Kilingi-Nõmme Gümnaasiumit tunnustas TÜ eetikakeskus koolipere mitmekülgse toetamise, avatud ja sihikindla koolikultuuri arendamise ning teadliku ja eduka väärtusarenduse eest.

Erli Aasamets, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor sõnas rändkarikat vastu võttes, et kahtlemata on see kooliperele, õpetajatele, lastele, tervele kogukonnale väga suur tunnustus. Kooli eneseanalüüsimine oli neil pikalt plaanis, rändkarika võit sealjuures on kahtlemata äge tunne. „Meie õpetajate hulgas on kutsestandard rakendunud, nii et eneseanalüüs ei ole meile võõras protsess,“ selgitas Aasamets. „Koolipere on terve kooli analüüsi üle viimas refleksioonipõhiseks,“ lisas ta.

Nissi Põhikool vääris tunnustust koolimeeskonna mitmekülgse ja professionaalse arendamise, avatud ja kaasava koolikultuuri väärtustamise ning järjepideva ja eesmärgistatud väärtuspõhise juhtimise eest.

Nissi Põhikooli direktriss Annely Ajaots tõdes, et tiitli „Väärtuskasvatuse kool 2018“ saamine oli neile väga meeldiv üllatus. „Ma olen väga uhke meie kooli üle, aga üksinda ei tee midagi. Mul on selline meeskond, kes tahab areneda ja on valmis koos edasi minema,“ jagus Ajaotsal kooliperele vaid kiidusõnu. Ta lisas, et eneseanalüüsi kirjutamine oli hea väljakutse ning pakkus neile uue kogemuse.

Võsukese Lasteaed sai väärtuskasvatuse karika süsteemse ja mitmekülgse lapse arengu toetamise, projektõppe ja õuesõppe arendamise, koostöise ja õnneliku lasteaiapere väärtustamise ning teadliku väärtuskasvatuse eest.

„Ma ei julgenud nii kõrget tunnustust loota!“ rõõmustas Margery Lilienthal, Võsukese Lasteaia direktriss. Tema sõnul on lasteaia meeskond ise kõige suurem motivatsioon: „Ma tahan näha nende silmis sära. Minul oleks üksi raske endas motivatsiooni leida, et näidata, kui tubli on meie lasteaed. Mul oli vaja oma meeskonna tuge.“ Lilienthal lubas oma lasteaiaperele öelda, et nad on maailma kõige ägedamad.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli projektijuht Nele Punnar sõnas, et tänavu on väärtuskasvatuse koolide ja lasteaia võrgustikega liitunud ohtralt uusi tegijaid. „On eriliselt suur rõõm, et on nii palju koole ja lasteaedu, kes on valmis kriitilise sõbra toel oma igapäevaseid tegevusi analüüsima ja mõtestama ning leidma oma tugevused ja arengukohad,“ selgitas Punnar.

Konkursside „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ tiitlid anti üle 11. väärtuskasvatuse konverentsil „Eesti 2035: väärtuspõhine vaade haridusele“. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Eneseanalüüsi konkursid toimusid tänavu kuuendat korda. Hea kooli ja hea lasteaia nimelistele konkurssidele on aastatel 2009-2018 oma tööd saatnud 80 kooli ja 89 lasteaeda.

„Hea kooli edendaja“ tiitli pälvisid Emmaste Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Kaarli Kool, Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Loo Keskkool, Nissi Põhikool, Tartu Descartes’i Kool, Võru Kesklinna Kool.

Tiitliga „Hea kooli teerajaja“ tunnustati J. V. Veski nim Maarja Põhikooli, Simuna Kooli, Tartu Aleksander Puškini Kooli ja Väätsa Põhikooli.

„Hea lasteaia edendaja“ tiitli pälvisid Haapsalu Lasteaed Päikesejänku, Luunja Lasteaed Midrimaa, MLA Viimsi Lasteaiad, Tabasalu Lasteaed Tibutare, Võsukese Lasteaed.

Tiitliga „Hea lasteaia teerajaja“ tunnustati Rakke Lasteaeda Leevike, Saku Lasteaeda Päikesekild, Sillamäe Lasteaeda Jaaniussike, Tallinna Kopli Lasteaeda, Tartu Lasteaeda Midrimaa ja Võru Lasteaeda Päkapikk.

Väljaantavate tiitlite ja nende statuutidega saab tutvuda eetikaveebis. 

Konkurssi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" jätkuprogrammi raames.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Naerul näoga Nõlvakule
• 9. väärtuskasvatuse konverents analüüsib koolielu igapäevaseid valikuid

„Andres Metspalu on mees nagu orkester,“ ütles preemia üle andnud Maris Laan, kes on Eesti Inimesegeneetika Ühingu president ja Tartu Ülikooli inimese geneetika professor. „Ta on tegutsenud inimese geneetika vallas üle 25 aasta ning on üks juhtivatest teadlastest, kes on viinud Eesti inimese geneetika rahvusvahelisele teadusareenile. Tema silmapaistvat tööd on nende aastate jooksul märkinud paljud olulised teaduslikud teetähised,“ lisas Laan.

Metspalu oli 1999. aastal Eesti Inimesegeneetika Ühingu üks algatajaid ja aastatel 2007–2013 selle president. Ta on olnud ka Euroopa Inimesegeneetika Ühingu aktiivne liige, sh president aastatel 2005–2008. Ta on pannud aluse molekulaardiagnostika laboriteenusele Eestis nii Tartu Ülikooli Kliinikumi Sihtasutuses (1996) kui ka kolm aastat hiljem biotehnoloogia firma Asper Biogene vahendusel.

Andres Metspalu on olnud esimese põlvkonna geenikiipide arendusprojekti eestvedaja Eestis 20.–21. sajandi vahetusel. Aastal 2002 algatas ta Eesti geenivaramu projekti, millest on võrsunud Eesti biopank ja Tartu Ülikooli genoomika instituut. Lisaks geeniproovide kogumisele ja DNA-de analüüsimisele on see taristu olnud loomisest alates atraktiivne keskkond paljudele noortele andekatele geneetikavaldkonna teadlastele. Nende hulgas on näiteks Eesti noore teadlase preemia võitnud Lili Milani ja hiljuti mikrobioomi uurimiseks Euroopa teadusrahastuse saanud Elin Org.

Eesti geenivaramu andmeid on kaasatud kümnetesse ja isegi sadadesse komplekshaiguste päriliku komponendi uuringutesse. Selle töö tulemusel on Andres Metspalu koos nelja Eesti geenivaramu teadlasega pääsenud maailma mõjukaimate loodus- ja sotsiaalteadlaste hulka.

Professor Metspalu on silma paistnud ka muuga. Ta on õpetanud noori, juhendanud 24 doktoritööd ja arvukalt magistritöid inimese geneetika erialal. Ta on andnud suure panuse ühiskondlikku tegevusse ja eriala tutvustamisse, tegutsedes aastaid mitmekülgselt teaduskommunikatsiooni nimel. Näiteks on alates 2000. aastast korraldatud Tartus kõrgetasemelist teaduskonverentsi „Geenifoorum“, kuhu kutsutakse esinema inimesegeneetika asjatundjaid kogu maailmast.

Viimase kahe aasta saavutus on Eesti geenivaramu mitme tuhande doonori kogu genoomi järjestamine USA koostööpartneri Broad Institute’i abil ja Eesti populatsiooni põhiste andmete kaasamine ühte maailma juhtivasse inimese genoomi varieeruvuse andmebaasi The Genome Aggregation Database. Sellest andmebaasist on nüüd võimalik vaadata järele iga geenides paikneva variandi sagedus Eesti populatsioonis. Seda geneetilist infot arvesse võttes saab täpsemalt eristada normaalset geneetilist varieeruvust ja päriliku haiguse riski.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis Mihkel Zilmer.

Mihkel Zilmer on teadlane ja õppejõud, kes on üle 40 aasta tutvustanud teaduspõhise toitumise aluseid ja populariseerinud nii enda kui teiste uurijate teadusuuringute tulemusi. Lihtne ja rahvale arusaadav sõnakasutus koos sügavate teadmistega on olnud see, mille tõttu tema esitatud sõnumid on inimestele hästi vastuvõetavad ning soovitused järgitavad. Mihkel Zilmer on koostanud üle kahekümne rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt medaleid saanud sportlaste teaduspõhised toitumiskavasid (nt. Gerd Kanter jt). Ta on nende aastate jooksul normaalse söömise ja joomise kohta tarkust ning juhiseid jaganud arvuliselt mitme Eesti jagu rahvale.  See on olnud töö, mis on äärmiselt vajalik inimeste tervise ja heaolu tugevdamiseks ning elukvaliteedi parandamiseks.

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis teadusajakirjanik Priit Ennet (Eesti Rahvusringhääling), kes on pikaaegne Eesti teaduse populariseerija ja Eesti Teadusajakirjanike Seltsi eestvedaja. Ennet on juba alates 2005. aastast juhtinud Vikerraadios saadet Labor, samuti teeb ta populaarseid hommikusi Teadusuudiseid.

II preemia pälvis zooloog ja pedagoog Aivo Tamm, kes on silmapaistvalt edukas loodusteaduste huvi tekitaja ja hoidja õpilastele toimuvate huviringide kaudu.

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvis peapreemia Elva Gümnaasiumi Miniteaduskool, mille eestvedajad on õpetajad Evelin Toom ja Külli Korol. 

II preemia tegevuste ja tegevuste sarjade kategoorias pälvisid looduskeskkonna-alased katsed lasteaedades, eestvedaja Huvitava Bioloogia Kool.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil autasustati peapreemiaga õppefilmide sarja soodest „Ah soo!“, mille idee autor ja stsenarist on Piret Pungas-Kohv, Eestimaa Looduse Fond.

II preemia anti Zooloogid 2.0 veebipõhisele blogile, mille eestvedajad on Randel Kreitsberg ja Tuul Sepp.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil said peapreemia Ajakiri Eesti Loodus ja peatoimetaja Toomas Kukk.

II preemia trükisõna valdkonnas anti artiklite sarja „Antibiootikumid ja ravimresistentsus” eest Ülar Allasele ja Tanel Tensonile, Tartu Ülikool. 

Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti välja peapreemia loodusvaatluste maratonile, mille eestvedajad Märt Kose ja Veljo Runnel, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

II preemia uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti huvihariduse näidisõppekavale "Mänguline matemaatika koos LEGO EV3 robotiga 4. - 6. klassis" ning eestvedaja Janika Leostele koos meeskonnaga.

Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul saab tänavu Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm.

„Eesti Teadusagentuuris me näeme, et konkurents teaduse populariseerimise auhindadele läheb iga aastaga üha tugevamaks. See on kindel märk teaduskommunikatsiooni edenemisest meie riigis. Selle üle, et üha rohkem teadlasi peab oma teadustööst rääkimist ja kirjutamist igapäevatöö lahutamatuks osaks, saame ainult suurt rõõmu tunda. Usun, et selle aasta preemia saanute eeskuju nakatab paljusid. Aitab ju teadus meil maailma paremini mõista ja igapäeva eluga paremini toime tulla ning on parim viis maailma uurimiseks ja edendamiseks,“ kommenteeris Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. 

Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.

Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärgiks on tunnustada Eestis teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi ja tõmmata suuremat tähelepanu ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele.

Allikas ja foto: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Samal teemal:

• "Rakett 69" lendab edasi
• Konverentsil otsitakse võimalusi sotsiaal- ja humanitaarteaduste ning IKT koostööks

Parim praktikant kutsehariduse koolipõhises õppes on Aleksandr Petrov, kes läbis praktika Enefit Solutions AS-is ja kes õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses metallitöötlemispinkide töötajaks. Parima praktikandi tunnustuse töökohapõhises õppes pälvis Kelly Vokk, kes läbis töökohapõhise kutseõppe Espak Paide OÜ-s ning kes õpib Järvamaa Kutsehariduskeskuses müüja-klienditeenindajaks. Parim praktikant kõrghariduse kategoorias oli aga Lauri Jõeäär, kes õpib Sisekaitseakadeemias politseiteenistuse erialal ja kes sooritas praktika Politsei- ja Piirivalveametis. 

„Tööandjate jaoks on noortele reaalse töökogemuse võimaldamine ühelt poolt missiooniprojekt, teisalt aga hea võimalus leida uusi töötajaid,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Konkursi hindamiskomisjonil oli valida hulga tublide noorte vahel ning võitja selgitamine polnud üldse mitte kerge ülesanne, eriti kõrghariduse kategoorias,“ sõnas ta. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on praktika hea võimalus enda arendamiseks nii osalejale kui tööandjale. „Praktika annab ettevõttele võimaluse oma organisatsiooni uuendada, praktikandile hindamatuid kogemusi ja tema õppeasutusele parema arusaamise sellest, mida tööjõuturul vaja on. Täna auhinnad saanud särasilmsed noored on just see eeskuju, mida Eestis praegu tarvis: inimesed, kes on valmis õppima, arenema ja oma kogemusi jagama.“

Tööandjate sõnul olid selleaastased praktikandid hästi ette valmistunud, suhtusid oma ülesannetesse tõsiselt, julgesid esitada küsimusi ning tulla välja ka oma ettepanekutega. 

Parima praktikandi tunnustuse pälvinud õppurid said Estonian Business Schoolilt  auhinnaks karjäärinõustamise ja võimaluse läbida omal valikul kursuse, mis toetab nende õpinguid ja edasist tööelu. 

Eesti Tööandjate Keskliidu parima praktikandi konkursil „Praktik Cum Laude“ osales sel aastal 43 noort.  

Kolmandat aastat korraldatavale konkursile said kandidaate esitada kõik organisatsioonid, kes pakkusid 2017. aastal praktika- või töökohapõhise õppe kohti.

Konkursi võitjad välja valinud hindamiskomisjoni kuulusid Eesti Tööandjate Keskliidu, Haridus-ja Teadusministeeriumi, SA Innove ja erialaliitude esindajad ning arvesse võeti ka „Praktik Cum Laude“ Facebook´i lehel toimunud avaliku internetihääletuse tulemusi. 

„Praktik Cum Laude“ projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond. 

Allikas ja foto: Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteade

Samal teemal:

• Ettevõtlike koolide parimad edulood on selgunud
• Õppeasutused saavad Innovest toetust taotleda praktikasüsteemi arendamiseks

Elasid kord Pärnu Rääma Põhikooli õpetajad, õpilased ja teised tublid koolipere liikmed. 2015. aasta novembris hakkasid Facebookis ühe osana põhikooli õpiseltskonnast oma elu elama Rääma Nutiajud. Rääma Nutiajud oli kohe algusest aktiivne, ettevõtlik FB-kogukond, kes tahtis lisaks Facebookis suhtlemisele ka midagi ägedat ära teha. 

Üks Rääma Nutiaju idee oli, et tehkem mingi äge viktoriin, millele Pärnu Rääma Põhikooli õpilased saavad vastata elektroonselt Google Drive´i abil. Idee sai teoks ja viktoriin õpilastele väga meeldis.

Seejärel hakati mõtlema, et vahva ju küll omas koolis elektroonselt Google Drive´is viktoriini teha, kuid seda võiks ju ka teistele Rääma Nutiajude sõpradele jagada. Nii sündiski esimene e-viktoriin “Nutt tuleb peale”, mis toimus novembris 2016. Küsimused kõnetasid nutimaailma ning olid osalistele kohati parajaks pähkliks. Korraldajatele oli abiks HITSA, kes vahvaid auhindu jagas. Teine e-viktoriin “Nutt tuleb peale” toimus aprillis 2017 ning osalejatele hulk aina kasvas. 

Tõeliselt populaarseks sai e-viktoriin “Nutt tuleb peale” õppeaastal 2017/2018, mil kahel korral aastas toimunud e-viktoriinile vastas kokku rohkem kui 10 000 õpilast ja huvilist üle Eesti. Suur tänu siinkohal toetajatele, kelle nimed on ka tänuseinalt leitavad - leiad SIIT.

Kõikidele ettevõtlikele haridusasutustele soovitus nr 1: Kui Sinu haridusasutuses on toimunud midagi ägedat, siis kirjuta sellest sotsiaalmeedias, et ka teised toimunust teada saaksid. Seeläbi saavad teisedki indu midagi uut proovida ning nii toetame oma hariduse ja ühiskonna arengut!

Teksti autor on Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Pärnu Rääma põhikool on ettevõtlik kool
• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” algab 13. novembril

„See, et oleme täna silma paistnud, on aastatepikkuse meeskonnatöö tulemus, millesse suur osa kooli personalist on panuse andnud, “ rääkis auhinna vastu võtnud ametikooli IT ja ettevõtluse õppesuuna juhtõpetaja Jane Mägi. „Oleme selle nimel palju vaeva näinud, et ettevõtlus ja ettevõtlikkus oleksid loomulik osa õppetööst ja integreeritud kooli igapäevaellu.“

„Meie neljandat aastat käiv õpilasfirmade programm on ainulaadne,“ rääkis Mägi. Kõik ametikooli kutsekeskhariduse erialade õppijad loovad teisel või kolmandal õppeaastal oma õpilasfirmad. „Me teeme õpilasfirmasid õppetöö sees, mitte huviringina ja see seab täiendavaid väljakutseid,“ ütles ta. „Õpilasfirma on praktilise ettevõtlusõppe üks tuntumaid õppemeetodeid, õppimine tegevuse kaudu ning seejuures on võrdselt tähtsad nii tegemine kui õppimine. See on pingutust nõudev töö nii õpilase kui ka õpetaja jaoks, aga tulemus on seda väärt.“

Mägi sõnul on ettevõtlikkuse õpetamisel tähtsad kõik koolis tehtavad reaalelulised ja reaalse kliendiga projektid. „Sa lasedki õpilasel teha, kasvatad vastutust, algatusvõimet ja ettevõtlikust läbi selle.“

Mägi sõnul on tähtis ettevõtlikkuse õpetamisega edasi minna. „Alustasime innovatsioonilabori rajamist, mis annab õpilastele palju paremad võimalused prototüüpimiseks. Praegune õpilasfirmade programm annab õpilastele ettevõtte loomise ja müügikogemuse. Aga miks mitte siit edasi minna erialase innovatsiooniga?“ küsis ta.

Kokku pälvis auhinna 17 Euroopa riikide kooli. Kuressaare Ametikool on kolmas eesti kool, kes auhinna võidab. Kiviõli 1. Keskkool pälvis auhinna 2016. a ja Tallinna 21. Kool 2017. a. Auhinda annab välja ülemaailmne ettevõtlusõppe organisatsioon Junior Achievement. 

Tänavune auhind anti välja Euroopa kutseoskuste nädala ürituste raames Viinis.

Auhinna võtsid neljapäeva õhtul Viinis vastu õpetaja Marve Koppel ja juhtõpetaja Jane Mägi. Pildil on nad Siemensi personalijuht Jürgen Siebeli ja Junior Achievement Europe juhi Caroline Jenneriga.

Allikas: Kuressaare Ametikooli info

Samal teemal:

• Valminud on uus majandusõpik gümnaasiumile
• Edu ja Tegu programm toetab ettevõtlusõpet

Euroopa kvaliteedimärk kinnitab, et õpetaja ja õpilased on teinud väga head tööd ning projekt vastab kindlale Euroopa standardile.

Eesti eTwinningu programmijuhi Laura Vetiku sõnul on tal hea meel, et meie õpetajad loovad silmapaistvaid projekte, mida tunnustatakse ka Euroopa tasandil. „Õpetajad aitavad eTwinningu kaudu õpilastel paremini tulevasteks õpinguteks ja  tööeluks ette valmistuda. Osalemine rahvusvahelises projektitöös mitmekesistab õppimisvõimalusi ja toetab 21. sajandil vajalike oskuste arendamist. Kvaliteedimärk on tore tunnustus tehtud tööle,“ sõnas ta. 

Meie õpetajad, kes pälvisid eTwinningu Euroopa kvaliteedimärgi 2018:

Aimi Jõesalu, Põlva Gümnaasium

Ere Tumm, Võru Kreutzwaldi Kool

Eve Saare, Pirita Kose Lasteaed

Heli Esko ja Pille Kaisel, Metsküla Algkool

Ingrid Puis, Tartu Hiie Kool

Julianna Bardakova, Sitsi Lasteaed

Kadri Kõrre, Kaia Metsaalt ja Liis Raal-Virks, Pärnu Ühisgümnaasium

Lea Pihelgas, Tallinna Rõõmupesa Lasteaed

Leila Lehtmets, Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool

Lembi Oja, Pühajärve Põhikool

Magdalena Donerstak, Sauga Põhikool

Maidu Varik, Kuressaare Gümnaasium

Margit Rüsse, Vanalinna Hariduskolleegium

Meili Läänemets, Tartu Mart Reiniku Kool

Natalja Varkki, Narva Paju Kool

Terje Mägi, Vastseliina Gümnaasium

Viktoria Šulgina, Tallinna Sõbrakese lasteaed

Ülle Kreos, Kuressaare Vanalinna kool

Mis projektide eest kvaliteedimärgid anti, saab täpsemalt vaadata eTwinningu kodulehelt.

Kokku anti kvaliteedimärk 1204 projektile. Nende kohta leiab täpsemalt infot samuti eTwinningu kodulehelt.

Euroopa kvaliteedimärki pole eraldi vaja taotleda. Selle annab eTwinningu keskne kasutajatugi õpetajatele projektis, mille on vähemalt üks riiklik kasutajatugi esitanud Euroopa kvaliteedimärgi saamiseks või milles on vähemalt kaks projektipartnerit saanud riikliku kvaliteedimärgi. Euroopa kvaliteedimärke jagatakse ainult kord aastas sügiseti ning info selle kohta ilmub eTwinningu portaalis.

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida  projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. 2018. aasta lõpuks oli eTwinninguga liitunud üle 600 000 õpetajat, 196 000 kooli ja loodud pea 80 000 projekti.

Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Foto: Unsplash

Samal teemal:

• HITSA veebiseminar "eTwinningu multiprojektid 2018" toimub 1. novembril
• eTwinningu suvekoolis tehti meeme
• Parimas eTwinningu projektis on ülesanded vikerkaarevärvilised

Kvaliteeditunnistus antakse koolidele, kes on täitnud erinevad ettevõtliku kooli tingimused, mis näitavad huvigruppidele, et õppeasutus kasutab süsteemset kvaliteedijuhtimissüsteemi, viib regulaarselt läbi enesehindamisi ja on läbinud välishindamise, mille tõendamiseks väljastatakse kvaliteedimärk koos autahvli ja lipuga.

Ettevõtliku kooli lipp Pärnu Rääma Põhikoolile. Autor: Mart Kimmel

Aastaid tagasi alustatud koostöö erinevate koolidega on tänaseks andnud väljundi ettevõtliku kooli kvaliteeditunnistusena. 

Siinkohal on sobilik meenutada, et Pärnu Rääma Põhikool on juba viimased 10 aastat olnud vägagi ettevõtlik ning korraldanud nii kooliperele kui ka külalistele erinevaid tegevusi ja üritusi. Olgu selleks näiteks ettevõtlik viies veerand, mis oli mõned aastad tagasi esmane suurüritus koos Pärnu Vanalinna Põhikooliga. Julgus võtta ette erinevaid maakondlikke ettevõtmisi oli väga tavapärane: Pärnumaa koolidele suunatud staarijäljendamise suurüritus Playback, perekondadele mõeldud õhtu "Ettevõtlikud nutimunad", Pärnumaa õpilastele mõeldud ettevõtlike noorte 3-võistlus või üle 4000 osaleva võistkonnaga üleriigiline e-viktoriin “Nutt tuleb peale”. 

Ettevõtliku kooli kvaliteeditunnistuse üleandmine haridusfestivalil Paides, vasakul maakondliku arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht Viivika Vilja, paremal Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli koordinaator Mart Kimmel. Autor: Tõnis Antonov

Suur rõõm on tõdeda, et meie aastatepikkuseid vahvad ettevõtmisi sellisel moel pärjati. Aitäh kogu kooliperele, meie headele abilistele nii linnas, maakonnas kui ka mujal Eestis. 

Igaüks meist on osa millestki suurest, igaüks saab muuta kooli ettevõtlikumaks! Unistage suurelt! 
Ettevõtliku kooli kvaliteeditunnistuse baastaseme tähtkirjad said peale Rääma kooli ka Tõstamaa Keskkool ning Pärnu-Jaagupi Põhikool. 

Ettevõtliku kooli autahvel Pärnu Rääma Põhikoolile. Autor: Mart Kimmel

Ettevõtliku kooli kohta saad lähemalt lugeda siit.  

Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli koordinaator 

Samal teemal:

• Rääma Põhikoolis lustisid nutipered

Elutööpreemia auhinda üle andes sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps: “Igal inimesel on oma elu ja oma töö, kuid mõni inimene on kõnetanud kogu ühiskonda palju rohkem kui teised. Tänavune laureaat on Eesti üks tuntumaid mõtlejaid, teadlasi ja humaniste, kes teinekord esitab küll ebamugavaid küsimusi, kuid selle eesmärk on kutsuda üles märkama, diskuteerima ja lahendusi leidma.” Minister tõi esile, et Vooglaiu panus Eesti ellu on olnud suur ja väärib tunnustust. “Tema loenguid kuulavad ja tema raamatuid loevad inimesed väga erinevas vanuses. Ta on teinud palju selleks, et Eestis elaks ja toimetaks tark ja tegus rahvas,” lausus Reps.

Lisaks elutööpreemiale anti pidulikul galal “Eestimaa õpib ja tänab” välja aastapreemiad üheksas kategoorias ning tunnustati ka Eestile rahvusvahelistel konkurssidel tunnustust toonud õpilasi ja parimat juhendajat.

Mailis Reps avaldas heameelt, et tänavu jõuti nii kaugele, et õpetajaid tunnustatakse nüüd ja edaspidi riiklike hariduspreemiatega: “Riigi juubelile vääriliselt anname täna siin saalis esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad parimatele õpetajatele ja haridustöötajatele, kes on valitud enam kui 1300 kandidaadi hulgast ja kes on kõik oma valdkonna tippspetsialistid, säravad, pühendunud ja võimekad inimesed. Tunnen teie üle uhkust ja mõtlen teie igapäevatööle nii tänuliku lapsevanemana kui ka ministrina.“

Aasta Õpetaja 2018 laureaadid: 

Elutööpreemia: Ülo Vooglaid 
Aasta lasteaiaõpetaja: Birgitta Tints (Tallinna Tammetõru Lasteaed) 
Aasta klassiõpetaja: Malle Mager (Vinni-Pajusti Gümnaasium) 
Aasta klassijuhataja: Kadi-Ly Jaansalu (Põltsamaa Ühisgümnaasium) 
Aasta põhikooli aineõpetaja: Mart Soobik (Tallinna 21. Kool) 
Aasta gümnaasiumiõpetaja: Villu Raja (Tallinna Reaalkool) 
Aasta kutseõppeasutuse õpetaja: Merit Karise (Kuressaare Ametikool) 
Aasta õppejõud: Merle Kolga (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) 
Aasta tugispetsialist: Inga Brin (Tartu Hiie Kool) 
Aasta õppeasutuse juht: Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) 
Aasta hariduse sõber: Palamuse pritsumehed (Palamuse Vabatahtlik Päästekomando) 
Haridusasutuse aasta tegu: Eesti Koolide Teadusteatrite Festival (Ave Vitsut ja meeskond, Viljandi Gümnaasium) 
Aasta parimad õppurid: Mairold Mänd ja Erik Rüütel (Räpina Aianduskool), Marit Kutman (Tartu Kesklinna Kool), Kristjan Kannukene (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). 
Aasta juhendaja: Rudolf Bichele (Tartu Ülikool) 

Aasta õpetaja konkurss sai alguse tänavu kevadel, mil kandidaate said esitada kõik soovijad. Kokku laekus 1365 kandidaati. Järgmise sammuna asusid tööle maakondlikud komisjonid, kelle arutelude tulemusel jõudis finalistide vooru 190 õpetajat ja haridustöötajat. Nende seast valisid riiklikud komisjonid iga kategooria 3 nominenti, kelle seast selgusid täna, 14. oktoobril laureaadid.

Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Aasta Õpetaja 2018 konkursile esitati ligi 1300 õpetajat ja haridustöötajat

Haridus- ja Teadusministeeriumi programmijuht Kristi Ploom märkis, et igaüks saab anda oma panuse, et parimad ettevõtlusõppe edendajad pälviksid tähelepanu ja tunnustuse. „Tunnustamise eesmärk on tõsta esile tublisid inimesi, kes ettevõtlusõppesse panustavad oma põhitöös või hoopis muude kohustuste kõrvalt,“ ütles Ploom. „Koolides pööratakse aasta-aastalt aina rohkem tähelepanu ettevõtlusõppele ja noorte ettevõtlikkuse arendamisele, kuna mõistetakse, et praktiline õpe on sild teadmiste ja päriselu vahel ning parandab noorte kohanemisvõimet ja hakkamasaamist tööturul.“

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu teist korda.

Tiitliga aasta ettevõtlusõppe edendaja tunnustatakse meeskonda, organisatsiooni või asutust, kes on märkimisväärselt panustanud ettevõtlusõppe arendamisse ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja levitamist.

Tiitliga aasta ettevõtlik õpetaja tunnustatakse ettevõtluse või muu aine õpetajat või õppejõudu, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi.

Tiitliga aasta ettevõtlusõppe mentor tunnustatakse ettevõtjat või ettevõtlikku töötajat, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi.

Tiitliga aasta ettevõtlik õppur tunnustatakse õpilas- ja/või üliõpilasfirmat ja/või ettevõtlusõppes moodustatud meeskonda, kes on ettevõtlusõppes saavutanud silmapaistvaid tulemusi.

Tiitliga ettevõtlusõppe programmi aasta tegija tunnustatakse isikut, kes on silmapaistvalt panustanud ettevõtlusõppe programmi tegevustesse ja arendamisse  ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja levitamist.

Laureaadid valib programmi esindajatest koosnev komisjon, võitjad kuulutatakse välja 27. novembril.

Tunnustuskonkursi statuut ja kandidaadi esitamine (www.ettevõtlusõpe.ee/tunnustus). 

Allikas ja foto: ettevõtlusõppe programmi pressiteade.

Samal teemal:

• Valminud on uus majandusõpik gümnaasiumile
• Innovest saab toetust taotleda koolide ettevõtlusõppe mitmekesistamiseks