26-l ProgeTiigri saadikul on seljataga esimesed aktiivsed töönädalad. Alustuseks kaardistasid nõustajad oma maakonna koolide ja lasteaedade võimalused ja vajadused, et oleks kergem neile süvendatud IT-õppe juurutamisel tuge pakkuda. Toimunud on mitmed info- ja koolituspäevad ning esimesed soovijad on saanud nõustajatelt ka individuaalset abi.

Üritustel tunneb ProgeTiigri saadikud ära tiigrisärgi järgi. Pildil ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum (paremal) ja assistent Kristine Asu. 

Koolid ja lasteaiad leiavad neile lähima ProgeTiigri saadiku kontaktid HITSA kodulehelt. 
Kõik on oodatud julgelt ühendust võtma!

Maakondlikud nõustajad aitavad IT-õpet oma kodukandi lastele ja noortele kättesaadavamaks teha, äratada neis tehnoloogiahuvi ning toetavad ja innustavad kohalikke õpetajaid ja koolijuhte. Saadikutelt saab abi IT-õppega alustamisel, infopäevade ja ürituste korraldamisel, sobivate täienduskoolituste valimisel jmt.

ProgeTiigri saadik teeb tihedat koostööd kohaliku omavalitsusega, tunneb hästi oma maakonna eluolu ja oskab toetada koole ja lasteaedu just seal, kus nad seda vajavad. Õpetajatel ja juhendajatel omakorda on kindlasti kergem nõu küsida nõustajalt, kes töötab nende kodukandis. 

ProgeTiigri saadikud abistavad järgmistes tegevustes:

• IT tegevuskavade koostamisel koolides ja lasteaedades
• IT tegevuste juurutamisel ja nendega alustamisel 
• Seadmete taotlusvoorus osalemisel
• Sobivate täiendõppe võimaluste leidmisel
• Aktiivse võrgustiku loomisel ja tegutsemisel
• Seminaride ja infopäevade läbiviimisel
• Õpilasüritustel ja -võistlustel osalemisel ja korraldamisel

 ProgeTiigri programmi piirkondlikud nõustajad

ProgeTiigri programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia SA ja nõustamisteenuse pakkumist toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond. 

Samal teemal:

• LEGO uus robootikakomplekt aitab õppida loodus- ja täppisaineid
• Koolid ja lasteaiad saavad ProgeTiigri programmi kaudu tehnoloogiaõppeks ligi 300 000 eurot

eTwinningu projektivõistlusel said osaleda sel õppeaastal läbi viidud projektid, kokku kandideeris konkursil 39 tööd. Esikoha pälvis Kuressaare Vanalinna Kooli õpetaja Ülle Kreos projektiga „The plants around us“ („Taimed meie ümber“). Ülle Kreose sõnul tuli esikoht talle üllatusena, aga on väga tore, et õpilaste suur töö sai tunnustuse. Iga rahvusvaheline meeskond koosnes kuuest kuni kaheksast õpilasest, projektis osales kokku üheksa kooli viiest erinevast riigist. Õpilased kirjeldasid taimi, mida kasutatakse meditsiinis ravim- või kokanduses maitsetaimena. Kokku valmis kolm e-raamatut rohkem kui 100 taime kirjeldusega. „Kõige toredam oli projekti juures see, et sain õpetajana innustust ning lapsed tahavad juba uusi eTwinningu projekte teha,“ sõnas Kreos.

Teise koha saavutas projekt „Math is fun“ („Matemaatika on lõbus“), mille juhendajaks on õpetaja Signe Reidla Peetri lasteaed-põhikoolist. Projekti eesmärk oli teha geomeetrilistest kujunditest pilte ning arvutada kujundite pindalad. Projekti eesmärk oli suurendada õpilaste huvi matemaatika vastu. Žürii tõi esile, et noored tegid tööd rahvusvahelistes meeskondades, mis kindlasti arendas noorte suhtlemisoskust.

Kolmanda koha pälvis Tartu Mart Reiniku Kooli õpetaja Meili Läänemetsa juhendamisel läbi viidud projekt „Welcome to the handicrafts fair“ (Tere tulemast käsitöölaadale“). Žürii tõi esile, et projektis oli palju koostöös tegevusi ning projekt oli mõnusalt lastepärane. Õpilased valmistasid erinevaid käsitööesemeid; joonistasid, kudusid, voolisid, meisterdasid ning tutvustasid nii, just käsitööd tehes oma rahvakultuuri teiste maade noortele. Projektis osalesid Horvaatia, Läti, Saksamaa ja Eesti noored. 

Esile tõsteti veel järgmiseid eTwinningu projekte:

Parim kolleege kaasav projekt „Let´scelebrate Earth Day together“ (juhendaja õpetaja Olga Lutška Narva kesklinna gümnaasiumist).

Parim kultuuride mitmekesisuse projekt „Scot-Est Values“ (juhendaja õpetaja Ere Tumm Võru Kreutzwaldi koolist).

Parim lasteaia roboprojekt „ICT KDG Treasury“ (juhendaja õpetaja Leila Lehtmets Kose-Uuemõisa lasteaiast).
Parima sisuloomega projekt „The story of the bread“ (juhendaja õpetaja Ene Kruzman Kohtla-Järve lasteaiast Tareke).

Parim programmi Erasmus+ ja eTwinningu koostööprojekt „Education au Patrimoine via les parcours sante“ (juhendajad õpetajad Kaia Metsaalt, Kadri Kõrre ja Liis Raal-Virks Pärnu Ühisgümnaasiumist).

Parim keeleprojekt „So the story goes“ (juhendaja õpetaja Marju Purge Võru Kreutzwaldi koolist).
 
eTwinningu projektide teemad ja kestvus on õpetaja endi otsustada. Nii varieeruvad eTwinningu projektid jõulukaartide loomisest ja vahetamisest kuni pikemaajaliste loodusõpetuse, keele, matemaatika või hoopis programmeerimisteemaliste projektideni. Projektide läbiviimisel teevad Eesti klassid koostööd välisriikide klassidega, enim tehakse koostööd näiteks Poola, Türgi, Itaalia ja Prantsusmaa koolidega. Projektide puhul on märksõnadeks õppeainete integreerimine, meeskonnatöö ning infotehnoloogia kasutamine, sest koostööd tehakse virtuaalsel teel. 

Projekte hindasid kogenud õpetajad ja eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja. Hinnati projektide pedagoogilist uuenduslikkust, projektitöö lõimimine õppekavaga, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

eTwinning on rahvusvahelise koostöö programm koolidele, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. eTwinningu võrgustikku kuulub 680 000 õpetajat 44 riigist, Eestist on eTwinningusse kaasatud iga viies õpetaja. Koostöö tegemiseks on õpetajatele loodud ühine veebiplatvorm. 

Loe lähemalt eTwinningust ja sellest, kuidas koostöövõrgustikuga liituda: http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm. 

Samal teemal:

• eTwinningu koolid üle Euroopa said taas kokku
• eTwinningus osalevad õpetajad saavad ise oma oskusi hinnata
• Anname õpilaste mõtetele hääle ja tiivad

Vana-Rooma luuletaja Juvenalisele omistatakse mõttetera „Terves kehas terve vaim“. Värskest õpilaste teadusajakirja Akadeemiake numbrist leiab seekord lugemist nii kehast kui ka vaimust. Läbivaks teemaks ongi vaimne ja füüsiline tervis.

Tasakaalustatud elustiil võimaldab samaaegselt hoida head füüsilist vormi ja arendada intellekti. Noorte füüsilist ja vaimset toimetulekut mõjutavaid tegureid uuriti kahes Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilastöös. 11. klassi õpilane Dagmar Salk analüüsis nutiseadmete mõju inimeste silmanägemisele ja õpilaste silmanägemist mõjutavaid harjumusi. Sama klassi õpilane Mari-Liis Lindre võttis fookusesse depressiooni tekkepõhjused ja sümptomid ning selle haiguse raskusastmed. Lähemalt käsitleb ta depressiooni esinemist noorukitel ja võtab vaatluse alla selle ravi ning ennetamise.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Anna-Liis Torm-Kriisi artikkel on ühiskonnas laialdast kajastust leidnud vaktsineerimisvastasuse teemal. Oma töös analüüsis ta haigla personali soostumist gripivastase vaktsineerimisega ning kirjeldas seda mõjutavaid tegureid. Ta leidis, et vaktsineerimisega mittesoostumine on seotud vaktsineerimist puudutavate teaduslike teadmiste puudulikkuse või vaktsineerimisega seotud uskumustega.

Põllumajanduses taimekaitsevahendite kasutamise hoogustudes suureneb ka keskkonna saastumise oht. Rõngu Keskkooli 11. klassi õpilane Heiko Viksi keskendus jätkusuutlikkuse, ökoloogilise tasakaalu ja puhta keskkonna temaatikale. Oma töös uuris ta inimeste teadmisi mahetoidust ja selle tarbimisest ning teadlikkust tavapõllumajanduses kasutatavate toidu tootmise meetoditest. Linnastunud keskkonda uuris Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Rain Alvar Kõllamaa, kes võttis vaatluse alla gümnaasiumiõpilaste transpordieelistused kooli liikumisel ja neid mõjutavad tegurid. Samuti vaatles ta, kui oluliseks peavad õpilased liikumisviiside mõju tervisele ja keskkonnale.

Kultuur ei tähenda siiski ainult kultuuri väljendusvahendite loomist ja neist osa saamist, selle all peetakse silmas ka põlvkondlikult edasiantavaid tavasid, norme ja väärtusi, mida saab vaadelda sotsiaalse tegevuse kirjutamata reeglitena. Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane Elisa Monticelli töö käsitleb rahvusliku identiteedi kujunemist sega- või mitte-eesti perekonnast pärit Eesti noorte seas.

1930. aastatel Tartu Mart Reiniku Koolist tehtud foto alusel loovtööna valminud linoollõiget tutvustav 8. klassi õpilane Triin Kuusk annab lisaks oma loomeprotsessi avamisele ka ülevaate kooli ajaloost ning koolimaja ja selle arendusi projekteerinud arhitektide tegevusest. Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane Hana Geara uuris maailma mastaabis unikaalse eesti hobuse värvikirevuse põhjusi ja hõbemutatsiooni päritolu eesti hobuse genofondis. Lisaks eesti hobuse värvikirevuse tagamaade selgitamisele kirjeldab ta ka Eestis ainulaadse geneetilise ekspertiisi läbiviimist.

Täname kõiki autoreid ja juhendajaid!

Põnevat lugemist!

Andu Rämmer, Akadeemiakese toimetaja

eTwinningu projekte teevad mitte ainult vanema rühma pedagoogid, vaid ka sõimerühma pedagoogid. Selle aja jooksul on meie kahte projekti tunnustatud Eesti eTwinningu kvaliteedimärgiga ja Euroopa kvaliteedimärgiga, samuti tunnustati projektides osalenud lapsi.

Projekt "Small scientist discovering Earth" ("Väike teadlane uurib Maad")  saavutas 2017/2018. õppeaasta projektide konkursil III koha. Projektis osalenud lapsed said samuti autasud!

Meie eTwinningu teekonna alguses töötas pedagoogide meeskond. Töö oli sedavõrd huvitav ja tulemusrikas, et nüüd oskavad meie pedagoogid iseseisvalt projekte juhtida ja töötavad iseseisvalt oma TwinSpace`is projektide kallal. Mõnedel meie lasteaiarühmadel on eTwinningu projektipartnerid teistest riikidest – samuti eakaaslastest lasterühmad.

Suurt tähelepanu pööratakse e-turvalisuse õpetamisele. 5. veebruaril 2019, turvalise interneti päeval toimus viktoriin, mis aitab lastel õigesti internetti kasutada, ja pärast seda toimus joonistustvõistlus teemal „Minu sõber internet“.

Projektidega paralleelselt töötame pedagoogide ja lapsevanematega, et hoida neid kursis, mida teevad lasped eTwinningu projektides. Meie õpetajad täiendavad pidevalt oma ametialaseid teadmisi kasutades õppimisvõimalusi, mida pakutakse eTwinningu portaalis. Tänu tööle eTwinningus õppisid meie pedagoogid kasutama paljusid IKT-vahendeid ja kasutavad neid edukalt oma projektitöös ja ka lastega tundide läbiviimisel. Projektide raames toimub tore koostöö välismaiste õpetajatega. Mõttekaaslaste ja sõprade maailm on laienenud üle kogu Euroopa. Tulemusliku töö eest eTwinningus sai meie organisatsioon eTwinningu kooli mägi. eTwinning on saanud meie lasteaia töös lahutamatuks osaks. Ja see on suurepärane!

Õpetaja Natalja Varkki eTwinningu projektid on saanud Euroopa kvaliteedimärgid: "Around Europe in 40 days", "Small scientists discovering the Earth". Ka õpetaja Veera Osise eTwinningu projekt on saanud Euroopa kvaliteedimärgi: "Listen to the silence of the forest". Lasteaia direktor Jekaterina Golubtsova rõõmustab koos kolleegidega.

Lapsed mängivad e-puslet (juhendavadaktiivsed eTwinnigu õpetajad Svetlana Astahhova ja Larissa Anufrijeva)

Artikli ja fotod saatis Koolielule õpetaja ja projektijuht Natalja Varkki.

Samal teemal:

• eTwinningu projektorienteerumise tulemused
• Rahvusvaheline tunnustus Metsküla Algkoolile
• Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust

Pärnu lasteaias Trall lõpetas eesti-vene õppekeelega kahesuunalise keelekümbluse rühma 17 tublit last. Tartu lasteaias Mõmmik saadetakse täna kooliteele 10 kahesuunalise keelekümbluse rühma last. 

Kahesuunaline keelekümblus toimub rühmas, kus on võrdselt eesti ja vene kodukeelega lapsi. Pool päeva toimub ühe õpetajaga õppe- ja kasvatustegevused eesti keeles ja teine pool päevast teise õpetajaga vene keeles. Ühe õpetaja jagatud teadmised saavad ka teise õpetajaga teises keeles korratud, kuid erinevate tegevuste abil. Mängides suhtleb laps endale sobivas keeles. Iga päev kindlaks määratud ajal tegelevad mõlemad õpetajad lastega korraga. Nii saavad lapsed harjutada mõlemas keeles rääkimist ja ühelt keelelt teisele ümberlülitumist. 

Innove keelekümblusprogrammi   kahesuunalise keelekümbluse pilootprojekt on olnud väga edukas ja kujunenud iseseisvaks, metoodiliselt toetatud haridusmudeliks. Esimese nelja pilootlasteaia lastest on kujunenud õppekava järgides ja keelekümbluse metoodikat rakendades kakskeelsed lapsed, kes on saanud osa õppe- ja kasvatustegevustest nende oma emakeeles ning olnud edukad ka teise keele õppimisel.

Varane mitmekeelsus kogub maailmas populaarsust. Pakkumaks sarnaseid võimalusi ka eesti kodukeelega lastele, alustasid Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Innove keelekümbluskeskus 2013. aastal kahesuunalise keelekümbluse programmi ettevalmistamist. Alates 2015. aastast töötavad kahesuunalise keelekümblusmudeli järgi rühmad Tartu, Pärnu, Tapa ja Tallinna neljas lasteaias. Alates 2019. aasta sügisest alustavad uued kahesuunalise keelekümbluse rühmad Sindi lasteaias ja Pärnu Liblika lasteaias.

Allikas: SA Innove pressiteade

eTwinningus osaleb 36 Euroopa riiki ja kaheksa naaberriiki (eTwinning Plus). eTwinning toimib turvalisel digitaalsel platvormil, mis on saadaval 28 keeles. Õpetajad saavad luua koostöös veebipõhiseid projekte, osaleda e-kursustel, osaleda aruteludes ja jagada parimaid praktikaid. 

Äsja avaldati eTwinningu 2018. aasta seirearuanne, mille tarvis analüüsiti sadu enesehindamise küsimustikule antud vastuseid ja viidi läbi juhtumianalüüse. 

Mis on MeTP 2.0?

Küsimustele aitas vastata eTwinningu MeTP 2.0 raamistik ehk õpetajad tegid enesehindamist ja täitsid individuaalse enesehindamislehe. Eesmärk oli teada saada, kuidas eTwinningus osalemine arendab õpetajate pedagoogilisi ja digitaalseid oskusi ning koostööpädevust. Iga vastanu sai veebilehe kaudu ka individuaalset tagasisidet, mis aitas valida täpselt võimetele vastava eTwinningu tegevuse (projekt, koolitus, arutelugrupp vms). MeTP 2.0 sisaldas ka jätkuküsimustikku, et õpetaja saaks enda oskuste arengut jälgida.

eTwinning mõjub positiivselt

Ühe lausega öeldes võib öelda, et seiretulemused kinnitavad õpetajate oskuste kõigekülgset arengut tänu osalemisele eTwinningu projektides. Õpetajad ise hindasid, et enim suurenes koostööoskus. 

Enesehindamise küsimustik ja tagasisideleht on aadressil metp.etwinning.net kättesaadav kõigile huvitatud õpetajatele, kes soovivadsaada väärtuslikku eneseanalüüsi kogemust. Küsimustikule juurdepääsuks tuleb kasutada oma eTwinningu sisselogimisandmeid.

eTwinningu seirest

eTwinningu seirel on kaks osa: kvantitatiivne laiaulatuslik uuring eTwinningus osalevate õpetajate meetoditest ja õpetamise praktikast, nende professionaalsest arengust ja vajadustest (eTwinningu seire) ning kvalitatiivne tegevus, mis jälgib õpetajate pädevuse arengut eTwinningu tegevustes osalemisel (eTwinningu jälgimine).

Praktikas viiakse see kõik läbi MeTP 2.0 raamistiku (enesehindamise küsimustik ja tagasisideleht) abil.  

Õpetajatel paluti kindlaks teha oma algtase kolmes kompetentsis: digipädevus, pedagoogiline pädevus, koostööoskus. Veebis täidetud küsimustiku tulemuste põhjal suunati nad tagasiside-leheküljele,  kus oli välja pakutud eTwinningu tegevusi, mis aitaks neil oma kompetentse tõsta. Kaheksa kuni kümme kuu pärast täitsid õpetajad sama küsimustiku, et kontrollida, kas nende pädevuste tase oli muutunud. MeTP 2.0 tegevusi rakendati kümne kuu jooksul alates 2017. aasta novembrist ja kuni 2018. aasta septembrini.

MeTP 2.0-is kutsuti osalema kõik eTwinningus registreeritud õpetajad, sest iga õpetaja, olenemata tema aktiivsusest eTwinningus, võib pakkuda huvitavaid teadmisi ja taustainfot.

MeTP 2.0 eelküsimustikus osales 1371 õpetajat 39 riigist. Esialgsetest 1371 õpetajast otsustas 407 osaleda ka järelküsimustikus. Kvantitatiivne analüüs põhinebki 407 osalejal, kes esindasid 32 riiki. Itaaliast oli kõige rohkem vastajad (124 vastajat - 30% kõigist osalejatest), järgnes Kreeka (35 vastajat) ja Hispaania (32 vastajat).

407 MeTP järelküsimustikus osalenut esindavad väga kogenud õpetajate rühma. 72% neist on vanuses 40–59 eluaastat ja 80% on õpetanud üle 16 aasta. Arvestades tüüpilist töönädalat koolis, kulutab 68% vastanutest keskmiselt rohkem kui 17 tundi õpilaste õpetamisel (kas kogu klass, grupid või individuaalselt) ja 63% osalevatest õpetajatest kulutavad rohkem kui kaks tundi nädalas eTwinningu tegevustele oma õpilastega. Lisaks on 42 osalejal rohkem kui 11 aastat kogemusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisel õppetöös.

Küsiti ka, kas õpetajad osalevad ka teistel koolitustel, mis ei ole eTwinninguga seotud.  74% vastas jah, mis näitab, et eTwinninguga seotud õpetajad on väga huvitatud oma pädevuste tõstmisest. Samas mainit ka, et alati ei jätku aega uute teadmiste õppetöösse rakendamiseks. 

Kui küsiti, kas enesehindamisvahend aitas neil end motiveerida osalemaks rohkemates eTwinningu tegevustes, vastas 63% jah ja 30% teataval määral. Küsimusele, kas kas nende õpetamispraktikas toimus positiivne muutus pärast MeTP küsimustiku tagasiside saamist, vastas 69% jah ja 26% mingil määral.

Õpetajad tahavad paremaid koostööoskuseid

Vastajad märkisid, et nad tunnevad vajadust arendada koostööalaseid pädevusi (48%). Seda rõhutati palju rohkem kui pedagoogilisi pädevusi (16%) ja digitaalseid pädevusi (28%). See võib olla tingitud asjaolust, et 75% vastanutest olid töötanud tehnoloogiaga 6 -16 aastat, samas kui koostöö oli neile vähem tuttav.

Õpetajad, kes osalevad eTwinningus, tunnevad, et nad on üsna head pedagoogikas, kuid vajavad täiendavat hoogu koostööoskuste (ja osaliselt digioskuste) parandamiseks. 

Üks praktiline intervjuu

Seires on ka kaheksa intervjuud eTwinningus osalevate õpetajatega, kes täitsid MeTP 2.0 küsimustiku. Siinkohal refereering ühest intervjuuts. 

Najoua Slatnia õpetab hispaania keelt 16–18-aastastele õpilastele Lycée de Grombalias Tuneesias. Tema eTwinningu projektid hõlmavad selliseid teemasid nagu kunst, keskkonnaharidus, kodanikuõpetus, geograafia, muusika, võõrkeeled, filosoofia/loogika, kehakultuur, psühholoogia ja tehnoloogia. Ta on olnud eTwinningu suursaadik alates 2016. aastast.

Najoua täitis MeTP küsimustikku mitte ainult enesehindamise eesmärgil, vaid ka selleks, et saada inspiratsiooni esitatud avaldustest ja tagasiside lehest. Najoua jaoks oli küsimustik hea motivaator. Ta tahtis olla uuenduslik õpetaja ja teda innustas võimalus oma pädevusi tõsta. Najoua ütles, et ta pühendas rohkem aega pedagoogilisele pädevusele: „MeTP pakkus mulle võimalust mõelda igapäevase õpetamise aspektidele, mida tavaliselt enesestmõistetavaks peetakse. Näiteks õppeeesmärkide seadmine, mis võtab arvesse õpilaste erinevaid võimeid."

Ta oli küsimustiku täitmise ajal aktiivne tvinnija ja eTwinninguga liitunud neli aastat tagasi. Siiski tundis ta, et peab suurendama oma digipädevusi, ning keskendus eTwinningus veebiseminaridele ja e-õppe üritustele, mis aitasid tal seda teha. „Ma tõesti väärtustan online-seminare ja õppeüritusi, sest ma saan rohkem teavet näiteks internetiturvalisuse kohta. Ja ma toon oma teadmised kooli ja jagan teiste kolleegidega. Mul on ka lihtsam õpilastele jagada oma isiklikku kogemust ja probleeme, mis võivad tekkida internetis.”

Najoua märkis, et pärast online-seminare tundis ta ka rohkem motivatsiooni tuua tundi klassikalised veebipõhised tööriistad nagu näiteks Kahoot või Padlet. Ta mõistis, kui palju entusiasmi need vahendid õpilastes tekitavad. 

Najoua rõhutas, et eTwinningu projektide aluseks on tõeline vastastikune vahetamine – teadmiste, kogemuste, emotsioonide, uute veebipõhiste vahendite jagamine.  See on tema motivatsiooni allikas ja seda tahab ta oma klassiruumi ning kooli juurde tuua. 

Artikkel on koostatud eTwinningu seire materjalide põhjal.

Samal teemal:

• eTwinningu projektorienteerumise tulemused
• eTwinning ootab digivitamiine

Meeskondadele toimusid töötoad ja koolitusted ning igas koolis käis kohapeal nõustamas haridustehnoloog. Õpitut said õpetajad kohe koolitundides rakendada. DigiKiirendi eripäraks on see, et iga koolimeeskonna teekond on veidi erinev ja pandud kokku just selle kooli vajadusi silmas pidades. Lisaks olid programmis eraldi koolitused koolijuhtidele. 

16. mail toimus Tallinna Ülikoolis programmis osalenud koolide juhtkonna- ja meeskonnaliikmete lõpuseminar „Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“. Koolijuhid tutvustasid DigiKiirendi käigus valminud projekte ja tegid kokkuvõtte, kuidas programmis osalemine mõjutas õpetajate ja õpilaste digioskusi. Kuulda sai Võsu kooli, Rakke kooli, Häädemeeste keskkooli, Simuna kooli, Palamuse gümnaasiumi, Viiratsi kooli, Vaimastvere kooli, Lehtse ja Koonga kooli, Laiuse ja Sõmeru põhikooli, Siimusti, Kõmsi ja Kuremaa lasteaed-algkooli, Leie, Kiltsi ja Torma põhikooli digiteekonnast. 

DigKiirendi muutis õpetajate suhtumist

Kokkuvõttes olid koolide meeskonnad DigiKiirendiga väga rahul. Nii mõnedki ütlesid, et alustati suurte kõhkluste ja kahtlustega, aga kiiresti sai selgeks, et digivahendite kasutamises õppetöös midagi hirmsat ei ole, kasvasid oskused, enesekindlus ja julgus uusi vahendeid katsetada. 

Üks koolitajatest, Rapla riigigümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar võttis päeva kokku nii: „Igale koolile on hea sattuda aeg-ajalt digikiirendisse. Osalenud õpetajad ja koolijuhid tõid välja, et nende kuude jooksul muutusid inimeste hoiakud, mitmed hirmud digivahenditega seoses kadusid. Paranes meeskondlik koostöö, muutuma hakkasid õpetajate ja õpilaste suhted. Tekkis julgus katsetada. Mitte midagi ei juhtu, kui katsetuste käigus otsustada, et seda või teist digivahendit me edaspidi siiski ei kasuta.“

Mõned näited koolimeeskondade projektidest

Simuna koolis otsustasid õpetajad teha digikohviku, kus toimuks kolleegilt-kolleegile teadmiste jagamine ja kiirkoolitus. Direktor Kaja Põldmaa tõi välja kolm probleemi, miks nende koolis digikasutus eriti populaarne ei olnud: kehv internetiühendus, oskamatus tehnoloogiliste vahenditega ümber käia, ja kui saab lihtsamalt, miks siis digiga mässata. „Aga õnneks on meie koolis neidki õpetajaid, kes hea meelega digiga mässavad. 11. märtsil alustasime digikohvikuga eesmärgiga arendada õpetajate digipädevust ja innustada digivahendeid tunnis kasutama,“ sõnas Põldmaa. Kokku saadi kord nädalas esmaspäeviti umbes tunniks ajaks. Alguses natuke kohustuslikus korras alanud kohvikuseansid said õpetajate seas populaarseks ja sügisel plaanitakse jätkata. Kooli 12 sülearvutit, 12 tahvelarvutit ja 18 komplekti robootikavahendeid on viimasel ajal igatahes rohkem kasutuses olnud kui varem. 

Palamuse gümnaasiumis katsetati ümberpööratud klassiruumi metoodikat. Direktor Siiri Sõmer sõnas, et metoodikat katsetati pilootgrupis: ajalugu, matemaatika, keeled. Eesmärk oli, et õpilased oleksid paremini õppeprotsessi kaasatud. Alguses oli kahtlusi, kas kogu ettevõtmine on ikka piisavalt digi ja kuidas õpilased ümberpööratud klassiruumi metoodika vastu võtavad. Uus materjal tuleb õpilasel kodus iseseisvalt läbi töötada, tunnis toimub seejärel arutelu ja teadmiste kinnistamine. Lõppkokkuvõttes tõdeti, et massilist üleminekut ümberpööratud klassiruumi metoodikale Palamuse gümnaasiumis praegu ei tehta, aga on hea, kui õpetajad oskavad ja tahavad valida erinevate võimaluste vahel. 

Sõmeru Põhikooli meeskond seadis eesmärgiks digipädevuste arendamise süstematiseerimise -  kuidas edasi minna ja mida on kindlasti vaja teha järgmise kolme aasta jooksul. Kooli õpetajaskonna digioskuste hetkeseisu iseloomustavad kaks märksõna: õppimine ja areng. Vaja on eestvedamist, tehnoloogiavilumuse arendamist, kolleegilt kolleegile õppimist. Juurde on vaja tahvelarvutid, tarkekraani (SMART-tahvlit), põrandaroboteid, lisa arvutiklassi. Suurim probleem ongi, kuidas saada sügisest kooli tööle haridustehnoloog, kes digiteemat juhiks. DigiKiirendis osalemise suurim pluss: suurenes õpetajate huvi kasutada uusi veebipõhiseid keskkondi, programme, äppe; arvutiklass oli pidevalt täidetud, digividinad käigus. Valmis kooli digitaristu arendukava 2020-2023.

DigiKiirendi taustast

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koolitus- ja nõustamisprogramm algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Keskkool ja Hagudi Põhikool. 

DigiKiirendis ongi oluline, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Kaasatud on ka kohalik omavalitsus. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Koolimeeskonnad saavad külastata tehnoloogiat edukalt rakendavat kooli ning õpetajad soovi korral käia töövarjuks. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskonna liige hakkab paremini nägema oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

2019. ja 2020. aasta jooksul saab DigiKiirendis hoogu juurde ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• Risti Põhikool sai DigiKiirendist hoogu juurde
• Internetikasutust tuleb lastele õpetada

Tallinna Mardi Lasteaia direktor Triinu Kotkas ütles, et lasteaias on aastaid kasvatatud erinevaid köögivilju ning maitsetaimi. "Teravilja kasvatamine on meil esmakordne. Ette sai see võetud, sest paljud lapsed ei tea, kust tuleb puder, leib jm meie lauale. Siis on võimalik värskeid teri ka oma lasteaias maitsta ning eriti toredaks teeb selle see, et lapsed on saanud ise ka näpud mulda pista," lausus Kotkas.

Loe lähemalt portaalist põllumajandus.ee.

Projekti "100 teraviljapeenart" kohta saab lähemalt lugeda ka Koolielust, näiteks Noorte ja laste kätetööd näeb 100 teraviljapeenra näitusel Urvastes ja Rändav stendinäitus „100 teraviljapeenart“ kogub populaarsust.

13. maist kuni 17. maini 2019 toimus üleriigiline nutiviktoriin “Nutt tuleb peale”, mida korraldas Pärnu Rääma Põhikool. Eesmärk oli kaasata koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Kokku osales nutiviktoriinil 2019. aasta kevadel üle 2300 võistkonna

Võitjad on toodud vanusegruppide kaupa.

1. - 3. KLASS
1. koht: võistkond Kuldne Kolmik (Valguta Lasteaed-Algkool)
2. koht: võistkond Policei (Raasiku Põhikool)
3. koht: võistkond E*** K*** (Laeva Põhikool)

4. - 6. KLASS
1. koht: võistkond lõvid (Hummuli Põhikool)
2. koht: võistkond Kolm Teemadit (Kanepi Gümnaasium) 
3. koht: võistkond Beehopperid (Saku Gümnaasium)

7. - 9. KLASS
1. koht: võistkond Planeedid (Pelgulinna Gümnaasium)
2. koht: võistkond Dima (Tapa Vene Põhikool)
3. koht: võistkond simoonlahe (Imavere põhikool)

10. - 12. KLASS
1. koht: võistkond Unimüts (August Kitzbergi nimeline Gümnaasium)
2. koht: võistkond Margus (August Kitzbergi nimeline Gümnaasium)
3. koht: võistkond Keidy-Liisa (Rapla Täiskasvanute Gümnaasium)

Koolidega võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab soovi korral) Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee. 

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank. 

Aitäh ligemale 5000 võistkonnale, kes õppeaastal 2018/2019 osalesid meie nutiviktoriinil “Nutt tuleb peale”!

Kohtume sügisel 2019!
Rääma Nutiajud

Foto: Unsplash, Aleksander Vlad

Samal teemal:

• Algas üleriigiline nutiviktoriin "Nutt tuleb peale"
• Pärnu Rääma Põhikooli 1. koht Euroopas matemaatikavõistlusel

Kümnes projektis osales kokku 32 klassi üheksast koolist. Suur tänu kõikidele osalenud koolidele: Gustav Adolfi Gümnaasium, Häädemeeste Keskkool, Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool, Luunja Keskkool, Metsküla Algkool, Raikküla Kool, Tabasalu Ühigümnaasium, Vastseliina Gümnaasium, Võru Kreutzwaldi Kool. Aktiivseima osalusega oli Tabasalu Ühisgümnaasium.

Projektorienteerumise võitja on õpetaja Pille Kaisel Metsküla Algkooli 3.-5. klassiga, samuti tooksime esile Ivi Madisoni koos 7. a klassiga ja Lea Netzi 2. b klassiga Tabasalu Ühisgümnaasiumist, Terje Mägi Vastseliina Gümnaasiumi 3. klassiga ning Ere Tummi Võru Kreutzwaldi Kooli 4.c klassiga. Võitjatega võetakse ühendust!

Täname ka kõiki projektorienteerumise korraldajaid, kelle abiga need vahva projektid valmisid! Kes seekord osaleda ei saanud, siis ärge muretsege, korraldame orienteerumise uuel õppeaastal jälle.

Pildil Tabasalu Ühisgümnaasiumi 7. a klassi töö projektis "Kui eTwinning oleks elusolend", teostus Lee-Ann Järvis. Teiste projektide saad tutvuda eTwinningu FB-lehel. 

Samal teemal:

• 9. mail tähistame eTwinningu päeva. Tulge projektorienteeruma!