Kvaliteedimärke antakse e-kursustele alates 2008. aastast. Seekord esitati 42 taotlust e-kursusele kvaliteedimärgi saamiseks, esitajaid oli nii üldharidus- kui kõrgkoolidest. Eriolukorra tõttu toimus esmakordselt kogu hindamisprotsess veebipõhiselt. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 34 kursust.

Tallinna Ülikooli prorektor Priit Reiska sõnas tervituskõnes, et Eesti e-Ülikoolis (Eesti kõrgkoolide konsortsium, mille tööd juhib HITSA), teevad kõrgkoolid head sisulist koostööd. Kvaliteedimärk e-kursustele on üks näide sellest. „Ilma e-õppeta oleks meie elu vaesem ja haridus jääks suures osas andmata. E-kursuseid, mida luuakse, ka tagasisidestatakse. Tunnustusüritus on selles kontekstis väga oluline,“ sõnas Reiska. 

Siinkohal kolme kvaliteedimärgi pälvinud e-kursuse lühitutvustused. 

Eesti Maaülikooli kursus „Infootsingud ja andmebaaside kasutamine“, autorid Karin Naruskov, Raili Zuba, Karmen Kalk. Õppijate tagasiside: väga vajalik kursus, sobib ideaalselt e-õppeks. 

Kursus on mõeldud Maaülikooli tudengitele, see on 100% veebipõhine, vabaainena toimub sügisel ja kevadel, kursusel on 7 moodulit ning see toimub Moodle´is. 

Ühe eripärana tõi Karin Naruskov tutvustuses välja, et ekraanil on kohe sisenedes üleval näha  e-kursusel edenemise riba. See on kasulik nii tudengile kui õppejõule, sest näitab, millised tööd on juba tehtud, millised tegemata. 

Kursuse õpijuhises on näidatud kursuse eesmärk, õpiväljundid, vajalikud eelteadmised ja teemad, mis tuleb kursuse jooksul läbida. Välja on toodud iseseisvad tööd ja tähtajad, millal mis moodul toimub. Kursuse õppematerjalid on H5P vahend (keskkond, kus saab luua õppematerjale), raamat ja tund. Tunnis on tekst kombineeritud videoga. Ülesanded on esitatud materjali sees (automaatne tagasiside), testid eraldi (automaatne tagasiside). Raamatu puhul tuleb teksti lugeda raamatust, ülesande täitmiseks on allalaetavad töölehed. Veel ühe eripärana tõi Karin Naruskov selle kususe puhul välja tagasiside videod. Nimelt kõike kirja panna, kust ja kuidas mingit infot otsida, läheks pikaks, videos näidatakse ülesande lahendamise käik infootsingul. 

Kadrin Meremäe Eesti Maaülikoolist tutvustas oma e-kursust „Hügieeninõuded ja personali hügieen ilu- ja isikuteeninduses“.

Tegu on Maaülikooli avatud ülikooli esimene täiendõppe e-kursus, mis valmis sügisel 2018 ja on HITSA Moodle´i keskkonnas. Praeguseks on kursuse läbinud ligi 100 õppijat. 

See täiendusõppe e-kursus ilu- ja isikuteenuse spetsialistidele hügieenialaste teadmiste omandamiseks. Hindajad tõid välja, et kursusel on õppija jaoks selge struktuur ja õppemetoodika on detailideni läbi mõeldud. Õppijate motivatsiooni aitab hoida paras tempokus ja huvitavad õppematerajalid. 

Suurimaks väljakutseks e-kursuse loomisel pidas Kadrin Meremäe laia sihtrühma. „Täiskasvanud õppijad, kes ei saa olla 24/7 arvuti taga, kellel võib puududa kogemus e-kursusel õppimisest. Pidasin oluliseks, et teaduspõhine informatsioon oleks antud edasi õppijasõbralikul moel; kursus peab olema tehniliselt kasutajasõbralik; et oleks põhjalik õpijuhis ja kursuse sõnastik; paindlik ajakava,“ iseloomustas Meremäe kvaliteedimärgi saanud e-kursust.

E-kursusel „Hügieeninõuded ja personali hügieen ilu- ja isikuteeninduses“ on  hea värvilahendus, ühtne stiil. Kursusel on kolm moodulit: esmalt mooduli lühikirjeldus, siis lühike õpijuhis, siis õppematerjal, küsimuste-vastuste foorum ja võimalus osaleda koostööringis. 

E-kursuse õppematerjalid on interaktiivsed. Tekstid on paraja pikkusega, oluline info on esile tõstetud. Selgitavad videod, joonised, toetavad animatsioonid aitavad õppijat. Kadrin Meremäe tõi esile ka  positiivse õhkkonna loominse kursusel, toimiva ja efektiivse tagasiside olemasolu ja selle et õppijad saavad anda tagasisidet õpetajale. „Et e-kursus oleks efektiivne, peab e-keskkond olema õppija- ja kasutajasõbralik. E-kursusel toimub õppijate toetamine õppeprotsessis.“

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi MOOC „Ravimitest maakeeli“ pälvis samuti kvaliteedimärgi. Kususe autorid on Janne Sepp, Ain Raal, Karin Kogermann, Kersti Teder ja Daisy Volmer.

Hindajad tõid esile, et tegu on lihtsa struktuuriga ja huvitava tehnilise lahendusega täiendusõppe kursusega, mis annab hea ülevaate ravimite ajaloost, nende koostisest ja manustamise põhimõtetest. 

Kursuse eesmärk on jagada laiemalt tõenduspõhist infot ravimite kohta; suurendada ühiskonna teadlikkust ravimitest ja farmaatsia erialast, et inimesed oskaksid ja julgeksid ravimite kohta apteekritelt nõu küsida. MOOC tundus koostajatele parima tehnilise lahendusena. 

„Ravimitest maakeeli“ on kuuenädalane kursus, kus igas moodulis on kõigepealt teema tutvustus, teemat sissejuhatav videoklipp, siis illustreeritud tekstimaterjal, enesetest ja kontrolltest. 

Janne Sepp märkis, et 2. märtsist 12. aprillini toimus planeeritud MOOC, muutusi ei olnud vaja teha, ainult foorumis lisandusid SARS-COV2 ravimite väljatöötamise küsimused. „Enamik kursuse läbinutest soovitab seda ka teistele. Ravimite kasutamine tundub elementaarne, kuid tegelikult on nii palju, mida me peaksime teadma,“ sõnas Sepp. 

Kõik kvaliteedimärgi saanud e-kursused leiab siit: https://www.hitsa.ee/uudised-1/e-kursuse-kvaliteedimargi-saajad-on-selgunud 

Tunnustusseminar on järelevaadatav: 

Samal teemal:

• Aasta e-kursuse tiitli pälvis kursus Läänemeremaade ajaloost

73 protsenti kõikidest 4.-6.klassi õpilastest ja 81 protsenti kõikidest 7.-9.klassi õpilastest õpivad Opiqu digiõpikutega.

“Koolide koduõppe periood algas Opiqu jaoks väga suure koolide huvi ning kiire kasutajate arvu kasvuga,” ütles Opiqu tegevjuht Antti Rammo. “Tänu eKooli ja Stuudiumi e-päevikutele õnnestus väga lühikese ajaga kaasata suur hulk õpetajaid ja õpilasi,” lisas Rammo. 

Rammo sõnul tulevad senisest palju selgemalt esile Opiqu digiõpikute head omadused ja koos nendega ka arenguvõimalused: “Meil on hea meel, et saame õpetajatele ja õpilastele abiks olla ning see paneb Opiqu meeskonda koostöös õppematerjali loojatega parema keskkonna loomise nimel veel rohkem pingutama.” Rammo tänas kõiki õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid heade küsimuste, tähelepanekute ja tagasiside eest.

Kuna koroonakriisi ajal on nõudlus haridusvaldkonna veebirakenduste järele kasvanud, siis on Antti Rammo arvates saanud ka nende olulisus hariduses palju selgemaks.

Interaktiivne õpiplatvorm Opiq (www.opiq.ee) koondab erinevate kirjastuste digiõpikuid pea kõikides õppeainetes, kokku ligi 250 digiõpikut. Opiqu digiõpikud aitavad koolidel distantsilt olulisi õppetegevusi jätkata mitmel erineval moel. Lisaks interaktiivsetele õppeaine materjali läbi töötamise võimalustele saab õpetaja Opiqu kaudu saata õpilastele tunni- või kodutöid ja neid hinnata. 

1.-9. klassi Opiqu digiõpikute kasutamist koolides toetatakse sel ja järgmisel õppeaastal Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“. Seoses eriolukorraga pakub Opiq koolidele tasuta gümnaasiumi digiõpikuid ja soodustusega eelkooli digiõpikuid.

Opiqu omanik on 2015. aastal asutatud tehnoloogiaettevõte StarCloud. Lisaks Eestile on Opiqu platvorm jõudnud ka Soome ja Kasahstani, kus tehakse koostööd mitme kohaliku õpikukirjastusega.

Samal teemal:

• Opiqu digiõpikutega õpiti mööduval kooliaastal ligi 450 koolis üle Eesti
• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida

Toetust saavad taotleda kõik Eesti kõrgkoolid ja puudub ka erialade piirang.

Taotlusvooru maht on 300 000 eurot ja selle eesmärk on suurendada Eesti kõrghariduse efektiivsust ja kvaliteeti ning üliõpilaste digipädevust. Toetust saab taotleda digitaalse õppevara loomise ja arendamisega seotud tegevusteks.

“Osalema on oodatud kõik Eesti kõrgkoolid. Uuendusliku momendina eelistame seekord projekte, mis käsitlevad tehisintellekti õpetamist või kasutamist õppetöös,” ütleb HITSA juht Heli Aru-Chabilan.

“Erinevalt varasematest IT Akadeemia taotlusvoorudest, ei ole antud taotlusvoorus erialade piirangut – oodatud on kõik head ideed, sõltumata õppekava erialast,” ütles IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots.

IT Akadeemia e-õppe arendusprojektide taotlusvooru tähtaeg on 15. november 2019. Maksimaalne summa ühe projekti kohta on 50 000 eurot. Lisainfo HITSA kodulehel.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT-sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ning kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõu tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Photo by Alex Knight on Unsplash

Samal teemal:

• IT Akadeemia programmist toetatakse uuenduslikke projekte asjade internetist uute kursuste loomiseni

Peagi lõppeval õppeaastal oli koolidel esimest korda tasuta ligipääs erinevate kirjastuste digiõpikuid koondavale platvormile Opiq. Pea poole tuhandes koolis kasutas digiõpikuid iga kuu keskmiselt 7500 õpetajat ning 40 000 õpilast.

„See, et õpetajad aktiivselt digiõpikuid kasutavad, annab lootust, et järgnevatel õppeaastatel jõuab järjest rohkem õpilasi digiõpikute juurde,“ ütles Opiqu asutaja ja ettevõtte StarCloud tegevjuht Antti Rammo.

Ida-Virumaal asuva Illuka kooli õpetaja Anneli Dietrich on üks paljudest õpetajatest, kes Opiqu digiõpikuid iga päev kasutas: „Mina oma ainetest sel õppeaastal paberõpikuid koju ei andnud ja ma näen, et lapsed hindavad koolikoti kergust,“ rääkis Dietrich, kes annab 78 õpilasega põhikoolis viite õppeainet – bioloogiat, keemiat, füüsikat, ajalugu ja inimeseõpetust.

Anneli Dietrich

Dietrichi sõnul teeb Opiq õpetaja elu kergemaks: “Saan tunnis lapsed kiiresti tööle panna ja näen kohe, kas nad said aru. Kui vaja, saan kiiresti saata teise ülesande, mis neile rohkem sobib,“ kirjeldas Dietrich, kuidas ta digiõpikuid õppetöös kasutab.

„Digiõpikud annavad mulle õpetajatöös vabaduse tunde,“ ütles Dietrich: “Mulle meeldib see, et ma ei pea kinni olema ühes paberõpikus, kus on ühed ja samad ülesanded.“  Ta lisas, et liigub Opiqus kiiresti erinevate digiõpikute vahel: „Olen kasutanud gümnaasiumi bioloogia õpiku ülesandeid üheksanda klassi bioloogiatunnis, või siis keemia õpiku ülesannet inimeseõpetuse tunnis,“ tõi õpetaja näiteid.

Antti Rammo lisas, et koolide innukas vastuvõtt ei tähenda, et platvormil pole arenguruumi. „Oleme alles digiõpikute kasutuse algusjärgus ning koolide igapäevane tagasiside on praegu kõige olulisem Opiqu arengu mõjutaja,“ sõnas Rammo.

Opiq asub aadressil www.opiq.ee ning on kasutuslitsentsipõhine platvorm, mis koondab erinevate kirjastuste 1.-12.klassi digiõpikuid pea kõikides õppeainetes. Platvormi interaktiivse õppesisu kasutamiseks on igal õpilasel ja õpetajal isiklik konto ning õpetaja saab õpilastele saata Opiqu kaudu tunni- või kodutöid ja neid hinnata. Opiqu omanik on 2015. aastal asutatud tehnoloogiaettevõte StarCloud.

Digiõpikute kasutuslitsentse toetati 2018/2019. õppeaastal Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“.

Opiqu FB lehel (link SIIN) on pikemalt juttu, kuidas Anneli Dietrich digiõpikuid igapäevaselt kasutas.

Samal teemal:

• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida
• Haridus- ja Teadusministeerium avas digitaalse õppevara portaali e-Koolikott

Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut taotles 2017. aastal Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmist kõrgkoolidele suunatud arendusprojektide taotlusvoorust toetust 52 000 eurot avatud ülikooli magistriõppekavade „IT mitteinformaatikutele“ ning „Matemaatika- ja informaatikaõpetaja“ arendamiseks.

Uus ja populaarne eriala

„IT mitteinformaatikutele on uus õppekava, mis alustas 2016. aastal ja osutus kohe väga populaarseks. IT Akadeemia taotlusvoor oli esimene võimalus õppekava arendamiseks toetust saada,“ sõnas TÜ arvutiteaduste instituudi infotehnoloogia mitteinformaatikutele magistriõppekava programmijuht, hajussüsteemide õppetooli juhataja Eero Vainikko. 

Kogu protsess koos taotluse esitamise, sisulise töö ja kokkuvõtte tegemisega võttis aega ligi kolm aastat. Taotlusvoorus ega aruande vormistamises Eero Vainikko sõnul midagi keerulist ega ülibürokraatlikku ei olnud. „Oli vaja mõistlikul moel kirja panna, mida soovitakse teha, miks ja milleks. Ja kui lõpuks taotlus heaks kiidetakse, siis ükskõik, kui palju vaeva enne nägid, hea meel on ikkagi.“

17 uut e-õppematerjali

Kõige suurem rõõm on täna muidugi tulemuste üle. Projekti peamine eesmärk oli õppekavas olevatele ainetele kvaliteetse e-õppe toe loomine. Võimalus kasutada e-õppematerjale on eriti just avatud õppes oluline. Kokku valmiski 17 uut e-õppematerjali, autoriteks valdavalt TÜ arvutiteaduste instituudi enda õppejõud. „Vaatasime asja pikemas perspektiivis. E-õppematerjali saab mitu aastat kasutada, tulevikus on vaja vaid kohendada ja kaasajastada. E-õppematerjalide tegemine on ressursimahukas ja võtab inimestelt palju aega. Tegime instituudis küsitluse, kes plaanib e-õppematerjale teha, kui toetust saame. Oli päris palju huvilisi,“ sõnas Eero Vainikko ja oli nõus tõdemusega, et inimeste väärikas töö sai väärilise tasu. Nii on nüüd olemas e-õppematerjal “Programmeerimine”, “Programmeerimise alused”, “Objektorienteeritud programmeerimine”, „Andmebaaside alused“, “Turvalise tarkvaradisaini põhimõtted”, “Strateegiline IT juhtimine” jpt.

Arendati ka MOOCe

Lisaks arendati töökindlamaks programmeerimiskeskkonda Thonny ja selle kasutajaskond laienes nii Tartu Ülikoolis kui mujal.

Edasi arendati automaattestimise süsteeme. Paljude arvutiteaduse instituudi kursuste, sh MOOCide õppematerjalid on vabalt kõigile kasutatavad, aga ülesannete automaatkontrollid olid seni kättesaadavad ainult moodle.ut.ee keskkonnale ligipääsu omavatele kursustele registreerunud tudengitele. Uus arendus tagab, et MOOCe saavad sajaprotsendiliselt kasutada ka näiteks registreerunud üldhariduskoolide õpilased.

Oluline oli ka virtuaalse arvutiklassi arendus privaatpilvel. Privaatpilve lahendust katsetati õppeaine “Süsteemihaldus” läbiviimiseks. Virtuaalkeskkonnad õppeainete õpetamiseks privaatpilvedel on uudne lähenemine arvutiklassi virtualiseerimisel. Lisaks sai projektist täiustatud loengute salvestusvõimekust ning soetatud tehnilisi abivahendeid õppetöö läbiviimiseks. Saadud kogemused on hinnalised kogu õppetöö paremaks korraldamiseks avatud ülikooli raames.

Uued õppematerjalid tugevdavad praktilist suunda

Arvestades „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ magistriõppekava jätkuvalt suurt populaarsust, on kindel, et uued e-õppematerjalid ja arendused aitavad nii õpetamist kui õppimist kvaliteetsemaks ja praktilisemaks muuta. See õppekava on mõeldud inimestele, kel puuduvad IT-alased eelteadmised, kuid kes on huvitatud oma eriala ja töökogemuse täiendamisest infotehnoloogiliste teadmiste ja oskustega. Õppimist alustatakse programmeerimise põhitõdedest, infoturbest, andmebaasidest ja muudest alusainetest. Valikainete seast on võimalik valida alates multimeediast ja veebirakenduste loomisest kuni kasutajaliideste kavandamise ja tarkvara testimiseni välja.

Eero Vainikko sõnas, et tegelikult tuli neile selle õppekava suur populaarsus üllatusena. „Mõtlesime, miks me seda juba 10 aastat tagasi ei teinud. Populaarsuse põhjus on ikkagi vajadus, ühiskonnas ja tööturul läheb kõik üha rohkem IT-põhiseks, infotehnoloogia on igal ametialal põhiline abivahend.“

Kui on entusiasmi, leiab ka vahendid

Ühtlasi julgustas ta kõrgkoole kasutama IT Akadeemia poolt pakutavat toetusvõimalust IKT õppekavade arendamiseks ja erialaste IKT-oskuste taseme tõstmiseks. „Kõikidele uute asjadega tegelejatele ütleksin, et kui on entusiasmi, siis leidub vahendeid ka. Mitteinformaatikute õppekava valmis ja toimis esialgu suuresti entusiasmist, aga õigele asjale leiab ühel hetkel ka rahastuse.“ 

Taotluse esitamiseks aega veel 21. jaanuarini

IKT valdkonna õpetamise arendusprojektid on tavaliselt mahukad ning väga kallid, sestap on võimalus toetusmeetme kaudu oma headele ja uuenduslikele ideedele rahastust saada teretulnud. 

Kõrgkoolid saavad toetust taotleda juba neljandat aastat, sel aastal on taotluste tähtaeg 21. jaanuaril. Tulemused selguvad märtsi alguseks. Projekti maksimaalne toetus on 75 000 eurot ning minimaalne summa on 15 000 eurot, millele lisandub kõrgkooli omafinantseering (vähemalt 30% projekti kogumaksumusest). 

Arendusprojektide taotlusvooru viiakse läbi IT Akadeemia programmi raames ning seda rahastatakse haridus- ja teadusministeeriumi eraldatud vahenditest. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT valdkonna teaduse arendamiseks, kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Foto: Unsplash, Fabian Grosh

Samal teemal:

• Skype toetab tudengite magistriõpinguid 8000 euroga
• Riik toetab infotehnoloogia alast teadustööd kolme miljoni euroga aastas
• Tudengite IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse ligi 800 000 euroga

E-kogud on mõeldud õppimise ja õpetamise toetamiseks ja valmivad 2018. aasta lõpuks ning lähevad üles Eksamite Infosüsteemi (EIS).

Ainespetsialistid ja emakeeleõpetajad tegid  ajavahemikus veebruarist juunini 2018 kokku kaheksa e-kogu, millel igaühel oma teema ja alateemad. Üks kogu sisaldab kuni 40 ülesannet ning iga kogu juures töötas neli inimest. Eesti keele e-kogudes on praeguse seisuga u 240 ülesannet, mille teemad on II kooliastmes lauseõpetus, sõnade kokku- ja lahkukirjutamine, häälikuõigekiri ning lugemine ja kuulamine; III kooliastmes lauseõpetus I, lauseõpetus II, sõnavaraõpetus ning lugemine ja kuulamine.

8. oktoobrist  2. novembrini katsetavad erinevate koolide eesti keele õpetajad  6. ja 9. klassidega e-kogude ülesannete lahendamist. Igale õpilasele suunatakse u 7 ülesannet. Ülesannete lahendamise ja tagasiside andmise võimaluse  said ka Pärnu Vanalinna Põhikooli II ja III kooliastme lõpuklassid. Testiga ei mõõdeta mitte õpilaste teadmisi, vaid e-ülesannete sobivust õppetööks. 

Kui kõik sujub plaanipäraselt, avalikustatakse e-kogud järgmisel aastal.

Mare Hallop, Pärnu Vanalinna Põhikool, eesti keele õpetaja

Foto: 6. b klassi õpilased ülesandeid lahendamas. Pildistas Marje Vaan.

25. mail Tallinnas toimunud „E-kursuse kvaliteedimärk 2018“ seminaril kuulutati välja „Aasta e-kursus 2018“, tiitli pälvis Eesti Maaülikooli kursus „Piima ja piimatoodete kvaliteet ning ohutus“. Kursuse autor on Eesti Maaülikooli õppejõud Kadrin Meremäe. Loe lähemalt Koolielu artiklist siit: https://koolielu.ee/info/readnews/557758/hea-e-kursus-kaasab-oppeprotsessi-iga-osaleva-tudengi. 

Ühtekokku esitati tänavu e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru 45 taotlust kutse- ja kõrgkoolidest. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 37 kursust. Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tartu Ülikooli tunnustati mõlemat 10 kvaliteedimärgiga.

„Selle aasta taotlusvooru tulemustest saab öelda, et konkursil osalenud õppejõud ja õpetajad on e-õppe põhimõtted omaks võtnud,“ ütles e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru juht Marge Kusmin. „Aasta-aastalt on kvaliteedimärgi saanute protsent taotlejate hulgas kasvanud.“ Ta meenutas, et kui algusaastatel said esitatud kursustest pooled kvaliteedimärgi, siis nüüd saavad selle pea kõik konkursile esitatud tööd.

Päris alguses ei suudetud otsustada, kuidas parimaid e-kursuseid esile tõsta, ja tegutseti valdkonnapõhiselt. Augustis 2007 pandi alus töörühmale, kes hakkas välja töötama e-kursuse hindamise aluseid ja juhendit kvaliteetse e-kursuse loomiseks.  Kümne aasta jooksul on hinnatud 473 kursust, neist 303 on saanud kvaliteedimärgi. Koolitatud on 169 hindajat. Aasta e-kursuse nominentideks on nimetatud 77 kursust, neist tähelepanuväärselt 29 Tartu Ülikoolist. Esimene juhendmaterjal kursuse loojale ilmus veebis 2009, 2010 trükiversioonis „Kvaliteetse e-kursuse juhendmaterjal“. 2014 töötati välja seitse soovitust hindajatele, 2015 jõudsid kvaliteedimärgi konkursile MOOCid ja 2016 pälviski aasta e-kursuse tiitli MOOC („Programmeerimisest maalähedaselt“). 

25. mail toimunud seminaril tutvustasid autorid oma e-kursuseid, mis nad konkursile esitasid ja mis pälvisid e-kursuse kvaliteedimärgi 2018. Näiteks Tartu Ülikooli e-kursus „Õiguse alused“, mida tutvustas kursuse projektijuht Tiina Mikk (kursust valmisas ette 30-liikmeline töörühm).

Ta sõnas, et algselt gümnasistidele mõeldud e-kursus on osutunud nii menukaks, et nüüd võivad sellel osaleda huvilised igalt haridusastmelt. Kursuse suurim tugevus on see, et keerulisest õigusküsimustest räägitakse mitte-juristile arusaadavalt ning kursus on väga interaktiivne, rohkete videoklippidega. Gümnaasiumõpilastel aitab kursus teha erialavalikut, teistele huviliste pakub kursus võimaluse saada teadlikuks oma õigustest ning seeläbi ka nende eest paremini seista. Kursusel avatakse õiguse põhitõed lühidalt, kuid terviklikult. Õppematerjalid ja videoloengud on ette valmistanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud. Õigusameteid tutvustavad näiteks riigisekretär Heiki Loot, õiguskantsler Ülle Madise, patendivolinik Almar Sehver, notar Tarvo Puri, advokaat Hannes Vallikivi, riigi peaprokurör Lavly Perling, riigikohtunik Priit Pikamäe ja õigusteadlane Lauri Mälksoo. „Kogu kursus on mõeldud iseseisvaks õppimiseks, selles on lihtne liikuda ja teadmisi saab kontrollida põhjalikus testis,“ sõnas Tiina Mikk. Väga põhjalik ülevaade e-kursuse „Õiguse alused“ valmimisest leiab TÜ e-õppe ajakirjast siit https://etu.ut.ee/2018/oiguse-alused/.

Ene Ilves Eesti Maaülikoolist saatis tänavu konkursile neli e-kursust ja need kõik pälvisid kvaliteedimärgi: „Ehitusgeodeesia alused MI.0122“, „Geodeesia I (MI.1880)“, „Maamõõtmise alused MI.0243“, „Maamõõtmise alused MI.0343“. Ene Ilves sõnas, et need ei ole klassikalised e-kursused, vaid annavad veebituge tema n-ö päris kursustele. „E-kursus võimaldab keskenduda praktilisele tööle. Teooriat saab õppida igal pool, aga maamõõtmist saab õppida ainult auditooriumist väljas ja praktiliselt,“ sõnas Ene Ilves. Hindajad märkisid Ene Ilvese e-kursuste puhul ära õpipäeviku, mis tagab personaalse lähenemise igale õppijale. „Annan õpipäevikus tagasisidet igale õppijale eraldi. Kiida, ja nad õpivad,“ oli Ene Ilves positiivne. 

Kvaliteedimärgi saanud e-kursuste nimekirja 2018 leiab HITSA kodulehelt https://www.hitsa.ee/uudised-1/selgunud-on-e-kursuse-kvaliteedimargi-saajad-1.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Hea e-kursus kaasab õppeprotsessi iga osaleva tudengi
• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad

Hindamismeeskonna sõnul on tegemist eeskujuliku e-kursusega: visuaalselt meeldiv, keelekasutus on hea ja sõbralik; terminoloogiat on palju, aga kursus on ka tavalugejale arusaadav. See on loogilise ülesehitusega ning asjakohaste illustratsioonidega. Kursusel on õppijate motiveerimiseks ja toetamiseks kasutatud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Ka õppijad tõstsid esile õppejõu aktiivsust ja põhjalikkust individuaalse tagasiside andmisel foorumites.

Kadrin Meremäe ütles oma tööd tutvustades, et tema peab e-kursuseid luues silmas kindlaid põhimõtteid: kursus peab olema atraktiivne õppija jaoks, seal peavad olema interaktiivsed õppematerjalid ja asjakohased ülesanded, kursusel peab olema hea õhkkond ja õppija peab saama kiire, põhjaliku tagasiside. „E-kursus peab tõeliselt toetama tudengi õppimist,“ lausus ta. 

Ta esitas tänavusele kvaliteedikonkursile kolm e-kursust, millest kaks olid ingliskeelsed. Ingliskeelsed e-kursused on vajalikud, kuna rahvusvaheline õpe Eesti Maaülikoolis laieneb. 

Seminaril tutvustas Kadrin Meremäe tehnoloogilisi vahendeid ja veebikeskkondi, mida ta kasutab hea e-kursuse loomiseks. „Me peame tundma, kes on meie tänane õppija. Metoodikad, mis toimisid 10-15 aastat tagasi, ei pruugi täna enam töötada. Noored otsivad atraktiivseid keskkondi, liikuvaid pilte, ja kui nad sisenevad minu e-kursusele, peavad nad kohe aru saama, et see on noortele mõeldud, neil tekib huvi,“ rääkis Kadrin Meremäe. 

Tuleb jälgida, et õppematerjalid ei jääks ajale jalgu, ehk kui kaheksa aastat tagasi PDF-failid sobisid, siis täna tuleb kasutada multimeediavahendeid. Piltidega illustreeritud tekst, graafikud, liikuvad animatsioonid, õppevideod, videoloengud – need kõik on atraktiivse e-kursuse osa. Kõik materjalid e-kursuse jaoks teeb Kadrin Meremäe ise, sealhulgas ka videod alates filmimisest ja lõpetades monteerimisega. „Siis ma saan täpselt sellise tulemuse ja materjali, nagu ma tahan,“ põhjendas ta kuulajatele. 

„Mulle tohutult meeldib e-kursuse juures see, et saan kaasata iga tudengi õppeprotsessi. Loeng on pigem passiivne õpe, e-kursus on aktiivne õpe,“ sõnas Kadrin Meremäe Koolielule pärast tunnustuse kättesaamist. Kuna e-kursus on nii eesti- kui ingliskeelne, siis kas kõige muu kõrval tuli e-kursuse tegemise juures ka tõlk olla? „Põhimõtteliselt jah, aga mul oli selleks piisavalt aega. Ma jõudsin ingliskeelseks õppeks keskenduda, juba viis aastat tagasi oli teada, et selles õppeaines tuleb ka ingliskeelne kursus. Eks e-kursuse tegija peabki olema natuke kõike, mulle tohutult meeldib e-kursuseid luua ja läbi viia. Mulle meeldib, et saan iga tudengi kaasata õppeprotsessi. Kursusel on iga tudeng nagu silme all. Ma näen, kes hakkab maha jääma, saan kohe toetada ja julgustan jätkama. Mulle pakub rõõmu, kui tudeng saavutab e-kursuse õpiväljundid ja lõpetab kursuse. Õpin ja otsin iseseisvalt programme, mis aitaksid e-kursust paremini teha. Teen palju tööd selle nimel, et e-kursus oleks tudengitele huvipakkuv ja meeldiv.“

Kadrin Meremäe on e-kursuseid teinud kaheksa aastat, valminud on kuus e-kursust ja kvaliteedimärgi saamiseks on ta neid konkursile varemgi esitanud. „Nüüd olidki põhjalikult läbi töötatud e-kursused, mis ma tahtsin esitada. Ühe kursuse valmimiseks läheb umbes pool aastat. Mis ma seekord ise uut õppisin? Multimeediavahendeid kasutama, videoloenguid salvestama ja kokku monteerima,“ loetles Kadrin Meremäe. 

Aasta e-kursuse autor Kadrin Meremäe. Fotod: Triin Kaasik

E-kursuse kvaliteedimärk 2018 seminar

Samal teemal:

• Aasta e-kursuse tiitli pälvis Eesti Maaülikooli kursus „Piima ja piimatoodete kvaliteet ning ohutus“
• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad

„Aasta e-kursuse valik oli ütlemata raske, kuna tänavune konkurss oli tõesti tihe,“ ütles e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru juht Marge Kusmin. Aasta e-kursuse nominendid valiti välja „E-kursuse kvaliteedimärk 2018“ taotlusvooru esitatud kursuste seast. 

Aasta e-kursuse stipendiumi pälvis kursus „Piima ja piimatoodete kvaliteet ning ohutus“, mille autoriks on Eesti Maaülikooli õppejõud Kadrin Meremäe. 

Hindamismeeskonna sõnul on tegemist suurepärase kursusega, mida võib eeskujuks tuua teistelegi. See on visuaalselt meeldiv ning selle keelekasutus on hea ja sõbralik - ehkki terminoloogiat on palju, on kursus ka tavalugejale arusaadav. See on loogilise ülesehitusega ning asjakohaste illustratsioonidega ning arusaadavas teaduskeeles loodud. Kursusel on õppijate motiveerimiseks ja toetamiseks kasutatud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Ka õppijad tõstsid esile õppejõu aktiivsust ja põhjalikkust individuaalse tagasiside andmisel foorumites. 

„Aasta e-kursus 2018“ tiitlile kandideeris veel 13 kursust: Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus „Andme- ja tekstitöötlus“, Eesti Maaülikooli kursus „Ehitusgeodeesia alused“ (MI.0122), Tartu Ülikooli kursus „Elektroonikast puust ja punaseks“, Eesti Maaülikooli kursus „Geodeesia I“ (MI.1880), Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledži kursus „Infotehnoloogia eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid“, Eesti Maaülikooli kursus „Inimese hügieen ja tervis“, Tartu Ülikooli kursus „Kuidas võõras kultuuris ellu jääda“, Tartu Ülikooli kursus „Nüüdisaegne õpikäsitus“, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kursus „Õiguse alused“, Tartu Ülikooli kursus „Programmeerimise alused II“, Tartu Ülikooli kursus „Robootikast puust ja punaseks“, Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus „Täiendav inglise keele õpe“. 

Ühtekokku esitati tänavu e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru 45 taotlust kutse- ja kõrgkoolidest. 
Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 37 kursust. Kvaliteedimärke jagus üheksasse kooli. Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tartu Ülikooli tunnustati mõlemat 10 kvaliteedimärgiga. 

„Selle aasta taotlusvooru tulemustest saab öelda, et konkursil osalenud õppejõud ja õpetajad on e-õppe põhimõtted omaks võtnud,“ ütles e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru juht Marge Kusmin. „Aasta-aastalt on kvaliteedimärgi saanute protsent taotlejate hulgas kasvanud.“

Tänavused kvaliteedimärgi saajad leiab siit. 

Foto: HITSA ja Unsplash, Katrin Leinfeller.

Samal teemal:

• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt
• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad

"E-kursuse kvaliteedimärk 2018" tänavused saajad leiab HITSA kodulehelt>>

"Aasta e-kursus 2018" kandidaadid leiab HITSA kodulehelt>> „E-kursuse kvaliteedimärk 2018“ taotlusvoor on selleks aastaks läbi ning meil on rõõm teha teatavaks tänavused kvaliteedimärgi saajad. Aasta e-kursus kuulutatakse välja 25. mail, mil toimub e-kursusi tutvustav seminar ning antakse pidulikult üle tunnistused kvaliteedimärgi saanud e-kursuste autoritele.

Samal teemal:

• Taotle oma e-kursusele kvaliteedimärki!
• Aasta e-kursuse tiitli pälvis Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus