ProgeTiigri programmi raames on valminud digitaalse õppevara kogumik, millest leiab põnevaid vidinaid ja vahendeid õppetöös rakendamiseks. Kogumik asub aadressil www.progetiiger.ee 

Kutsume õpetajaid kogumiku mitmekülgsete võimalustega tutvuma. Selleks viime 1. novembrist – 15. detsembrini läbi 41 lühikoolitust üle Eesti. Koolituse esimeses pooles tutvustame kogumikku ning teises pooles saab iga osaleja ise mõnda vahendit proovida ja katsetada. Koolitused on tasuta, oodatud on kõik alus-, üld- ning kutseõppeasutuste õpetajad!

LEIA KOOLITUS!
 
Õpetajatele mõeldud veebipõhisest ProgeTiigri kogumikust leiab põnevaid vidinaid ja vahendeid õppetöös rakendamiseks. Sobivaimad vahendid saab õpetaja kätte mugavat filtreerimise tööriista kasutades. Materjale leiab järgmistest valdkondadest: programmeerimine, robootika, 3D disain, nutiäpid ja multimeedia.

Samal teemal:

• Progemine Konguta moodi
• Kuidas programmeerida putukat
• Programmeerimis- ja robootikaalased koostööprojektid Eesti koolides

Loo ja fotod saatis Koolielule Konguta Kooli õpetaja Elin Kiin. 

Konguta Koolis õpitakse programmeerimist 1. klassist alates juba viiendat õppeaastat. 

Programmeerimine (hellitavalt öeldes “progemine”) on eelkõige aidanud arendada probleemide nägemise ja lahendamise oskust ning laiendanud oluliselt õpilaste maailmapilti. Oleme koolis kasutanud programmeerimise õppimiseks Kodu Game Labi ning erinevaid veebipõhiseid keskkondi. Uusi ja põnevaid ideid sai värskelt “Progreäppide e-kursuselt”, mida juhendasid Maria Malozjomov ja Birgy Lorenz. 

Kuuldes, et 2. klassi õpilased saavad olla õpetajad lasteialastele, olid nad väga rõõmsad. Tegime korraliku eeltöö ehk õppisime ja uurisime ise mitmes tunnis eelnevalt õpetatavat keskkonda Botlogic. Võtsime eesmärgiks õpetada programmeerimist kahel erineval päeval kahele Konguta lasteaia liitrühmale. Rääkisime ka sellest, et hea õpetaja ei tee oma õpilase eest midagi ära, vaid julgustab ja innustab. Lähtusime kõnekäänust “Anna õpilasele õng, mitte kala!”

Õpilased olid mõlemal päeval õhinapõhiselt ülesande kallal. Tegevus algas sellega, et tutvustasime programmeerimise mõistet, pannes noorõppurid esialgu ise liikuma suuliste korralduste alusel klassis ja vastavalt käsule ka tegutsema. Kordasime mõisteid paremale, vasakule, üles ja alla. Programmeerimine nõudis väikestelt õpilastelt eelteadmisi loendamisest ja numbrite järgnevuse tundmist.Tegevuse käigus sai neid olemasolevaid teadmisi veel korrata ja kinnistada.

Õpetasime lapsi kooli arvutiklassis ning selle käigus saime rääkida erinevatest arvutite liikidest (sülearvuti ehk läptop, lauaarvuti, tahvelarvuti) ning arutleda, milliseid vidinaid ehk lisasid need nõuavad. Päris mitu väikest õpilast tunnistas, et pole saanud kunagi varem arvutihiirega tööd teha. Seega saime hiire klahvide abil jälle üle korrata väga olulised mõisted (parem ja vasak).

Tundide lõpus väikestelt õpilastelt tagasisidet küsides nägime rõõmust säravaid silmi ja kuulsime õhkamist: ”Väga lahe oli!” 

Noortel õpetajatel seevastu oli huultel üksainus küsimus: “Millal me veel saame kedagi õpetada?”

Tagasisidest ja tegevuse käigust lähtudes soovitan kindlasti proovida õpilastel mõnikord õpetaja rolli asuda, see annab õpilastele õpetamise kogemuse, õpetamise käigus õpivad nad ise kõige enam ning mõistavad seeläbi ka õpetaja rolli ja selle iseärasusi paremini.

Samal teemal:

• Kuidas programmeerida putukat
• Programmeerimine vallutab nädalaks Eesti
• „Tere, Ruby!“ inspireeris mänge looma

Töid saadeti sel aastal kõigist Eesti maakondadest.

Koos Eesti Rahvusringhäälinguga otsitakse sel aastal 6–12aastaste konkursil osalejate seast (kokku 680 ideed) neid väikesi leiutajaid (Eesti otsib leiutajat!), kellest valmivad Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks televisioonis näidatavad dokumentaalsed lühiportreed.

Konkursi preemiafond on 25 950 eurot. Lisaks rahalistele ja paljudele eripreemiatele valitakse noorte seast Eesti esindaja Ameerika Ühendriikides toimuval maailma suurimal noorte teadusmessil Intel ISEF (International Science and Engineering Fair).

Konkursile saadetud ideid hinnatakse kolmes vanuserühmas: eelkooliealistelt ja kuni 4. klassi lastelt oodati fantaasiarikkaid ideid, 5.–9. klassi õpilased pidid lisaks ideele välja tooma ka võimaliku tehnilise lahenduse ning gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilaste ideed ja lahendused peavad lisaks uudsusele olema ka reaalselt teostatavad.

Konkursi 13liikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad insenerid, disainerid, leiutajad, patendiametnikud ning teiste erialade esindajad, alustas tööd eelmisel nädalal ja teeb otsuse detsembri alguseks.

Leiutajate auhindamispidu algab 6. detsembril kell 13  Tallinnas TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Riiklikud preemiad annab üle Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, eriauhindu annavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Ameerika Suursaatkond, Kuninglik Taani saatkond, Eesti Patendiamet, Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon WIPO, TTÜ Mektory Tehnoloogiakool, Energia Avastuskeskus ja Teaduskeskus AHHAA.

Konkurssi korraldavad koostöös Eesti Teadusagentuur, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Vabariik 100 ja rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikantselei.

Konkursi koduleht www.etag.ee/leiutajad

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Mini Maker Faire ootab leiutajaid ja meisterdajaid
• Noor Eesti leiutaja võitis Gruusias leiutajate olümpiaadil hõbemedali
• Saaremaa Miniteaduspäevad kutsuvad jälle osalema

Kõigi osalejate vahel loositakse 1. detsembril välja 4 kinkepiletit ERMi külastamiseks.

Mardi- ja kadrisante on rahvausundis peetud viljakusõnne toojateks ja halbade jõudude eemalepeletajateks. Santideks maskeerimisel kasutati käepäraseid materjale, et muuta end vaimukalt loomaks või mõneks muuks tegelaseks. Kuressaare Ametikooli disainisuuna 3. kursuse dekoraator-stilistid maskeerisid end reklaamikursuse raames mardi- ja kadrisantideks, et juhtida noorte tähelepanu neile pühadele ja võimalusele teha odavatest materjalidest maske ja kostüüme, mis lähtuvad nii traditsioonidest kui tänapäevast. Vaata pilte siit!  

Kampaanias osalemiseks tuleb teha fotod mardi- ja kadripäeva maskidest, kostüümidest, tegevustest ja laadida need ERMi pildiaita. 

Mardi- ja kadripäeva kombestiku kohta lisainfot leiab siit. 

Allikas: ERMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Maanteemuuseum kogub lugusid lääne autode saabumisest
• TTÜ muuseumi digiteeki on koondatud unikaalsed fotod Eesti tehnikaajaloost
• DIGARi kaudu on kultuuripärand kogu Eestile kättesaadav ühest kohast

Ja muidugi kõige tähtsam: mida teha selleks, et lugemine ei oleks lastele pelgalt sund?

Lisaks vaadeldi kooli kujutamist lastekirjanduses: kuidas peegeldub kool noortele suunatud ilukirjanduses, millised on erinevused kooli kujutamises algupärase ja tõlkekirjanduse vahel, milliseid õpetajatüüpe võib lastekirjanduses kohata.

Pirita Majandusgümnaasiumi klassiõpetaja Mare Müürsepp kinnitas oma sõnavõtus, et hea lugeja kasvab vitsata. Sõnapaar kohustuslik kirjandus tekitab kohe tõrke, soovitusnimestik kõlab juba paremini. „Algklassides ei ole kohustuslikku kirjandust, kui keegi nii arvab, siis ta on eksiteel,“ sõnas Mare Müürsepp. Tema sõnul soosib uus õpikäsitus igati vabalugemist ehk lapse vaba valikut, mida ta loeb. „Meie teiega ka ju valime, mida loeme. Vahel jätame raamatu pooleli, vahel meeldib üks autor, vahel teine. Miks peaks laps lugema teisiti kui teised inimesed? Kui teha lastele kohustuslikuks lugeda 50 aastat vana kirjandust, millal ta siis tänaste raamatuteni jõuab?“ küsis esineja saalisolnutelt. Samas oli Mare Müürsepp kindlalt seda meelt, et tõeline klassika tuleb lasteni viia, see on kirjanduse tundmise tuum. Ta sõnas, et koolid võiksid oma kooli õppekava sees välja nuputada oma kooli lugemisprogrammi. „Kui kõik loevad klassis ühte ja sama raamatut ja kõik vastavad ühte ja sama raamatut, siis ei saa keegi midagi uut teada,“ rõhutas ta taas ja taas valikuvõimaluste tähtsust. 

Tartu Herbert Masingu Kooli kirjandusõpetaja Andrus Org mõtiskles teemal, kas noortekirjandus kõnetab koolinoori. Mida on selle sajandi noorteromaanidel noortele öelda, kuidas seda kirjandustunnis esile tuua? Noortekirjanduse plahvatuslik kasv viimase pooleteise kümnendi vältel on tekitanud olukorra, kus koolilektüüriks võib nii õpilane kui ka õpetaja valida kõike meelepärast, huvide- ja võimetekohast. Mida valida ja kuidas loetud noorteromaani koolis käsitleda? „Võimalus on vaadata noorteromaani eetika kontekstis, valgustada kõlbelisi dilemmasid, et kujundada noortes väärtushoiakuid. Noorteromaan on väärtuste käsitlemiseks märksa parem materjal kui mis tahes eetikateooria,“ sõnas Andrus Org. Ta rõhutas, et õpetaja peab ära andma autorluse, st ei pea õpilasele näpuga ette näitama, mis järelduseni tuleb jõuda. Õpilasele peab jääma mulje, et ta ise teab seda. „Teine võimalus on näidata, kuidas üks noortekas on tehtud, mil viisil on see tekstimaailm konstrueeritud ning millisena see paistab võrdluses mõne teise noorteteosega,“ ütles esineja. „Teose lugemine on aeglane õppimine, tähtis on väärtustega tegelemine, kujutlusvõime kasvatamine, mitte sisukontroll.“

Jaanika Palm Eesti Lastekirjanduse Keskusest vaatles oma ettekandes, kuidas kajastub koolielu viimase aja lastekirjanduses. „Kuigi suurem osa lapsi veedab enamuse oma ärkveloleku ajast koolis, ei mängi kool tegevuspaigana märkimisväärset rolli ei viimaste aastate algupärases ega tõlkelastekirjanduseski. Vaid mõnel üksikul juhul on kooli või sellega seonduvat mainitud, veel vähem on aga teosed, mis laste kooliskäimise faktile enam tähelepanu pööravad,“ sõnas Jaanika Palm. Ta käsitles lähemalt inglise kirjaniku David Almondi jutustust „Minu nimi on Mina” (2016) ning tema kaasmaalase Andy Mulligani romaani „Ribblestrop” (2015), samuti Põhjamaade autorite algkoolilastele mõeldud sarju: Rose Lagercrantzi Dora-lugusid („Minu õnnelik elu”; „Mu süda hõiskab ja naerab”, „Kui ma olin õnnelik”; 2014–2015) ning Timo Parvela Ella-lugusid („Ella ja sõbrad 1”, „Ella ja sõbrad 2”, „Ella Lapimaal”, „Ella ja rokkstaar”, „Ella merereisil”; 2013–2016). 

Koolielu neis raamatutes paistab väga erinev alates muhedast ja lapsi isegi üleliia hoidvast õpetajast ja kooli armastatavatest lastest ning lõpetades koolikiusamise ja õpetajatega, kes õpilaste erinevusi üldse ei tunnista. Igaüks võis kaasa mõelda, kas ja mis käis ka meie kooli kohta, kuhu suunas tuleks liikuda. 

Veel käsitleti ettekannetes ühe kirjandusõpiku sündi (kuidas viia kokku autori ideed, laste ootused ja õppekava nõudmised), gümnaasiumiõpilaste lugemust (noored loevad küll, aga teistmoodi ja teisi asju kui veel kümmekond aastat tagasi), õpetaja kujutamisest lastekirjanduses (Paunvere koolmeistri Lauri sarnast karakterit enam ei leia, pigem annavad kirjanikud järele kiusatusele õpetajast karikatuur teha), kuidas on Underit ja Tuglast kooliprogrammis käsitletud.

Seminar „Kool lastekirjanduses ja lastekirjandus koolis“ jätkas 2013. aastal algatatud populaarset seminarisarja „Laps kirjanduses”. Varasematel aastatel on arutletud selle üle, millised raamatud ja autorid mõjutavad noort lugejat, käsitletud lapstegelase olulisust, Põhjamaade lastekirjandust ning tsensuuri ja tabusid tänapäeva lastekirjanduses.

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Keelatust ja lubatust lastekirjanduses
• 20. oktoober on ettelugemise päev
• Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Andrus Kivirähk

Eesti delegatsiooni juht, Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets põhjendas seda järgmiselt: „Säästva arengu peamine eesmärk hariduses on tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. Oleme teinud suuri samme selle eesmärgi täitmise nimel. Võib öelda, et Eesti haridus on hea kvaliteediga, ning õpilastele on tagatud võrdsed võimalused. Uuringud näitavad, et teise astme hariduses ehk põhikoolis on Eesti õpilaste näitajad Euroopas ühed parimad ning needki arenevad pidevalt. Kõigil haridustasemetel peame oluliseks seda, et pakutav haridus oleks kooskõlas tööturu vajadustega.“

Tegevuskava eesmärkide elluviimise ülevaatest selgub, et Eestis on haridus kättesaadav ning tasuta, olenemata inimeste soost, usust või sotsiaalmajanduslikust taustast. Oluline on õppija vajaduste ja võimaluste arvestamine.

Koolieelses eas on oluline tagada kõigile lastele hoid ja kvaliteetne alusharidus. Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatakse 3000 uue lapsehoiukoha loomist aastaks 2020. Eesmärk on siduda alusharidus ja lapsehoid ühtselt reguleeritud süsteemiks, mis pakub lastele hoidu ja haridust kuni koolikohustusliku eani.

Põhi- ja keskhariduse astmetel on proovikiviks ressursside kasutuse efektiivsus ja koolivõrgu kohanemine demograafiliste muudatustega. Koolivõrk tuleb viia kooskõlla toimunud muudatustega nagu kooliealiste laste arvu vähenemine umbes 40% võrra viimase 16 aasta jooksul, samuti linnastumine. Ühtlase õppekvaliteedi tagamiseks viiakse ellu koolivõrgu reform, mille eesmärk on riigigümnaasiumide käivitamine igas maakonnas. Õpetajakutse atraktiivsuse suurendamiseks tõstetakse õpetajate keskmist töötasu.

Kõrghariduses on eesmärk saavutada rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kõrgharidus. Kõrgharidusele ligipääsu parandamiseks on loodud võimalus tasuta kõrghariduse omandamiseks kõigile täiskoormusega eesti keeles õppivatele õppuritele, samuti toimib vajaduspõhise õppetoetuse süsteem.

Elukestva õppe võimaluste pakkumiseks viiakse ellu täiskasvanuhariduse programmi, mille eesmärk on parandada keskhariduseta, erialase väljaõppeta ning vananenud oskustega inimeste võimalusi osaleda tööturu arenguvajadusi arvestavas elukestvas õppes.

Eesmärkide elluviimisel osalevad ka mitmed ühendused, nagu MTÜ Kiusamisvaba Kool kiusamisvaba programmi korraldamisega, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda ettevõtete ja koolide koostöö arendamisega, MTÜ Eesti Haridusfoorum hariduse sõlmküsimuste analüüsimise ja ühiskondlike kokkulepete põhimõtete edendamisega. 

Taust:

ÜRO tippkohtumisel 2015. a võeti vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030. Deklaratsiooni peamine eesmärk on kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile, arvestades samas looduskeskkonnaga. 

Tegevuskava 2030 määrab kindlaks 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki, millest üks puudutab ka haridust: tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. Hariduse eesmärgi monitoorimist koordineerib UNESCO. 

Sellest tulenevalt on valitsus seadnud tegevusprogrammis eesmärgiks alushariduse korralduse ajakohastamise, gümnaasiumivõrgu korrastamise ning kutsehariduse korralduse ja õppekavade reformi elluviimise. Samuti on vajalik jätkata elukestva õppe võimaluste pakkumise ja laiendamisega. 

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Arengukoostöö teadlikkuse päev ehk miks peaks võõraid vaeseid aitama?
• Maris Lauri: meie ülesanne on kindlustada, et iga soovija saaks võimaluse digioskusi arendada

Päeva eesmärgi saab kokku võtta küsimusega: “Miks on vaja minna kuskile arenguriiki vaeseid aitama, kas Eestis on vaeseid vähe?”

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Sigrid Solniku sõnul ringleb arengumaade kohta nii palju müüte, et sageli on raske aru saada, mis on tõde ja mis mitte. “Kindlasti oleme kaugete riikide  ja sealsete murede osas täna targemad kui kümme aastat tagasi. Samas levib veel üsna palju väärarusaamu. On inimesi, kes arvavad, et arengukoostöö on sisuliselt “maakolgastes pärismaalaste narrimine.” Teised leiavad, et me ei saa aidata, sest sureme siin ise nälga. Kolmandad on veendunud, et maailmas ei ole aitamisega midagi paremaks muutunud." 

1. müüt: “Arenguriike saab aidata alles siis, kui meil endal enam ei ole ühtegi vaest inimest.” 

See müüt on üks populaarsemaid. Viletsust on absoluutselt kõikides maailma riikides, ka Eestis, ja iga vaese inimese aitamisega tuleb tegeleda. See, et Eesti teeb arengukoostööd, ei võta ei tähelepanu ega raha ära siinsetelt inimestelt. Vaesusel on erinevad palged. Arenguriikide vaesus tähendab sageli joogivee, teede, wc, arstiabi või koolide puudust. Neid lihtsalt ei ole või kui on, siis on need nii kallid, et inimesed ei saa neid endale lubada. 

2. müüt: “Eesti aitab arenguriike rohkem kui kohalikke inimesi.“

USAs läbi viidud küsitlused näitavad, et tavainimeste arvates antakse arenguabi ligi 25% eelarvest, tegelikkuses on see vähem kui 1%. Samamoodi on Eestiga - peamiselt tegeleme enda inimeste hoidmise ja aitamisega, arengukoostöö osa SKTst on 0,15%. Oluline on meeles pidada, et Eesti on aegade jooksul saanud nii arenguabi kui ELi toetusi 32 korda rohkem kui ise abi andnud oleme. Meile anti aastatel 1992-2002 arenguabi ligi 830 miljonit eurot ja ELi toetusi aastatel 2007-2013 pea 4,8 miljardit eurot. Aastatel 1998-2014 andsime ise arenguabi kokku 172,8 miljonit eurot. 

3. müüt: “Mina arenguriikidega kokku ei puutu, mina neid ei mõjuta ja ma ei saa ka midagi teha.”

Me ei mõtle sellele, kuid enamus meie toidust ja kaupades tuleb arengumaadest. Joome hommikul kohvi, mille on kasvatanud Lõuna-Ameerika talunikud. Meie riided on ilmselt õmmeldud Bangladeshis. Kodumasinad tulevad Hiinast, vaibad Indiast, kakao Elevandiluurannikult, nutitelefonide tooraine Kongost, pipar Kambodžast ja roosid Keeniast. Seda loetelu võiks jätkata lõputult. 

Tarbimine on suhe erinevates riikides elavate inimeste vahel. Meie tarbimisest sõltub, kas kaugetes riikides ja sageli keerulistes oludes elavad inimesed saavad mõistlikes tingimustes tööd teha, kas nad saavad piisavalt palka, et enda lapsed kooli panna, arsti juures käia või puhast vett juua. Suured muutused võtavad aega, kuid nad on võimalikud. Näiteks on viimase 15 aastaga suudetud 50% võrra vähendada koolisüsteemist väljas olevate algkooliealiste laste arvu. Lõpuks on aga oluline see, et hädasolijatele abikäsi ulatataks, kas siis kusagil kaugemal või siinsamas Eestis. 

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 31 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon.

Allikas: Arengukoostöö Ümarlaua pressiteade. 

Samal teemal:

• Mida uut ja kasulikku pakub Mondo maailmahariduskeskus?
• Maailmakooli õppematerjalid aitavad selgitada vastutustundliku tarbimise põhimõtteid

Ajakirjanik Hans Lõugas kirjutab portaalis geenius.ee, et killuke Eesti kultuuri on jälle maailmale paremini kättesaadav ja veel nii uuenduslikul moel, et paljud võivad kadestada.Nimelt on maailma suurim otsimootor ja ilmselt kõige laiahaardelisem digitaalse info haldaja Google digitaliseerinud ära ühe Eesti muuseumi.

Materjali leiab Google’i saidilt www.google.com/culturalinstitute, kus Tallinnat otsides jõuabki linnamuuseumi Google Arts&Culture leheküljele.

Loe artiklit täismahus!

Foto:ekraanitõmmis. 

Samal teemal:

• Maanteemuuseum kogub lugusid lääne autode saabumisest
• Tallinna Linnamuuseumi infopäev õpetajatele
• Tervishoiumuuseum avas National Geographicu fotonäituse „Tuleviku toit“
• Virtuaaltuur koolis ja ajaloos
• Virtuaaltuur Eesti Vabaõhumuuseumist

Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduses (Estonia pst 8) saab osaleda töötubades:

• Teisipäeval, 25. oktoobril kell 13.00 – Koomiksitöötuba
• Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 13.00 – Sõlmede sõlmimise töötuba
• Neljapäeval,  27. oktoobril kell 13.00 – Improkirjutamise töötuba
• Reedel, 28. oktoobril kell 13.00 – Taaskasutustöötuba.

Osalemissoovist palume teada anda laste- ja noorteteeninduses kohapeal, telefonil 683 0914 või e-posti aadressil laste@tln.lib.ee

Teisipäeva ja kolmapäeval, 25.-26. oktoobril kell 14.30-18.30 toimub videokoolitus „Vinge Youtube`i videoga koomiksmaailma vallutajaks“. Koolituse viib läbi Katrin Kuusik Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudist.. Registreerumine ja lisainfo e-posti aadressil eo@tln.lib.ee.

Võõrkeelse kirjanduse osakond (Liivalaia 40) ootab lapsi iga päev kell 12.00 meisterdama (juhendamine vene keeles).

• Laupäeval, 29. oktoobril kell 14.00 toimub eestikeelne meisterdamistund eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele lastele

Kalamaja raamatukogus (Kotzebue 9) saab osaleda muuseumidevahelisel festivalil „Avatud mänguväljad“, mis toimub koostöös Miia Milla lastemuuseumi ja Meremuuseumiga. Raamatukogus saab lahendada ülesandeid ja mängida aardejahti. „Avatud mänguväljad“ kestab 6. novembrini. Lisainfo: http://avatudfestival.ee/et/manguvaljad/kalamaja_raamatukogu/ 

Kännukuke raamatukogu (E. Vilde tee 72)

• Laupäeval, 22. oktoobril kell 14.00  "Nagu merelaine." Võimalus vaadata mereteemalisi pilte, meisterdada ja joonistada mere teemal
• Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 14.00 saab kätt proovida kunstiringi tegevuses. Oodatud on kõik 7-10 aastased kunstihuvilised lapsed
• Neljapäeval, 27. oktoobril kell 14.00 ootame raamatukokku lugemishuvilisi lapsi alates 3-st klassist, sest koguneb laste lugemisklubi. Oodatud on ka kõik uued huvilised

Männiku raamatukogu (Pihlaka 12)

• Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 15.00 ootame lapsi lastetundi, kus räägime loo sellest, kuidas kalad endale kirjud rüüd said. Iga laps saab väikese näpunukk-kala, mille saab oma soovi järgi värvida
• Reedel, 28. oktoobril kell 15.00 toimub raamatukogutund „Raamatukogutöö“. Räägime sellest, kuidas jõuab raamat raamatukokku ja kohtub lugejaga. Milliseid töid raamatukogus selleks tehakse

Nurmenuku raamatukogu (Ehitajate tee 109a)

• 22. oktoobril kell 12.00 loeme jutte, vaatame raamatuid ja meisterdame kalapüügimängu
• 25.-28. oktoobril kell 12.00 loeme mereteemalisi jutte ja joonistame kriitidega

Nõmme raamatukogus (Raudtee 68) on 18-28. oktoobrini avatud Nõmme laste raamatukogu, kus kõik huvilised saavad proovida kätt raamatukoguhoidjana.

• Teisipäeval, 25. oktoobril kell 13-16 mängime lauamänge
• Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 13-16 meisterdamine „Meri ja taaskasutus"
• Neljapäeval, 27.oktoobril kell 13-16 - Teeme päris oma e-raamatu! Võta kaasa oma luuletused, jutud, pildid, koomiksid ja tule koosta enda esimene raamat

Paepealse raamatukogus (P. Pinna 2) ootab kass Nuti lapsi viktoriini lahendama. Lisaks toimuvad üritused:

• Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 14.30 laste luuleminut
• Reedel, 28. oktoobril kell 16.00 lauamänguõhtu
• Reedel, 28. oktoobril kell 17.00 mangade joonistamine
• Laupäeval, 29. oktoobril kell 11.00 keelering Isahiir Huberti jutuhommik

Pääsküla raamatukogu (Pärnu mnt 480a) ootab lapsi kell 13.30 raamatukokku! Loeme vaheaja jooksul koos läbi kaks raamatut – Leini Kõrtsini „Neljanda korruse kangelane“ ja Martin Widmarki „Raamatukogumõistatus“. Igal päeval ka meisterdame või mängime

Sõle raamatukogus (Sõle 47b) valmistutakse koolivaheajal Halloweeniks.

Kolmapäevast reedeni (26-28. oktoober):

• Kell 12.00 Halloweeni teemaline meisterdamine
• Kell 16.00 lauamängude mängimine ja nendega tutvumine

Sääse raamatukogus (Sõpruse pst 186)

• Laupäeval, 22. oktoobril kell 14.00 - Mereteemaline muinasjututund "Lendkalake", kus meisterdame Jaapani lendkala ning loeme Jaapani muinasjuttu sellest, miks merevesi on soolane
• Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 15.00 toimub lasteklubi "Noored Taibud"

Tondi raamatukogu (Pärnu mnt 125)

• 25-28. oktoobril toimub kell 11.00 muinasjutuhommik

Torupilli raamatukogu (Gonsiori 36)

• Kolmapäeval, 26.oktoobril kell 12.00 mängime lauamänge ja vaatame mereteemalisi raamatuid
• Neljapäeval, 27.oktoobril kell 12.00 tutvume Roald Dahli raamatutega

Väike-Õismäe raamatukogu (Õismäe tee 115a)

• 24-29. oktoobrini ootame kõiki koomiksihuvilisi oma koomiksit tegema

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Algab lugemisprogrammi „Loeme valmis „Oma raamatu““ neljas hooaeg
• DIGARi kaudu on kultuuripärand kogu Eestile kättesaadav ühest kohast

Tantsimine ja muusika olid keskaegsetel pidustustel peamiseks meelelahutuseks. Toonane tantsumaailm oli kirev - juba 15. sajandist on kõrgseltskonna tantsu liikumismustreid ja figuure kirja pandud. Kui tantsuline liikumine oli lihtne - lineaarne liikumine ja lihtsad sammud, siis tantsude tüübid olid väga mitmekülgsed.  16. sajandist pärineb juba rohkem allikaid, ent tantsud olid endiselt lihtsad. Mõned tantsud olid ainult meeste, teised mõlema sugupoole jaoks nagu rivi- ja ringtantsud. Paljusid meestetantse nimetati esemete järgi, mida osavusproovis kasutati, näiteks tõrviku-, kannu- või piigitants. Tantsude lahutamatuks osaks oli pillimäng. Keskajal polnud moosekant üksnes mõne muusikariista mängija, vaid meelelahutaja selle sõna laiemas tähenduses, kes ühendas endas laulja ja instrumentalisti, sageli ka näitleja ja akrobaadi omadused.

Teemaõhtud on seotud Suurgildi hoones avatud näitusega „Keskaja rõõmud. Suurgildi pidustused 15. – 16. sajandil“ ja keskenduvad igal korral erinevale keskajaga seotud valdkonnale. Teemaõhtute päeval on võimalik sooduspiletiga tutvuda ka näitusega.

Lisainfot vaata SIIT.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseum

Samal teemal:

• Keskaja muusika
• In situ ja virtuaalselt: Niguliste peaaltar erinevate õppeainete keskmes