tehnoloogiaga toimetulekuks. Koolis võib Evo abiga õpilastele edukalt selgeks teha programmeerimise põhialused, harjutada praktilist matemaatikat ning miks mitte tegeleda ka kunstiga. Uue põlvkonna Evo tähtsaimaks värskenduseks on võimalus ühendada oma seade teiste omasugustega, tegutseda sünkroniseeritult ja juhtida roboteid koos sõpradega. Juhtida saab Evo LED-tulesid, helisid ja liikumist otse üle mobiilse seadme või kasutades markeritega ise joonistatud värvikoodidega valmisprogrammeeritud käskusid, mida Evo iseseisvalt täidab.

Ozobot Evo põhiomadused on järgmised:
•    OzoChat for Evo-2-Evo ehk robotitevaheline sõnumivahetus (suhtluskeskkond kuni 13-aastastele)
•    Läheduseandur infrapunasensoriga
•    Bluetooth-ühendus (leviulatus kuni 10 meetrit)
•    Raadio teel liigutuste, heli ja LED-tulede juhtimine
•    Värvide ja joone äratundmine
•    Iseseisev tegutsemine etteantud käskluste (programmi) järgi
•    Vajaliku sisu ja omaduste allalaadimine
•    60+ minutit mänguaega ühe laadimisega

Uue roboti Ozobot Evo suhtluskeskkond töötab inimese ja masina, inimese ja inimese ning masina ja masina vahel. Seadme oskuste hulka kuuluvad veel sõitmine mööda joonistatud või prinditud markerijoont ja värvitriipudest koosneva “programmeerimiskeele” jälgimine, mis teeb Ozobotist suurepärase vahendi programmeerimise õppimiseks läbi mängu. Programmeerimiseks on olemas lihtne keskkond OzoBlockly, mis pakub viit erineva raskustasemega režiimi, kus näiteks koolieelikud saavad kasutada visuaalseid ikoone käskude koostamiseks ja edasijõudnud kodeerijatel on juba põhjalikumad vahendid algoritmide kirjutamiseks.

Allikas: AS Rekato

Foto: Tootja foto

Samal teemal:

• Ozobotid sumisesid Robotexil lastega võidu
• Haanja Kooli koodinädal

Loo ja foto saatsis Koolielule algatuse "Maleta naabriga" eestvedaja Heino Laiapea. 

FIDE president Kirsan Iljumžinov tegi 14. detsembril Tallinnas malekonverentsil Eesti presidendile Kersti Kaljulaidile ettepaneku meie koolides võtta male kohustusliku õppeainena õppekavasse. Maleajalugu hästi tundvale maailma malejuhile tundus ilmselt kummaline, et seda Paul Kerese kodumaal seni pole tehtud. Veel kohtus Kirsan Iljumžinov EOK presidendiga, kellega räägiti male lisamisest olümpiaalade hulka. 

Male kooli õppekavas eeldab maleõpetajaid, keda praegu pole. Nende koolitamiseks kulub vähemalt kolm aastat. Seega võib õppekava muutuda male kasuks alles 2021/2022. õppeaastal.

Vahepealset aega ei või lasta tühja joosta. 

Tänavu tekkinud malehuvi hoidmiseks sobib Eestis nimetada 7. jaanuar (Paul Kerese sünniaastapäev) rahvalikuks maletamise päevaks. Igal aastal sel päeval võiksid käigud selgeks saanud inimesed mängida malet kodus, koolis, kohvikus, kus iganes. Ja siis oleme üks osa miljardist maletajast.
Maksma ei lähe see Eesti riigile sentigi, tulevikus aga on kasu mõõdetav palju enamas kui rahas.

Fotol loo autor ja FIDE president Kirsan Iljumžinov.

Samal teemal:

• 1. aprillil maleta pinginaabriga − täiesti tõsiselt!
• Maleõpetus kooli - võimalus austada malemeistrit

Selleks tuleb pildile püüda kõikvõimalikke keskkonnasäästlikke pühadenippe ning jagada neid sotsiaalmeedias. 

Negavati projektijuht Kadi Mitt selgitab, et rahuliku jõuluajaga kaasneb paratamatult iga-aastane tarbimistrall, kuid Negavatt kutsub tänavu sellelt karussellilt maha astuma ning ressursisäästlikult pühi pidama. „Ootame säästlikult veedetud pühadeajast pilte, olgu selleks siis isetehtud kingitused, kodumaisest toorainest pühadesöök, second hand peokleit või mõni muu lahe idee. Laadides pildid Facebooki või Instagrami ning lisades #negavatt, loosime kõikide pildisaatjate vahel 3. jaanuaril 2017 välja ühe õnneliku, kelle saadame koos sõbraga Tõnis Niinemetsa power-up comedy’le „Homme on täna!“ Vaba Lava teatrikeskuses“, räägib Mitt konkursi olemusest. „Oma pilte on oodatud postitama nii väikesed kui ka suured keskkonnasõbrad olenemata vanusest ja elukohast."

Tudengite energia- ja ressursisäästukonkurss Negavatt alustab veebruaris juba oma neljandat hooaega. Konkursile saavad tudengid esitada ideid ajavahemikul 3. veebruar - 3. märts 2017. Seejärel valitakse laekunud ideede hulgast välja kuni 12 parimat, mis saavad edasi konkursi teise etappi. Neist parimaid premeeritakse kuni 10 000 euroga, et teha oma ideed teoks. Konkursi kohta leiab täpsemalt infot Negavati kodulehelt ning lisaküsimustega saab pöörduda projektijuhi Kadi Mitti poole aadressil kadi.mitt@kik.ee.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist.

Allikas: KIKi pressiteade. 

Samal teemal:

• Parim Negavati meeskond ketrab Tartu Ülikoolis karpe
• Negavati superfinaal toimub 24. mail Rakvere Targas Majas

Maiasmokkade päev on traditsiooniline kogupereüritus, millega muuseum paneb aastale eriliselt magusa punkti. 

Muuseumi selle sügise näituseteema on "Legomaania", seega voolime maiasmokkadele pühendatud päeval martsipanimassist söödavaid Lego-kujukesi. Iga osaleja saab oma kujukese kas koha peal mõnusalt ära nosida või koju mälestuseks kaasa võtta. Piletid maiasmokkade päevale on müügil muuseumi veebipoes ja Teatri Kodu kassas, koha saab aga endale broneerida ka kodulehel olevat osalemisvormi täites.

Tartu Mänguasjamuuseum ja Teatri Kodu on 23. detsembril avatud kuni 15.00. 
Kogu muuseum on suletud 24.-25. detsembril, 31. detsembril ning 1. jaanuaril.

Lõhnavaid pühi ja rõõmsate kohtumisteni muuseumis!

Tartu Mänguasjamuuseum ja Teatri Kodu asuvad Tartu vanalinnas Lutsu tänaval ja on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18, mängutuba on avatud kell 11-16. 
Lisainfot leiab aadressilt www.mm.ee, muuseumi veebipood asub aadressil pood.mm.ee. 

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Tartu Mänguasjamuuseumis toimuvad töötoad Hullu Teadlasega!
• Uued õpitoad "Mäng kohtub teadusega" Tartu Mänguasjamuuseumis

Loo autorid on Eva Palk, Koolielu inimeseõpetuse ainemoderaator ja Urmas Tokko, Koolielu bioloogia ainemoderaator. 

Koolielu ainemoderaatoritena palusime bioloogia ja inimeseõpetuse õpetajatest kolleegidel meenutada mõnda vana/unustatud meetodit või IKT-vahendit, mida kunagi õpetamisel või õpilaste õppimisele suunamisel kasutati või koolitustel õpiti. Küsitluse viisime läbi Google Forms keskkonnas ning lingi sellele saatsime aineõpetajate listi. Vastajaid oli natuke vähevõitu (10), aga seda tänulikumad oleme neile kolleegidele, kes kiires õpetajatöös selleks aega leidsid.

Palusime välja tuua ja lühidalt kirjeldada:
1)    enda seisukohast unustatud õpetamismeetod ja selle kirjeldus ning ettepanekud antud meetodi kasutamiseks tänapäeva digimaailmas (meetodi "digistamine");
2)    enda seisukohast unustatud, näiteks kunagi koolitusel õpitud IKT-vahend ja selle kirjeldus ning ettepanekud antud IKT-vahendi/keskkonna asendamiseks tänapäevasemaga.

Lüümikud ja VHS-kassett

Vanadest õppevahenditest meenutasid küsitlusele vastanud õpetajad lüümikuid, VHS-kassetil õppefilme ning paberist-papist või „vakstust“ tabeleid. 

Tõepoolest, need sisult ju õpetlikud, kuid digimaailma kiire saabumisega enamjaolt ka kiirelt käibelt kadumas vahendid sobivad peagi vaid ajaloohuvilistele. Need paljuski ka metoodiliselt hästikoostatud õppevahendeid võiks mõnikord siiski veel klassi tuua (igatahes mitte kõiki ära visata) kasvõi meenutuseks, et iga hea skeem ei pea vilkuma ega klikitav olema. Vanu asjalikke tabeleid võivad õpilased proovida ka ise n-ö digistada (loomulikult autoriõigusi järgides): plakatit või selle osi pildistada, digitaliseeritud skeemide seeriaid luua, viidetega täiendada, tõlkida (paljud seinatabelid olid ju vene või suisa saksa keeles), veebilehel lugu juurde jutustada. Küsitluse vastustes pakuti lahenduseks lüümikute ja kassettide digitaliseerimist ning nende sisu veebipõhiseks muutmist. Tänapäeval asendavad seinatabeleid näiteks elektroonsed esitlused (PowerPoint), ent vanad tabelid võlusid sellega, et nad seisid kogu aeg paigal ja neid sai õpilane rahus jälgida ka siis, kui mõte tunnis uitama läks.

Rollimängud ja loeng

Enda jaoks unustatud õppemeetoditest mainiti rollimänge (digivahendeid kasutamata), loengupidamist, õpet mosaiikrühmades, konspekti koostamise nõudmist, õpikus toodud küsimustele vastuste otsimist. Tänapäeva õpikutes on sageli kirjas nii võrdlused kui järeldused, mida varem õpilastel endil paluti koostada. 

Võib-olla on see mõnes mõttes ühe arendava õppemeetodi asjata unustamine, liiga valmis vastuseid „ühe klikiga“ (st kiirelt valmiskujul) pakkudes? Ega teagi, ühest küljest leiab materjali võrdlemiseks ja järelduste tegemiseks ka mujalt kui õpikust, teisest küljest eeldabki tänapäeva õpilane ilmselt võimalikult väikest ajakulu ja „valmistoitu“. Kuid oleme kindlad, et õpetaja leiab sobiva võtme ka õpilaste mõtlemise, mitte üksnes meeldejätmisvõime käivitamiseks. Üks vastanud õpetajatest rõhutaski: tänapäeval on võimalik õpetada lapsi võrdlema, järeldusi tegema, infot süstematiseerima jne internetimaterjalide põhjal. Siia lisandub veel internetis oleva info usaldusväärsuse hindamine.

Mõned testid tuleks viia kaasaegsesse vormi

Unustuse hõlma vajuvatest digitaalsetest õppematerjalidest nimetati „Miksikese“ teadusmiksi teste ja „Küsimustepanka gümnaasiumibioloogias“ (siiski veel veebis: http://www.tamme.tartu.ee/biokysimused/). Neid peeti tänapäevalgi sisu poolest  kasutatavaks, ent mõistlikum oleks nende viimine kaasaegsesse vormi: näiteks viia küsimustele vastamine interaktiivseks ning luua õpetajale veebis võimalus küsimuste täiendamiseks ja lisamiseks.

Vana tüüpi rollimänge asendavad nüüd veebipõhised simulatsioonid, rühmatöid tehakse ja plakateid koostatakse veebipõhiste vahendite abil (küsitlusele vastajad mainisid www.pizap.com, www.picmonkey.com, fotopangana www.pexels.com). Õpetaja loengut klassiruumis asendavad osaliselt teadlaste jt spetsialistide audio- ja videoloengud veebis. Ka nende põhjal saab õpetada konspekteerimist, mida kasvõi kõrgkoolis õppides ikka tarvis läheb – kipub ju oskamatu konspekteerija lihtsalt loengupidaja teksti ümber kirjutama. 

APS-teste mäletate?

Kunagi koolitusel õpitud, kuid enam mitte aktiivselt kasutatavatest IKT-vahenditest toodi välja APS-testide loomise keskkond, mis kahjuks Windows 10-ga ei ühildu. Õpetajad on loonud tuhandeid küsimusi sisaldavaid teste, mis uue operatsioonisüsteemiga on osutunud kasutuks. Nimetati ka keskkondi Tiigriretk Eestimaal http://bio.edu.ee/matk/, Noor Teadlane http://bio.edu.ee/teadlane/, Noor Loodusuurija http://bio.edu.ee/noor/ ja IVA õppekeskkonda, ise koostatud valikvastustega teste Excelis, Inspiration mõistekaardi tarkvara.
Põhjuseks, miks neid keskkondi enam aktiivselt ei kasutata nimetati uute ja huvitavate rakenduste ja õpikeskkondade pealetulekut. Ajapuudusel ei jõua kõiki kasutada ja iga õpetaja valib enda lemmikud. Näiteks kunagi populaarse  HotPotatoesi on nüüd asendanud rohkem võimalusi pakkuv Learning Apps, Quizziz, Triventy, Socrative. Ristsõnu sai aastad tagasi koostatud MS Exceli abil, nüüd on ristsõnade loomise uusi keskkondi hulgaliselt, näiteks soovitati EclipseCrosswordi.

Leiti ka, et õpikeskkondade tasulised versioonid, mis õpetajate tööd hõlbustavad, annavad palju enam võimalusi ning väike, sageli ühekordselt makstav summa ei tohiks koolidele üle jõu käia. Näiteks kuldvillaku tegemine JeopardyApp keskkonnas - tasulises variandis on võimalik pilte lisada ja kasutada ka „topeltvillaku“ võimalusi. 

Küsitlusele vastanud tõid positiivsena välja digi-keskkondadesse sisenemise ja konto loomise lihtsustumist tänapäeval.

Uued keskkonnad on õpetaja tööd hõlbustanud

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et uued õpikeskkonnad ja -rakendused on õpetaja ja õpilase tööd palju hõlbustanud ja muutnud selle mitmekesisemaks. Samas ei tohiks unustada neid vanu õppemeetodeid ja -vahendeid, mis oma lihtsuses ja kindluses on universaalsed. Näiteks aitavad õpilaste sotsiaalset pädevust kõige rohkem arendada ikka traditsioonilised rolli- ja õppemängud. Seinale või tahvlile riputatavaid jooniseid ja skeeme saab reaalses elus puudutada, neil näpuga järge ajada jms. Need ei vilgu, ei hüple ja ei kao ära. Staatilised õppevahendid pakuvad vaheldust ja tuge tänapäeva kiires elus - olla kahe jalaga päris maailmas, mitte pidevalt ja pealetükkivas virtuaalreaalsuses. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Meeskonnad peavad uurima loomade ja inimeste vahelisi erinevaid suhtlusvõimalusi – leidma ühiseid jooni ning kokkupuutekohti. Oluline on märgata ka murekohti, mille parandamiseks peavad õpilased välja pakkuma uusi ning innovaatilisi lahendusi. 

FIRST LEGO League Eesti programmijuhi Heilo Altini sõnul on sel aastal märgatavat huvi üles näidanud hulk uusi juhendajaid, kes tulevad esmakordselt oma meeskonnaga võistlema. „Samuti tulevad paljud kogenenud FIRST LEGO League juhendajad meeskondadega, kes on kasvanud välja algkooli robootika põlvkonnast,“ räägib Altin.

Starship Technologies asutaja Ahti Heinla sõnul annab FIRST LEGO League võistlusel osalemine õpilasele juurde olulisi oskusi – meeskonnatöö, probleemide lahendamine, projekti koostamine, mida tööandjad oma töötajates otsivad. „See võistlus on suurepärane võimalus õpilastel kohtuda teiste noortega, kellel on elus sarnased huvid ning eesmärgid,“ näeb Heinla võistlust positiivse kokkupuutepunktina.

2017. aastal osalevad neljas poolfinaalis kokku 111 meeskonda. Esmakordselt toimub Tallinnas kaks poolfinaali, et kõik meeskonnad saaksid võistlustest ikka osa võtta. Poolfinaalid toimuvad järgmistel kuupäevadel:

14.01 Tartu AHHAA Teaduskeskus, 10.00-17.30

21.01 ja 22.01 Tallinna I ja II poolfinaal, Laagri kool, 10.00-17.30

28.01 Jõhvi Spordikeskus, 10.00-17.30

36 parimat meeskonda pääsevad edasi finaalturniirile, mis toimub 11.-12. märtsil Tartus. 

FIRST LEGO League programmi viib Eestis läbi MTÜ Robootika koostöös Tartu Ülikooliga. 

Rohkem infot võistluse kohta leiate siit. 

FIRST LEGO League on maailma suurim robootika ja tehnikaalane võistlus noortele vanuses 9-16. Võistluse eesmärk on tõsta noorte huvi teaduse, tehnika ja inseneeria vastu ning arendada eluks vajalikke oskusi nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö, loovus ja enesekindlus. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ozobotid sumisesid Robotexil lastega võidu
• Kuld, hõbe ja pronks II
• Koolielu teemaveerand: 3000 last robootika töötubades

Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2016 või e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil haridus- ja teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu”).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
 1) keeleteo nimetus,
 2) keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed, töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed,
 3) keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500-1000 tähemärki),
 4) esitaja nimi, e-postiaadress ja/või telefoninumber.

Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse välja avaliku hääletusega veebruaris. Laureaadid selguvad märtsis.

Keeleteoauhinna statuut ja senised laureaadid

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva
• Aasta keeletegu on e-keelenõu